1985-05-28-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
YABA BEOT-ANE teisipäeval, 28. niail 1985 — Tuesday, May 28, 1985 Nr. 40
Nr. 40
Põhja-Ämeerika eestlaste Paul Keirese Mrimale mä-lestetumiiff,
mis algas 1983« aastal, on lõppenud, Enne
tmmi Mppn lahkws üks turniirist osavõtnu, dr. Paul
Sdunidt, sunna läbi. Tema mõnede lõpetamata jämmd
partiide tulemused otsustati omavahel. Tumiiri võitjaks
tuligi posthuumselt 'dr. Paul Scta
tii kuuest' võimalskusi
Temale järgnesid meie tuntud
raaletajaist Harry Kord — 4 p.,
Koit Tullus — 3 punkti, Nestra ja
prof. I. Romanenko — 2,5 p.,
Sildmets ja mag. J . Täht — 2 p.
Ka kõrvaltumiir, millest Kord ja
Tullus osa ei võtnud^ milles vastased
mängisid vastasvärviliste malenditega,
mis neil olid ..peaturnii-^
ril", lõppes samuti dr. P. Schmidti
võiduga. Kõik turniirist osavõtjad
näitasid tugevat maletaset.
. Dr. Faul Schmidti surmaga kustus
meie omariikluse aja paremuselt
teine maletaja eluküünal.
Ta saavutas oma parimad! lule-
Muse^ kolmekümnendate aa!sta-tie
tdsel podel Eestfe^^^^^
M d Saksamaal, kus ta saavutas
:&a rafevusvabelÄse malemieflsiIffH^^:
l Ä a turpiiritulemused olid paremad
jcui mõnede tolleaegsete suur-'
meistrite: saavutused. See on nagu
i^s „nvaleajalooiine eksitus", et ta
kunagi pole suurmeistri tiitlit saa-
'vutarmd;/• -"V-^^ • •
#rast ÜSA-sse immigremmiist
1950. a.> ei tegelenud ta peagu
üldse mitte imalega.' Selle tingis
peamiselt ta nõudlik «lukutse, (Ta
töötas keemikuna BeU Laboratbo-'
riumidele) ja ka mitte just tugev
tervil l^inism
ja kztks tütart; ;
Ta abikaasa ori aniietanud etes^
lastele maleartikld^^^ raamatuid
dr. Schmidti malekarjääri kohta
Eestis ja Saksamaal^ milledes on
toodud kä palju Kerese ja; M
(kes õli tolleaegne maailmatneister)
Arvestades dr. Schmidti teeneid
meie omariikluse aegses maleelus
ja samuti ta kõrget rahvusvahelist
klassi, otsustasid turniirist osavõtjad
nimetada meie kirimale turniiri
tagantjärele Põhja-Ameerika
eestlaste Paul Kerese ja Paul
Schmidti kirimale mälestusturniiriks.
Teistest turniirist osavõtjaist
võiks nimetada Sildmetsa,
kes jatkalb väga hea
võttu USA kirimale
«
90
ttMUS SUURTEOS
EESTI VABADUSRISTI KAVALERID08
Kordustrükk samanimelisest teosest, mis ilmus Tallinnas aastal
1935 Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse väljaandel.
Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites,
405 lehekülge. Eesti Vabadusristide originaalkujutused v&rvi-trükis.
Teos sisaldab elulood koos piltidega kõige vapramatest
kangelastest ja poliitikutest, kes lõid iseseisva Eesti Vabariigi,
samuti välismaiste ajalooliste isücute nimed, kes rahvusvaheliselt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tegelikult
Eesti iseseisvuse sünnilugu, mille omamine ikestatud
Eestis on poliitiline kuritegu.
Kirjastus Välis-Eesti & EMP Stockholm
Tellimine saata V A B A EESTLASE talitusele hhmaga $50.--
RAAMAT SAADETAKSE V A U A ÕHUPOSTIGA ROOTSIST
kagule-
H. Kord, ja dr. Pärl on sattunud
kokku samasse kirimale tumiiri,
kus neil tuleb võistelda tugevate
USA kirimale meistritega ja ka
.omavahel, •.:' •,
iljeM mpstalt mandrilt jagavad alates järgmisest numbrist
„Vaba Eestlase" lugejatega Ilmar ja Vaike Külvet
Washingtonist, kes sooritasid veebruaris-märtsis umbes
kuuajalise reisi läbi Aafrika, alustades Kairost ja lõpetades
mandri lõunatipus; Kaplinnas. Lisaks Egiptusele ja
Lõuna Aafrika Vabariigile külastasid nad veel Keeniat
ja Simbaabvet. Pildil näeme neid teel Egiptuse püramii-
TOETAGE POLIItVANGE
fobci Eestlase talituses on saadaval
Eesti vastupanuliikumise kroonikad I ja n köide,
üksikköite hind $20.00, saatekulu$l.-
MartNikluse j a Jüri Kuke mäkstusteos
„Kaks kes ei alistunud** $34.00, saatekulo 01
Mart Nikluse Ja Jüri Kuke mälestusmärgid
34 marki poognas, poogna hind $3.00, saatekulu $0.50
Mart Nikluse kirjaümbrikud
tema sunnitöövangla aadressiga
Mart Nikluse, Enn Tarto, Lagle Pareki, Tüü
Madissoni, Heiki Ahoneni ja Arvo Pesti
vabastamisenõudega postkaardid saatmiseks
ENSV asehaldurile Karl Vamole Tallinnasse ja
NSVL tilemvalitsej ale Konstanljin Tshemenkok
Moskvasse
tasuta tellimistele lisada $0.50 saateknlii
Osa: sellest ^materjalist on saatmisel
Toronto Ee^ü.M^
Ms ofii võrdlemisi palju noorma-keliedele
need partiid võilcsid pak-kunä
rnaletamišeks inspiiratsiooni,
olles seega praktilise väärtusega.
Viimasel aastakümnel on Idrima-le
areenile ilmunud uus võistleja
— kikarvuti ehk raal (oompüter).
Olemas pn kahte liiki kiirarvuteid,
milledega mängitakse malet. Neiks
on kiirärvutid, mis ainult maieta-vad,
jä üldotstarbeiks konstrueeritud
kiirärvutid, näiteks „Apple IF
IiM:.PC-jne.^,'-
Et viimastel mäletada, selleks tuleb
lisaks osta malemängu programm.
Kiirärvutid, mis mängivad
ainult malet, mängivad seda üldiselt
ka paremmi.
Noortele, kellel puuduvad kogemused
kiirarvutitega, kes aga soovivad
seda kasutada võiks soovitada
üldotstarbeks konstrueeritud
kiirarvutit, kuna siis nad tutvuksid
kiirarvuti paljude käsutamisvõima-:
lustega. Kuna sellel alal on ees
suur tulevik oleviku kõrval, võib
' kiirarvutiga tutvumist juba noorte^
le soovitada.
Nende ridade kirjutaja ei kasuta
kiirarvutit kirimale seisude analiiü-simiseks,
kuigi tal on kogemusi
nende rakendamiseks tööstuses. Seda
peamiselt põhjusel, et selgitada.
XJSURÄNDUR nr. 3— 1985. Seekordses
Välismaise Eesti Baptistide
l i i d u ajakirjas on avaldatud tõlge
dr. Wilbur Skeels'i jutlusest „Mu
pead õliga", 0, T. „föistuse tunnistamine",
E.: Toompuu Usklikkude
lootus**, K. Raid ,,Püha vaim
ja lootus", Ä. Roos ,,Eeskujudest",
„Emilie Bertelssoni elu ja äustyee
tööpõld TV", Võõrsilasuvate Eesti
Baptistide Keskkoondise , ,vaatlusi
mida ise suudetakse saavutada
valabita.
Kiirarvuti kasutamise poolt kõnelevana,
maleseisude analüüsimisel,
võib tuua väite, et enamikul
türniirimängijail on häid maleraa'-
rnätuid ja seega nende .mänguoskus
põhjeneb teatud määral niikuinii
teiste mängijate teadmistele. Kiirarvuti
kasutamisel toetume lisaks
veel maleprogramini koostajate
teadmistele j a tööle.
ja võimalusi", luuletusi L . S., V.
Raidi, Ä.V Kandi, M. Polashki,
Martha, G. Tammo ja P, Auväärfi
sulest. Lõpuks kroonikat koguduste
elust Vancouveris j a Torontos.
Bemiard Kangro, SEITSMES
PÄEV. Linus Asseri päevik. Uus
romaan lähtub tänapäevast, ühest
septembripäeyast 1972, mil Lundis
kaugsoojuse installeerimisel avastati
tänavasülutise alt Lundi püs-kop
Jakob Erlandipoja haud. Romaani
tegevus mangub vahelduvalt
minategelase Linus Asseri tänapäeva
ja X n sajandi vahel. E KK
:i984./2i5ik.\,
Siegfried' Veidenbaum, TUND-MATA
TULEVIKKU. Ajakirjani-kult
lugejale. Autori kirjastus, Toronto
1985.223 lk.
Johü Matson, THE STRAWBER-RY
HEAVEN. A Synthesis of
Chaoš. Homestead House Press,
Port Nelson, B.C. 1983. 149 lk.
koguteos: EESTI KALANDUSE
MINEVIKUST IL Eesti Kalurite
Koondis (Rootsis) 1985,. 410 lk.
HANS MEREri
istonia mässust, sõjast, Berliinist^
^^^^^^^^^^^^^^^
272 lk. (köites laamaž)
todavaJ^^„^^ EESTLASE" talituses
SÄÄRE RAHVAS VABAS MAAILMAS"
1944—1984
foimetanudJ Tanni Kents^iUmbit K o l k / ^
Palju fotosid, 259^^1^
Hind $14.— pluss saatekulu $1.50
Müügü , , V A BA EESTLASE" taütuse^^
Julio Khm
S3 Eesti
piääsemise iugis
. . .Oli • ffihjukütmlse toimkond,,
poeskäimise toimkond, põrandape-su
toimkond jne. jne. Lapsed olid
samuti ihna tegevuseta. Polnud tükikest
^randapinda mängimise
jaoks. Et oleks, lastel isetegevust
tegid emad korralduse, et lapsed
käigu ise oma potte tühjendamas,
tekkis pilt nagu Jakobi unenägu.
Alaliselt liikusid lapsed üht äärt-pidi
trepist alla pissipotid käes ja
teist äärtpidi tühjade pissipottide-ga
üles nagu väiksed inglid, ainult
.tiivad •..puudusid.
Ühel päeval tuli Berlimist teade,
et meie sõdurite naised lastega saame
üheks kuuks sõita puhkekodusse
puhkysele. Andshne kunagi aukirjad
mingisugusele lehele, mis küsis
meie soove ja nüüd siis tuli
vastus. Mees ,,Hilfstellest", eestlane,
tuli meile järele ja muudkui
aga sõidame. Mina olin, tänu laste
rohkusele, esimeses järjekorras.
See oli üleskiidetud, kuid kontrollimata
Võimalus. Meid pidi mitu perekonda
sinna viidama. Asutus oli
I^oolas Strassburgi lähedal. Seekord
lU sõitsin mina üksinda oma lastega
" i selle mehega' kaasa. Teistel ei oi-
1 nud momendil võimalik; kel oli
1 laps haige või mõni muu viga. Ku-
I sagilt mujalt laagrist seltsis teel
5 meiega veel üks proua oma tütre-j
ga, kelle mees oli Narva älllan-
I genud. Teised, kes seekord maha
I jäid, pidid mõni päev hiljem mei-
I le järgi tulema.
Kohe imi sinna puhkekodusse
jõudsime, taipasin et meid poldud
siia sugugi oodatud. Mind suudeti
veel kuidagi ära paigutada p ahoo-nesse,
kus elas pererahvas is aga
kui meid oleks tulnud rohkem?
Kas^ siis eestlased Berliinis asju
ajades ei teadnud kuidas siin tõeliselt
asjad olid? Oli õnn, et rohkem
tulijaid ei olnud. Enne mind
elasid siin neli eesti perekonda kusagil,,
häärberis", juba pikemat aega,
kes siit oleksid heameelega läinud
kuhugi laagrisse, kuid neile ei
antud võhnalust. Nagu ütlesin sain
toa peahoonesse. Pererahvas oli
ümberasunud sakslane, vist Krakö-yist.
Pereproua oli vali,; kärkis
hirmsasti meiega kui me ei osanud
tema tahtmise järgi olla, või teha.
Midagi ei tohtinud nõuda, tüli ainult
sõna kuulata. ^ '
Suur uhke poola mõis oli nende
majandada, ümbrus oli väga ilus,
park ja põllud, mis sel ajal olid
küll sügise härmas j kuid ilus ikkagi.
Peremees oli suurekasvuline paks
härra, aeglane ja pehmeloomuline,
vastand naisele. Peretütar, peenike
büroo-preili istus kontoris' laua taga
soojade pudelite vahel. Puudus
_ küte. Maja oli nii külm, et lue istusime
toas palitud seljas kindad
käes. Aeg oli jõuänud ju^e '
ri jahedusse. K a söögisaalis istusime
külma pärast -palitutes. Meie;
toas õli kaks suurt ja kaks lapse-^
voodit ja meid oli kuus inimest..
Sulekotid piid teki eest ja see oli
hea, muidu ppleks voodis üldse
sooja saanud. Kord oli väga vali;
i g a väiksema eksimise eest sõimas
pereproua sind nii läbi, et tõesti
ihuline karistus oleks ka kergem
kanda olnud. Keelatud oli kirju
saata muul teel kui nende büroo
läbi. Keelatud oli, mõisa piiridest
välja minna. Teenijaskonnaga, kes
olid poolakad, ei tohtinud kontakti
võtta. Poodi minna ei tohtinud,
Kuid meie eestlased saime teenijaskonnaga
salaja ikka kontakti.
Saime mõndagi toimetada poolakate
kaudu. K u i pererahvas kuhugile •
sõitis, andsid poolakad meile mär-'
ku, ja siis lippasime küla poodi
haganaleiba ja peedimarmelaadi
ostma, sai kirju posti pandud j a ;
muid asju aetud.
Esimene asi, kui pääsesm ^Ija,
oli appihüüu kirja saatmine Berliini.
Päästku nad meid siit! Kuu
aega oli ettenähtud "siin elamiseks.
Samuti saatsin oma laagri emadele,
et jumalapärast ärgu nad sealt ennast
liigutagu, ja et ma katsun kuidagi
sinna tagasi pääseda. Olin ju
ikka Leschtine, laagri nimekirjas^
siin ainult puhkusel. M u peremees
siin ütles, et ma ei minevat enam
'kuhügile, et jään neile kevadeks
põllutööle. Taheti mind ja ka teisi
eestlasi kartuleid sorteerima panna,
millele me muidugi vastu hakkasime.
Ma olin ju amult puhkusel
ja mu mees oli rindel. (Miil polnud
küll sel ajal enam aimugi, kus ta
tõeliselt oli.)
Tshehhis Leschtines oli meil
võrdlemisi korralik toitlustamine
arvestades olukordadega ja aastaajaga
dets. 1944, kuid siin Poolas,
samal ajal puhkekodus, kuhu ma
kosuma tulin, oli toitlustamine argipäeviti
igati kehv, selle eest pühapäeviti
sai päris hästi süüa.
Toiduks oli peamiselt vesine piimasupp,
õhtuti anti seda tirina
täied ilma leivata. J a kui oli supp'
— või vesi — ära söödud, siis tirina
põhjast sain aru, et oli olnud
klimbi- yõi kartulisupp, mõni pisike
oli kogemata põhja ära uppunud.
Oma toas sõime siis enne magama
minemist salaja külapoest ostetud
kuiva haganaleiba, et oleks
veidikenegi tugevam tunne kõhus.
Tuld ei olnud. Tuli istuda pimedas
toas ja söögisaali tuli süüdati aii
nult söögiajaks. Mul oli veidi Eestist
kaasa toodud rasva. Panin selle
ühe plekk karbi sisse ja lõnga
tahiks keskele. See aitas veidike
toas ümber vaadata. Kord juhtus,
et perenaine tuli minu tuppa,
õmblesin parajasti saksa sinelirii-dest
näpuga lapsele pükse. Pereproua
sai hirmus vihaseks ja pahvatas,
et see olevat riigiyaranduse
raiskamine mille eest võivat võlla
minna jne. Seletasin et sain selle
riide oma mehelt. See ei aidanud
— oleks pidanud selle ära andma.
Meeleheites ütlesm siis, et teie
kord on samasugune kui vene
kommunistidel, mille eest meie põgenesime.
Ta vaatas mulle tükk
aega otsa nagu midagi uurivalt järele
mõteldes, ütles siis „genau"
ja väljus. Imelikul kombel oli ta
pärast seda mu vastu väga lahke
ja viisakas. Ma ei saanud enam
sõimata kui tualett oli mustaks
jäetud. Algul oli nii, et igakord kui
oli. mingi viga kuskil, olid minu
lapsed' süüdi, kuigi tegijad võisid
ka teised olla. Aga nüüd järsku
sain kiita. Ma olevat töökas, tark
ja mu tuba olevat kõige puhtam
jne. . ^
Pühapäeviti saime paremat toitu
kui tavaliselt: hommikukohvi jmv-de
tükk saia, lõunaks hahepraad ja
veresupp; peale selle saime igaüks
osta klaasi sooja veini ja lastele
klaasi Õunamahla. Pühapäevad
olid pidupäevad. Tuli jäeti õhtul
saalis põlema. Peremees mängis
lõõtsa ja pererahvas tantsis. K a
meie eestlased ja poolakatest teenijaskond.
Pererahvas rääkis saksa
keelt, kuid valdas sama hästi poola
keelt. N i i et ma päriselt ei. teagi,
kumb ta oli — poola sakslane
või saksa poolakas.
Kord oli peremehel sünnipäev,
õhtuks pidi külla tulema 20 saksa
ohvitseri, kuid ei tulnud ühtki. Päris,
hilja õhtul, kui meie juba peo-rpad
olime ärasöönud, tulid mõned
paksud härrad tumedates tumesi-nistes
mundrites haakristidega käe-sidemeil.
Ja mõned inetud naised,
vist nende abielunaised, üks noorem
oli rindeohvitseri mundris, ka
haakristiga varrukal, kes laulis ime-,
hästi ja oli igatpidi nii meeldiv, et
me kõik vahtisime ainult teda. Taheti
tantsida ja pererahvas palus
meid eesti daame, kelledel harilikult
mingit väärtust ei olnud pererahva
sihnis, olla nendele paksudele
härradele tantsupartneriteks. Samal
ajal oli siin ka üks eesti sõdur
puhkusel.
,: • • ' .. (Järgneb) ;
ai VABA EESTLANE
on valve! eeistlaskoniia
fildhovide eest!
nMStD
•I
,1 lU'
Koll
AiU
lab
185
Oma
kõlab
nud raai
gelikult
nevast
„V8ba E l
kirjeldav!
medusesti
Kokku h(
sÕjajärgs(j
nud kanni
tusaja
järgneva
tustuse.
sitlemisell
mõõt, mi^
üksikjuhti
Selle sai
jäädvustaij
valla, mic
Liidus A. I
ga „Päevi
ja järgnen
de käristi
lämmatas!
ka vaims(
seks on nj
tis püsimj
lik usk oi
toetas, H(
„Rezhiim
poliityang'1
staatus, ,1
neval ajal|
le eri laaj
m
a>{KaaB><KtnKiaxx>< toa
Aksel
10. maU
sünnipäevi
borgi kodul
nemaa mci
(Viksten) j|
ses kodumj
lis ja töötj]
tärina. Ül(
natud oli
rad teda
olles poisil
tänaseni td
Skautide
suurlaagri
sekretär nii
ganiseerijaj
Omaelu
Aksel Valj
tide Liidu
skaudina).
kujundati 1|
hikiri ja
loodi vastil
kohane ski
teenete hiil
välja Eestil
a. skautlus!
esimene
Kuigi see tl
järvel, tehti^
tide Liidu J
võttel. Ta v|
vanemana,
peasekretäri
peaskaudik^
teem jooks j
dud röÖba^j
Pensionär]
gur oma laj
nud kodu-uil
tematiseeri{
ja rvalla - j
küla- ja tall
postikorraldl
uurimus le]
raamatus J
Peale kõla
tiste käteg3
linoolist esin
trükiti esiij
märgid eest
le. Kui oli vi
lipuvarda-ots^
yalamis-võril
see mees.
toredad koos
lasskautluse
ses.
Kõige meel
koos skautlej
päev, kui m(
ma Kulani j
sis ja ta hi
meid tihvavcj
1929 või 30,
kas keeram;
me Haapsali
ning tarvita]
vöid ja^ukž
ka jääv sõpri
Aksel Vail
ühiskond ja
maaümselt,
vanad koolik!
Alma Materi
7(, 1^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 28, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-05-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850528 |
Description
| Title | 1985-05-28-06 |
| OCR text |
YABA BEOT-ANE teisipäeval, 28. niail 1985 — Tuesday, May 28, 1985 Nr. 40
Nr. 40
Põhja-Ämeerika eestlaste Paul Keirese Mrimale mä-lestetumiiff,
mis algas 1983« aastal, on lõppenud, Enne
tmmi Mppn lahkws üks turniirist osavõtnu, dr. Paul
Sdunidt, sunna läbi. Tema mõnede lõpetamata jämmd
partiide tulemused otsustati omavahel. Tumiiri võitjaks
tuligi posthuumselt 'dr. Paul Scta
tii kuuest' võimalskusi
Temale järgnesid meie tuntud
raaletajaist Harry Kord — 4 p.,
Koit Tullus — 3 punkti, Nestra ja
prof. I. Romanenko — 2,5 p.,
Sildmets ja mag. J . Täht — 2 p.
Ka kõrvaltumiir, millest Kord ja
Tullus osa ei võtnud^ milles vastased
mängisid vastasvärviliste malenditega,
mis neil olid ..peaturnii-^
ril", lõppes samuti dr. P. Schmidti
võiduga. Kõik turniirist osavõtjad
näitasid tugevat maletaset.
. Dr. Faul Schmidti surmaga kustus
meie omariikluse aja paremuselt
teine maletaja eluküünal.
Ta saavutas oma parimad! lule-
Muse^ kolmekümnendate aa!sta-tie
tdsel podel Eestfe^^^^^
M d Saksamaal, kus ta saavutas
:&a rafevusvabelÄse malemieflsiIffH^^:
l Ä a turpiiritulemused olid paremad
jcui mõnede tolleaegsete suur-'
meistrite: saavutused. See on nagu
i^s „nvaleajalooiine eksitus", et ta
kunagi pole suurmeistri tiitlit saa-
'vutarmd;/• -"V-^^ • •
#rast ÜSA-sse immigremmiist
1950. a.> ei tegelenud ta peagu
üldse mitte imalega.' Selle tingis
peamiselt ta nõudlik «lukutse, (Ta
töötas keemikuna BeU Laboratbo-'
riumidele) ja ka mitte just tugev
tervil l^inism
ja kztks tütart; ;
Ta abikaasa ori aniietanud etes^
lastele maleartikld^^^ raamatuid
dr. Schmidti malekarjääri kohta
Eestis ja Saksamaal^ milledes on
toodud kä palju Kerese ja; M
(kes õli tolleaegne maailmatneister)
Arvestades dr. Schmidti teeneid
meie omariikluse aegses maleelus
ja samuti ta kõrget rahvusvahelist
klassi, otsustasid turniirist osavõtjad
nimetada meie kirimale turniiri
tagantjärele Põhja-Ameerika
eestlaste Paul Kerese ja Paul
Schmidti kirimale mälestusturniiriks.
Teistest turniirist osavõtjaist
võiks nimetada Sildmetsa,
kes jatkalb väga hea
võttu USA kirimale
«
90
ttMUS SUURTEOS
EESTI VABADUSRISTI KAVALERID08
Kordustrükk samanimelisest teosest, mis ilmus Tallinnas aastal
1935 Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse väljaandel.
Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites,
405 lehekülge. Eesti Vabadusristide originaalkujutused v&rvi-trükis.
Teos sisaldab elulood koos piltidega kõige vapramatest
kangelastest ja poliitikutest, kes lõid iseseisva Eesti Vabariigi,
samuti välismaiste ajalooliste isücute nimed, kes rahvusvaheliselt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tegelikult
Eesti iseseisvuse sünnilugu, mille omamine ikestatud
Eestis on poliitiline kuritegu.
Kirjastus Välis-Eesti & EMP Stockholm
Tellimine saata V A B A EESTLASE talitusele hhmaga $50.--
RAAMAT SAADETAKSE V A U A ÕHUPOSTIGA ROOTSIST
kagule-
H. Kord, ja dr. Pärl on sattunud
kokku samasse kirimale tumiiri,
kus neil tuleb võistelda tugevate
USA kirimale meistritega ja ka
.omavahel, •.:' •,
iljeM mpstalt mandrilt jagavad alates järgmisest numbrist
„Vaba Eestlase" lugejatega Ilmar ja Vaike Külvet
Washingtonist, kes sooritasid veebruaris-märtsis umbes
kuuajalise reisi läbi Aafrika, alustades Kairost ja lõpetades
mandri lõunatipus; Kaplinnas. Lisaks Egiptusele ja
Lõuna Aafrika Vabariigile külastasid nad veel Keeniat
ja Simbaabvet. Pildil näeme neid teel Egiptuse püramii-
TOETAGE POLIItVANGE
fobci Eestlase talituses on saadaval
Eesti vastupanuliikumise kroonikad I ja n köide,
üksikköite hind $20.00, saatekulu$l.-
MartNikluse j a Jüri Kuke mäkstusteos
„Kaks kes ei alistunud** $34.00, saatekulo 01
Mart Nikluse Ja Jüri Kuke mälestusmärgid
34 marki poognas, poogna hind $3.00, saatekulu $0.50
Mart Nikluse kirjaümbrikud
tema sunnitöövangla aadressiga
Mart Nikluse, Enn Tarto, Lagle Pareki, Tüü
Madissoni, Heiki Ahoneni ja Arvo Pesti
vabastamisenõudega postkaardid saatmiseks
ENSV asehaldurile Karl Vamole Tallinnasse ja
NSVL tilemvalitsej ale Konstanljin Tshemenkok
Moskvasse
tasuta tellimistele lisada $0.50 saateknlii
Osa: sellest ^materjalist on saatmisel
Toronto Ee^ü.M^
Ms ofii võrdlemisi palju noorma-keliedele
need partiid võilcsid pak-kunä
rnaletamišeks inspiiratsiooni,
olles seega praktilise väärtusega.
Viimasel aastakümnel on Idrima-le
areenile ilmunud uus võistleja
— kikarvuti ehk raal (oompüter).
Olemas pn kahte liiki kiirarvuteid,
milledega mängitakse malet. Neiks
on kiirärvutid, mis ainult maieta-vad,
jä üldotstarbeiks konstrueeritud
kiirärvutid, näiteks „Apple IF
IiM:.PC-jne.^,'-
Et viimastel mäletada, selleks tuleb
lisaks osta malemängu programm.
Kiirärvutid, mis mängivad
ainult malet, mängivad seda üldiselt
ka paremmi.
Noortele, kellel puuduvad kogemused
kiirarvutitega, kes aga soovivad
seda kasutada võiks soovitada
üldotstarbeks konstrueeritud
kiirarvutit, kuna siis nad tutvuksid
kiirarvuti paljude käsutamisvõima-:
lustega. Kuna sellel alal on ees
suur tulevik oleviku kõrval, võib
' kiirarvutiga tutvumist juba noorte^
le soovitada.
Nende ridade kirjutaja ei kasuta
kiirarvutit kirimale seisude analiiü-simiseks,
kuigi tal on kogemusi
nende rakendamiseks tööstuses. Seda
peamiselt põhjusel, et selgitada.
XJSURÄNDUR nr. 3— 1985. Seekordses
Välismaise Eesti Baptistide
l i i d u ajakirjas on avaldatud tõlge
dr. Wilbur Skeels'i jutlusest „Mu
pead õliga", 0, T. „föistuse tunnistamine",
E.: Toompuu Usklikkude
lootus**, K. Raid ,,Püha vaim
ja lootus", Ä. Roos ,,Eeskujudest",
„Emilie Bertelssoni elu ja äustyee
tööpõld TV", Võõrsilasuvate Eesti
Baptistide Keskkoondise , ,vaatlusi
mida ise suudetakse saavutada
valabita.
Kiirarvuti kasutamise poolt kõnelevana,
maleseisude analüüsimisel,
võib tuua väite, et enamikul
türniirimängijail on häid maleraa'-
rnätuid ja seega nende .mänguoskus
põhjeneb teatud määral niikuinii
teiste mängijate teadmistele. Kiirarvuti
kasutamisel toetume lisaks
veel maleprogramini koostajate
teadmistele j a tööle.
ja võimalusi", luuletusi L . S., V.
Raidi, Ä.V Kandi, M. Polashki,
Martha, G. Tammo ja P, Auväärfi
sulest. Lõpuks kroonikat koguduste
elust Vancouveris j a Torontos.
Bemiard Kangro, SEITSMES
PÄEV. Linus Asseri päevik. Uus
romaan lähtub tänapäevast, ühest
septembripäeyast 1972, mil Lundis
kaugsoojuse installeerimisel avastati
tänavasülutise alt Lundi püs-kop
Jakob Erlandipoja haud. Romaani
tegevus mangub vahelduvalt
minategelase Linus Asseri tänapäeva
ja X n sajandi vahel. E KK
:i984./2i5ik.\,
Siegfried' Veidenbaum, TUND-MATA
TULEVIKKU. Ajakirjani-kult
lugejale. Autori kirjastus, Toronto
1985.223 lk.
Johü Matson, THE STRAWBER-RY
HEAVEN. A Synthesis of
Chaoš. Homestead House Press,
Port Nelson, B.C. 1983. 149 lk.
koguteos: EESTI KALANDUSE
MINEVIKUST IL Eesti Kalurite
Koondis (Rootsis) 1985,. 410 lk.
HANS MEREri
istonia mässust, sõjast, Berliinist^
^^^^^^^^^^^^^^^
272 lk. (köites laamaž)
todavaJ^^„^^ EESTLASE" talituses
SÄÄRE RAHVAS VABAS MAAILMAS"
1944—1984
foimetanudJ Tanni Kents^iUmbit K o l k / ^
Palju fotosid, 259^^1^
Hind $14.— pluss saatekulu $1.50
Müügü , , V A BA EESTLASE" taütuse^^
Julio Khm
S3 Eesti
piääsemise iugis
. . .Oli • ffihjukütmlse toimkond,,
poeskäimise toimkond, põrandape-su
toimkond jne. jne. Lapsed olid
samuti ihna tegevuseta. Polnud tükikest
^randapinda mängimise
jaoks. Et oleks, lastel isetegevust
tegid emad korralduse, et lapsed
käigu ise oma potte tühjendamas,
tekkis pilt nagu Jakobi unenägu.
Alaliselt liikusid lapsed üht äärt-pidi
trepist alla pissipotid käes ja
teist äärtpidi tühjade pissipottide-ga
üles nagu väiksed inglid, ainult
.tiivad •..puudusid.
Ühel päeval tuli Berlimist teade,
et meie sõdurite naised lastega saame
üheks kuuks sõita puhkekodusse
puhkysele. Andshne kunagi aukirjad
mingisugusele lehele, mis küsis
meie soove ja nüüd siis tuli
vastus. Mees ,,Hilfstellest", eestlane,
tuli meile järele ja muudkui
aga sõidame. Mina olin, tänu laste
rohkusele, esimeses järjekorras.
See oli üleskiidetud, kuid kontrollimata
Võimalus. Meid pidi mitu perekonda
sinna viidama. Asutus oli
I^oolas Strassburgi lähedal. Seekord
lU sõitsin mina üksinda oma lastega
" i selle mehega' kaasa. Teistel ei oi-
1 nud momendil võimalik; kel oli
1 laps haige või mõni muu viga. Ku-
I sagilt mujalt laagrist seltsis teel
5 meiega veel üks proua oma tütre-j
ga, kelle mees oli Narva älllan-
I genud. Teised, kes seekord maha
I jäid, pidid mõni päev hiljem mei-
I le järgi tulema.
Kohe imi sinna puhkekodusse
jõudsime, taipasin et meid poldud
siia sugugi oodatud. Mind suudeti
veel kuidagi ära paigutada p ahoo-nesse,
kus elas pererahvas is aga
kui meid oleks tulnud rohkem?
Kas^ siis eestlased Berliinis asju
ajades ei teadnud kuidas siin tõeliselt
asjad olid? Oli õnn, et rohkem
tulijaid ei olnud. Enne mind
elasid siin neli eesti perekonda kusagil,,
häärberis", juba pikemat aega,
kes siit oleksid heameelega läinud
kuhugi laagrisse, kuid neile ei
antud võhnalust. Nagu ütlesin sain
toa peahoonesse. Pererahvas oli
ümberasunud sakslane, vist Krakö-yist.
Pereproua oli vali,; kärkis
hirmsasti meiega kui me ei osanud
tema tahtmise järgi olla, või teha.
Midagi ei tohtinud nõuda, tüli ainult
sõna kuulata. ^ '
Suur uhke poola mõis oli nende
majandada, ümbrus oli väga ilus,
park ja põllud, mis sel ajal olid
küll sügise härmas j kuid ilus ikkagi.
Peremees oli suurekasvuline paks
härra, aeglane ja pehmeloomuline,
vastand naisele. Peretütar, peenike
büroo-preili istus kontoris' laua taga
soojade pudelite vahel. Puudus
_ küte. Maja oli nii külm, et lue istusime
toas palitud seljas kindad
käes. Aeg oli jõuänud ju^e '
ri jahedusse. K a söögisaalis istusime
külma pärast -palitutes. Meie;
toas õli kaks suurt ja kaks lapse-^
voodit ja meid oli kuus inimest..
Sulekotid piid teki eest ja see oli
hea, muidu ppleks voodis üldse
sooja saanud. Kord oli väga vali;
i g a väiksema eksimise eest sõimas
pereproua sind nii läbi, et tõesti
ihuline karistus oleks ka kergem
kanda olnud. Keelatud oli kirju
saata muul teel kui nende büroo
läbi. Keelatud oli, mõisa piiridest
välja minna. Teenijaskonnaga, kes
olid poolakad, ei tohtinud kontakti
võtta. Poodi minna ei tohtinud,
Kuid meie eestlased saime teenijaskonnaga
salaja ikka kontakti.
Saime mõndagi toimetada poolakate
kaudu. K u i pererahvas kuhugile •
sõitis, andsid poolakad meile mär-'
ku, ja siis lippasime küla poodi
haganaleiba ja peedimarmelaadi
ostma, sai kirju posti pandud j a ;
muid asju aetud.
Esimene asi, kui pääsesm ^Ija,
oli appihüüu kirja saatmine Berliini.
Päästku nad meid siit! Kuu
aega oli ettenähtud "siin elamiseks.
Samuti saatsin oma laagri emadele,
et jumalapärast ärgu nad sealt ennast
liigutagu, ja et ma katsun kuidagi
sinna tagasi pääseda. Olin ju
ikka Leschtine, laagri nimekirjas^
siin ainult puhkusel. M u peremees
siin ütles, et ma ei minevat enam
'kuhügile, et jään neile kevadeks
põllutööle. Taheti mind ja ka teisi
eestlasi kartuleid sorteerima panna,
millele me muidugi vastu hakkasime.
Ma olin ju amult puhkusel
ja mu mees oli rindel. (Miil polnud
küll sel ajal enam aimugi, kus ta
tõeliselt oli.)
Tshehhis Leschtines oli meil
võrdlemisi korralik toitlustamine
arvestades olukordadega ja aastaajaga
dets. 1944, kuid siin Poolas,
samal ajal puhkekodus, kuhu ma
kosuma tulin, oli toitlustamine argipäeviti
igati kehv, selle eest pühapäeviti
sai päris hästi süüa.
Toiduks oli peamiselt vesine piimasupp,
õhtuti anti seda tirina
täied ilma leivata. J a kui oli supp'
— või vesi — ära söödud, siis tirina
põhjast sain aru, et oli olnud
klimbi- yõi kartulisupp, mõni pisike
oli kogemata põhja ära uppunud.
Oma toas sõime siis enne magama
minemist salaja külapoest ostetud
kuiva haganaleiba, et oleks
veidikenegi tugevam tunne kõhus.
Tuld ei olnud. Tuli istuda pimedas
toas ja söögisaali tuli süüdati aii
nult söögiajaks. Mul oli veidi Eestist
kaasa toodud rasva. Panin selle
ühe plekk karbi sisse ja lõnga
tahiks keskele. See aitas veidike
toas ümber vaadata. Kord juhtus,
et perenaine tuli minu tuppa,
õmblesin parajasti saksa sinelirii-dest
näpuga lapsele pükse. Pereproua
sai hirmus vihaseks ja pahvatas,
et see olevat riigiyaranduse
raiskamine mille eest võivat võlla
minna jne. Seletasin et sain selle
riide oma mehelt. See ei aidanud
— oleks pidanud selle ära andma.
Meeleheites ütlesm siis, et teie
kord on samasugune kui vene
kommunistidel, mille eest meie põgenesime.
Ta vaatas mulle tükk
aega otsa nagu midagi uurivalt järele
mõteldes, ütles siis „genau"
ja väljus. Imelikul kombel oli ta
pärast seda mu vastu väga lahke
ja viisakas. Ma ei saanud enam
sõimata kui tualett oli mustaks
jäetud. Algul oli nii, et igakord kui
oli. mingi viga kuskil, olid minu
lapsed' süüdi, kuigi tegijad võisid
ka teised olla. Aga nüüd järsku
sain kiita. Ma olevat töökas, tark
ja mu tuba olevat kõige puhtam
jne. . ^
Pühapäeviti saime paremat toitu
kui tavaliselt: hommikukohvi jmv-de
tükk saia, lõunaks hahepraad ja
veresupp; peale selle saime igaüks
osta klaasi sooja veini ja lastele
klaasi Õunamahla. Pühapäevad
olid pidupäevad. Tuli jäeti õhtul
saalis põlema. Peremees mängis
lõõtsa ja pererahvas tantsis. K a
meie eestlased ja poolakatest teenijaskond.
Pererahvas rääkis saksa
keelt, kuid valdas sama hästi poola
keelt. N i i et ma päriselt ei. teagi,
kumb ta oli — poola sakslane
või saksa poolakas.
Kord oli peremehel sünnipäev,
õhtuks pidi külla tulema 20 saksa
ohvitseri, kuid ei tulnud ühtki. Päris,
hilja õhtul, kui meie juba peo-rpad
olime ärasöönud, tulid mõned
paksud härrad tumedates tumesi-nistes
mundrites haakristidega käe-sidemeil.
Ja mõned inetud naised,
vist nende abielunaised, üks noorem
oli rindeohvitseri mundris, ka
haakristiga varrukal, kes laulis ime-,
hästi ja oli igatpidi nii meeldiv, et
me kõik vahtisime ainult teda. Taheti
tantsida ja pererahvas palus
meid eesti daame, kelledel harilikult
mingit väärtust ei olnud pererahva
sihnis, olla nendele paksudele
härradele tantsupartneriteks. Samal
ajal oli siin ka üks eesti sõdur
puhkusel.
,: • • ' .. (Järgneb) ;
ai VABA EESTLANE
on valve! eeistlaskoniia
fildhovide eest!
nMStD
•I
,1 lU'
Koll
AiU
lab
185
Oma
kõlab
nud raai
gelikult
nevast
„V8ba E l
kirjeldav!
medusesti
Kokku h(
sÕjajärgs(j
nud kanni
tusaja
järgneva
tustuse.
sitlemisell
mõõt, mi^
üksikjuhti
Selle sai
jäädvustaij
valla, mic
Liidus A. I
ga „Päevi
ja järgnen
de käristi
lämmatas!
ka vaims(
seks on nj
tis püsimj
lik usk oi
toetas, H(
„Rezhiim
poliityang'1
staatus, ,1
neval ajal|
le eri laaj
m
a>{KaaB> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-05-28-06
