Vaba eestlane , January 23, 1986

              1 . 1 . - >
'1 , !••..;
• • .J •
> 1 •
< • •
•,• .1 I-Nr.
7 Ir. 7 EESTLANE neljapäeval, 23. jaaMaril 1986 — Thursday, January 23,1986 . 7
• S IQ
I
hend. 21 Naisenimi, 23. Pragu, 24.
isiklik asesõna, 25. Organismi pisi­osa.
26. Jõgi Saksamaal, 27. Eesti
kirjaniku esnimi, 28. Looma hää­litsus,
29. Eesti helilooja, 30. Eesti
tantsükunstniku eesnimi, 31. Luu,
32. Teotud haiguslik nähe, 33.
Langus kallak, 34. Karbi sulgeja,
35. Vedelikunõu. 36. Metall, 38^
Kuritegu, 39. Veetlus, 40. Planeet,
41. Endine riik Aafrikas, 42. Eesti
koolitegelane ja haridusminister.
-Püstread: I. Ravim, 2. Uksesul-geja,
3. Vastne, 4. Kaks korvuti-asuvat
tühte, 5. Paremus, hea
omadus. 6. Inglise õlu, 7. Õhuke
puukild, 8: Ajaline mõiste, 9. Kuu,
II. Karjumine, 14. Vistrik, 15.
Eesti ajakiri, 16. Olemine, 17. Tä­heke,
18. Filmitäht Sommeri ees­nimi.
19; Määre, 20. Kuju eesti
muinaslugude*;, 22. Raiumiseks
eraldatud metsaosa, 23. Mõiste ma­lemängus,
24. Näoosa, 26. Ajavii­de,
27. Sepa tööriist, 29. Tõrvik,
30. t^ksiklane. 31. Väga kahvatu,
32. Tulu. 33. Eesti lavatäht, 34.
Veeloom. 35. Jõgi Tartumaal, 36.
ToiJüaine. 37. Inglise saar, 38.
Kaksikkonsonunt, 40. Isiklik ase­sõna.
•••••^
RISTSÕNA NR. 121%
LAHENDUS
Põikread; 1. HP. 2. ' Eik. 4.
Torma, 10. Vaal, 11. Neli, 11.
Ealt, 13. Erilane, 15. Isand, 17.
. Das, 18. Tutt, 19. Not, 21. Eshi,
Y 24. Ebe. 25. Lodi, 27. Oscar, 29..
Tag. 31. Innuga, 33. Osutid, 36.
Rei, 36. Villu. 39. Viro, 41: Noa,
|- 42. Oskar, 44. Tõu, 46. Lito,-48.
Aav. 50. Eglon, 52. Vallali, 54.
|- Ülem. 55. Egas, 56. Unts.
. Püstreads: t. Hara, 2. Paised, 4.
Inn, 5. Keetis, 6. Tiit, 7. Rea, 8;
Mannetu, 9. Aldo. 10. Vedelvorst.
k 14. Ahi, 16. Stern, 20. Tagahoovis,
I- 22. Silt, 23. Tondi. 26. Otse, 28.
Ainus. 30. Agar, 32. Nõva, 24. Ui­nuge.
35. Ivalo, 38. Loova, 40.
Iraan, 43. Kel, 45. Õel, 47. Ine,
49. Alt. 51. Lm, 53.
liiiiiiiiiniBfiisiüniiiiiiiiisHiiHiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiüiiiM
^ti seistes haigutab Leeni vargsi;
klassis on külm, tahtmatatuleb soe
säng meelde. Leeni teab, et patt
on. palvuse ajal kõrvaliste asjade
peale mõtelda; ta katsub aru saa­da,,
millest preln loeb, aga lugemi­ne
on nii kiire ja ühetooniline, et
Leeni mõtted vägisi mujale kipu­vad.
Kui lapsed lõpusalmi laulmist
alustavad, ärkab Leeni kohkudes
mõtetest: fa ei mäleta palvest mi-üagi!
Tumeda süütundega laulab ta
~ kaasa.
Selg valutab kauasest istumisest,
varbad on kanged, klassi köe­takse
ainult laupäeviti, ja täna 00
neljapäev — vilkuv punakas lam-bituli
teeb silmadele haiget Jt|ba
kümnendat korda kuuleb Leeni
alatavat: „Josua saatis 3000 meest
sõjaväge välja Aü linna vastu . . /*
Lugu on Leenil kindlasti pähe ku­lunud,
tähelepanerfiata kuulab ta
pealt; silmad kipuvad kinni vaju-maT
ainult hirm selle eest, et järg
ära kaob. hoiab ärkvel. Korraga
käib nagu elektrijuga Leeni süda­mest
läbi, preln hüüdis tema
nime: ,,Leeni Einmann, juHista
edasi!** Kõrvuni punastades kargab:
Leeni püsti.
„Siis ütles Jehoova Josua vas­t
u ^ a l g a b ta pikkamisi; aega­mööda
muutub, hääl julgemaks,
ärevus kaob. Mida kaugemale ta
jutustamisega jõuab, seda kindla­malt
räägib ta edasi, kuni ta õnne­liku
näoga lõpetab; .,Nii andis Je-hocva
terve Kaananimaa ja linnad
ja 31 kuniri>at Iisraeli rahva kät­te.*'
Sügavalt^ hinge tõmmates istJJib
Leeni oma kohale. Selleks tunniks
pn hädaoht möödas, nüüd võib ra­hulikult
unistada, millest tahab.
la
UU Sl ka
HD
Arvo Pärdlheliplaadl jätkuv menu
Rutt (vasakul) ja Elga Eliaser.
Q
Rult Eliaser vestleb omci pikkcidest reisidest
Maimu Usina pulmadeks saabusid Torontosse ta sugulased, õed Rutt |a Elga Ella»
mt. Rootsist tulek pole esmakordne pikem reis, hiljuti nad olid kahekesi Austraalias.
Eesti esimesel okupeerimisel N. Liidu poolt tegi Rutt Eliaser kaasa pika reisi kuudita-
'iinisvagunls Sifoedsse,, päirast • taigmUulehmt:l&. vindi (ta .a»
veelgi taugemale Siberisseo . . • .
,Agsi N. ;.Loidu ülemBiõukogiii ot­susega
vabastati ta N. Liidu ko­dakondsusest
- - j a Sl
(iilokuiniieiiit< on tal /alles.
õed Eliaserid sõitsid Torontost
Neist reisidest ja sellejärgsest vai, ütleb autor, et tal on
elust on ta kirjutanud raamatu kord uue trüki tegemiseks pärast
„Passita ja pajata" (EKK 1985), teise köite ilmumist ühise raamatu-milles
ta eriti tõetruult ja asjalikult na. Uus osa, alates 1949. a. suur-pn
kirjeldanud asumisele saadetute küüditamisega on juba kirjastuse
elu. See on masendav dokument käes ja kui see ilmumisel sama kii- . ......
nõukogude korrast, aga ka inimese resti läbi müüakse, siis jääb auto- Ühendriikidesse, jättes noor-vastupanujõust
ja kohanemisvõi- riie õigus oma tööd uuesti trükki- P^^" ^^^^^^^ ^^^^
n>est otse ettekujutamatuis raskusis da või kirjastada anda". ^^^^^ ^^''^ ^^8^^' ^""^
ning lootusetuses. on kuulnud Toronto eriti kauneist
Rutt Eliaser ütleb, et ta on Sibe- suvedest ja varasügisesist päeva-i
Seda suuremaks näib muutuvatki rjs olles õppinud 56 ametit, tööta- dest.
läbielatu, kui jutustaja ise Toron- nud palgiparvetuse kontoris, saagi- : . ^ . •... . •• _
tos on füüsiliselt üsna õrnake. Aga nud puugaasiveokeile klotse, olnud
palju näib raamatus.imena härjakarjane, kus karjas oli ^^4'Töäm^Aaisel^g S^fild@*Mdl
härga, üks pull ja mõned lehmad; »J^f"«fa©irg|Seü© i^QCy^TWÖ
ja imeks osutus eestS lugejate härgi kasutati tööloomadeks. klfjcandus
vastuvõtt raamatule, et see kohe­selt
läbi müüdi ja on saanud Kui esimene raamat käsitleb elu MUSTVALGEL nr 4 1985 See-nõuetavaks
kirjandusteoseks, varem väljasaadetute kolhoosis, ^^^^^^^ Westholmlaste Koondise
. . . . . . " a. tõotas ta sovhoosis, Sidpmpnidaias nn ära trwidnH iär^
vaatamata et kirjastus oli juba ette- öiaemepiaajas on ara tooaua jarg-nägelikult
taraazhi mõnevõrra suu- ^ehes tõrvakeetja tööd, olnud trak- ^Muutund näoga Must-Val-rendanud.
ttorihaakija, raudtee! laadijaks, töö- g^r*, rikkalike fotodega varustatud
tanud telliskivivabrikus ja kuulub artikkel ,Jakob Westholmi vümne
Esimene köide lõpeb 1949. a. viiefida kategooria müürseppade omariiklusaegset koolielu
küüditamiste algusega, kuš olid väi- |;|asjjj7.i^ategOorilisessüsteemi^^ kirjeldav artikkel ..Kevadised
jasaatmisele määratud need, kel sündmused"— jällegi paljude fotOr
mõni perekonnaliige kinni, siis Kui esimene karlstusaeg tuli täi- dega, E. Toiger „Koondise tänavu-need
kellel sugulasi-välismaal-^ — Tomski piirkonnas, siis teine.ne peakoosolek", E.T. „Kas „W"
ja siis |cõik teised, nagu hirmunult kaugemal Krasnojarski oblastis, või „V"?;*, H. Valvur „Vestupoi-lobises
saladuse küüditamisest väi- mille pindala on vaba Euroopa sid Lääneranniku Eesti Päevadel
ja siseministeeriumi koristaja. suurune ilma Skähdinaaviata ja kus Oregonis'-, E. T. „Westholmlased
ruutkilomeetril asub l ,5 inimest, teadlatena", E. T. „õpüasprome-.
,.Esimese^ lennu kooli­vend
Toront
ühtki poleks saadetud Siberisse. kir[astiäavas. Kuna see küüdTta- lür
Kuid teised rahvad olid seal juba ^ine hõlmas rohkem inimesi, siis ^ o
enne „uudismaad kündnud", nagu vastu inimestel suurerhgi BALTIMORE EESTI ORGANI-isdoomustas
nende elu algust huvi, eriti neil kes välismaale põ- SATSIOONIDE BÜLLETÄÄN nr.
kui|lus nõukogude kirjanik Sholoh- genenuina olid kaudselt omastele - detsember 1985. Seekordses
hoy, kelle samanimelist teost nõu- pj^a reisi põhjustajaiks ' bulietaam jõulunumbris on leida
kogude koolides klassikuna õpitak- \ * „ järgmist: katke Kati Ristikivi teo­se.
1 l^utt Eliaser pääses lõpuks õe sestÕige mehe koda", katke Heii-juurde
Rootsi. Teda hoiatati veel rik Visnapuu teosest ,,Päike ja jõ-
Need 15>29. a.. väljasaadetud lahkumisel, et N. Liit ei maksa gi", jõulusoovid kaasmaalastelt,
olidki need, kelle juurde ja loo- pensioni välismaale. Kui ta andis kolm jõuluäinelist eesti rahvalaulu,
dud^küladesso; eestlased saadetL jjjsse sooviavalduse N. Liidu koda- kirjeldus Baltimore Laulumeeste
Esimesed olid elanud äiht.sais maas- kondsusestlahkumiseks, hoiatas te- sügis-pidust Räadiokutse 5. üle.
k i p v ' . « i u l mkiuU^K ametnik, et „olete ettevaatama-^maahstele Eesti Päevadele Aust-
" • tu N. Liidu kodakondsusest lahti raalias, katke Fr. Tuglase loo-
Kahjatsedes, et raamat kiirelt Öeldes, kui Rootsi teid ka vastu ei mingpalast„Jõulud maar*, seeria
läbi-müüdi- ega:;.pole. eojim: saada-;.-võtaks -—/mis•:saab.;^ siis?''kirjutusi-Baltimore^-E
Kuigi Pardi „Tabula rasa" i l ­mumisest
on möödunud juba varsti
aasta ei lakka sõna- ja seisuko­havõtud
selle üie. Seda on aseta­tud
kas aasta või teatud kuude pa­rimate
plaatide nimistusse õige
mitmel korral ja seda isegi Jaa­panis.
Suure tähelepanu pöörab
plaadile Ameerikas ilmuv ajakiri
tõsise plaadi-muusika koUektoreile,
„Fanfare" mai/juuni väljaanne.
Mainides, et firma ECM, kes seni­ni
on pühendanud om a peahuvi
dzhässmuusikale ja muule kerge­kaalulisele,
on seekord sattunud
„esmaklašsilisele vallutajale, sü­gavalt
tõsisele ja shokeerivalt ori­ginaalsele
heliloojale, kes on emi­greerinud
oma kodumaalt Eestist
Saksamaale , . . j a kelle looming
on õilistav ja fastsineeriv . .
See ^muusika on põhiliselt sügavalt
introspektiivne, spirituaalne ja reli­gioosne.
Isegi nende palade lärmi-kad
kohad pole järsud või dramaa­tilised
. . . Kõik kuulub rituaali
juurde: sellest lummavast muusi­kast
näib välja voolavat ajatus**.
Pikemalt kõneleb kriitik ka Par­di
muusika kunagisist tehniliselt
alaväärtuslikest salvestusist firma
Melodiya poolt, milliseid juhatas
Neeme Järvi. Nende läbi saavutas
Pärt kuulsuse kui avangardist.
Neid nüüd uues väljaandes taas-kuulates
on kriitik avastanud, kui
palju on neis vaimustavais teoseis,
kuuekümnendate aastate keskpai­gast,
kaasaegset hõngu. Ta lisab:
„ „Tabula rasa •* mõlemad osad
võivad pahandada neid; kes eelis­tavad
muusikat, mis- on tulvil
sündmusi, vaheldust, tegevust ja
resoluutsust, sest siin pole midagi
peale sügava mõtiskluse."
Helitöös „ F r a t r e s " viiulile ja
klaverile avastab arvustaja Vival-dile
omaseid figuratsioone, mis on
vastunäidustatud Satie muusikat
meenutavale tumedakoelisele ko-•
raalimusikale . . . Ent paradok­saalselt
pole see mitte tühi, teisi
imiteeriv taideteos, vaid võimsalt
originaalne kunst."'
„Cantust Bejamin Britteni mä­lestuseks'*
nimetab kriitik ,,usku­matuks
kaebelauluks kellahelina
ja vastastikku põimuvate, siis pi-mesi-
kobavate ning järkjärgult hai-tuvate
fragmentidega . . . Efekt on
rabavalt algupärane. Seepala ei an-na
end sõnades kirjeldada: ta on
te^^elikult mi lihtne ja kummatigi
väga rahutuks tegev hälin."
Arvo Pardist, tema minevikust
ja tööst kirjutab samas ajakirja­numbris
pikemalt veeL teine krii­tik,
püüdes heliplaadil olevaid töid
lahti mõtestada. Ka tema jõuab
otsusele, et ,,Pärt toob muusikasse
väärtusi, mis olid sellest välistatud
sajandeid."
Samast plaadist on valminud ka
nn. CD — eompact disk. Suuraja-leht
„The New York Times** on
sePest suhteliselt uuest menetlu­sest
juba mitmel korral ulatusli­kult
kirjutanud. 10. märtsü tegi
John Rockwell selles valiku 12-nest
pariinast CD-st: nüüdismuusikast
sai selle hinde osaUseks ainsana
Pardi „Tabula rasa**. 21. apr. „Ti-mes'is"
kirjutas sama autor lehe­küljelise
artikli sajast paremast
CD-st. Kaasaegsest muusikast oli
lasilt, oktoobri raadiosaade Balti­more'
Eesti Seltsist, H. Visnapuu
„Jõuluöö**, kirjeldus eestlaste osa­võtust
etnilisel festivalil Baltimo-re's,
seltskondlikke teated, kiriku-teateid
ja muud informatsioomi.
Arvo Pärt-selles
vaid kuus nime: Barber,
Cage, Del Tredici, Henze, Pärt ja
Takemitsu. 31. märtsi „Times'is*'
kirjutab John Rockwell jälle Par­dist,
öeldes muuhulgas: „Part ön
minimalist, aga see ei tähenda, et
ta kõlaks motoorselt või transis-olevalt.
Tema muusika koorub lah­ti
vaikse õnnejoovastusega, väikes­te
üksuste nihkudes ja pööreldes;
rituaalse müstitsismiga . ,.. ,„Can-'
t\is"j)n ülimalt suurei)äran^., .„Ta-bula
rasa'* on stuudium õndsusli-kust
üust. Ta manab esile kujut­lusi
keerlev^ist taevavõlvidest või
inglitest mängimas.." •
Sõna võtavad ka paljud ajakir­jad.
„Musician'* (N.Y., mai 1985»
autor J. D. Considihe) nimetab
Pardi muusikat klassiks omaette.
^Arendatud teemad on lihtsad, ent
lummavad . . . Selles plaadis on
vaevalt hetke,*mis ei ülendaks või
võluks kuulajat ja see ongi' muusi­ka
otstarve."
Londonis ilmuvas „TheWire Ma-gazine'i*'
mai kuu numbris käsitleb
kriitik Brian Morton! pikemalt Pär-.
di elu kujunemist, tema loometööd
ja selle stiili, öeldes et „muusika
mille Pärt loob, tugineb tema usu­listele
veenetele . — on vaikne ja
ilus, Sibeliust meenutav.** Üldiselt,
on hämmastav, kui palju püütakse
leida teiste heliloojate mõjusid.
Sirvides arvukaid Parti puuduta­vaid
artikleid , selgub et mõjude
otsingul on mainitud nü erinevaid
nimesid nagu Vivaldi, Nielsen,
Bartok, Britten, Hovhaness, Cage,
John Adams jne. Kriitikute lõpp­otsus
on siiski, et „see on erakord­ne,
igasugusest konventisiopnist
kuagel seisev muusika.**
Meeldiv on kogeda, millisel niää-rai
kõneldakse seoses Pardiga Ees­tist.
Ainult paaris kirjutises on he­liloojat
nimetatud , ,leedulaseks* *,
mülega võime kuidagiviisi leppida.
Küllap see tuleneb tõigast^ et |)laa-di
salvestajaikš on teiste ansambli­te
kõrval Leedu Kammerorkester
ja et kuulus viiuldaja Gidon Krer
mer pärineb Lätist. (Ühed baltla­sed
kõik!)
Võiks veel lisada, et Pardi muu­sika
on inspireerinud ka koreograa­fe.
Neist silmapaistvaim: Hambur­gis
töötav John Neumeier, kes oia
oma balleti ^,Romeo ja Julia**
jaoks kasutanud osa helitööst,,Ta-rasa
K.T;'