Vaba eestlane , November 24, 1977

              m.2
VABADE EESTLASTE {[MLEEANDM
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecums^^
: . PEATOIMETAJAr Kari Ar^
TOIMETAJA; Hannes Oja '
PÖSTIAAiDEESŠ: PX), Bos^7 Toronto 3, m. mm
TELEFONID: toimetus 364-7521, taUtus (tellimised, Muulutus^,
ekspeditsioon) 364-7675
TElXlMISHINNÄi) Kanadas: aastas |30<-p poolaastas $16.- js
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.---, poolaastas 125^50
ja veerandaastas $13.50.
iSLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.-, poolaas­tas
$17.— ja veerandaastas $9.50. Kiriposiiga ÜSArs: aastas
$53.—, pooläastias $27.50 ja veerandaastas $15.---
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas
$31JO ja veerandaastas |l6i^
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 e.
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth Bt,
Toronto 3, Ont; M6J 2H2
1 Egiptuse president Änvar Sadat
om oma dramaatiliselt Jeruusa­lemma
reisilt koju tagasi jõudnud
ning kogu maailma massmeedla
ja poliitikud püüavad otsusele
Jõuda ja määritleda> millised olid
selle sõidu tulemused. Kas Sada.tl
l Ä Jeruusalemma viis Iisraeli
ja Araabia riigid laliemale lõpliku
rahu saavutamisele Kesk-Idas ycs
I oli see ainult Egiptuse huvidest
lähtuv lühiajaline manööver, mlL
lei pole otsustavat tähtsust Kesk-
Iciä saatuse kujunemisele? Eas
S^adat ei mänginiid oma mängu
üle Imi tä ilma teisi Araabia riike
küsjtlemata ja nendega nõu pida­mata
sõitis Jeruusalemma ning
hakl^as seal oma seisukohti;esita­ma
ja Iisraeli julitidega kaudselt
ko^u Araabia maaihna nimel lä­birääkimisi
pidama? Need on kü­simused,
mis kerkivad praegu
üles kõigis poliitilistes diskussioo­nides
ja milledele praegu on veel
raske vastust anda.
ükski pöHitik ei soorita sellist
drastilist-ja draniaatllist sammu,
nagu oli seda Sadati käik Jeruusa­lemma,
humaansetest printsüpl-deit
ja suurest rahutahtest lähtu^
des. Selle sõidu taga pidid olema
kaaluvamad põhjused ja neid tu­leb
tõenäoliselt otsida- Egiptuse
r^kest majanduslikust olukor­rast
ja relvastuse vananemisest,
mis ei võimalda enam uut sõda
pidada. Kuna Egiptus on põle
nud oma sillad kommunistliku
N. Luduga, siis võib oletada, et ta
on oma abiotsivad pilgud pööra­nud
ühendriikide poole ning Was­hingtonist
on talle antud julitnöö-reKesk-
Ida stagneerunud rähu-aktsioonl
liikuma panemiseks
Selline sündmuste areng on kõi­giti
loogiline, kuna ameeriklased
on juba aastate kestel olnut
Kesk-Idas kahe tule vahel —
ühest Imljest on nad lubanud
Iisraeli abistada araablaste ag-re^
oonide vastu ja pumpavad
miljardeid dollareid Iisraeli rel­vastusesse,
kuid teisest küljes
võivad Araabia riigid neid ähvar-
^ dada õliMnclade tõstmisega., või
isegi õlikraanide Mnnikeeraifniše
Iga ning see paneb Ühendrükide
^ jiihfkonna mõtlema, olgugi, e
juudi rahvusgrupil on Ameerika
Ühendriikides tohutu mõjuvõim.
Sadati külaskäik sündmuste
praeguses faasis on rohkem
teatriaalne aktsioon ja Kešk-Ida
oluliorra dramatiseering, miš
kanti televisioonietaanide kaudu
ko^ii maailma ette, kui silmator­kavate
poliitiliste tagajärgedega
malekäik. Praktiliselt ei esitanud
Sadat oma^ k5nes\ Iisraeli; Juhtide­le
Kesk-Ida probleemide lahendar
miseks uusi ettepanekuid ning
neid ettepanekuid et tulnud ka
Iisraeli peaministrilt Beginllt.
Tegelikult jäid mõlemad pooled
rangelt oma seniste selsulcohtade
juurde, kuna Sadat nõudis Iis­raelilt
tagasi kõiki olmpeerituid
maid ja samuti Falestüna araab­laste
küsimuste lahendamist, ku­na
Begin keeldus nende niaade
tagasi andmisest ning ei tundnud
oma sõnavõtus üldse huvi pales-tiinlasie
küsimuse vastu. Kui
Egiptuse välisministeeriumist
kirmitatakse, et Sadat ja Begin
panid oma nõupidamistel Mndlad
alused Genfis kavatsetavale Kesk-
Ida rahukonverentsile, siis tundu­vad
need väited suure ülepakku­misena,
kuna Egiptus ja Iisrael ei
ole kahekesi võimelised Kesk-Ida
probleeme lahendama ning teised
Araabia riigid ei ole andnud Sa-datile
mingeid volitusi endi nimel
ääkimiseks Ja kokkulepete tege­miseks.
Kesk-Idast;: Araabia ' riikidest
saabunud teated kõnelevad isegi
seda, et Sadat oma reisiga on tei­nud
rohkem kahju kui kasu, kuna
teised Araabia riigid es aktseptee­ri
tema ühemehe diplomaatiat
ning la-itiseerivad kibedalt ja te­ravalt
tema reisi Jeruusalemma,
millega Sadat andis tunnustuse
iisraeli riigile ning ei saanud vas­tutasuks
kõlgevähematki. Eriti
kibestimud on loomulikult Pales­tiina
araablased ning nende vaba­dusvõitluse
organisatsioon PLO,
kellega Iisraeli valitsus ei taha
tegeleda, nimetades seda terro­ristide
organisatsiooniks. Ägedaid
reaktsioone on kuulda ka Iraa­gist,
Süürlast, Liibüast ja Akhee-riast,
kus Juhtkonnad ei taha mi­dagi
teada Sadati rahm'eisist ning
nimetavad Egiptuse presidenti
reeturiks.- \
Kui sellises olukorras loodetak­se
Genfi rahukonverentsi korral­dada
ning Iisraeli Ja Araabia rii­kide
vahelisi tüliküsimusi lahen­dada)
siis tunduvad need lootused
väga ebamäärastena Ja kättesaa­matutena.
Vastupidiselt nendele
lootustele võib isegi oletada, et
poliitiline, olukord Kesk-Idas
muutub veelgi komplitseeritu­maks,
kuna sellised radikaalsete
julitkondadega Araabia riigid na­gu
Süüria, Iraak, Lübüä. Jä
Älzheeria tõugatakse Sadati diplp-maatiaga
veelgi sügavamale N.
Liidu -rüppe. • •
„Kul su vend Billy teeks säma palju energia säästmise heaks kui õllejoomise propageerimiseks,
siis oleks meil energia probleem lahendatud."
MÜNCHEN - Nagu „Vaba Eestlases" juba varem maüiitud, yübisii 29 novemb­rini
viis Balti rahvusgruppide esindajat Belgradis, kus nad külastasid läänerükide delegatsioone, kes
võtavad osa Euroopa koostöö- ja juSgeolekukonverentsist. Belgra^s vübisid Vabade Lätlaste Maailma­organisatsiooni
president di. I. SpUners, ülemaailmse Balti Liidu esindaja eestlanna Juta Vh^kmaa-
Juks, Ühendatud Balti AmeerHia Komitee esindaja John Bolstems ja kaks Vabade Lätlaste Maaüma-organisatsiooni
esindajat Eiu-oopast — L Freimanis Rootsist ja J. KadeUs Lääne-Saksamaalt.
esindajate tegevusest Belgradis Mrjutab Virkinaa-Juks:
Balti delegatsiooni peamiseks, gune Nõuliögude Liidu okupatsioon
ülesandeks oli esitada konverentsi balti riikide lepingu vastane.
K. A.
Me peame endile kord selgeks
\ tegema, e>t välisvoibliis pole vaba­dusvõitlus.
Memorandumitega
me Eesti olukorda ei ole seni
suutnud parandada. Vabadusvõit-lü^
l^äib Eestis põranda all. Se­da
võitlevad mehed, kes on val­mis
riskima elu jä vabadusega.
Mõned neisit istuvad selle eest ju-ba.
laagrites, vanglates ja poliit-hulumajades.
Meie kohus ön neid
aidata ja abistada.
Meie ,sip vabaduses võime ja
peame muutuma vabaks toetus-
WASHINGTON - ühendriikide
endise välisministri Henry Kissin-geri
sõbrad mainivad, et president
Carter, kes enne presidendiks saa­mist
kritiseeris Kissingeri kokku­leppeid
venelastega tuumarelvade
püramise lepingute sõhnimišeks,
pakub nüüd Moskvale palju suure­maid
kontsessioone ^kuiKissinger
seda kunagi valmis oli tegema.
ja teenindusbaasiks vabadusvõit-kodumaal.
A; MILITS .,Välis-Eesti":
delegaatidele meniqrandumeid ja
informatsiooni Helsingi kokkulep­pe
printsiipide riidmmistest balti
riilüdes. Balti delegatsioon leidis,,
et ta kohaleolek oli eriti vajalik
kuna konverentsi algnädalal oli
Jugoslaaviast välja saadetud
läti esindajat enne kui neil oli ol­nud
võimalust oma tööd lõpetada.
Oli võimalusi balti probleeme pi­kemalt
diskuteerida mitme läane-rügi
delegaadiga, eesotsas USA
peadelegaadi Arthur Goldbergiga.
Sum-saadik Goldberg oli tugevalt
protesteerinud Jugoslaavia dele­gatsioonile
kahe lätlase väljasaat­mise
pärast jä avaldas arvamust
et see enam ei kordu. '
Ta kinnitas, et tema arvates on
täiesti enesest mõistetav, et tao­lisel
konverentsil võivad külas­tada
delegaate väljaspoolsete or-ganisatsioomde
esindajado
lima selleta ei saaks konverentsi
delegaadid tegutseda. Rääkides
Balti riikide probleemidest, kinni­tas
Goldberg, et ta on mitmel kor­ral
väljaastunud väikerahvaste do­mineerimise
vastu suurriikide
poolt. Kõnelusi oli ka Ameeriica
delegäadi Albert Shereriga, kes oli
väga teadlik balti probleemidest,
kuni ta oli olnud paar aastat ÜSA
riigidepartemangu balti osakon-nas.";;'-
Edasi räägiti veel Kanada pea-
^ delegäadi suursaa.$ku Del-worthlga,
kes oli eriti huvitatud
venestamisprobleemidest balti
rükides ja Nõukogude Liidu ma­janduspoliitika
ärakasutamisest
selleks otstarbeks.
Ta leidis ka, et Belgradi konve­rentsil
on eriline tähtsus küna sel­lel
foorumü on võunalik ida riiki­dele
avalikult esitada süüdistusi
inimõiguste rikkumise kohta, mida
nad muidu keelduvad käsitlemast.
Lääneriigid peavad ainult arvesta­ma,
et nad ida riike nii kaugele ei
provotseeri, et nad keelduvad tule­vikus
sarnastest ^konverentsidest
osa võtmast.
Läbirääkimisi oli veeLBriti dele­gäadi
Pavid Milleriga, Saksa dele­gäadi
von Trescowigäj Hollandi de­legäadi
Groeninga ning Norra pea­delegaadi
Leif Mevikuga. Kõik olid
hästi informeeritud Balti rükide
probleemidest,, olles juba enne
konverentsi ; algust kättesaanud
materjali olukorra kohta Balti in-kides.'
/
Läbirääkimistel rõhutati eriti
järgmisi punkte:
1. Kuna Helsingi .konverentsi
lõppakt nõuab kõikide rahvaste
respekteermiist, kaasaarvatud, nen­de
enesemääramise õigus, on prae-
Balti delegatsiooni ettepanekuks
oli asutada alaline erimenetluse
foorum enesemääramise prob­leemide
käsitlemiseks Ja nõuda
Nõukogude Liidu vägede ja ad­ministratsiooni
lahkumist Balti
; riikidest. •
2. Helsingi lõppakt ei ole mõjuta­nud
ega parandanud olukorda balti
rahvaste 'inimõiguste ja põhiliste
vabaduste suhtes. Inimesi vangis­tatakse
jätkuvalt nende arvamuste:
ja veendumuste pärast Uskhkke
kiusatakse taga. Balti rahvaste elu
venestatakse järjekindlalt.
3. Praeguse Balti riikide m-dustrialiseerimisega,
mida Nõuko­gude
Liit sunniviisil läbi viib, loo-
4. Nõukogude Liit takistab järje­kindlalt
iiümkohtakte maade vahel.
Kirjandust tsehseeritakse rangelt.
Välismaa ajakujandust Ja kn--
jandust lubatakse väga vähe sis­se
tuua.
Raadioprogramme lääneriikidekt
segatakse tihti. Kõik need olukor­rad
on lõppakti vastased ja neid
tuleks ametlikult registreerida ja
avalikuks teha.
KlUastuse viimasel päeval, s.o.
reedel 4. novembril, läks. dr.Spii-ners
Nõukogude Lüdu konsulaati
paluma viisat Moskvasse reisimi­seks.
Tema reisi põhjuseks oli
Moskvas üleanda Leonid Brezh-nevile
Vabade Lätlaste Mäaihna-föderatsiooni
poolt kiri, mis nõuab
et Balti riikides garanteeritakse
Samal ajal kui Kanada ajakir­janduses
Ja föderaalparlamendi.^
whmerdatakse Kanada ratsapoüt-seid
ning unistatakse Kanada
Watergate'1 Iavastamlsc.st, näitab
kuritegevus Torontos, Montrealis
Ja teistes linnades üha kasvuten­dentsi
ning Kanada kuritegudiv
registrisse hakkab ilmuma, selli­seid
originaalseid tehinguid, mida
siin varem ei tuntud.
Võtame näiteks äsja ajakirjan­duses
ilmunud loo, millest /võib
Järeldada, et Torontos ori endale
Sitsiilia Mafia kõrval tegevdspol-lu
leidhud ka Hong Kongi IVIafia.
NII teatas politseivõimudele Dun-dase
tänaval Ontario Kunstigale^
jrü vasias üle tänava asuva väike­se
kunstigalerii omanik Mary
Sünpsori, et tema Juurde on ilmu­nud
neli noori hästiriietatud
hüiüast, kes mainisid, et nad te­gelevad
kindlustuse äriga. Kui
ära omanik neilt lähemat selgi­tust
soovis, siis seletati, et siin
ei ole ^egemist .elukindlustusega
vaid „äri kindlustusega". See
kindlustus andvat äri omanikule
garantn. et tema äri pmuks ci
peksetä. Mehed nõudsid selle
„kindlustus^*' eesti äri omanikult
50 tjlollarit kuus ning kui Mary
Simpson ikeeldus, siis küsiti te­malt
vüsakalt, kas talle mceldik*>
kui ta leitakse oma galeiülioone
tagant parkimisplatsilt vercloij^is
lamamas.
Mary Simpson teatas asja.st
politseile ning oli nõus kohtus
tunnistajana esinema Imi politsei
mõne noortest gangsteritest ta­bab.
Arvatakse, et paljud Toron­to
hüha ärimehed iiiaksavad
gangsteritele väljapressitud smii-masid
ja keelduvad nende vastu
tunnistamast, kartes kättemaksu-aktsioone.
Nii kaugele on siis asjad arene­nud
Juba Torontos! Seni vaata­sime
selliseid lugusid hhmuväri-natega
„Godfatheri" fihnis, Irajd
niiüd on lieed Juba oma ukse ette
Jõudnud. Ja meil on põhjust ole­tada,
et iga Imrjategija, Kanada
riigikorral õõnestaja, terrorist Ja
võõra võfmu huvides tegutsev sa­lakuulaja
Jälgib suurema mõnuga
Ja kahjurõõmuga seda kampaan-at,
mis praegu toimub Kanada
parlamendis Ja avalildmses Ka­nada,
föderaalse politsei ECMF
vastu. .. • • « .,
dab ta balti rahvaste põhilist ise-j inimõigused, lõpetatakse venesta-loomu
hävitada ja Balti riike täie-i mine ja antakse tagasi nende rah-likult
venestada. See et nõukogude"! vaste enesemääramise õigus. Nõu-
Liit selleks kasutab ka raha ja re-ikogude konsulaat vastas, et viisat
sursse, mida ta saab lääneriikidelt' peab dr. Spilners muretsema mõne
majandusliku koostöö alusel, on turismibüroo kaudu. Kirja võttis
lepingu printsiipide vastane. j äga ametnik vastu.
MOSKVA --Normide täitmise peale liiga suure rõhu asetami­ne
tüütab nõukogude inimesi Ja toob kahju ühiskonnale, ütleb
N. Liidu ajakiri „SovetskaJa Kultura". Kui inimestelt riisutakse
tunne, et ta teeb meelepärast tööd, eenialdatakse tähtis osa kogu
ühiskonna põhiaiustest, arvab • ajaleht.' ^ •
Nõukogude Liidu tööliste elUi Leht toob loo ühest riigi kori-valitsevad
keskjuhtkonnas tehtud
kavad. Need, kes täpselt täidavad
eesmärke, saavad kuulsust ja
neid premeeritaikse, . kuna ees­märke
täitmata jätnud töölisi
laidetaikse. Tulemused võivad ol­la
iroonilised, aga plaanhnajan-"
duse põhialuseid ei Jiilge keegi
asetada küsimuse ailuseks, kinni­tab
Arsti normiks-on
üheksa või kümme inhnest tim-nis
haige seisukorda arvesta­mata,
kirjutab „SovetskaJa Kul­te
jä lisab, ©t uurimisasutuse tööte-gijail
on vaja loovutada uurimis-raport
teatud päeval olenemata
sellest, kas tal on siis üldse veel
midagi esitada. : -
Kõrgelt koolitaitud akadeemi­kuid
saadetakse airvestam-a dia-grankrie
vaid selleks, et nende
asutusele on antud mingisugused
kummalised plaanid täita.;
Ajakiri ütleb, et riigis mõõde­takse
hulka, kuna see on hõlp­sam
kuna laad Ja kvaliteet on
toris töötavast noorest osakon-naijuhatäjast.
See pn kurtnud, et
ta peab joonestama ammugi vä-nenenud
tööstusmasinaite plaane,
Kas vananenud Või, mitte, see ei
ole sinu asi — sinul tuleb teha
need plaanid vaihnis, sest sinul
pole õigust riMmda tööstuse too­dangu
plaanej oli talle vastanud
peainsener.
.. Arst, ikes pnvastuitav oma hai­ge
eest, kontrollita teda ja reser­veerib
aja põhjalilmks kontrolii-miseks,
aga sellist arsti peetakse
halvaks kuna ta ei täida plaani.
@ Näitleja Jussi Romot täiustas
6.' otet. om-a 70. sünnipäeva. Ta
oli kodumaal üks tuntumaid ja
hinnatumaid näitlejaid Tallmna
Töölisteatris. 1944. a. sügisel põ­genes
ta Rootsi, ja on jätkanud
teatritööd StoMiolmis pälvides
Kui ameeriklased Lõima-Viet­namist
evakueerusid, siis tundus,
et see lahkumine toimus enam-väheni
organiseeritult Ja koita-päraselt
ehldü kiiremas tempos
kui see vajalik oleks olnud. Nüüd
on agaGIÄ tegevuse endine ana­lüüsija
Vietnamis Jä Põhja-Viet-nami
polüfeiste küsimuste ete-pert
Franli Snepp välja tulnud
raamatuga „Decent Intervar'.
milles mainitakse, et ameerildaste
väljatõmbamine Vietnamist toi­mus
plaanitult Ja orgimiseerima-tuit,
milles olid peamised süüdla­sed
toUeaegne välisminister Hen­ry
Kissinger, Ühendiiikide vüma
ne saadik Lõuna-Vietnamis
Graham Martin Ja tolleaegne CIA
ülem Saigonis Thomas Polgar.
Selle organiseerimata põgene­mise
tulemusena Jätsid ameerik­lased
komrimnistide küüsi tuhan
ded lõuna-vietnamlased, kes töö­tasid
koos aijneeriitlastega. Nende
hulgas olid 400 politsei eriüitsuse
koosseisu Imülimud politseinikku,
400 CIA agenti, suur hiük CIA
ametnildie Ja elektronaiTutitc
operaatoreid, tõfke Ja koimnu-nistide
poolt ületiüimd Jooksi­kuid.
Samuti Jäeti konmiimistide
küüsi olulisi dokumente ja isiku­lisi
andmeid, millede põhjal pu­nased
hiljem võisid tuhanded ini-niesed
hukata.
Frknk Snepp'i raamatust sel­gub,
et Kissinger vüvitas avali­kult
Saigoni kure eyakueerimise-ga
ehkki tolleaegne kaitseminis­ter
Sclüesinger seda nõudis. CIA
ülem Thomas Polgar Ja ühend-riUdde
saadik Graham Martin
lasksid endid mõjutada ungari
dlplomaatjid^ poolt, kes suutsid
anieerildased kuni evakueerimise
alguseni veendumisele viia, et
Saigonis on võimalik koalitsiooni­valitsuse
moodustamine^ Snepp
publiku ja ka, arvustuse suure mainib, et eyakueerunine tolmus
poolehoiu. On juhtunud, ©t mõne! nü kiiresti Ja ootamatult, et Sal-sisult
tühisema liüki puhul pn ku- goni valitsus ei suutnud maalt
junenud õhtu päästjaiks Jussi Ro- välja vüa isegi 220 miljoni väär-mot,
kelle kohta on öeldud, et tuses kuilakange, mis langesid
„Jussi Romont oskab ka kirvest, kommunistidele sõjasaagiks.
suppi keeta". (Järg. lk. 3)