Vaba Eestlane, October 09, 1965

              ii LhJt
Eestlane kohtas neegust
Eesti tehase litograafiline paljundusmasin
Abessiiniasse
STOKHOLM (EPL) — Noor resti insener Enno Lepik eesti
litograafilise paljundusmasinate tehase Misomex esindaja Stok-holmi- st
viibis neil päevil firma ülesandel Etioopia pealinnas
Addis Abebas Ta on läbi rännanud kogu maailma ühenduses fir-ma
masinate monteerimisega mitmesuguste maade suurtrüki- -
kodades — eestlaste patenteeritud leiutis on ainulaadne kogu
maailmas ja selle taga seisab ettevõtjatepaar insenerid Meerik
ja Soe Misomcxi masina tellis oma riigitrükikotta ka Abessiinia
keivt r kes edaspidi tahab oma maa rahasid ise valmistama ha-kata
— seni oli ta sunnitud neid tellima inglise ja USA
— Keiserlik trükikoda Addis
Abebas on maa ainuke trükikoda
ja seal trükitakse margid ajale-hed
ja muu Seoses meie masina
omandamisega mis hõlbustab ka
rahade trükkimist kavatsetakse
tuleval aastal kohapeal trükkida
ka Etioopia dollarit Minu üle-sandeks
oli masina kohalepane-mise- l
instrueerida selle käsita-jaid
kelledeks oli üks inglane ja
üks abessiinlane jutustab hr Le-pik
üldse on Addis Abebas palju
välismaalasi ja eriti rootslasi
kes on kaastegevad maa tsivili-satsiooni
tõstmisel armee teh-nilisel
väljaõpetamisel tehaste
sisseseadmisel jne
Addis Abebas on euroopalikkust
tegin aga väljasõite paarsada kilo-meetrit
põhja ja lõunasse siis koh-tasin
tõelisi Aafrika külasid
Abessiinlased on tõult hamaa-ri- d
heleda näovärvusega ja tüü-bilt
lähenevad valgetele mõni-kord
väga ilusad inimesed Tra-ditsiooni
järele on ju valitsejad
otsesed Seeba kuninganna järel-tulijad
järelikult peaks hamaa-ride- s
olema tubli annus kõrbe-poega- de
verd Araabiast Igal ju-hul
on Abessiinia nimetatud ka
Etioopiaks Aafrika vanimaid rii-ke
vähemalt tuhandeaastase aja
looga Ja maad on valitsenud nee
gus negeua Kuningate Kunmgaa
euroopalikus mõistes keisrid
Küsime kuidas on suhtumine
keisrisse?
— Jäi mulje et keisri vastu on
kogu elanikkonnal ja isegi valgetel risenud
&
DANFORTII TEL 3-5912--
13
Suur ja
saatmine
Lillede saatmine
väljaspool
8
Vastus: tean See oli
Castro
Küsimus: Kuidas te seda
Vastus: Seepärast et Castro Ise
ütles mulle Ta kutsus ka
osa võtma selle surmami-sest
kuld ma keeldusin sest olen
kristlane Ma olen mõrvamise
vastu ja pealegi selleks
põhjust
Küsimus: Miks ta tahtis Gome-zi- t
tappa?
Vastus: Ta mõtles et Go-mez
oli tolleaegse Kuuba presi-dendi
Grau San Martini isiklik sõ-ber
võis ta kunagi osutuda takis-tuseks
Castro ambitsioonidele
Küsimus: Kas Gomez oli kom-munist?
Vastus: Ei minu arvates mitte
Küsimus: Kas ta oli antikom-munist?
Vastus: Jah ma arvan et ta oli
Küsimus: Kas Castro käis
juures kodus pärast Go-mezi
tulistamist?
Vastus: Jah käis
Küsimus: Mida ta sealt tahtis?
Vastus: Ta end seal var-jata
Küsimus: Kas teie kutsusite ta
Vastus: Ei ta tuli lihtsalt nagu
siber
suurim respekt Ta on iga toll oma
olemuses keiser
Sõidab Addis Abebas oma Rolls-Rojc- e
autos ringi millest ta
saab kõike näha kuid kus ta ise
jääb akende konstruktsiooni tõt-tu
nähtamatuks
Et ta on väga hoolikas tähelepa-nij- a
kogesin ise varsti Kui tõo-tasin
trükikojas masinapersonali
tutvustamisega teatati äkki et
keiser ise saabub Ja seal ta äkki
oligi huvitatud „imemasinast"
mis tuleb Stockholmist
Kombe kohaselt ta kedagi ei
kõneta kuld ta ütles minu aad-ressil:
Teinekord võtke vihma-vari
kaasa" Nimelt olin eelmi-sel
päeval oma välja
plastitükki pea kohal hoides
vihma kaitseks — seal on prae-gu
vihmaperiood ja neegus näh-tavasti
sõitis samal hetkel möö-da
Tal olevat nägude-mäl- u
Kui ta tuli langesid
alamad põrmu nagu on idamaa
komme meie kummardasime sü-gavasti
Ta esinemine oli sümpaat-ne
Pärismaalastele on ta poolju-malusek- s
Iseloomustavaks on see-juures
et tema juuresolek üksi
murrab opositsiooni Kui ta Bra-siilias
riikliku külastuse ajal
et kodus on rii' '- -
pööre ja tema poega on vägivald-selt
sunnitud esinema mässumees-t- e
poolel võimu ülevõtjana khu-- j tas ta kõhklematult koju ja otse
kohe oli revolutsioon kokku va--
H E REED SONS
1091 AVE 110
valik poti- - lõikelilli
THANKSrIVINO 1)Y puhuks
Lilli iga puhuks
Kohale Metro ulatuses
telegraafi teri kõikjale
Kanadat
VIISNURK KUUBA KOHAL
Jah Fidel
teate?
mind
õpilase
polnud
küllaldast
kuna
tele
otsekohe
tahtis
oma juurde?
autost Jooks-nud
erakordne
trükikotta
kuu-lis
toimunud
sündmuse
Küsimus: Kas te tundsite Ma-nul- o
Castrot?
Vastus: Jah Ta oli Havanna
ülikooli föderatsiooni president
Väga silmapaistev üliõpilaste
Juht
Küsimus: Kas ta on elus?
Vastus: El ta mõrvati Castro
poolt
Küsimus: Isiklikult?
Vastus: Ma arvan küll
Küsimus: Kuldas ta tappis te-ma?
Vastus: See tolmus ühel Havan-na
tänaval Sellest kirjutati pi-kalt
Ja laialt Havanna ajalehtedes
Ja Castro oli enne seda ülikoolis
avalikult hoobelnud et ta saadab
Manulo Castro teise Ilma
Diaz Balart lisas selgituseks et
ta ei olnud selle mõrva ajal Ha-vannas
ega räägi seetõttu isikli-ke
kogemuste põhjal Küsitlus
jätkus
Küsimus: Kas tunnete Fernan-de- s
Caralit?
Vastus: Jah ta oli Havanna üli-kooli
politselüksuse seersant
Küsimus: On ta veel elus?
Vastus: Ei ta tapeti Fidel Cast-ro
poolt
Küsimus: Kuidas te seda tea-te?
Vastus: Parast seda kui Castro
oü mtYrvanud Maneio Castro rää- -
VABA EESTLANE laupäev! 8 oktoobril 1965 — Saturday Oct 9 1965
1 kls ta kõigile mu sõpradele et ta
1 peab tapma ka Fernandez Carall
kuna seersant oli ähvardanud te
da ta eelmiste tapmiste pärast
I vahistada
i
See tunnistus ja mitmed teised
dokumendid reedavad selgelt Fi-del
Castro psühhopaatilise isiku-pära
1915—16 aastal ütles Cast-ro
Rafael Diaz Balartile et ta loo-dab
saada üliõpilaskonna presiden-diks
Järgmiseks astmekiviks pidi
tal olema Kuuba üliõpilaste föde-ratsiooni
esimehe koht ja ta aval-das
lootust et viimati nimetatud
positsioonilt osutub tal juba või-malikuks
Grau San Martini rezhii-m- i
kukutamine See on juba täie-lik
jõupoliitika plaan ja vajutab
silmakirjalisuse pitsati Fidel Cast-ro
hilisemale poosile kus ta püü-dis
end näidata demokraatia eest-võitlejana
ja Batista vaenlasena
Grau valitsus oli küll kahtlemata
korrupteerunud ja ebakompetent-ne
kuid vähemalt oli see valitud
rahva poolt kõige vabamatel vali-mistel
mis Kuubas oli kunagi läbi
viidud Kõigele lisaks oli Castro
plaan täiesti ebareaalne Havanna
ülikoolis oli 13000 üliõpilast ja
Castro oli seal esimest aastat Ena-mus
üliõpilastest ei tunnud üldse
Castrot ja nendest kes teda tund-sid
põlastasid teda paljud ta radi-kalismi
ja räpasuse pärast
Selle plaani teostamisel tegigi
Fidel Castro Diaz Balartile ette-paneku
et nad tapaksid Leonel
Gomezi Fidel rõhutas et tal ei ole
isiklikult mingisugust vaenu Come-z- i
vastu ja et ta ei tunnegi teda
tegelikult Gomez tuli likvideeri
Ostke
Canada Savings
Bonds
Suur võimalus säästmiseks
da lihtsalt seetõttu et ta oli pre-sident
Grau isiklik kaitsealune ja
seega oli ilmne et ta upitatakse
Havanna üliõpilaskonna etteotsa
niipea kui ta alustab õpinguid sel-les
ülikoolis Ta oli Fidel Castro
ambitsioonidele ilmseks komistus-kiviks
Kui Diaz Balart keeldus sellest
mõrvast osa võtmast võttis Castro
enesega kaasa kaks Ronaldo Mas-ferre- ri
jõugu liiget kellede hulka
ta ise kuulus ja nad jäid ootama
ülikooli staadioni juurde kus Go-mez
parajasti jälgis üht jalgpalli-võistlust
Kui ta väljus tulistas
Castro teda isiklikult ja kuul tun-gis
kopsu Kaks kaaslast ei võtnud
tegelikult tulistamisest osa
Kuna tal ei õnnestunud Gomezit
surmata sattus Castro paanikasse
See suurenes veelgi kui tekkisid
kuuldused et salajasesse revolut-sioonilisesse
uniooni kuuluv psüh-hopaatiline
sadist major Emilio
Tro kellele tapmine valmistas
suurt sisemist rahuldust oli luba-nud
Gomezi eest kätte maksta
Castro langetas nüüd kiire otsu-se
Ta kartis isiklikult major Tro-g- a kontakti astuda kuid saatis
selle juurde oma esindaja kes
vabandas vahejuhtumi pärast ja
kinnitas et Castro olnud kogu sel-les
afääris ainult salapolitsei ülem
major Mario Salabarriose tööriis-taks
Samuti esitas ta pakkumise
et Castro astub välja Masferreri
jõugust ja liitub Tro meestega
See pakkumine võeti vastu ja see
päästis Castro elu
Pärast mõrvakatset oli Fidel
Castro peidus olnud kindral Juan
_
Canada Savings Bondid on heaks säästmise võimaluseks
Uute bondid e eest maksetakse esimese kahe aast3 jooksul
1'ic 57c iga järgmise kuue aasta jooksul ja 5j"r iga ül-ejäänud
nelja aasta jooksul Keskmiseks aastaprotsendiks 12
aasta jooksul kuni bondide aegumiseni on 503%
Teie võile osta bonde isiku kohta igas summas 50 dollarist
kuni 10000 dollarini kusjuures nende nimiväärtus on $30
$100 $500 $1000 ja $5000
Bonde on võimalik sularahas või osamaksudega panka-dest
investeerimisettev ütetest aktsiate maakleritest trust ja
laenu kompaniidelt ning sellele lisaks oma töökohalt Pavroll
Savings PIan'i alusel
Bondide omanik võib need vahetada igal ajal oma pangas
sularahaks vastavalt bondide täisväärtusele millele lisandub
vastav intress
Rodriguezi majas Kindral oli po- liitiline pagulane Dominikaani va-bariigist
kes tegi ettevalmistusi
invasiooni korraldamiseks Kuuba
pinnalt Dominikaani et kuku-tada
Trujillo rezhiiml Nende sõp-rus
süvenes ja kuna Castro lootu-sed
üliõpilaste juhiks pääsemiseks
olid nüüd purunenud otsustas ta
liituda nimetatud ekspeditsiooni-ga
Sellel operatsioonil oli Grau
San Martini valitsuse heakskiit
Ekspeditsioonisõjaväkke koondati
umbes kuubalast domini-kaanla- st venetsueelalast guatema-lalas- t
ja teiste Ladina-Ameerik- a riikide kodanikke Selliselt saadud
üksus mida hiljem hakati tundma
Kariibi Leegioni nime all sai väl-jaõppe
peamiselt Hispaania kodu-sõja
kommunistlike veteranide
poolt Cayo Confites kuhu oli ko-gutud
2 miljoni väärtuses relvi
Raha selle operatsiooni jaoks võe-ti
Kuuba haridusministeeriumi
summadest ilmselt president Grau
heakskiidul
Invasioonivägl koosnes kahest
laevast kaheteistkümnest kuni
neljateistkümnest lennukist kahu-ritest
püssidest nine kuulinildn
! jatest See kõik osteti kokku USA-st
ja toodi Kuuba sadamatesse
(
Lennukid maandusid Kuuba len-nuväljadel
Kogu operatsioon oli
avalikuks saladuseks
Salanõusse sekkusid märkama-Itul- t kohe kommunistid ja peatselt
j oli juhtimine suures osas nende
käes Relvastuse muretsejaks oli
Grau haridusminister Aleman kes
!oma peaagendina kasutas Manolo
__ NM5
osta
seal
1500
Castro nimelist noort meest ke-llest
oli juttu juba varem Man:!}
Castro kellel puudub igasugune
sugulus Fideliga oli Kuuba spo-rdijuht
endine Havanna üliõpila-skonna
esimees ja koos Roland
Masferrcriga sotsialistlik-revolut-sioonilis- e
liikumise MSR juht M-anolo
Castrot oli varem süüdistatud
ühe arhitektuuriprofessori mõna-mise- s
Havanna ülikoolis
Manolo Castro sõitis Miamisse
seadis enesele peakorteri sisse ü-hte
suurde hotelli ostis relvi kii-lalt
kus võimalik hooples osa
tähtsusega ja kõneles kavatsustest
niivõrd laialdaselt et Miami H-erald"
paljastas kogu invasi:
plaani Nüüd hakkas USA J-ministeeriu- m
Kuubale survet n
dama et see väldiks tnvas- U-Manolo
Castro vahistati kui
püüdis smugeldada lennukiga F
ridast Kuubasse kaks tonni laa
relvi Ta a£a lasti lunaraha vast
vangist välja millist juhust ta l
he kasutas põgenemiseks Kuv-- a
se
vinnni liiii-ü-c invasiooni-- -
oma väljaõpet kuid mehed M-nata-sid
toidu ja joogivee ps--- "-
all Selle tulemusena se- -r
deserteerumised ja ka USA -
hakkas end tunda an4ma l "
p1 iäänurl Graul Üle nt— J u '
gutseda Cayo Coalltesci -
väed piirati ümber täit p
mine mere kaudu b keena -
ba laevastiku poolt } r- - T~~
1150 vabatahtlikku =~l
riti 11 lennukit
tjtrp—'