Vaba eestlane , July 30, 1985

              Teisipäeval, 30. juulil 1985 --- Tuesday, July 30, 1985
xsam
Würzburgis sai maikuu lõpu]
autoõnnetusel surma Heinrich La-genõmm,
sündinud 1923. a. Rak­kes,
Tartumaal. Kadunud oli II
maailmasõja vejterari ning töötas
pikemat aega eesti pioneerkompa-niis
8745. Koos temaga sai surma
tema sakslannast elukaaslase 8-aas-tane
pojapoeg. Lahkunul ei obiud-vabas
maailmas omakseid.
Oletatakse, et eestlane sai sõidu­ki
juhtimisel enne õnnetust süda­meataki
ja auto sõitis seetõttu tei­sele
autole otsa, mistõttu
raske õnnetus.
Saksamaal, Schweinfurtis suri 9.
juunil traagilise liiklusõnnetuse ta­gajärjel
Helmut Wolff, sündinud
17. detsembril 1924 Tallinnas. .
Senine koniisfofii esimees Ddiite Fascelli
Ameerika Kopgressi Euroopa Mgeoleku ja Koostöö
Eomisjom (im^ Helsingi Komisjon^ esimehed korral­dasid
11. juulil laiikuvale konusjoni esimehele Dante Fas-cellile
(D-Florida) austus-yastuvõtE Hotel^ Washingtoni
katus-restoranis.
DO
KOPENHAAGEN — • „i
York Times" avaldas möödunud
reedeses numbris kümnerealise tea^
te „Balti emigrandid protesteeri­vad"
— Sajad balti emigrandid
demonstreerisid N. Liide saatkon-
Ma ees protesteerimaks N. Liidu
foolt sooritatud Läti, Eesti ja Lee­du
annekteerimisele 45 aastat ta­gasi.
Demolstratsioon toimus kui
Salti Maailmakonverents, ükä
Washington! emigrantide grupp
avas siin kahepäevase konverentsi
suunamaks tähelepanu arengule
Nõukogude Bait! vabariikides.
HIeisingi vafmistgib
{konverentsiks
HELSINGI (Reuter) — Helsin­gi
on tegemas ettevalmistusi järg­misel
nädalal toimuvaks konverent­siks,
millest võtavad osa 1975. aas­tal
Helsingi kokkulepetele allakirju­tanud
35 riigi välisministrid.
Linna joomareid, ja teisi päeva-vargaidi
• on hoialtatud lahkuma
keskünnast^, vastasel korral pannak­se
nad luku taha, üttes üks kõrgem
politseiametnik.
Uus N. Liidu välisminister Edu­ard
Shevardnadze saabus Helsingis­se
esmaspäeval, USA välisminister
Oeorge Schultz teisipäeval, et osa
võtta kolmepäevasest konverentsist
tähistamaks Helsingi: kokkulepete
jõustumise 10. aastapäeva»
Tänavuse Metsaülikooli (17.—25. aug. Kotkajärvel)
avaloengu peab värske magister Leena Tüsmann, senS
j^amulf ^-MÜ õpilane, nüüd lektoiTo -Millest ta räägib? Esi­tame
talle mõned küsimused.
Kuidas sattusid
§i uurima?
Leena Tiisman (paremal), Mall Peek ja Amialiisa Luik Metsaülikoolis laulmas. See­kord
esineb Leena ettekandega indiaanlastest.
esimeie võrdluspunkt. Teiseks:
mõlemal pool on olemas teatud ter­ritooriumid,
kus vähemusrahvused
võivad „oma asju ajada" — niipal­ju
Imi suurrügi valitsus seda lubab.
Kolmandaks: eestlaste ja indiaan­laste
diaspora on võrreldavd. Na­gu
meid, nii elab ka indiaanlasi
suuremates gruppides linnades,
nende jaoks võõrlceelses ümbrus­konnas.
'
Kas nimetaksid, mõningaid prob­leeme,
piis meile om ühised?
Enesemääramise-õigus näiteks,
niihästi bma isaisade territooriumü
kui ka linnades asuvate gruppide
jaoks; edasi omakeelse koolihari­duse
ja üldse emakeele säilitami­se
küsimused; „indiaanlaste ärka­misaeg'S
mis minu arvates on Ka­nadas
praegu täies hoos. On palju
muudki, nii et ma ühe loenguga ei
jõua küll palju ära teha — aga eks
pärast ettekannet on kõigil võima­lik
küsimusi esitada. Ma kavatsen
ka lähemas tulevikus neist asjadest
eesti keeles kirjutada..
• Küsitles Vello Salo
trhe osana minu magistri-pro-grammist
sotsiaalalal tuli mul uuri­da
indiaanlaste praegust üldolu-korda
Kanadas, nende elamistingi­musi
ja probleeme, eriti naiste
omasid nende oma ühiskomias.:
Sa kavatsevat oma ettekandes võr­relda
Kanada ja N. Liidu vähemus-gnippide
olukorda. Kuidas tulid sel­lele
mõttele?
MvÜ tuli oma uurimistöö huvides
käia linnas asuvate indiaanlaste
keskuses, kus vaatlesime-a^rutasi-me
indiaanlaste seisukohti neile
omavaKtsuse saamiseks just lin­nades.
See keskus tõi mulle kohe
meelde meie Eesti Majad ja eest­laste
õigusliku olukorra nii Kana­da
linnades kui kodumaal.
Mida Sa konkreetselt võrdleksid?
Mind huvitab kõigepealt etniliste
gruppide saatus kogu maailma
perspektiivis, samuti nende staa­tus.
Grupid ise on omavahel liig
vähe ühenduses: mida teavad näi­teks
Kanadas asuvad eestlased; Ka­nada
indiaanlaste probleemidest?
Kui me tahame, et meie vastu huvi
tuntaks, mücs ei~ tunne me huvi
teiste vastu, kes m samasuguses
olukorras?
Niihästi Kanadas kui N. Liidus
on üks suurriik võtnud väiksemate
rahvusgruppide maa, elu ja õigu­sed
nende käest ära; vähemusrah­vustel
pole enesemääramise-õigust.
Nende asumisala piirid on suurriigi
määrata. Üldolukord oleks niisiis
Kongressiliige Fascell valiti; hil­juti
Kongressi alamkoja Välissuhe­te
Komitee juhatajaks. Dante: Fas-cellit
austati paar aastat tagasi
tihendatud Balti Ameerika Komi­tee
Balti Vabadus-auhinnaga.
. Kutsutud külaliste hulgas viibi­sid
eestlased Mäido Kari, Maria
Pedak-Kari ja Mari Ämi Rikken.
Senaator ]D'Amato New Yorgist
avas kavalise osa ütelusega, et
põhjus kokkutulekuks — Fascelli
austamine — ei vaja- kohalolijatele
seletuse andmist.
Kõik tunnevad ja austavad Fas­celli
ligi 10-aastas^ tööd inimõi­guste
kaitseks.
Toonitades töö tähtsust, ta tänas
komisjoni juhtkonda nende teadli­ku
ja põhjaliku töö eest.
Marylandi kongressiliige Steny
Höyer, kes on uus kaašjuhataja
Helsingi Komisjonis^ tutvustas
Dante Fascellit. Oma märkustes ta
ütles kui hea ineel tal on selle ko­misjoni
kposseisuš töötada ja, et
ta tahab õppida mimõiguste küsi­musest
palju rohkem.
Fascell ütles oma sõnavõtus, et
jjKuigi inimõiguste kaitsemise prot­sess
on valus, see töö on äärmiselt
tähtis.
Ilma teieta (s.t balti, eesti ja
teiste privaat-organisatsioomdeta
— „non-govenMiental organiza-äons'*
või ,,NGOV* Washingtoni
leksikonis), poleks Ameerikas
arutatud inimõiguste küsimusi
või Ameerika poliitikas tegevust
seOes küsimrases.
Inimõigused ja inimese põhiline
väärikus on kõige tähtsamatest te­gevusaladest
maailmas."
,,Teie, koos Helsingi Komisjoni­ga,
annate jõudu neile, kes nõud­sid
omale minimaalseid inimõigusi
ja keda nüüd piinatakse mitmeis
riikides. Need julged naised ja me­hed
vajavad meie abi. Nad on
teadükud teie tööst. Seda tuleb
jätkata."
Vastuvõtt pakkus liea võimaluse
rääkida ka Helsingi Komisjoni uue
direktoriga kelleks on Michael
Hathaway ja paljude komisjoni
juhtkonna liikmetega, kes just hil­juti
ühinenud komisoni tööga.
ilohäl viibis ka mitmeid Kon^^
ressi liikmeid, kelledest võiks
mmnida eestlastele tuntud BeE-jamin
Gilmani (D-New York),
välisministeeriumi Euroopa ala
abisekretäri Mark Palmer'ift ja
inimõiguste büroö5st Gary Mat-
Kuna Dante Fascell on 'välissu°
hete kommitee esimees, viibisid
kohal ka Kreeka, Iisraeli, Türgi,
Panama, Taani ja Norra suursaadi­kud.
Eestlstel oli hea juhus pike^
mait vestelda Taani suursaadiku­ga,
eriti eelseisva Balti Tribunal!
asjus. Norra suursaadik Kjell
Eliassen, kes seitse aastat esmdas
Norrat Nõukogude Liidus oli väga
teadlik Balti küsimustest ja avaldas
suurt huvi tribunali ning vabadus-
Jarahulaevasõidu asjus.
KOPENHAAGEN— Põmnudlõhkusid^^^^^S
via yaniina simagoogi ja USA lennuliim kontori Kopen-haagenis,
yigastades; 27 immest; Pomnupa^^ võttis
omaks radikaalne muhameedlaste grupp kättemaksuks
äsjase ffisraeUriinnakueeslM
Läbirääkimised kyuba sSdyrite Angodii
Angoola mä^isulised jõud ründasid kaht laeva Angoola pealinna Luanda sadamas ajal, U sõ|alise(ä
aktsioonid ja diplomaatilised katsed Lõuiia-Aafrikaga kokkdepet saavutada oUd ebatavaliselt inteiasiivsedä
©Laupäeval, 3, augustil Lakewoo-diš
31. Eesti mäagud üSÄ-§.
03.—'lO* angissM lõekääM Sfosr-dila^
ecSf.
Laupäeval, 10. augustil Jõekää­rul
Lauritsapäev,
i Metsaü
'85,
25. juulil peetud Wüitario loosi­misel
langes peavõit $200.000 pile-üie
nr. G812553, $100.000 — C083863,
C263534, A776966, ^10.000 — 883551,
258265, $1000 — 29819, $100 ~ 9232,
150 segijärjekorras numbrid 683810,
^10 — 050, tasuta pUetiraamatu —
n ja nädala müstüise preemiavõi-
Mercury Topas — 549656.
KATUSETÖOD
uuedla paraudamiite.
Korstnate parandamiiiie.
Soome ehitajad
Metro licence 2422
Angoolas avaldatud kommüni­kees
tehti teatavaks," et
(National.Union for the Total In-dependence
of Angola) üksused
lasid põhja N. Liidu kaubalaeva,
mis oli laetud kaubaga" ja vigas­tasid
raskesti Kuuba kaubalaeva,
mille laadungiks olid soomusautod
ja muu sõjaline varustus. Kommü­nikees
iseloomustati rünnakut
„uueks järguks UNITA võitlustes".
Angoola ametlik teadeteagen-tüur
teatas sabotaazhist kahe laeva
vastu Luanda sadamas,
• Isiid ü t e , et üks' Amgooklaev
ja Ida-Saksamaa laev olid too-
HM toiiuaineid AmgiDoM®,.
Laevad olid saamid tõsiseid vigas­tusi,
teadeteagentuuri teatel USA's
vahnistatud. miini läbi.
Kaks nädalat varem, 12. juulil
oli UNITA lümianud õlijuhtmes-tikku,
mis tuleb GülfOilCo. õli­tööstusest
Angoola jyõhjaosas Ca-bindas.
See oli teadaolevalt esime­ne
rünnak USAle kuiikivale kom­paniile,
kes on ametlikult töötanud
koostöös Angoola kommunistliku
valitsusega. Selle lünnafku kohta
on mitmesuguseid teateid nii sur­masaanute
kui ka vigastatute ja
kahjustuste kohta. Igatahes on kin-.
del, et mingisugune rünnak tehti,
kuid ameeriklased polevat saanud
vigastada.
UNITA hoiatas oma kommüni­kees,
et mitmerahvuselised korpo­ratsioonid
Angoolas „olgu valmis
suureks üllatuseks järgmise viie
kuu jooksul". UNITA esindaja
Marcus Samondo ütles.
ei see hoiatus oli mõeldud otse­selt
GulŽ OilCo-le, kelle Angoo-k
operatsioonid on ent! tähtsad
valitsuse majandusele,
mistõttu kommunistlik riik on lep­pinud
suurkapitalismiga oma pin­nal.
USA välismmisteeriumi allikaist
on teada, et UNITA hävitavad
rünnakud on osa positsiooni tu­gevdamisest,
mõjutamaks praegust
aktiivset diplomaatilist- tegevust.
Vanemad USA. ja Angoola valitsu­se
ametnikud kohtusid Cape Ver-de
saarel, mis oli viimane seeriast
kontaktidest, millega on tahetud
teed teha 25000 kuuba sõduri lah­kumiseks
Angoolast, et sellega pa-,
randada ÜSA ja Angoola suhteid.
Kuubalaste lahkumine on seotud
ulatusükumate poHitiliste ja sõjalis­te
probleemidega Aafrika lõuna­osas,
esiti Lõuna-Aafrika väljatõm-
^umisega Namiibiast.
Angoola siseminister Manuel
Rodrigues üfles, et Kuuba ük-teuste
tulevik on aktiivselt arutlu­se'
all ia
Yenemacipote
Helsingi
Ajakhrjast „Märtrite Hääl" loe-.
me, et leedulane Dambrauskäš va­histati
usulistel põhjustel. Kui ta
oma ülekuulajale, kolonel Liniaus-kasele
meenutas Helsingi inimõi­guste
kokkulepet, millele ka N.
Lüt on alla kitjutanud, vastas üle­kuulaja:
„Sina ei ela Helsingis,
vaid Nõukogude Liidus. Meil on
maksvad meie seadused, mitte Hel­singi
omad!"'
ER .
AngOQla valitsuses,
eriti pärast Angoola presidendi
Jose Eduardo dos Santose ^:|ülas-käiku
Havannasse mööäuiiud
märtsis.
Angoola nõuab Louna-Aafrika
üksuste lahkumist Angoola lõuna­osast
piki Namiibia piiri ja vahera­hu
Namiibias. Läbirääkimised on
kämud ; mitme suurema osalise
juures, kuid liiani tulemusteta.
: Vahepealset aega kasutavad
UNITA üksused omapoolse surve
avaldamiseks.
Majanduslikud raskused ja suu-
•m palgasõ^väe ülalpidamine on
inimavad Angoolale,
mispärast otsitakse võimalusi pal-galistest
vabanemiseks.
1^0 Liidas veodiat®
rammis USA sõidukid
WASHINGTON (AP) — N.
Liidu veoauto rammis USA sõja-väesõidukit
Satzkorni ligidal Ida^
Saksamaal, teatas Pentagon. Juh­tumi
kohta, arvult kõhnas viunase
nelja kuu jooksul, avaldas USA te-ravasõnalise
protesti. Huvitaval
kombel oli ameerika sõiduki juhiks
seersant Jessie, Schatz, kes oli ka
major Arthur Nioholsoni autoju­hiks
möödunud märtsis, kui viima­ne
surmati N . Liidu valvuri poolt
Islamic Jihad (lislami Püha Sõ^
da) ütles Associated Pressi agen­tuurile
Beirutis, et kui mõned rii­gid
mõtlevad, et nad on immuun­sed
meie löökidele, teadku nad, et
varem või hiljem me jõuame Val­ge
Maja südamesse, Kremlisse,
Elysee paleesse, 10 Downing täna­vale,
Jeruusaleinma ja iga Euroopa
või araabia juhtide peakorterisse,
kes /op imperialistlike riikide teen­rid.
.;. •
Lisaks öeldi, et pommitamine oli
kättemaks sionistide barbaarse rün­naku
eest Qabrikhale
|a nüüdsest peale ameerika:si<>-
nistide agressioon araabia rahva
vastu leiab kohese, üllatusliku jsi
Mire kättemaksu;
Pealegi ei tehta neid kättemaksu
atakke vaid Pärsia lahe ja Kesk-
Ida riikides, vaid eesmärgiks on
iga sionist, ameeriklane või reakt­siooniline
valitsus ükskõik milüses
maailmaosas.
Islamic Jihad usutakse olevat
shiite - muhamedi fundamentalistide
grupi nimi. Nad on sooritanud rea
pommitamisi ja hõivamisi Liibano­nis.:',
,
Kopenhaageni politsei arreteeris
6 välismaalast kui nad parvel taht­sid
minna Rootsi, kuid vabastasid
jälle, üks pomm oli heidetud len»
nuluni kontorisse, mis paiskas ini­mesed
.põrandale. Plahvatus põh-^
juslas nii tugevat müra, et see oli
kuuldav kogu linnasüdames. Kaks
minutit hiljem õlid teised plahvatu­sed
sünagoogis, paisates'välja ak­nad
ja uksed ning vigastades lähe­dast
pensionäride elamut. Taani
kohtuminister Erik Ninn-Hansen
ütles,. ,
et see oli „mõttetu teroržsmiakt**
Ja lubas tugevat politseikaitset
iiute atakkide vältuniseks.
Vahepeal on Iisrael mitmeid uusi
atakke teostanud Liibanoni vastu,
mis võib esile kutsuda kättemaksu
ükskõik kus maailmas, mis ohustab
süütuid kõrvalseisjaid isikuid. Sõda
Kesk-Idas on võtnud uue ja ulatus­likuma
Vormi.
Kadunud kass jõudis
koju kolme aasta
WINNIPEG(<:)P)~ Julgeoleku
ametnikud Kanada lennuväljadel
on muutunud väga tundlikuks. Ühe
New Brunswickist pärineva reisija
vastu tõsteti kohtulik süüdistus
Winnipegi lennuväljal avaliku se­gaduse
tekitamises, kuna ta oH nal­jatades
öelnud; et tal on pomm
kohvitassis. Pärast ühe India reisi­lennuki
arvatavat hukkuniist len­nukile
paigutatud pommi läbi on
julgeolekut Kanada lennuväljadel
tunduvalt tugevdatud. Reisijaid
hoiatatakse naljatamast pagasi
kontrolli aegu ja ametnikel on õi­gus
tõsta kaebust nende vastu, kes
teevad enda arvates vaimukaid
märkusi peidetud pommide ja rel­vade
kohta.
DAUPHIN, Pa. (AP) — Pärast,
kohne aastat ja 740 kilomeetrit
Barbara Paulel kass jõudis koju
— rahulolevana, ent mitme armi­ga.
Kass oli autost välja hüpanud
juunis 1982 Dayton'is, Ohio lähe­dal
ja omanikud olid kindlad, et
sellega on lugu lõppenud ja kass
igaveseks kadunud. Suur oli aga
Paule'ide üllatus, kui kolm aastat
hüjem tuli üks kass nende majja
ja käitus nagu oleks ta kodus. Bar-bara
Paule pidas algul seda üheks
eksinud loomaks, ent mõne päeva
pärast oli ta veendunud, et see pii
tema neljaastane kass, . kes kolin
aastat tagasi läks omapead seikle­ma.
Seda on ka kihnitanüd koha­lik
loomaarst. '