1982-10-21-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^
^fAiAX^^^^ on VABA
Neljapäeval, 21. oktoobriM982 — Thursdäy, Octol)er 21, 1982
feisipäeyal jä iieffa
Segakoori
perekonnaõhtu
T. E; Segakoor tälustlas peire-konnaõhtoga
oma koori 31» aastapäeva.
Eoosvilbimine algas tegeli-ikidt
laulmisega Peetri kirikus, kus
laulukoori liikmed Kristin Hämarik
ja Enn Laagus, abiellusid. Pärast
laulatust läksid kooriliikmed Eesti
Majja, kus lauad olid kaunistatud
liikmete kbduaedadest toodud sügislilledega.
ohtu algas koori lipu sisse toomisega,
misjärel koori esimees S.
Preem tervitas osavõtjaid, koori
liikmeid ja külalisi keda oli üle saja.
Ta tõi esile koori suurt panust
31-e aasta jooksul, mainides et segakooris
ei ole . primadonnasid
vaid kõik on samaväärsed lauljad.
Soovis siis edu eelolevaks tegevusaastaks
ja . tänas koorijuhti Uno
Kooki tema suure töö eest koori
juhtimiseL
Koor laulis J. Aaviku „Hoia,
Jumal, Eestit". Siis kutsuti koori
lipu ette kohn liiget, Vietoria
Kass, Meeri Lehesalu ja Augustj
Nurm, kes on iaulnud kooris küm-^
i i i
mpii; ja Les Grandi
Möödilrhud nädalal esines To- jkud, kes veavad juukseid pidi oma
ronto 0'Keefe Centre'is Montreali ohvreidvitaalne ja visuaalselt
balletitrupp Les Grands BaJlets huvitav, aga mõneti ebamääraseks
Canadienis kahe pr^ jääv„Etapes** oli õhtu kaalukam
Ühes neist oli täita sUmapaistev panus. KaBieW^ langenud
osa Armas Mäistel piianistina (13; muusikaline iÜesanne oli vähemalt
ja 16. okt). Käesolevad read keh- sama paljunõudev kui lav^ liiku-tivad
viimase kuupäeva minemise mme, ja Toronto Stardi balletikrii-kohta,
isumas Mmstes^^ tik WilÜamXittler kommenteeris,
rüsoologa . (Rpbert v Schumami'i et ,,Armas Riaiste Ja Philippe^
„Ausscliwung") Doris Humphrey letier võtsid heroiliselt ette kontser-ja
Ruth St. Denisse tantsunumbrit di klaverisoolöd.^*
5,S6aring** ja mängis kaasa Roger Ohtu lõppes lüiirilis^ Ronald
Mattonl kontserdis k^ele klaveri- Myndi balletiga ,,Les Valses** Raie
BriauMacDonaldl asjaloodud ^^^v^^ iroonia põlema
balleti, „Etapes"^ saate- mus läbi roiuantil^e meeleoludeo
Viiinatimaiiiitiid Teatava analoogiana praegu popu-kutsuti
mõlemad laarsele televisiooni-seeriale 'j,Th®
ovateioonid§;,saa- 1^ näeme õhtutualettides
iüi i härrasid ja daame tantsimas ning
„Soarmg*V lendutõusmist, hõlju- fliithnas laevalael, ilma märkama»
mist väljendav 1920-nda aasta pe- tay et sõda on puhkenud ja lõpuks
riooditükk viie tantsitari poolt, suitsupilved triivivad juba
muusikana,
numbri
piamstid
tel lavale.
. , „ , . , . , . . . . . . . . . , . koos hõljuva suure limkuga, mis tantsijate vahel^Se^^^
me aastat ja kellele anti koon elu- Lobusatujühseks teatriõhtuks oh äsjane ^,Maris]a Baiba" lavastus, rudil Eesti RahVMsteater Kanadas mait- vahepeal matab oma alla soolo- baUeti lõppstseen^
aegse liikme märgid. Koori tegev- leja Riina Reüiik ütlemas tänusohu lavastajale ja peaosalisele Harri Miu^k'ile, paremal Katrin Kannel. tantsija Betsy Baron'i ebamäärase la Jerilvn Daim köie
liikme märk kinnitati Tamara
Räye rinnale. Siis lauldi koori moto
ja lipp viidi ruumist, mis mär-
'kis, et aktuslik osa oli lõppenud.
Meelelahutuslikus -y osas laulis
koor Austraalias olevas eesti helilooja
August Pruuli „Kodumaine
Foto: Vaba Eestlane
Rootsi juubelikülalised Tartu:
köidavad vaatleja
vormi, vahest taas tõuseb õhupal- tähelepanu oma hnmoristlik-graat-lina
taeva poole, või Ipob huvita- saM partnesrite va-vaid
viisuaalseid vörme^ oh kerges- hei, ühe jnehe juurest teise juurde,
ti seeditav, meeldiv meeleohipala. BaUeti iilduie tase kõrge, aga
Armas Maiste soolpsaade oli õrn, siiski jääb puudu ülihi moment
graatsiline, tundlik. Tundub, et tunne tantsija pomtlooidudelaimE^
saate nidsterlildiuš isegi ületas bai- se ainulaadsusest, maagilbest^
Jteyad^^ ja J. K ^ Juubelile ja seUega ühenduses saabuvatele väliskülalistele. Rootsist öüd kutsutute seas Uppsala ja Stokholmi
lülmd' yno Kooki juliatusel,_Ta-^^^^j^
niaraNörheim laulis U. Naissoo
Vahelduse mõttes see oligi ehk tlldiselt oli õhtu täiesti nauditav ja
ipohkem < mõeldud 9,silmailuks% o^^ palju laiemale ees-ehkki
römantilis^lüürilme ja visu- ti publikule. Kuna trupp on prae-osa
oli kogu gii piiMtsemais om ;25^idat tege-viisaastat
rmgreisiga üniber^ K^^
klaveri- da, jääb sellest osasaamiseks palju-mida
ka; Betsy Bar6n'i sädelev, tu- M esmemine, väljaarvatud
tarlapselik elsinemine ei suutnud chme ,,Sereiiade'i^V inis ei
laMu ,,Mu kodu'^ klaveril sa^^^ olid aga ;ba varahommikul ausamba ürnber, tõsta momentideta.
U. Kook. Leida''Järvi luges katke teks uue aj lähestikku nii liima 950 kui ül^^ mis püstitatud endiste Gustav
Triina Saare raaniatust ,,Miiüri- kultuuriteadusfom 350-aašta juubelid. " . Adolfi ja Kroonu (nüiidšedKingis-lül".
^ ! Seoses juubeliga ori resaüreeri- TT>Tri«xm^-«^r.wwM n-wT,^^,^^^ sepa jä Komsomoü uulitsad) täna-
Perenmsed OÜd katnud rikkal^^^ semus olevat moderniseeritud, kee- — ¥artu linn oli pealtnäha nagu kekspäeval ausammas avati, võis pogrammis tugevalt ülekaalus,
kohyikua, baaxmiees valasjoc^^ Eesti sealt higeda, et see on p^^^ -
seltskondlik osa toimus heMindl- ühiskonnateaduste hoone, isegi Tõ^ Päevalehele ihiöJ^iie, kes juubeli- Tartu üUkooli;inim6ste^ pn le ja intensiivne^ sageli ürgselt p^^
muusika saatel, o U e s h^
meeleoluline. : aastaid seisis tellingutes, bii üli- gi. : vastu. ^ :
6 kooli naabruse tõttu nüüd remondi ^ Majade fassaadid oHdvärs^^^^^^ — Murelikult on häälestatud üli- •:; .V;;.;.'
^^^^^^^^^^^ • valmis saanud (praegu asub selles kelt värvitud, s.t. et pärast viimast kooüõpetla^
" T. E. Segakoori proovid alga- räjoöniajal^ „Edasi*0. yäryimist õnneks ei ole veel vibMä^i saa saata kirjandust väKsmaale.
vad pühapäeval, 24. oktoobril j|cellA .. tflikooli aula; sambad Seda saab teha vaid ainsa asutuse
värvide puudumisel, mis aga lopü- o M sinistW valgete ja p
spurdiks jõudnud kohale ja nii ole- tidega dekoreeritud (ENSV lipuvär- Nii ehitatud bürokraatlik barri^
vat 28 hoonet saanud värske väH-vid). Uus juubeliks ävätUd raama- kaad vähendab veelgi ja tunduvalt
muse. ^^^^^^^^ to^
Tartus tuntavatnüüd muret, kui- des mehi,, keš' walkie-talkiedegä ülikooli jä muu teadusliku maail-
1 p.l. Eesti
mel-V Viimase lauluga võis lauljatar
tähistada meie süiirmuusüoi
MEXICO CITY — Guatemaala
väeosad tapsid möödunud juulücuul
das seda
Teatavasti ei olf; töimuhiid; i h i ^ i t
uuendamist kogu Nõukoguäö aja
302 indiaanlast, mehi, naisi ja l a p - J < ^ ^ ^ ja karta on, et järgmine
si i^evapikkusel tapatälg^
tögi puhtaks terve küla. Massimõr- ^
vast on rääkinud põgenema pääse- • / . . • .. : • -. •
md katoliku kiriku ametnik. Säilinud
ütlevad, et veresaun algas,
kui umbes 600 Guateraaala sõdurit
piirasid sisse küla ja lasksid seal
kõik maha. Guatemaala valitsus
eitas, et sõdurid tapriuks külaela-
, mkke. '
' juubelisära säiütada. juhtisid külaliste liUdemist, meenu- ma vahel, õpetlastel on .tunne, et
^lU^ . r « _ kui nad süamaani e^^^jd Ja töÖta-sid
kotis, siis on nüüd koti suu jäi>
su tõmbega kinni sõlmitud ....
- r Kõigest sellest hoolimata tun-dis
Tartu ja ka Tartu ülikool end
olevat kogu eesti haritlaskonna ja
tades armeestaapi Teise maailmasõja
võidukal eelõhtul.
— Siiski oli meetünni segatud tugev
annus tökatit. Nimelt käis ju-
Avalikud kirjutused välKs-eesti ajakirjanduses, eriti ka Soomes jä
nõukogude ajakirjanduste feUimiste vastuvõtjate järelpärimised Mosk-
Möödunud^^^- p ^
mitmete samaaegsete sündmuste
ja juubeliaktuse varju jääma sop- sünniaastat, mis kahetsetavalt on
ran õnne Laikve ^ kontsert Eesti jäänud meie ühiskonnas unustusse.
Maja suures saalis. Tänu teistele õnne Läikve aga oma kaunis tõt
laulusõpradele oli lauljatari tuLiud gitsuses lähendas heliloojat imeõr-kuulama
küUaltki arvukas pere, nas, kristallselges ' ja tundelises
kes imetlesid ja nautisid meeldivat laulus.
laulu. ^':-^v
j v Teme poolaeg algas aariaga i G .
Sopran õnAe Laücve on peaaegu Verdi ooperist „La Foifza del Des-yäüsmaa
ülikoolide poolehoiu foo-jgai aastal andnud oma iseseisva tino" ja kergemas zhannsE;^^^^^
kuses ja ^mure segunes kahtlemata kontserdi, peamiselt P.P. Lüdigi mani aaria „Waltz Song" .yjTom.
ka rõõmuga seUe tähelepanu üle. saatel. Tänavu oli uueks saatjaks Jones'ist*S kus laulja sädeles
KALMISTU VÕSAVABA Charles Kipper ja kahe muusiku kolm-Mjändikku takti voogavuses. ;
interpretatsioonüoommgut oli kaa- Viimane osa oli peamiselt eesti
Tartu ülikooli üliõpilased ja Va- sahaarav jälgida. La^djata^i õrn heliloojate tööd, V. Kapi „ S a t u -
nemuise teatripere on juubeHga häälematerjal oü osava lavaseade- Pätsi„Koites", J , Aaviku
dajaJt'etteyotteiM teadaanne, andsid lauljataru©
tellida ka pärast I. jaanuari 1983.
Teiste: pidurdatud ajalehtede et see raadiosaates antud vastus
kohta pole mingit ametlikku kin- võiks olla õige. v
on paarsada eesti kultuuriajalooga välditud Eesti Maja lavale omane võimalusi mitmekülgselt.onia lau-ühenduses
olevat hauda.
Kui on õige, siis on Moskvas
TALVI ja OLEV MAIMETS
testasvad rõõmuga oma esimese
lapse,
- Ä ^ ^ TUULA,
siüiinist'6
Paarsada aastat on juba möödunud
selle kalmistu tekkimisest,
asuv ,,Mezhdunarodnaya Kniga'' Missuguses olulcorraš see nüüd oli
(nõukogude ajakirjanduslevi) td- selgub töökirjeldustest: 3,8 hektari
lunise lõpetamise maanaist muut- suurune ala kaevati pärast võsas-
, nud. V tiku väljajuurimist käsitsi kolm
ü,_ et koik on nagu varem. Tuleb Ka on äjdeht ,^dümäa'' ilmu- korda läbi, et uut muru külvata.
nitust. Tallinna raadio soomekeelses
saates „Kirjelaatikku" (Ku*ja-,
kast) on sellekohase küsimuse esi-tajij^
soomlane, kas saab ajakirju
t^ffida ja miks ei saa. Talle vasta^
miniia ainult raamatukauphisse lui^^^ kirjavästuses öeldud, et valis- Müd kardetakše^et khikuaed on
„Akateeminen Kirjakauppa" ja tel- riikidesse õn võimalik kõiki a j aW võsas — _ _
lidainaguvareni. : V ju teUida j a on antud isegi vasta- kui vabatähtiikud seda korras ei ta i l i i s e i t e r ^^
SeUejmlrespole siiski Mnnitust, vadtelümiste västuvõtukohad;:^^^^^^^^ ^^^M
kardinate probleem. Juba varem luoskust ja võimeid esitada, kus
ehitatud küelägi on andnud lavale loojalik tunnetus vormus läbi inini-hea
akustika, millega E. Maja saali karakteri tõlgitsuse j a mitme-voib
tulevikus edukalt muusikaürl- külgseks variatsiooniderikkäks ela^
tusteks kasutada. ^ mustekogum oh E.
Griegi humoristlik •„My Johann".
Sopran õnne Laikve alustas oma
programmi F. Händeli aariaga Pärast programmi tõid tütred lil-
„Atalantast", millele prgnes töine lesülemid ja lisapaladeks anti ees-aaria
sama helilooja ,jJoshuast-*; ti TahvalaUlud ^Kanner^ jä „Tule,
Juba alul näitas lauljatar- kuidas tule tuulekene*' ning viimasena P.
EESTI EHITUSETTEVÕTE
Efumajäcle jä suvilate remonti
ehitused [a teisi väikseid ehitusi
HÄNÜMÄN—Tel. 282^0^^^^^
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. M1S4L9
^^^^^^^^^^^^^
Milük ja rentimme
Tel 291-5054. kodos 423-5716
EST0^84 valguspeo juhid, naisvõimlemise ala juhataja
ja rahvatantsu ala juhataja Hämald Toomsalu pidasid XII Eesti
Rahvusorganüsatsioonide Kongressi ajal läbirääkimisi, smiitleiiaisi ja
nõupidamisi USA vastava ala inimestega.
Juba Torontos ön olnud koos- Evelyn Koop märgib pärast lä-olek
kanada eesti võimlemisjiihti- birääkimisi, et entusiasm on ES-dega
ja koostatud ühiselt piciustu- TO-84-1 esinemise vastu üllatavalt
se kava põhistruktuur, mis on suur. Ta julgeb arvestada, et võim-kindlaks
kujunenud nii, et ,vasta- lejate üldarv võiks tõusta kuni
vad harjutustikud pn Võimlemis- 300-le, missugune arv on küUal-juhtidele
kätte antud. Nüüd uileb dane Maple Leaf Garden'is. Et ta
järgneva aasta jooksul . alustada julgeb mi suurt arvu .^ennustada
muusika sobitamisega ja harjiitus- olenevat sellest, ^t ka Käley Esti-
ESTO-84 tõttu
juurde tul-kõrgemad
toonid, og^äs diktsiooni- Kontserdi üldmulje jäi nagu
lise selguse ja puhta^ heliseva lüü- hoidnuks iga kuulaja oma käel õr-rilise
tämbriga muutis ,,väärisldvi- hahäaUen hmgestatud laululindu,
deks" esitatavad palad, H.WpHi keda nii tundeliselt, otse imetlus-
„Verborgenheit" ja kolm R. Sohu- väärse oskusega saatis Charles
manni laulu. Poolkontšerdi lõpul ta Kipper, jättes kahe muusiku koos-laulis
E.Oja^,Põhjamaa lapsed" tööst meeldejääva pühapäeva paja
Mart Saare ,,Kui lülekene nür- rastlõunase elamuse.
juurde
uusi
tega. . enne on
USA-s on võimlemisala grappi- P^^j^ -
de esindajaks Anu-Irja Parming- ; ^
Ojamaa, kes ise juhib harjutuste Nende läbirääkimiste tulemuste-läbiviimist
USA ulatuses. ga on ta täiesti rahule jäänud ja
Mõned New Yorgi tütarlapse^ loodab,
lobasid hakata: kupäeviti Toro^^^ et valgnspeo ideesid edasi viiak-tos
käima, et siinsete võimlejate- se ja see ühendaks kõik nais-sa
oma hanutus! ühtliafeteid». • võimlejad.
„VÄBÄ EESTLASE" kalendri koostamisel on igal aastal ohind
suuri raskusi seltskondlikkude organisatsioonide, noorte organisatsioonide,
koolide, kkildite jne. aadressideg Ms sägeH mnn-tuvad
ja kalendrisse sattuvad vale aadressid. Selle väärnähte
kõrvaldamiseks paluvad kalendri koostajad kõigil nendel eesti
institutsioonidel, kes soovivad oma aadresse „VÄBA EESTLASE"
TÄHTRAAMATUS avaldada, saata need „Vaba Eestlase"
toimetuse aadressil: Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don Mills,
Ont. MSB 2M3. Aadressid palutakse saata hiljemalt 31. oktoobriks.
„Vaba Eestlane" ei vastata iganenud aadresside osas.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 21, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-10-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e821021 |
Description
| Title | 1982-10-21-08 |
| OCR text | ^ ^fAiAX^^^^ on VABA Neljapäeval, 21. oktoobriM982 — Thursdäy, Octol)er 21, 1982 feisipäeyal jä iieffa Segakoori perekonnaõhtu T. E; Segakoor tälustlas peire-konnaõhtoga oma koori 31» aastapäeva. Eoosvilbimine algas tegeli-ikidt laulmisega Peetri kirikus, kus laulukoori liikmed Kristin Hämarik ja Enn Laagus, abiellusid. Pärast laulatust läksid kooriliikmed Eesti Majja, kus lauad olid kaunistatud liikmete kbduaedadest toodud sügislilledega. ohtu algas koori lipu sisse toomisega, misjärel koori esimees S. Preem tervitas osavõtjaid, koori liikmeid ja külalisi keda oli üle saja. Ta tõi esile koori suurt panust 31-e aasta jooksul, mainides et segakooris ei ole . primadonnasid vaid kõik on samaväärsed lauljad. Soovis siis edu eelolevaks tegevusaastaks ja . tänas koorijuhti Uno Kooki tema suure töö eest koori juhtimiseL Koor laulis J. Aaviku „Hoia, Jumal, Eestit". Siis kutsuti koori lipu ette kohn liiget, Vietoria Kass, Meeri Lehesalu ja Augustj Nurm, kes on iaulnud kooris küm-^ i i i mpii; ja Les Grandi Möödilrhud nädalal esines To- jkud, kes veavad juukseid pidi oma ronto 0'Keefe Centre'is Montreali ohvreidvitaalne ja visuaalselt balletitrupp Les Grands BaJlets huvitav, aga mõneti ebamääraseks Canadienis kahe pr^ jääv„Etapes** oli õhtu kaalukam Ühes neist oli täita sUmapaistev panus. KaBieW^ langenud osa Armas Mäistel piianistina (13; muusikaline iÜesanne oli vähemalt ja 16. okt). Käesolevad read keh- sama paljunõudev kui lav^ liiku-tivad viimase kuupäeva minemise mme, ja Toronto Stardi balletikrii-kohta, isumas Mmstes^^ tik WilÜamXittler kommenteeris, rüsoologa . (Rpbert v Schumami'i et ,,Armas Riaiste Ja Philippe^ „Ausscliwung") Doris Humphrey letier võtsid heroiliselt ette kontser-ja Ruth St. Denisse tantsunumbrit di klaverisoolöd.^* 5,S6aring** ja mängis kaasa Roger Ohtu lõppes lüiirilis^ Ronald Mattonl kontserdis k^ele klaveri- Myndi balletiga ,,Les Valses** Raie BriauMacDonaldl asjaloodud ^^^v^^ iroonia põlema balleti, „Etapes"^ saate- mus läbi roiuantil^e meeleoludeo Viiinatimaiiiitiid Teatava analoogiana praegu popu-kutsuti mõlemad laarsele televisiooni-seeriale 'j,Th® ovateioonid§;,saa- 1^ näeme õhtutualettides iüi i härrasid ja daame tantsimas ning „Soarmg*V lendutõusmist, hõlju- fliithnas laevalael, ilma märkama» mist väljendav 1920-nda aasta pe- tay et sõda on puhkenud ja lõpuks riooditükk viie tantsitari poolt, suitsupilved triivivad juba muusikana, numbri piamstid tel lavale. . , „ , . , . , . . . . . . . . . , . koos hõljuva suure limkuga, mis tantsijate vahel^Se^^^ me aastat ja kellele anti koon elu- Lobusatujühseks teatriõhtuks oh äsjane ^,Maris]a Baiba" lavastus, rudil Eesti RahVMsteater Kanadas mait- vahepeal matab oma alla soolo- baUeti lõppstseen^ aegse liikme märgid. Koori tegev- leja Riina Reüiik ütlemas tänusohu lavastajale ja peaosalisele Harri Miu^k'ile, paremal Katrin Kannel. tantsija Betsy Baron'i ebamäärase la Jerilvn Daim köie liikme märk kinnitati Tamara Räye rinnale. Siis lauldi koori moto ja lipp viidi ruumist, mis mär- 'kis, et aktuslik osa oli lõppenud. Meelelahutuslikus -y osas laulis koor Austraalias olevas eesti helilooja August Pruuli „Kodumaine Foto: Vaba Eestlane Rootsi juubelikülalised Tartu: köidavad vaatleja vormi, vahest taas tõuseb õhupal- tähelepanu oma hnmoristlik-graat-lina taeva poole, või Ipob huvita- saM partnesrite va-vaid viisuaalseid vörme^ oh kerges- hei, ühe jnehe juurest teise juurde, ti seeditav, meeldiv meeleohipala. BaUeti iilduie tase kõrge, aga Armas Maiste soolpsaade oli õrn, siiski jääb puudu ülihi moment graatsiline, tundlik. Tundub, et tunne tantsija pomtlooidudelaimE^ saate nidsterlildiuš isegi ületas bai- se ainulaadsusest, maagilbest^ Jteyad^^ ja J. K ^ Juubelile ja seUega ühenduses saabuvatele väliskülalistele. Rootsist öüd kutsutute seas Uppsala ja Stokholmi lülmd' yno Kooki juliatusel,_Ta-^^^^j^ niaraNörheim laulis U. Naissoo Vahelduse mõttes see oligi ehk tlldiselt oli õhtu täiesti nauditav ja ipohkem < mõeldud 9,silmailuks% o^^ palju laiemale ees-ehkki römantilis^lüürilme ja visu- ti publikule. Kuna trupp on prae-osa oli kogu gii piiMtsemais om ;25^idat tege-viisaastat rmgreisiga üniber^ K^^ klaveri- da, jääb sellest osasaamiseks palju-mida ka; Betsy Bar6n'i sädelev, tu- M esmemine, väljaarvatud tarlapselik elsinemine ei suutnud chme ,,Sereiiade'i^V inis ei laMu ,,Mu kodu'^ klaveril sa^^^ olid aga ;ba varahommikul ausamba ürnber, tõsta momentideta. U. Kook. Leida''Järvi luges katke teks uue aj lähestikku nii liima 950 kui ül^^ mis püstitatud endiste Gustav Triina Saare raaniatust ,,Miiüri- kultuuriteadusfom 350-aašta juubelid. " . Adolfi ja Kroonu (nüiidšedKingis-lül". ^ ! Seoses juubeliga ori resaüreeri- TT>Tri«xm^-«^r.wwM n-wT,^^,^^^ sepa jä Komsomoü uulitsad) täna- Perenmsed OÜd katnud rikkal^^^ semus olevat moderniseeritud, kee- — ¥artu linn oli pealtnäha nagu kekspäeval ausammas avati, võis pogrammis tugevalt ülekaalus, kohyikua, baaxmiees valasjoc^^ Eesti sealt higeda, et see on p^^^ - seltskondlik osa toimus heMindl- ühiskonnateaduste hoone, isegi Tõ^ Päevalehele ihiöJ^iie, kes juubeli- Tartu üUkooli;inim6ste^ pn le ja intensiivne^ sageli ürgselt p^^ muusika saatel, o U e s h^ meeleoluline. : aastaid seisis tellingutes, bii üli- gi. : vastu. ^ : 6 kooli naabruse tõttu nüüd remondi ^ Majade fassaadid oHdvärs^^^^^^ — Murelikult on häälestatud üli- •:; .V;;.;.' ^^^^^^^^^^^ • valmis saanud (praegu asub selles kelt värvitud, s.t. et pärast viimast kooüõpetla^ " T. E. Segakoori proovid alga- räjoöniajal^ „Edasi*0. yäryimist õnneks ei ole veel vibMä^i saa saata kirjandust väKsmaale. vad pühapäeval, 24. oktoobril j|cellA .. tflikooli aula; sambad Seda saab teha vaid ainsa asutuse värvide puudumisel, mis aga lopü- o M sinistW valgete ja p spurdiks jõudnud kohale ja nii ole- tidega dekoreeritud (ENSV lipuvär- Nii ehitatud bürokraatlik barri^ vat 28 hoonet saanud värske väH-vid). Uus juubeliks ävätUd raama- kaad vähendab veelgi ja tunduvalt muse. ^^^^^^^^ to^ Tartus tuntavatnüüd muret, kui- des mehi,, keš' walkie-talkiedegä ülikooli jä muu teadusliku maail- 1 p.l. Eesti mel-V Viimase lauluga võis lauljatar tähistada meie süiirmuusüoi MEXICO CITY — Guatemaala väeosad tapsid möödunud juulücuul das seda Teatavasti ei olf; töimuhiid; i h i ^ i t uuendamist kogu Nõukoguäö aja 302 indiaanlast, mehi, naisi ja l a p - J < ^ ^ ^ ja karta on, et järgmine si i^evapikkusel tapatälg^ tögi puhtaks terve küla. Massimõr- ^ vast on rääkinud põgenema pääse- • / . . • .. : • -. • md katoliku kiriku ametnik. Säilinud ütlevad, et veresaun algas, kui umbes 600 Guateraaala sõdurit piirasid sisse küla ja lasksid seal kõik maha. Guatemaala valitsus eitas, et sõdurid tapriuks külaela- , mkke. ' ' juubelisära säiütada. juhtisid külaliste liUdemist, meenu- ma vahel, õpetlastel on .tunne, et ^lU^ . r « _ kui nad süamaani e^^^jd Ja töÖta-sid kotis, siis on nüüd koti suu jäi> su tõmbega kinni sõlmitud .... - r Kõigest sellest hoolimata tun-dis Tartu ja ka Tartu ülikool end olevat kogu eesti haritlaskonna ja tades armeestaapi Teise maailmasõja võidukal eelõhtul. — Siiski oli meetünni segatud tugev annus tökatit. Nimelt käis ju- Avalikud kirjutused välKs-eesti ajakirjanduses, eriti ka Soomes jä nõukogude ajakirjanduste feUimiste vastuvõtjate järelpärimised Mosk- Möödunud^^^- p ^ mitmete samaaegsete sündmuste ja juubeliaktuse varju jääma sop- sünniaastat, mis kahetsetavalt on ran õnne Laikve ^ kontsert Eesti jäänud meie ühiskonnas unustusse. Maja suures saalis. Tänu teistele õnne Läikve aga oma kaunis tõt laulusõpradele oli lauljatari tuLiud gitsuses lähendas heliloojat imeõr-kuulama küUaltki arvukas pere, nas, kristallselges ' ja tundelises kes imetlesid ja nautisid meeldivat laulus. laulu. ^':-^v j v Teme poolaeg algas aariaga i G . Sopran õnAe Laücve on peaaegu Verdi ooperist „La Foifza del Des-yäüsmaa ülikoolide poolehoiu foo-jgai aastal andnud oma iseseisva tino" ja kergemas zhannsE;^^^^^ kuses ja ^mure segunes kahtlemata kontserdi, peamiselt P.P. Lüdigi mani aaria „Waltz Song" .yjTom. ka rõõmuga seUe tähelepanu üle. saatel. Tänavu oli uueks saatjaks Jones'ist*S kus laulja sädeles KALMISTU VÕSAVABA Charles Kipper ja kahe muusiku kolm-Mjändikku takti voogavuses. ; interpretatsioonüoommgut oli kaa- Viimane osa oli peamiselt eesti Tartu ülikooli üliõpilased ja Va- sahaarav jälgida. La^djata^i õrn heliloojate tööd, V. Kapi „ S a t u - nemuise teatripere on juubeHga häälematerjal oü osava lavaseade- Pätsi„Koites", J , Aaviku dajaJt'etteyotteiM teadaanne, andsid lauljataru© tellida ka pärast I. jaanuari 1983. Teiste: pidurdatud ajalehtede et see raadiosaates antud vastus kohta pole mingit ametlikku kin- võiks olla õige. v on paarsada eesti kultuuriajalooga välditud Eesti Maja lavale omane võimalusi mitmekülgselt.onia lau-ühenduses olevat hauda. Kui on õige, siis on Moskvas TALVI ja OLEV MAIMETS testasvad rõõmuga oma esimese lapse, - Ä ^ ^ TUULA, siüiinist'6 Paarsada aastat on juba möödunud selle kalmistu tekkimisest, asuv ,,Mezhdunarodnaya Kniga'' Missuguses olulcorraš see nüüd oli (nõukogude ajakirjanduslevi) td- selgub töökirjeldustest: 3,8 hektari lunise lõpetamise maanaist muut- suurune ala kaevati pärast võsas- , nud. V tiku väljajuurimist käsitsi kolm ü,_ et koik on nagu varem. Tuleb Ka on äjdeht ,^dümäa'' ilmu- korda läbi, et uut muru külvata. nitust. Tallinna raadio soomekeelses saates „Kirjelaatikku" (Ku*ja-, kast) on sellekohase küsimuse esi-tajij^ soomlane, kas saab ajakirju t^ffida ja miks ei saa. Talle vasta^ miniia ainult raamatukauphisse lui^^^ kirjavästuses öeldud, et valis- Müd kardetakše^et khikuaed on „Akateeminen Kirjakauppa" ja tel- riikidesse õn võimalik kõiki a j aW võsas — _ _ lidainaguvareni. : V ju teUida j a on antud isegi vasta- kui vabatähtiikud seda korras ei ta i l i i s e i t e r ^^ SeUejmlrespole siiski Mnnitust, vadtelümiste västuvõtukohad;:^^^^^^^^ ^^^M kardinate probleem. Juba varem luoskust ja võimeid esitada, kus ehitatud küelägi on andnud lavale loojalik tunnetus vormus läbi inini-hea akustika, millega E. Maja saali karakteri tõlgitsuse j a mitme-voib tulevikus edukalt muusikaürl- külgseks variatsiooniderikkäks ela^ tusteks kasutada. ^ mustekogum oh E. Griegi humoristlik •„My Johann". Sopran õnne Laikve alustas oma programmi F. Händeli aariaga Pärast programmi tõid tütred lil- „Atalantast", millele prgnes töine lesülemid ja lisapaladeks anti ees-aaria sama helilooja ,jJoshuast-*; ti TahvalaUlud ^Kanner^ jä „Tule, Juba alul näitas lauljatar- kuidas tule tuulekene*' ning viimasena P. EESTI EHITUSETTEVÕTE Efumajäcle jä suvilate remonti ehitused [a teisi väikseid ehitusi HÄNÜMÄN—Tel. 282^0^^^^^ OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. M1S4L9 ^^^^^^^^^^^^^ Milük ja rentimme Tel 291-5054. kodos 423-5716 EST0^84 valguspeo juhid, naisvõimlemise ala juhataja ja rahvatantsu ala juhataja Hämald Toomsalu pidasid XII Eesti Rahvusorganüsatsioonide Kongressi ajal läbirääkimisi, smiitleiiaisi ja nõupidamisi USA vastava ala inimestega. Juba Torontos ön olnud koos- Evelyn Koop märgib pärast lä-olek kanada eesti võimlemisjiihti- birääkimisi, et entusiasm on ES-dega ja koostatud ühiselt piciustu- TO-84-1 esinemise vastu üllatavalt se kava põhistruktuur, mis on suur. Ta julgeb arvestada, et võim-kindlaks kujunenud nii, et ,vasta- lejate üldarv võiks tõusta kuni vad harjutustikud pn Võimlemis- 300-le, missugune arv on küUal-juhtidele kätte antud. Nüüd uileb dane Maple Leaf Garden'is. Et ta järgneva aasta jooksul . alustada julgeb mi suurt arvu .^ennustada muusika sobitamisega ja harjiitus- olenevat sellest, ^t ka Käley Esti- ESTO-84 tõttu juurde tul-kõrgemad toonid, og^äs diktsiooni- Kontserdi üldmulje jäi nagu lise selguse ja puhta^ heliseva lüü- hoidnuks iga kuulaja oma käel õr-rilise tämbriga muutis ,,väärisldvi- hahäaUen hmgestatud laululindu, deks" esitatavad palad, H.WpHi keda nii tundeliselt, otse imetlus- „Verborgenheit" ja kolm R. Sohu- väärse oskusega saatis Charles manni laulu. Poolkontšerdi lõpul ta Kipper, jättes kahe muusiku koos-laulis E.Oja^,Põhjamaa lapsed" tööst meeldejääva pühapäeva paja Mart Saare ,,Kui lülekene nür- rastlõunase elamuse. juurde uusi tega. . enne on USA-s on võimlemisala grappi- P^^j^ - de esindajaks Anu-Irja Parming- ; ^ Ojamaa, kes ise juhib harjutuste Nende läbirääkimiste tulemuste-läbiviimist USA ulatuses. ga on ta täiesti rahule jäänud ja Mõned New Yorgi tütarlapse^ loodab, lobasid hakata: kupäeviti Toro^^^ et valgnspeo ideesid edasi viiak-tos käima, et siinsete võimlejate- se ja see ühendaks kõik nais-sa oma hanutus! ühtliafeteid». • võimlejad. „VÄBÄ EESTLASE" kalendri koostamisel on igal aastal ohind suuri raskusi seltskondlikkude organisatsioonide, noorte organisatsioonide, koolide, kkildite jne. aadressideg Ms sägeH mnn-tuvad ja kalendrisse sattuvad vale aadressid. Selle väärnähte kõrvaldamiseks paluvad kalendri koostajad kõigil nendel eesti institutsioonidel, kes soovivad oma aadresse „VÄBA EESTLASE" TÄHTRAAMATUS avaldada, saata need „Vaba Eestlase" toimetuse aadressil: Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. MSB 2M3. Aadressid palutakse saata hiljemalt 31. oktoobriks. „Vaba Eestlane" ei vastata iganenud aadresside osas. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-10-21-08
