Vaba eestlane , June 10, 1980

              VABA KK. !AME Nr. 4^
VmmE EESTLASlü HMLBEANDJ^
WMJämDJA: O/Ü Vaba Eestlane, .ISS Tmims^th SL TcOTto.
PEATOIMETAJA: Karl äm
l: F.O. Bos 70, Stn. C, Toronto
TELEFONID: tosmetus »7521, talitsas (tellimis^j kuulutussd,
Kaiadas: aate $35.—, pt^olaastas |19^
:a aastas $56.
$16^ •
TELLMISIINNÄD väljaspool Kanadat: aastas 838.-, poolaa^
|a veerandaastas $11—. Klripostiga USA-^: aastas
161—, ptMJdaastas^^^^ $17—
iemere-maadesse: aastas 072.
ja veerandaastas $19.—
§0c.—
Published by Free Estonian Publisiier Ltd., 135 TecösasÄ
Toroato Ont.M6J2H2
Ühendriikide kindral Westmore-land,
kes oli Vietnami sõja ajal
sõjatandril ameerika sõjajõudude
ülemjuhatajaks, msdnis hiljuti
ühes televisiooni intervjuus, e^
üksikisikutele suuri õigusi garan­teeriva
demokraatliku riigikorra
suuremaks probleemiks on küsi­mus,
kuidas ennast propagandisti-die
ning radika^de pealetungiäe
vž^tu kaitsta. Kogenud sõjamehe
väited ön väga kaaluvad, kuna
kindral Westmoreland oli isikli­kult
sündmuste tulipunktis kui
ühendriikide sõjakäik valitsuse
vastaste rünnakute' ning massi­meedia
ja pahempoolsete agentide
poolt ülesköetud üükoolihooruse
atakkide tuleMusena kokku vari­ses.'':,;
.V
Samasuguse radikaalide rünna­ku
märklauaks on sattunud ka
Ühendriikide praegune ädihinist-ratsioon
eesotsas president Carte-riga.
Ehkki Ühendriikide elanik­kond
on ameerika pantvangide
küsimuses nmg iraani vastu surve­vahendite
tarvitusele võtmiseks,
oma kaaluvas osas presidendi selja
taga, leidub süski üksikisikuid ja
gruppe, kes valitsust Iraani prob­leemide
pärast atakeerivad nüig
l^^hekUmne teisel septembril 604 õde. Tallinna elanike kas- asutuste Valitsusele peale mainitu- SLSS^ Si^l^^^^ Moskva oteipatsiooni alla suirutasl . tääaeriüHie sõjalisei eksperdW
fgamstan ei teWta tülikaid prob- kalkuleerivad, et Kremlil pn prae- leeme mitte ainult imperiaUstlikule gu Afganistanis kolm valikut^-, ^g^^ ^^^^^j Nõukogude vas kiiresti, nälgind Venemaalt te veel Eriotstarbeline Lastesõim vähäšte~õieii7te" ialeSe aü^^
Kremü polütbüroole ,a veme oku- kas nad jätkavad praeguste otai- ^-^^^ ^^jj.^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ eesüa-tuU aina „üvet" täide, prussakate (see on 1950. a. Tallinna linnale,üle kõiÄ LS^^
päsioomjõudndele vaid ka vabMe p a t e^
pS''SSe'mSeS,,S^^S^^^
on Afganistani küsimuse peeneks kas
puutub venelaste;^ nmr^^^^
gevam ja mõjuyam Ä i
ette kalkuleerida. Lääneriigid oma- gata ja hävitada ja uusi kinnipidamiskohti: raudtee- osakond, mis pidi „organiseerima"
puremine kujunenud. ned.,e ots.a ma-^O.Wfl kuni 1,t2*"0J.M*„0f^,o ^^^^ nädala W kubisesid „Söda, seltsimehed, sõda . . . " Viimane yajas rekonstrueerimist otsas Tehpranl et o«a v5tta seal
tult kõvaks pähkliks, kuna afgaam durit ja _sulgevad_ koik magestiku- pagari keldrid jä Patarei võrdõi- Süski moodustati juba septeinbri (oÜ see ju Vabariigiaegne Vabaõhu- S «n^^iZ - ! •
partisanide vastupami.on palju tu- teed Pak.stam,mis_ võimaldab ne^ eesti meestest ja naistest, lõpus Tallinna Töörahva Saadikute kool) ja läks täiskäiku alles 1948. "^^t^ T T
„„^.,„.„ Äga kohe samal aastal said e e s t r™
kõrgema klassi punased oma ^^«>^^<f^ Teheram vaatamata
otstarbel põetavast tiisikusest pa- ««^ele, et president Carter keelas
ranenyseks veel „Kose" sanataa- ~ k l a s t e l e praeguses olukor-rlumi
Eriotstarbelise FUiaaU « s 'raam külastamise ja maaras
Gagre Abhaasi Autonoomses NS ^«"«^^ .korraldusest uleäštnjatäe
Vabariigis 50.000 dollarilise rahatrahvi vpl
Erivahenditee!) arvel tegutses aastase vanglakaristuse,
oktoobrist 1948. a. alates Eriots- Asi on seda keerulisem, et Clai-k
i korda on häiriW, et Atgamstam nad_ katsuvad leida probleefmde Nunne tänaval,' maailmakuulsat nõukogude tasuta
.küsfanus püsib nii kaua päevakor-poliitihse lahenduse, mis ««nab gjjgjj^g ^^^^.5^^^ arstiabi ka linlastele. Osakonda
rai ja sündmuste tuUpunktis, _niis neUe v()imalnse^ vägede _yäljatõm. ^. Mereväe vastuluure Raua- juhatas Vana arst, kes samal kohal
sumüb neid ebamugavaid seisukoh- bamiseks. Koigü neil vomata^^^^^^^^ ajal oli tööta-võtma
ja venelastega oma vahe- on aga oma miinused. Kui Moskva
kordi revideerima. LäänemaaUma- oma vägesid ei suurenda, süs võib
le oleks olnud palju mugavam ja praegune^ olukord Jääda kauemaks
vastuvõetavam kui punaarmee püsima Ja lahendus leidmata, kui
oku^atsioonijõud oleksid afgaanide venelased toovad juurde vägesid,
vastupanu kiiresti maha murdnud süs tekivad kahtlemata suuremad
ja kommunistlikule diktatuurile Ja ohvriterikkamad lahingud, mis
kmdlad alused pannud. See oleks ei ole Kremlile sugugi meeltmööda
võimaldanud läänerükidel oma kä- ja lõpuks — kui venelased taotle-
§i puhtaks pesta Ja süütu näoga yad poliitilist lahendust, nõudes
— kahtlemata oleksi- lääneriikidelt oma kommunistliku-
. nud--Nikolai Sarv.
Provmtsi Igas linnas laiendati
vanglafondi, kusjuures eriti kur­va
ja kurja kuulsuse omandasid
Tartu, Valga, Pärnu, Paide, Rak­vere
Ja Haapsalu „julgeoleku-aparaadid",
mis kõig^ asiaatliku-mal
vüsU lühikesi Ijagasaavü-'
tasid seisukorra, mlleš enam
keUelgl Julge olla - ei. oinud, • :
See Tervishoiuosakond kandis Ju-ba
8. novembril rahvakomissarK-^gj^^ juures^Hairiba: lihtne mees. Ta oU presi
dele ette, et Imnas on taastatud pj,„jgg^.ojj,^-^_ Kaader" oU ju- ^e"* •'«'«soni päevU Ühendriikide
kate ambulatooriumi jne.d__ei oi- hambalagunemise ees : . . kohtuminister ning ta kuulub
nud venelased 14. märtsi oo! Tuberkuloosi Eriotstarbeline Sa-^^P^^^ perekonda, kuna
te osanud puruks pommitada), jj^jijjjj^yjjj sai 1949 a veel ühe fi- teiiS ias a oollii JJüühheneini driÜäöe tJlemkohtu
viis tervishoiupunkö ja _ üksteist- u^aU valklas, aga see töötas ainult liige. Kuid Ramsey Clark kanna-kiimmend
velskeripnnkti. suviti. tab omapärase haiguse all, mis
, . . . . . . , , . , fc" . . ka na enestel mitte, kura metsa-Nende töö OÜ suures, purustatud
me midagi Afgamstan, kasuks tei-le; rezhiimde_ tmmus use andmis . ^ siin-seal tasaoisi ma- ja haigusi täis linnas ülimalt piira- Valklakui OagrafiliaäUd; sest ava- rü^de valitsuse vihkamises. Ta
mi kui kogu operatsioon ei oleks sus ei saa iaaaeniaailm sellise pet- koksasid ' tud ja armetu. Suuremad haiglad «uus ja parem Eriotstarbeline— käis juba Vietnami sõja ajalHa-niä
knrelt läinud ja vastupami ruttu Mu võttega leppida. septembri algul samal aastal oU did võitjate armee käes. Keila-Joal. nois kommuniste kummardmas ja
koto varisenud .^^^
_ Afgamstamsojarmdelpno^A^^^ hädas, sus ka limemaad^^ Toompea Haigla ja PolikUiniku otstarbed nü surdus ta oma diplomaatUist tar-knuenjudnee
ntuugde vavleen ejala smteoleod svaalea traemlvaatsa- kmiotaobdiM agiriigrokupeenmme oma- vangistatute arv.. TPipaptatureninsi l"ü leotalenvuadt iRkfacvai asuvtõursdteõ iguVslaikliktsuusse tMeos^ta^m i- ühendati. firmad kust ja Ühendriikide riigivastaseid
tusele ja sõdurite heale väljaõppe-, ^ist. Nii ei ole läänerügid vaati- nii T J T MC^^^^^^^^
u »..™„...u tülikaks. Päevaval- mata paljudd^ seks: Eesti NSV parteiaktim ja
gel kontroUivad venelased oma len- .eidnud iihist poliitikat N. Ludule ^'j!!^*^"^ S ^ ^ t Ä '^'^.'^''i^^
nukltega, helikopteritega ja soo-seoses AJgai^stani küsimusega f ' ^ j^^^^^^^^^
„ 5 „ « * « ^ „ «,i„w^o h»u Kii .J . » ir - T.^' t se. Sada tunat eestlast on vabasta- Sellel asutusel oh oma pitsat
(Järgneb)
tui pimeduse saabudes ktüpunaar-oiünipiamängude boikoteerimise juba nelja aasta eest Siberisse su- TUSE VALITSUS", oüd ka sama
se, tulevad partisamd valja oma lani ata masandushke ja teiste su-^.^^^
mägedes asuvatest peidukohtadest heie katkestamisest N. Liiduga,
nmg hakkavad sooritama pkupatsi- Abitus meeleolus sooritas Prantsus-oonijõudude
tugipunktidele äkk- maa president Giscard isegi sellise
rünnakuid. Sõjatandril vübinud lää- meeleheitliku sammu, et ta läks
nerükide vaatlejad mamivad, et omapead ilma liitlasi Mormeeri-ven^
lastele ei sünnita nii palju tp, mata Varssavisse N. Lüdu diktaa
Näis, • et eesti rahvas- koosnes ai­nult
kurnajatest, eesõigustatud
pursuidest Ja muudest töörahva
vaenlastest.
avalikkuse ees tarvitati (ka doku­mentides)
nimetust ENSV Tervis­hoiu
Rahvakomissariaadi Ravi-Sa-
ešti ,00
¥^iic§dekody§se
ideesid Teherani kunlntama ja de-nionstreerima.
Ramsey Clarki jutt Teheranis
toimuval konverentsil oli väga
pentsik ja täielikult riigivastane.
Isehakanud Ühendriikide „esinda-
Ja" atakeeris Washingtoni praegust
Ja leelmisi valitsusi ning presi­dente.
Clarki arvates ön tõelised
Iraani vaenlased ja imperialistid
endine president Nixon, endine
nitar Valitsus.; Te oli Toom- On rõõmustav teada, et paar^ ^^^^^^«^^^^^^^^^^^ >
pea : Raviasutuste peremeheks kümne-aastane kavatsus Torontos CIA_du*ektor Helms. Glark ütles,
ENSV Rahvakomissariaadi Nõuko- oh teostumas; Vanadekodu eesti ^* Ühendriikide pantvangide km-relvad
haaranud ja partisanidena t„r Brezhnevlga nõu pidama. Ja ^ite õi^etusku^m^^^^^^ ^her-gu Juures moj^v^tatudÄ^^^^^^ ühiskomia juures • 50 Oid kiugston ^"^t^^^^h^n^J^S
võitlevaä mägielanikud kurjust Af-xiitunud Rahvaste Orsanlsatsioo-'^"*'' "'^''''^ vabastamisega iddsevakomisjon (k/k nr. 193-a lisa, Rd. on tänuvõlaks iieilte. kes panid ku.rsee on; Jraam seisukohast
^ a S ^ e s t deser^rinud ] ^
ükäsed, kes on paremini relvas- j„„em.deriti suureks tagasilöögUcs,^^^!'; , • Praktilise täiendusena vanadejco- r . ""gl^ndadde
tatud ning on saamid vajaUku sõja- Leloomustades seda plljukU^tui ^ - ^ . ^ ^ ' ' ^ ' ^ A." j a tertel^e Ifaigla ja^^ tahaks näha maa-alus; ^'^'^V ^rundamise^.
lisevajaõppe. Suurimaks ja tuge- kõrgetele printsü^ ühendamist tumie- Clark p^k^s ennast pantvangis
vamaks relvaks sissetungijate vas- .ajatud rahvusvahelist organisatsi- ^'^^ Eesti Kodu va- vangistatud ameerika saatkonna­ta
on siisM rahva venelasi kibedalt ,orf agressUvsete rite^^^ seUest, et nad on hei. Põhjenduseks on:; , ametmke asemele, kuid see ette.
vihjav hoiak, mis aitab leevendada da jututoäua, mOlemkmetei ei ole 1) Eesti Kodus on elanikke, kes Panek lükati Teheran võimumees-afgaanide
omavahelisi vastuolusid jgudu, võimu ega moraalset jul- ^Jf "'^'"l'''' w'' Eriotstarbelised koosseisud aja- "neelsasti kasutaksid vanadekodu te ja pantvange ktanihoidavate ter-jaVrivaUteete
ja tnvustab neid g„st rahvusvah mme"^."^.'^'f^'^^ vastutusrikkad asjad ''üvesid,Hagu^m^ ,
koostööle ühise vaenlase, vastu. eest välja astuda. rid-k<oige sisustusega, kuhu enka. ^ ^ ^ ^ vist Toompea lossi visUk^ ^ a l y « , :.ineaelatartU8?^jm. Vietnami sõja ajal tekitasid oma
Kyõiks arvata, et kui venelastel ei Kuid Afgaaistam proHeemile''"''''^^^^^^^ 2) Eesti Kodus on elanikke, kes rumalustega Ühendriikidele palju
ole õnnestumid r?ske maastikuga „<^ m s W ^ s u S S rutoii neU 4el ei ohmd. leiaksid vanadekodus tööd admi- halba seUlsed,,välissaato^^^
maapürkondi oiha okupatsioonivõi- !„*"t„,X nistratsiöonis, õdedena, arstidena gu Ramsey Clark ja Jane Fonda
mu aUa painutada, siis Mmiades 13. VII 1946. a. jne. ^^ to^^^^
peaks nende võim olema täielikult «L^ 13 kLn^^^ ^"^l See anti VEH-le üle TalUnna Sisehai- Selletöttu ühendav tumiel pen- vad samad oma rüki ja rahvast
kindlustatud. Tegelikult on ka l i n - s e o k s kahte asutist • jä mõnitavad tegelased jäHe snnrte
Mdes, isegipealimiasKabuHs, v a S - ^ ^ S f ^ 'n^ ^ k—ist kurnajate ühiskon- nissi haigla ruumW majades nr. väldiks ilmastiku ebamugavusi sõnadega ja riigivastaste fraaslde-t
u p a n i v ^ M e suur ja seal "I^^S^ -
juhtub tihtt kokkupõrkeid afgaanide ^-'^vS2. ŽSte Ä 1' «™ast .^oimude eest rahva, va- aega v«^ oli Toompea Raviasu- TAGAPLAANIL OLIJA
ja vene sõdurite vahel. AUes hü- M t e S "la kL^S^ h.mast. ühe osakese rahva toetu, tuste Valitsus avanud järelravihaig- TAGAPLAANIL OLIJA
ja kMidas see toimub j^^^ la, mis 1974. a. niais nimetati üm-ber
VabariiklUaiks Eriotstarbeli-juü
korraldasid kocliõpUased Ka- ^gg,^ jjävadletargüiselt sündmus
buUs suuri demonstratsioone, mü- ^^ pealtvaatajaiks, seda peab näita
Hede mahasurumiseks venelased
tulistasid surnuks üle M-me kooli- T T
aöore. ; K.A."
ga avalikkuse ette. J ^ b vald loo­ta,
et presidendü Carterü jätkub
närvi ja julgust Ramsey Clarki
tema ühendriikidesse tagasitule­voimiiraeesiest
kommumsno ™- ustesanatooriumiks Lapsed «> Ameerika psüWiiaatrite kong- "ku"l' ^ 'k"ü"m"nl^ek''»s ara"s*ta!k"s avalikust
vadaga teatel asutused^^^^^^^^^
aUa varjates neid rabva eest ^ ^ ^ ^ ^ v6i viibisid seal eri- Hartfordi lähedal Farmingtonis, ^'"ff*.^'''"^^
valitsuse toetusel. otstarbel. elunev psühhiaatria eriarst Er& '^'"•'^Sa ja närvide kosutamist.
Niisugune teitomine kamab Tiigi- otstarve pühendab a b i n õ u , .
saladuse'nime ja kes väljaspool iesuiidid eriotstarbe ühendasid ^ ' ' ' " ^ ' S a Ehkki tähtpäev Moskva olum-laste
Esindusele kirjaliku teate kkUUkkkkii vvõõii vvaannddeesseellttssii sseelllleesstt mmidi adgia -g^ui ^«o„gu„d»gt ,tipi pis„tailini ijidMid p„a„^i eJiemn rrminggssõoiidauu KMadaiiifoommiiaass.. ppiiaammäanngguudoeeliee rreeggiissttrreeeenrimmiisseeKkss opnji
ametist lahkumiseks. teada tahab või seUest vähesest, j^j^ktiivU ja juhtival ' 'kaadril e Laulja Harry Verder, kes töö- S^"?' • " . f "^fl^
A. PSldma, kes jääb edasi III "'^'J^ ^«ab, xäMima hakkab,_ see ^^^^ ^jj^ enamasti personahanio- tab ehituse alal ja on ühe smu:e ^ ä ^ a S j S ^ J M^ ? ^ " f
tneniaaUmsete Eesti Päevade ^aab paragrah,^ kaela ja tumusta- _ juhtiv kaadernik oU iSe ka ehitusettevõtte Juures tööde kor- 3 ^ ^ ' ' ^ , ^
E'sfo-80 peasekretäri kohale, põh- "kse peagi spiooniks. . parteiaktiyist) oli aga tervishoiu raldaja-järelvalvaia. sai^^-^ k^^^
Stokholmist teataü, III Üle- jend^ korda läiimd /,väljaspi- ^i^fp^jj^ rohkem ^eriotstarbeid/ükewoÕS"^^ •Register" rida riike .asuvad osavõtu
maailmse Eesti --R a-h vu-s kongressibuniistt^^ /^r^nrrin" , M . ...... . . veergudel, sest tema koJh»a loole k ta- Kusimuscs vccl kohfcleval scisU"
korraldava toimkonna peasekretär töötab ^ lastesanatoorium. 1947. a.„no-i gab väärt-majade ^ehitamise selle
Alfred Põldma esitas Rootsi Eest- maš. , oli Eestis järel veel 86 arsti ja menklatuuris*' on Toompea Eavi- kompanii
ning nende mõjutamiseks
(Järg 1^