Vaba eestlane , November 7, 1978

              .,yÄBA EE$7LÄNi" on
vabade eesf/ssfe häahkaadla
llmab 2 kprda nädalas-^
feisipäeval Je nef/opõ^vaf
Teisipäeval, 1. novembril 1978 — Tuesday, Novembes? ^, 19?8
i m i f n y n i . l i i m i l * V<
HELSINGI — Petsamo Smm-ikoltide
(lapilaste siJgüiiam)
igivaina iprotcMliimmatrv^^^^^
itsaari poolt ildimitatüd j,graam0-
ilja", on ileituü. SeUes^^^^^
kiimitatakse ikoltidele nende õi^-
si päritavaile ja5ii- j®, fealastus-Ädele.^^^!^^
teäiti Sboin^ Hiigt-aiiWivis,
ikm Ikioguina häi-ieid
ikidlti-sainaatiide fexdtuiirfet.
Omal Qijal asus koite seitsmes La­pi
Qdilaõiiisikpmi^ millest kolm
asetses sd alal, mis kuulusid
W20-AM^ Soomele. Petsamö
SuGoiikylä koltad säilifeasid oma
Igivajiü Õigfi^ ja^^^l^^
puuiioidlais, mille jipeidiipalka ai­nult
küiavaiiemäd jä kaiks teist
ih^st. teadsid. Vaiilmsellirie pro­tokollide
raaryiat ori pärit 16. sa-iJandist.
1930-ndais aastais teihti
koopiad koltaküla vaaast arhii­vist
ja see saadeti tagasi Suoni-kyllä.
Pärandi uurijate huilgas biri
lildiselt olnud arvamine, et kõlta-
Mila arhiiv on i^jäs kas hävinud
voi jäänud peidetoia Petsamb
^^poolele. • :
sa värvipimedatele ori leiüfeanud
keegi dr. Har?T Zeltzer wälfcha-mis,
Mass. iKonitaMIääbs, nimega
Zeltzer X-Chix)m leiis, koosneb
värvifilfcritest, miHe abil värvipi-ine
võib eraldada punaseid ja ro-liedisi
toone, üle Anieerika olevat
juba 3000-1 värvipimedal uudsed
läätsed. Ameerikas olevat üldse
Š,5 mLÜj. värvipim^d^.^^^^
kes suri 17., sept; jättis järele
oma päranduse, mis võib olla ku­ni
25()XK)0 dollarit m
3:^dasseUest 20.000 dolladt oom
lömmikpuüdlile, (fees suri nelja
aasta eest ja aimdt 2;(M)0 diollarit
©ma oale. Doroüiy Gonaelly ni-riietäs
onm (testamenc^ 16 looma­kaitse
ühingut.^^ oli /teh­tud
197!l.a. ja põle muudetud pa­rast
seda^^kuigi Ita lenimlkpuudel
oli vahepeal juba surnud.
i BONN ~ Äieeriika dollar on
langenud 3>ümadallaleŠak^ mar­ga
suhtes, et Saksamaal olevaile
ameeriklastele' m a ^ koh­vi
$1.00. Sellevastu lääne-saiksias-tele
Ameerikas on llolmašöök odia^
Varn, kui see -öleks^
Ameerikat külastavaile ttmštidele
soovitatakse, et nad kasutaJksid
New Või helikopte­rit
linnaga tutvumist nad
võtaksid ikaasa;^o^ perekornia
ookeanist ookeanini
\ Sakslased on juba kogenud, et
riietusesemed on Ameerfika
Ühendriides n^
l a s ^ tulevad, afe seljjariietega
Am£>eÄ lähevad tagasi
täies varusf^uses.
;^'''fidSLŠIlfe ^ocm£^;hakatak>:
^'"väljä^õpetaa^ JÄ im^
Äi6ehaäi^^ ' Tansaania-; raihr
vusliküle leii^ririü^
säaiiäle. Valitsus otsustas 15 len-
:it3ä iämälÄnikut välja ^pe-
Meie suurima kirjaniku 4-
Tammsaare sünni jmibeli-aasta
hakkab lõpule lähi^nema; Selle
kroonika seUest
h aasta inällestuskoosVübSiEi^ <t)l üheks osaks iot®-;
•* '^^'^^^ :einidisedsõitjad,oma'M
(Poto: Vaba Ifesäan®
MOSKVA -^Vietnami ja N. Lii­du
vahel kirjutati Moskvas alla
sõpiTise- ja jkoostööleping, mis pu­hul
N. Liidu pealinnas viibisid
Vietisami peammister Pham Vaa
Dong ja Vietnami kommunistliku
partei juht Lea Duan,N. Liidu dfc
taator Brezhriev kinnitas l^irigu
sõlmimisel, et seelMi toime tulnud
momendil, mil Hiina juhtkond sün­nitab
Viefciiamile erüisi raskusi
sotsialistliku süsteemi rakenl^ami-s
e l . ' ^ ^ ' ' ' . ^ --^'•]•:'/•'•:
kiidab
VANCOUVER Varicouveris
toimus möödunud nädalal sotsia­listide
internatsionaalse organisat­siooni
. ülemaailmne konverents,
millest võtsid osa kõik tähtsamad
sotsialistide parteide juhid üle ko­gu
maailma; i ^ a l viibisid selli­sed
suurused . nagii Lääne-Saksa-maa
endine kantsler Ja sotsialis^-
de rahvusvahelise organisatsiooni
president Willy Br^dt, Rootsi en­dine
peaminister Olof PaUne,
Prantsusmaa sotsialistide juht Mit­terand
j Portugali sotsialistide juht
ja endine peaminister Soares ning
teised rahvusvaheliselt turitud sot­sialistid.
Konverentsil pidas pea-kõne
WülyBraridt, kes mainis et
maailma arengu seisukohalt - on
eriti oluline d8tentepK)lütika
jelemitie ja desarmeerimine.
Brandt krüpsutas eriti alla, et
rikkad tööstusriigid peaksid tege-w
a erilisi pingutusi selleks, et
ei mineerida maaihna näljaohtu
nibg jagada maailma rikkusi
laselt kõigile I rahvastele.
Toronto linnapea kohale kandi­deerivad
eeloleva! esmaspäeval,
13. novembril kolm silmapaistvat
kandidaati — Tony^ 0'Donohue,
Dayid Smith ja John Sewell. Kõik
kolm on teinud oma isiku tutvus­tamiseks
šõihusat tööd ja valimis­kampaania
on võfcniud e^iti vii­maste
nädalate jooksul suured
mõõtmed. Tony 0*Don'ohue ja
Joihn Sewell on tegutsenud juba
aastaid linnanõunikena ning on
TooNJnto elanikele üldiselt tuntud,
kuna David Smith oli varematel
aegadel aktüvselt tepv liberaali­de
parteis. Kolmest kandidaadist
on John Seweil tuntud võrdlemisi
paihempoolse reformaatorina, kes
on kogunud oma selja taiia,kõik
teis©d :Saflmde vaadetega linna­nõunikud
— Dan Heapi, Allan
Sjra-rrow, David Pat
She|ipard'i, Rioliard Gilberl, An­ne
John^tsoni ja Janet HOwardi
ning tema kampaania m kulge-nu!
d eriti kõrgete tuiiridega. Teis­test
k£mdida;atidest on 0'p<)ai^^ii@
ja Smith mõõdukate: vaaaeto^aj
kusjuures esimene propageerib
eriti omavalitsuse kulutuste piira­mist,
kuna Smith peab ennast en­dise
linnapea Davtd Orombie po-lütiiea
jatkajailes- Kolmest kandi­daadist
ori eestlastele Mige roh-feeiri
tuntud Tony 0'Dönohue, kes
on külastanud mitmel korral Ees­ti
Maja ning- on abielus leedulan-
•Tansaanias vaja^^^ iõpeta-tud
lendu^d^Ä et
Keenia, - I ^ ^ ja uganda
ühine lOTmuiihing jEast African
kiriine^^Äs laiali,; mille järel
Tansaania organiseerus omale
ilennuühingii. ^
HAJmiJRG
tänavu libistada oma sa^a aasta
• juubelit. O^anriakorvi leiuitajaks^^o^
reumaihaige sakslaase Friedrich
Maltzaim, kes täMis kangesti Lää­nemere,-
orarina,! päikesit võffeta,
kuid kes ei talunud meretuult.-Tä
lõppeks puniis endale erilise selja-kaitsega
pa iikatusega^*; te
Ja asus sdlega 1878. a. suvd me­re
äärde. Tenm leiüitisiõ yastti,tu^^
ti huvi ja nü avas ta lõppeks väi-:
kese koryivabriku, mis, alatasa
jmisusi l^ja-Saksanm mndades
'olevat praegu umbes ioo.ÖOOkorv-tooli.
Mujal ei ole need väga läbi; väga entus|astlikult 45 ;Iiiget> kuid
löönudJ iRapiiakorvi tunti sajancü on aryata et :^ee aiv kah
Äipopld Eesti supelrandadel; i tub. Klubi esimene korraline kok-kuid
iKLrast I maailmasõda need ku
peagii kadusid. Põbja-Sakoamüaal mälateenistust Jaam koguduse
(VE) --Juba mõn­da
aega kõne aü ohiud pensionäri­de
klubi asutamise vajadus Mmi-realis
sai- lõpuks teoks 15: oktbob^
ril, JäMii koguduse saalis. Asuta­miskoosolekul
voeti Vastu klubi
põhikiri ja moodustati jühätuš,
kelle hooleks jääb klubi tegevuse
ellil rakendamine.
Juhatus moodustati järgmises
kosseisus: Esimees Edgar Hein­soo,
abiesimees — Leonid Kallas,
sefctäK --- Heino^^^A^^^ laekiir
— Richard Ritsing, abilaekur
Edith Tomson, klubi perenaine —
Dagmar Muru, varähoidjar W
kodai Karklin, hoolekai^^ ja abis­tamise
juhataja — Anne AltpSaar,
jurüdÜine nõuajme Juljus Ridal,
khibi seltskön^iku tege^^ ja
mMdahutuse korraldaja w
IMeka/^^^^ vR^ ;komisj(m:
Eriqh Aser,. Voldemar ::NM^
:ning;Udo Riga.:::> :
Klubi on juba tegevuses kultuu­riliste
ja; muude isetegevusringide
väljarakendamiseks. Kogutakse
andmeid; ja kuulatakse ära; uue
kkibi liikmete soove ja ettepane-kmd;
Esialgne kaosk^ on et­tenähtud
vähemalt paar; k(H'da
kuus.;.'
; mSHINGTON —^ Ä
de president Jtony Carter tegi
teatavaks, et valitsus' võtab tarvi­tusele
erakorralised abinõud dol­lari
väärtuse kaitseks. Nii tõstis
Federal Reserve Board (vastab
:ähada Riigipangale) laenuintres­si
^rekordiliselt kõrgele %^ prot­sendile,
mille tüleriiusena raha
laenamine ühendriiikides muutub
väga kalliks. Pankadelt nõutakse
ka teatud reservide. säilitamist,
millega kärbitaks^ dolarite senist
tsirfeuiatsiooni. Ühtlasi suurenda;-
ti ühendriikide kullatagavarade
müüki 1,5 miljonile untsüe kuus,
et sellega alla 'liiüa kidlahirida.
Presidendi saimmiid/on e
sünud mitmektilgesid kommen-
Mitriielevällariõulkogu liikme
koihale on kaks või kolm 'kandi­daati,
mille tõttu on eestlastel võir
maius olla kaalukeeleks valimise
tel^ ning viõimaldada eestlastele
head läihtek<ihtä nende. huvide
kaitsmiseks Menitos.
T ^ eestlased
rohkearvuliselt osa võtaksid yali-mištest,
vastasel korral nendega
ei arvestata, vaid peetakse toeaõäo-liseks,
et neil ei ole ^olulisi huve
prategu ega kä edaspidi.
Praegu ori vallamaksud tõusnud
kiiremini kui niuijal ning mõned
kandidaadid m tõusu juuires ol­nud
algatajad ja kaasaaitajad.
Samuti tooks vabatahtliku tule­tõrje
asütaniine Udoraisse kaasa
tõhusa kindlustuspreemia sääst^
Vallavanema koM© kandidee-aasta
jooksul on mitmeid tema
teoseid lavadel esitatud ja ajar
kitTjanduses analüüsitud. ISõige
vähem on meil maMtud tema
viimsiet suurteost .jfegupõhja
uus Vanapagan". Seda vist^delir
kaatsiä vahepüri pärast eesti laih-va
sügava usklikkus© ja seÜe teo­se
kirjandusliku kujunemise va­hel.
Juba autori abikaasa hoiatas
teda tugevasti selle teos© tagajär­gede
päirast. Aga autor on vasta­nud,
et 'ükski suurteos ipole enne
saja aasta möödumist õiget mõist­mist
leidnud. Katsum© süs nüüd
tema sünni saja^aašta^ künnisel
seda veidi analüüsida, kunst veel
on mälestusi s^lle loomise taus­talt
1905 a. tS! järvamaale raske
katsumise meie kalie põlisvaen­lase
---baiti paniiüte ja vene
riigivõimu -7 koostöös eestlaste
iseteadvuse mahasurmniseks.
Selleks tõmmati kaasa ka saiksa-soost
kirikuõpetaijäid. Viiinäste
hulgast oli üks eriti vihatud Albu
valla kõrvemail sest ta käis kaa-rivad
praegu Joe Dales ja Ander-son.
p a l ^ oma progiiajfails muu­hulgas
rõhutab, et teona „valitsu-se*'
ajal suutis vald vältida mak­sude
suuri tõtee. Ta piolqte^ Ssa
Udora tuletõrjet ja paremat po-litseikaitset
ulakate vastu.
Regioriäl Councilloff'! koiiale
kandideerivad kolm isikut. Eric
Lafsen, hiljutine nõuriik, on val^
las tuntud kui end. vallavanema
Burrovrs'© fcaaslarie eelmistest va­limistest.
Jean Smith oli väga te­gev
eelmise vallavalitsuse eemal­damisega
ning mägi selleks palju
vaeva jä kandis isiklikku kulu^
Eestlastel ei ole kalijuks teada, _
mis on Jean Smifc programm,,
välja arvatud, et ta on tuntud hea
finants-administraatorina. Kolmas
kandidaat, Mike McDonald, advo^
kaat ja Chamber of Commerce esi­mees,
soovib i^get eelarve dist^
sipliini, tööstuse ja suvitusalade
arengut, plarieerimisseaduse (by-law
911) revideerimist ning eest­laste
eeskujul rohkem
tüslikku tegevust. .
üdora ümbrxiskonna
conucillor) esindajaks kandidee­rivad
Neville ' Ross, ; Rogers ja
Rogers ei ole veel eestlastele
oma programmi tutvustanud. On
t6ada,tet taon ühe koiialiku kut-nisvarade
vaJhenduse firma tee-
Pearu oli vaiiMatud tugeva^
mcödiarriäitleja andega j4 armas­tas;
i ^ i s i i te kasutada
ette kandes, iülbs^^^^^^n^ osa
kujutus : on jäädivustatiid per©-
konria fotosse tema poja pulma
puihul. Kiriklžk laulatus toimus
jaanipäeval, aga Pearu ilmus kiri-lOisse
karyan© iläki-läki peas Ija
taare ja paljud pessimistlikud ma-jaridusteadlasd
arvavad, et presi­dendi
isammud suurendavad töö­puudust
ning Oteutsuvad esüe suu­ri
majanduslikke tai
TaiH;u Tiitarlaste Gümnaasiuini
on korvtooli rentijaid, kes sellest
elatuvad. * 30O--400 jkorviga võib
jubaliusa aasjy^oenis saada.
saalis, kus ettekandja esines dr.
Alfred Kurlents
Eätöh
ruumis.
16. nov. kell 5 p i
Captain^^
sas talupoegade peksmist teosta­vate
karistussalkadega „vümse ar­mu"
jagamise parooli all. Agara­mate
noorte mässumeeste maha­laskmise
puhul ei söandanud
mõisnikud neid otriatta lasta ema
maadele, sest nad kartsid raihva
kättemaksu, aga õpetaja teadis
raihva puutuniatuse tunnet surnu­aedadele
ja lubas neid sinna
miüüritagustesse onatta. See luba
kergendas karistajat© tööd. Mit­meid
Albu valla talumehi pääst­sid
nende valla sood ja rabad
ajutise ipelgupaigana. Keegi ei ol­nud
kindel; et mõni yäfise vääria-ti^
>,€irmulis© härra" viisakus^
koodeiksi vastu, mgiinä>iteks miüt-silodu
^jÄeuri^^ ju«si[ iiüuics^^
netades, ei tocjks niiüd rasket kät-teniaksu
peksu näol.
§e© klriksakstp osa jäi välja
,iTöe ja Õi§^©** kolmandjiSt
/köitest: 19®5.a. massE kirjelda.
•; misel,--:.,;. y:-.::.-^' •
küna see olöks võinud tuua valesti
mõistmist eestlaste (kirikusse suli-
'tumisest.'
iKirjanik viis seBe ala kirjelda­mise
hiljem fantaasia valdkonda,
sest eestlased olid ©nd rahvaluu­les
juba sümboliseerinud ,^paga­nate"
osasse nagii neid sakslased
alati olid ©õimanud: Ralivasuus
olid tekkinud Kaval-Antsu ja Va­napagana
lood, kus esimainitu
esitas kavalat mõisameest ja va­napagan
esitas põhilist töökat,
kuid kehnüse. suhtes tölpläst iriat^
si. Noor Antori oli "neid lugusid
lugedes südamost naernud ja neri-d6
sümboolikat meeles kannud.
Sinna vahele põiiiiusid ka tema
iiaabrimehe. Vargamäe Peani,
kemplemised ktrikuõjpetajaga
tisüllste kiisimuste alalt, mida
Feani armastas vastamisi seada
matside reaalse mõtlemisviisi-labakindad
käes. Ta ei
oma talveriietuše ipäiji^^ üldsuse­le,
lootis maameeste mõdstmisele,
aga miriiale oli tasapisi seletanud,
et ön trotsinud õpeta;jat, kes kut­sub
rahivast talv© pakases kütma^
ta kirikusse, endal on kirikuli|^
siall karvakate |a hüppab
jutlusel üh©lt-jal^ teisel© ning
teeb suuga põrgutuld ninasoojaiks,
noomib rahvast, kui need er^^^^
käsi ristis. Aga kuidas sa hoiad,
külm ikipub paJj aspeaga mehe
kõrvade kallale, ©t vaja neid va-hete-
vahel hõõruda.
Siis Peani lasknud endale tehsä
kogu aastaks üldise kirikuskä!-
mise vormi so©ja mütsi ja. kSia-nastega.
•'•'•^y;:-'••.
Puht ideede valdkonnas vüs ta
õpetaja libedale, kui Mis teesel­dud
uskliku õndsuse taotleonisel
ja patust pööramiseks oma viina­raha
õpetaja kätte hoiule andanas
jä ühtelugu jälle tagasi küsimas,
igakord põhjendad^ püliakirja
sõnadega, et „llha ori 'Upris väga
nõder** ja ega süs õpetaja ometi
soovita temaü© veel võrdlemisi
noorele inimesele lihast lahkumist
katsetada, õpetaja siis vihastab
ja visanud temal© raha tagasi. :
Kõrtsis olnud siis Pearul hea
teistele seletada, kuidas ta tahtnud
patuteelt 'kõrvale ipöörata õpetaja
kaasabil jä kuidas see loittuäm
väsis ja oma kalli kairjalamba pa­tu
ning põrgu meelevalda iättiš.
Seda juttu lõpetkiiid Pear^ val-
Need Peani targ^iitused, õpetsr
jaga patust pööranüsejks sisen­dasid
kirjanikide idee Vanapa­gana
õndsuse püüdluseks.
Ta maapealseks asukohaks sai
Albu vaUa sood© ja rabade tagu­ne
Kõrvefcüla, mille Sikemäe pop­sikohast
ka Pearu põlvenes ja kus
elatumise ja töökoorem oli olnud
veel raskem kui Vargamäel. Ro­maani
lõpu tulekahi on kajastus
eesti; ,^ganate*' poolt teostatud
käval-antsude mõisad© põletami­ne'
1®05; aastal.-; /•V--^;/
.. V-::-- ' - \H-. T. L. /:
KORRALDAJAD
nistuses ning soovib .byrlaw 911
põhjalikku , muutmist. Neville
Ross on L.Äafrika immigrant. Po-lutikasse
sekkumise' motiiviks on
tä ääimine pahanieel .end. valla-riöukogu
majandamise; ja maksu­de
tõstmise vastu. / ;
Beach'i ikohta ©i ole muud tea­da,
kui et ta pidi ootamatult e^t-lastegäkofekusaäniisest
loobuma.
Nendest kolmest- on teada, et,
Ross toetab eöstl^ste soove. •
Nagu näha, on mitu Võimalust
väliniisteks. Tegelikult ei öl© olu­line,
kelle poolt .hääletada,
kuigi on tähtsam ^poolehoidiu ^
vSALISBÜRY '^-.Rõdeesia õhu­jõud
sooritasid uue rünnaku Sam­bia
peaünna Lusaka lähedal asu­vale
mustade partisanide laagrile
Rodeesiä andmetel oli rünnak tule-musrohke
ning partisanid kandsid
suuri inimohvreid, kui partisanide
ahdmetel pommitasid Rödeesia
õhujõud ühte laste laagrit. Lusa-kast
saabunud informatsiooni ko­haselt
toodi äga õhurünnakute jä­rel
© Lusaka ' ' " ' - • • •
avaldada kandidaadil©, kes meie i
huvisid kaitseb. Tähtis.on, et eest-!
lased tuleksid valimistel rohkear-J
vuliselt välja.. Eestlasi on vallas
umbes 400 hääleõiguslikku leib-kes
olid kõik mehed ja rõivastatud
sõjaväe vormidesse. Inglismaa on
sooritanud <^mäpärase sammu
ning annab Samblale õhutõrje rel­vi
Rodeesiä lennukite aHatulista-
Kanada riijjxlik raadiojaam CBC
pöördus Eei^ti Rahvusteater Ka^
nadas poole^ et bmä saates, .kus
antakse dokumentaalkultuurilisi
uudiseid etriiliste; gruppide mitme-kultuurilisest
tegevusest, anda lü­hikest
teadet ERK uuest teatrilar
vastusest. Teatavasti © š i t ^ - E^
eeloleval laupäeval A. H. Tamm­saare
, põrgupõhja tjy© Vanapa-j
gana" dramatiseering St. Law-rence
Centre'is paraegu toimuva
mitmekultüurpis© teatripidustuse
üheilavastusena.
ERK -annah liihikes© läbüõike
näidendi tegelasist, k©s kasutavad
eestikeeils;et teksti, mida inglis©
keeles koanmenteeritakse. Raadio­jaama
saate pikkus võivat olla ku-^
ni paar minutiti . ,
Teine teater, pidustusel esine­vast
kümnest t©atrist, on ungar--
laste lavastus, kus esitatakse Lui-gi
Hmdelio ,,Henry^^W^^^
^Kolmapäeval, 1. nov. 'a^^
Northern District library ruumes
Eesti Kunstide Eeskuse korraldu­sel
Martin Kabal! fotode näitus,
Jääb avatuks 30. novembrini.
©Neljapäeval, 9. nov. kell 8 C
Tartu College'is dr. Roman Tol
loeng köprimuusarallste demönst^
ratsioonidega„Stü!id!esil;:. eestt
koorimiiusifcas".
©Laupäeval, liv nov. kell 7 0.
Tartu CoUege'is Hiidlaste Selt^
mardipidu.>
© Laupäeval, 11. mov.- M ' 6.
St. Lawrence Centre Tovm Hall'i^
Eesti Rahvusteater Kanadas esi­tusel
Ä. H. Tammsaare ^Põrgul-põhja
u^s vanapagan**. '
® Pühapäeval, 12. nov. kell .2 p i ;
Vana Andrese kogudus© näit©-
m ü ü k . - r .
® Piihapäeval, 12! nov^
Peetri kirikus koguduse koori
Cantate Dominio 2Ö. juubelkon^
• sert.y
® iHUiapäml, l i nov. kell 15 i .
T. E. Baptisti kirikus Uisa
Lompi 100. sünnipäeva tähista-
• n ü n e . " ' ' \ . ';•
sval, 18. nov. kefl 7 õ.
Eesti Majas Toronto Eesü õngit­sejate
ja Jahöneeste Seltsi „Val&^