1982-10-19-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
GcHo Acqui l i B T l AJALEHT lilllHIIIIIIIIiilillliillllllilülllSIIIIÜII ., JvlEWSPAPER SECTiO • SEGTION DES JOURNAÜX >,¥aba Eestlan Eesti perekonna ja kodu aasta ^uhu! toimub ^aktsioon — eesti ajalebt ^asse eesti kodusse. Vabade eestlaste häälekandja ,;Vaba Eestiane*^ levitab sel puhul tasuta proovinumbreid kobne kuu kestel kuni aaista lõpuni. Ajalehe talitus kasutab proovinuinbrite saatmiseks teadaolevaid eestlaste aadresse, ftöovmumbrite saamiseks võib aga iga eestlane teatada „Vaba Eestlase" talitusele (444- 4S32) oma või mõne kaas-ee!sflase m'me ja aadr^^^ lehte ühe kuu jooksid W Inmi kaheksa numbrid tamiseksv On siiski põhjust arvata, et • „ Eestlane" on üks noorima telüjaskonnäga eesti lehti kogu maaihnas. PROOVEWMBRIIE ^ A ^ Põmst ei osteta kotis ja aj ei tellita l i ma seda nägemät^ ja lugemata. Juba mõned | nunibrid annavad ^ pildi aj^^ iseloomust ja i väärtusest. SeÜepätust levitab „Vä^^ Eestlane^' 1 1 Käesolev aasta! pnkuuhitatud eesti'perekon- 5 na ja kodu aastaks. Kuigi kodu on iseseisev I majanduslik ük- I sus, on kodu vaimsus/ areng ja mlevikt^^ E ti^ seotud kogu eesti rahvusgrupiga. Kitsamas g ringis on kodu ühendus eestlusega otsene ja I töiniub • isiklike komaktide kaudu. Laiemas rin- Igis vahendavad eesti kodu ja eestlust kommuni- = :katsiooni-vahendid>— eelkõige eesti ajaleht. 1 Ajaleht on eesti kodu' käskjalg, sidemees ja I sõnumitooja: Ajaleht vastab alati küsimused; I mis on tulemas? ja mis. juhtus? kus? kuidas? 1 naiUal? Ihria selle informatsioonita kobame = rahvuslikult pimeduses. I ; ;.GEISnE^^ i tJhiskonna tugevus oleneb üksikute liikmete 1 omavahelisest suhtlemisest ja koostööst. Raske- = maks probleeiniks Jsel pinnal - - j a mitte ainult i eesti ühiskonnas —- on generatsioonidevahehne I arusaamatus jä lõhe. Eesti ühiskonnas võib see š viia traagiliste tulemusteni, sest meie noortele I on kanada ühiskond alati lahti, kui eesti poolel S elu kibedaks tehakse. Juba usaldamatus (Lon-s doni nõupäeva sõnavõtud 30. sept. nr-isI)on § küllaldane generatsioonide vahekordade rikku- = ' ^miseks.;- i Ajaleht„Vaba Eestlane" on alati täitnud ge- = nerätsioonide-vahelise silla ülesannet. Mõistmi- I ne, tolerants j^ sõnavabaduse austamine on sel- = le silla taladeks. Skautlik noorus, metsaülikool § j.t. noorte ettevõtteil teavad, et „Vaba Eestlase" 1 veerud on nendele alati kõige sõbralikumalt ava- •|: V/tud.:;;;';^^./..:-;;-:/; g Ei ole võimalikl teha statistikat üksikute eesti 1 ajalehtede telliiask(|nna keskmise vanuse selgi-iiiiiiiiiiiiiiiiisfiHiiiiiiiiiiiii perekonna ja kodu aasta puhiil numbreid. Proovinumbrite saa;tmiseks kasutatakse teadar olevaid aadresse. Kui aga keegi soovib ise lugeda ;,yaba Eestlast" ühe kuu jooksul tasuta proovinumbritena, või seda pakkuda mõnele teisele kaaseestlasele, siis on vajalik teatada ajalehe talitusele (444-4832) nimi ja aadress. Proovinumbrite saamise või tellimisega ühenduses ei ole niingit kohustust hihsemaks ajalehe tellimiseks, kui leht teid ei huvita;. Kui proovinumbrid erinevate perekonnanimede või muude põhjuste pärast satuvad neisse eesti kodudesse, kus ,,Vaba Eestlane" juba on tellitud, siis palume sellest lahkesti teatada ajalehe talitusele või proovinumbrid edasi anda mõneie teisele eesti pei-ekonnale. Kogemuste kohaselt on „Vaba Eestlase" tellijad üldiselt le^ hega rahul j a soovitavad seda ka teistele. Eriti tähtis on ajalehe ümber koondada noori luge- S „Ritmika'* võimlejad, vasakult MiaTeii, Carol Paavolä Ja Laüra Walhier esinemas „Ehatare" elanikele tasuta, proove..;:;|.Yäljas;^ vy. ''V^^^ „Vaba Eestlane" käsitleb eesti leeme oma veergudel kogu proovmumbrite aktsiooni kestvusel. Vanad uudised eesti ajalehes'', ,,Risti vastu mmü seisukohtadele", j.m. teemad, mis kerkivad üles eesti ajalehe — võetakse luubi alla. Enne valimisi tüli muutmisele 5 nägi i tusliikmete arvu. Endise „seitsme liikme" asemele võeti ,^vähemalt seitse" Ja kvoorumiks vähemalt ätüsešt. Juhatuse valimisel vahti' esime- Olikooli katuse^ lehvis sinl-must-vdIge STOKHOLM (EPT.) — Eestist saadud andmete põhjal kirjutab Staffan TeSteRoot^ aj Nyheter 4. okt. mmibiris, et seoses ülikooli juubeliga Tairtus on Gustav Adolf n põliijustanüd rahutusi :Eesti l i n n a s : - : . V - V .. „Demonstratsiöonidl venestamise hävitati nõukogude võimu poolt lahkunud Raekoja platsilt, keeldus vastu jätkuvad Nõukogude Eesti — eestlased lootsid, et nüüd on u. 5000 noorukit sealt lahkumast, vabariigis. 5000 üliõpilast dembn- võimaÜk sammast taastada. ja alustas vastudemonstratsiooniga.' streerisid oma pahameelt, lauldes Rootslased on okiud huvitatud Pühapäeval, 19. septembril oli Tartu Raekoja platsil isamaalisi olemast kaasas pidustustega. Upp- üks nõukogude punastest lippudest laule. Alles pärast seda, kui Rae- sala ja Stokholmi ülikooli rektorid ülikooü katuselt maha võetud I Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas aastapeakoosolek peeti möödunud pühapäeval Eesti Maja keškmi- = ses saalis väga rohke osavõtjaskonnaga, kes eeloleva EStO-84 tõttu tunnevad huvi eeltööde arengu ülco I Koosoleku avas senine esimees T, Metsala^ raosjärel ta vapti ka koofsoleku juhatajaks, kuna protokollijaks = yaiiti^ Lydia AniBvaM. S T. Metsala selgitas Sihtasutus koostanud provisoorse kavakalend- koos hoiustega aga oli 1981. I Eesti Päevad Kanadas ja ESTO-84 ri. Ka on suur osa eelarveid juba varanduste seisuks $20.76S.61<i 5 peakomitee vahet, rõhutades et peakomiteele esitatud, aga veel i seekordne koosolek ori sihtasutuse kinnitamata, kuid võetakse ai^es^^^^ - t , - i , - • • a • u E koosolek, -mis peetakse -vastavalt üldeelarve koostamisel. Jubaeelole- ponikirjapunkt, nus^nagi-ette juüa Š Kanada valitsuse eeskirjadele. Te- vas novembrikuus tuleb varuda i gelikult Ott sihtasutus ka ESTO-84 ruumid vajalike sissernaksüdegä. s kMKvWa, mistõttu ^antakse küni- Dr. E^ Äruja; infonnatsioöriise^^ = ne km tegevuse aruanne. Ta mai- tori juhataja oli saatnud- oriia aru-i n i s siiski, et käesoleval koosoldcul ande kirjal^^ I pole vaja peensusteni minna, kuna 6—7 toinikonda. Peasekretäri üles- heks eraldi T. Metsala, juha- I enne joulu toimub veel ESTO-84 andeid pole veel keegi vastu võt- tuse liikmeiks E. Kiilaspea, .F. = peatoimkonna koosoleks. nud, kuigi peakomitee sekretärina ^^^I^ E. Anija, H . K a - 1 T.' Metsala oma tegevuse aruan- töötab Lydia Aruvald. Informatsi- senurm, H. Toomsalu, A.Jurs, ja des märkis, et eeltöödega alustati ooni vahendamiseks antakse välja L. Leivat. Revisjonikomisjoni J. väga hilja, kuid on tehtud juba kaks erinevat bülletääni: ESTO-84 Terts, A . % h t r a ja H.Paara.¥ä^ palju tööd ja kõik kriitilised töö- INFORMÄTSIOONILEHT, mis lisrevidendiks G. Mitt. I kohad on täidetud. mõeldud tegelastele jaESTO-84 Ülestõstetud küsimuste all tõsta- Mootsis, Austraalias ja USA-s on TEATED, mis mõeldud igale eest- tas E. Kiilaspea, arvestades koos-oma komiteed, kellega on kon- lasele. Informatsioonis puudutati olekut kui Kanada eesti organisat-takt olemas. majutamise, selle hulgas noortele sioonide laiemat foorumit, problee- ESTO-84 juhatus on 9-liikmeline. erakortereisse paigutamise võima- - mi üritusest, mis toimub samaaeg- T. Metsala esitas ESTO-84 juht- lust. Tahetakse hakata registreeri- selt maailmalaagriga. Seekord on konna, kelle juurde kuuluvad neli ja majutušlehti koostama. ES-- maailmalaager enne ESTOr84^^n^ omaette sektsiooni juhatajat, kes TO-84 büroo tuleks avamisele tu- dalat. Kuigi see ei kuulu ESTO-84 kuuluvad ka juhatuse juurde. leva aasta sügisel. . :\ raamidesse, valitseb korraldajate Peatoimkond kinnitab sektsibonide Majandusanianne, mis hõlmas vaher siiski koostöö. Skaudilaager eelarve ja programmi. sihtasutuse 1981. a. tegevusaastat muutub üha kulukamaks ja rahate- E, Kiilaspea välisinformatsiooni näitas tulude põiel $3440.-— ja ku- genuseks on seal ainult suuriõke 7. ala juhatajana ütles oma aruandes, lusid' $2059, ' jättes ülejäägi j u u H l . ' et välisesindus hakkab tööle um- $1380.25; (Jörg R 8) Demonstratsioon Tartu ülikooU ametlikku 350-aas-koja plats piirati ümber politsei ja avaldasid soovi sõita Tartusse ja sõjaväelaste poolt ja noormehi äh- võtta osa pidustustest, mis pätäst vardati massarreteerimistega, lah- pikemaid läbirääkimisi ka lubati küsid noored platsüt". Uppsala ülikooli rektof Martm . . .. ^ Holmdahl jutustab, et rektorid kar toimus parast vatsesid kingina võtta kaasa Gus- , . , . , ,,.1 i. tav II Adolfi kuju, aga see ette- : tase juubeli pidamist. lAmetldcult panek lükati kürešü tagasi. ; on uhkoöh asutamist a. 1632 tun-nustatud alle viimastel aastatel. A. Selle asemel seadsid nõukogude 1952 peeti veel ülikooü ,,150-aäs- võimud üles samba mälestuseks tast juubeUfa. 1802 asutatud üli- „isikutele,: ^ kooli järgi. te Tartu ülikooli juures võitle- Kui nüüd otsustati pühitseda sid fashisnii ja kodanlaste vas- -ülUiooü 350-aastast^ j^^ 15 tu", niisiis iseseisvusajal 1920— —17. septembril, tekitas see eest- • 40. lastes suurt vaimustust. , , . , • See vihastas rahvast ja tekitas tu- Pidustuste ümber on olnud palju gevaid rahvuslikke tundeid pärast intriige. tJ^ks probleemidest oH avalikke pidustuste lõppu. Gustav II Adolfi sammas, mis sei- Kui ametlikud külalised — nen-sis Tartus ülikooli hgiduses. See de hulgas rootsi rektorid — ohd ja must-iseseisvusaegse smi- :a: neljap., 28. okt. 1982 EESTIMAJAS Oo bes aasta enne sündmust. Samal ajal ESTO-84-ga on Toronto 150. ja Ontario 200. a. juubelid. Seda on märgitud ka ESTO-84 embleemis. Praegu taotletakse embleemile copy-right õigust, kui keegi seda STOKHOLM — Uus rootsi juhitav lahingräkett Saab Robot esitati mõtleks äriliself käsmada. Hiljem Rootsi merejõudude ülemale viitseadmiralile Per Rudbergile. Robot täiendas ta oma aruarmet, öeldes, ESTO-84-ga paralleelselt on Eesti . , • ; ;. . Roboti demonstreerimme merejõudude ülemale toimus Stokhol-mistorpeedopaat Piteä pardal. Pi-teä on esimene laevastiku 12 Spica-lipu 100. aasta juubel oma toimkonnaga ja skautide-gaidide maa-ilmalaager » • F. Koop andis aruande. pro- . ^ . . ^ grammisekLoni tööst, kus sekt- P « « ^ ^ kõrvitsad, piprad ja le säilitamine KOIK TERETULNUDl sioonidel on juhatajad olemas ja jagunenud toimkondadeks. Nii on noorte sektsioonil kümme toimkonda igaüks oma juhatusega, kel on oma eesmärk ja • tegevune ulatus. , Ka rahvuskultuuri sektsioonil on palju toimkondi, mõned veel sellise laevastiku vastu ja niis uputas hävitaja Šheffieldl Y ; Märki otsival robotil on iUe 70 km tegevusraadius, see lendab 300 m sekundis ehk üle tuhande kilomeetrilise tunnikiirusega. Seda võidakse tulistada torpeedopaadist, mis sõidab 35-sõlmelise kiirusega relvadega. Rootsi valitsus andis neli aastat tagasi Saabüe ülesande, et ta arendaks oma robot-raketi selle ase- tormisel merel, mel, et oleks hangitud ameeriklas- Rootsi laevastik on te Harpoon-rakette. Rootsi Robot 15 on märgatavalt parem kui prantslaste Exo-gumata. Programmisektsioon on mida kasutati Falklandi sõjas Ing-muretsenud 12 Spica-paati; koos torpeedode. Juhtimisseadmete ja radariga läks^see rügüe maksma 650 miljonit krooni (ca 130 miljonit doUarit). ÄK korraldusei Rasvaste Kivi ja Rulli reedel, 29. okt. 1982 kell 8 õ. Tartu Eöskava — XMJUF K O P \ ^ ^
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , October 19, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-10-19 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e821019 |
Description
Title | 1982-10-19-01 |
OCR text | GcHo Acqui l i B T l AJALEHT lilllHIIIIIIIIiilillliillllllilülllSIIIIÜII ., JvlEWSPAPER SECTiO • SEGTION DES JOURNAÜX >,¥aba Eestlan Eesti perekonna ja kodu aasta ^uhu! toimub ^aktsioon — eesti ajalebt ^asse eesti kodusse. Vabade eestlaste häälekandja ,;Vaba Eestiane*^ levitab sel puhul tasuta proovinumbreid kobne kuu kestel kuni aaista lõpuni. Ajalehe talitus kasutab proovinuinbrite saatmiseks teadaolevaid eestlaste aadresse, ftöovmumbrite saamiseks võib aga iga eestlane teatada „Vaba Eestlase" talitusele (444- 4S32) oma või mõne kaas-ee!sflase m'me ja aadr^^^ lehte ühe kuu jooksid W Inmi kaheksa numbrid tamiseksv On siiski põhjust arvata, et • „ Eestlane" on üks noorima telüjaskonnäga eesti lehti kogu maaihnas. PROOVEWMBRIIE ^ A ^ Põmst ei osteta kotis ja aj ei tellita l i ma seda nägemät^ ja lugemata. Juba mõned | nunibrid annavad ^ pildi aj^^ iseloomust ja i väärtusest. SeÜepätust levitab „Vä^^ Eestlane^' 1 1 Käesolev aasta! pnkuuhitatud eesti'perekon- 5 na ja kodu aastaks. Kuigi kodu on iseseisev I majanduslik ük- I sus, on kodu vaimsus/ areng ja mlevikt^^ E ti^ seotud kogu eesti rahvusgrupiga. Kitsamas g ringis on kodu ühendus eestlusega otsene ja I töiniub • isiklike komaktide kaudu. Laiemas rin- Igis vahendavad eesti kodu ja eestlust kommuni- = :katsiooni-vahendid>— eelkõige eesti ajaleht. 1 Ajaleht on eesti kodu' käskjalg, sidemees ja I sõnumitooja: Ajaleht vastab alati küsimused; I mis on tulemas? ja mis. juhtus? kus? kuidas? 1 naiUal? Ihria selle informatsioonita kobame = rahvuslikult pimeduses. I ; ;.GEISnE^^ i tJhiskonna tugevus oleneb üksikute liikmete 1 omavahelisest suhtlemisest ja koostööst. Raske- = maks probleeiniks Jsel pinnal - - j a mitte ainult i eesti ühiskonnas —- on generatsioonidevahehne I arusaamatus jä lõhe. Eesti ühiskonnas võib see š viia traagiliste tulemusteni, sest meie noortele I on kanada ühiskond alati lahti, kui eesti poolel S elu kibedaks tehakse. Juba usaldamatus (Lon-s doni nõupäeva sõnavõtud 30. sept. nr-isI)on § küllaldane generatsioonide vahekordade rikku- = ' ^miseks.;- i Ajaleht„Vaba Eestlane" on alati täitnud ge- = nerätsioonide-vahelise silla ülesannet. Mõistmi- I ne, tolerants j^ sõnavabaduse austamine on sel- = le silla taladeks. Skautlik noorus, metsaülikool § j.t. noorte ettevõtteil teavad, et „Vaba Eestlase" 1 veerud on nendele alati kõige sõbralikumalt ava- •|: V/tud.:;;;';^^./..:-;;-:/; g Ei ole võimalikl teha statistikat üksikute eesti 1 ajalehtede telliiask(|nna keskmise vanuse selgi-iiiiiiiiiiiiiiiiisfiHiiiiiiiiiiiii perekonna ja kodu aasta puhiil numbreid. Proovinumbrite saa;tmiseks kasutatakse teadar olevaid aadresse. Kui aga keegi soovib ise lugeda ;,yaba Eestlast" ühe kuu jooksul tasuta proovinumbritena, või seda pakkuda mõnele teisele kaaseestlasele, siis on vajalik teatada ajalehe talitusele (444-4832) nimi ja aadress. Proovinumbrite saamise või tellimisega ühenduses ei ole niingit kohustust hihsemaks ajalehe tellimiseks, kui leht teid ei huvita;. Kui proovinumbrid erinevate perekonnanimede või muude põhjuste pärast satuvad neisse eesti kodudesse, kus ,,Vaba Eestlane" juba on tellitud, siis palume sellest lahkesti teatada ajalehe talitusele või proovinumbrid edasi anda mõneie teisele eesti pei-ekonnale. Kogemuste kohaselt on „Vaba Eestlase" tellijad üldiselt le^ hega rahul j a soovitavad seda ka teistele. Eriti tähtis on ajalehe ümber koondada noori luge- S „Ritmika'* võimlejad, vasakult MiaTeii, Carol Paavolä Ja Laüra Walhier esinemas „Ehatare" elanikele tasuta, proove..;:;|.Yäljas;^ vy. ''V^^^ „Vaba Eestlane" käsitleb eesti leeme oma veergudel kogu proovmumbrite aktsiooni kestvusel. Vanad uudised eesti ajalehes'', ,,Risti vastu mmü seisukohtadele", j.m. teemad, mis kerkivad üles eesti ajalehe — võetakse luubi alla. Enne valimisi tüli muutmisele 5 nägi i tusliikmete arvu. Endise „seitsme liikme" asemele võeti ,^vähemalt seitse" Ja kvoorumiks vähemalt ätüsešt. Juhatuse valimisel vahti' esime- Olikooli katuse^ lehvis sinl-must-vdIge STOKHOLM (EPT.) — Eestist saadud andmete põhjal kirjutab Staffan TeSteRoot^ aj Nyheter 4. okt. mmibiris, et seoses ülikooli juubeliga Tairtus on Gustav Adolf n põliijustanüd rahutusi :Eesti l i n n a s : - : . V - V .. „Demonstratsiöonidl venestamise hävitati nõukogude võimu poolt lahkunud Raekoja platsilt, keeldus vastu jätkuvad Nõukogude Eesti — eestlased lootsid, et nüüd on u. 5000 noorukit sealt lahkumast, vabariigis. 5000 üliõpilast dembn- võimaÜk sammast taastada. ja alustas vastudemonstratsiooniga.' streerisid oma pahameelt, lauldes Rootslased on okiud huvitatud Pühapäeval, 19. septembril oli Tartu Raekoja platsil isamaalisi olemast kaasas pidustustega. Upp- üks nõukogude punastest lippudest laule. Alles pärast seda, kui Rae- sala ja Stokholmi ülikooli rektorid ülikooü katuselt maha võetud I Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas aastapeakoosolek peeti möödunud pühapäeval Eesti Maja keškmi- = ses saalis väga rohke osavõtjaskonnaga, kes eeloleva EStO-84 tõttu tunnevad huvi eeltööde arengu ülco I Koosoleku avas senine esimees T, Metsala^ raosjärel ta vapti ka koofsoleku juhatajaks, kuna protokollijaks = yaiiti^ Lydia AniBvaM. S T. Metsala selgitas Sihtasutus koostanud provisoorse kavakalend- koos hoiustega aga oli 1981. I Eesti Päevad Kanadas ja ESTO-84 ri. Ka on suur osa eelarveid juba varanduste seisuks $20.76S.61 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-10-19-01