1986-01-23-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• • f 1 , 1 1 •.
' t •• 1
•* - •
, 23. jaanuaril 1986 - Thursday, lanuary 23, 1986 Jr. 7-
Y A B A D E . E E S T L A S T E H Ä Ä L E K A N D JA K.
VÄUAANDM: o/ü Vaba Eestlane/1955 Leslie Sl. Don^M
I
n i
PUBLISHER: Free Estonian PuWisher Ltd. 1955 LeslieSt.
TEGEVTOIMETAJA: Hannes^^^^^^^^
TOIMETUSE K O L L E E G I U M : Karl^^
TELEFONID: toimetus 444-^821 talitus (tellimised, kuulut
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni V
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe J
poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.—. kirippstiga lisandub
postikulu --vast^^^^^ .
TELLIMISHINNAD väjjaspoor K a n a d a t - $ 7 7 — p o o l aastas
342^^ ja veerandaastas S22.—. I klassi posti ja) lennuposti-hinnad
vastavalt — USA Si 11 .-
:$136.—.:.$72.—..$38.-^..;^.-
Aadressi muudatus S1.'~
S59.—. $31.—mujal valis
— ^^^^^^^^^^ . Ü hind 70 c.
KUULUTUSTE^ HINNAD:; üks tolK ühel:;: V esiküN
jel $6.—^. KuuButusB võetakse vasty' nädala esimesse ajalehte kuni,
esmasp,homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap.
homm. kella 10-ni: Väljaspool tÖöaegarLeidiiM
Vana Äiidrese k@gudus@š
Pühapäeval, Vana Andrese kogudus jumalakemstu.
Pätsi 30. surmaaastapäeva^^^(^^^
, kõneles E.V.aupeakonsul Ilmar Heinsoo, o Ispuvalve
Eesti VõUlejaie;Ühinguk^^^ :
ÕD Ü Petersoo oli valinud jut; Peale mitut aaštakümmet^^^
se
lus^ aluseks kuningas Taaveti sõ- järjekordsete küsimiste järele va- mist Tallinna,
nad ,,õnms on inimene: kes ei käi bad eestlased Rahvusvahelise^^P^
õelate nõu järele, õnnistatud on nase Risti peakorterist Genfist
rahunõudjad, õiiniis on inimene, kes
ei seisa ülekohtuste teel ja kes ei
Icuulu pilkajate hulka." Iga võitlus
kannab ka ohvreid. Eesti rahvas
on seda tihti kandnudi surres Siber
i tühimaadel, varisenud ristideta
haudadesse. Ees on sammunud juhid;
kellel oli Jumala õnnistus, kes
astusid õiguse radadel. Rahvas astus
kops oma valitsusega, ^ president
K. Pätsiga, kes oli eesti rahva
1974. aastal teate•
y,Meile on teatatud N. L ; Valitsuse
organite poolt E V . presidendi
Konstantin PätsLsurma ajana 18.
jaanuar; 1956; Surma kohta, põhjust
ja matuste paika ei avalda:
Ei ole kahtlust — Kremli poliat- luumalaengut, taotleb Ühehdriikidle
on rakendanud vene kõige ja N ; Liidu keskmise lennuulatüse-paremad
ajud tööle president Rea- ga rakettide elimineerimist Euroo-gani
maailmaruumi kaitsevööndi pas ning nõuab Moskvalt ja Waslj-iraj^
mise plaani nurja ajamiseks; loingtpniir nioratppriumit tuumarel-
Sellest aspektist lähtudes tuBeblä-vade katsetamisei Kuid kõigele
heneda ka partei peasekretäri Gpr- muule lisaks iiõutakse tlhendriiki-batshovi
uuele äsja avalikuks teh-delt maailmaruumi kaitseyöÖndi
lud ettepanekule tuumarelv
järk-järguliseks vähendamiseks ning
lõpuks nende täielikuks likvidfeerj-
'miseks.;.;..;;^-'; :;•/;:•
Näib, et siinpooB raudset rini|ja
paljud poliitikud ja eksperdid võtavad
Gorbatshovi uut ettepanekul
ülima tõsidusega ja suhtuvad sellesse
kui konstruktiivsesse üldplaani
maailma tuumarelvade arsenalide
vähendamiseks ja
bävltavale, relvayigžSe
väljaarendamise lõpetamist/
Plaani teises faasis tuleksid
keskmise lennuulatusegä luuniara-ketid
ning taktikalised lühimaa tuumarelvad
eliniBneerJmiseSe. Seüües
faasis ühineksid ka teised riii
Ühendriikide-N; Liidu kpkk!
ga maailmaruumi relvastamise ning
tuumarelvade katsetamise keelustamiseks.
Kolmas ja lõplik faas oleks
sellele punkti panemine kogu programmi;-
surmaotsuse le, küna selle raamides toimuks
kuulutamiseks, llgatahes sellise jä- kõigi tuumarelvade likvideerimine
relduse võib teha siin ja seal aval- ning ülemaailmse kokkuleppe soh
datud esialgsetest hinnangutestv mimine tuumarelvade igaveseks ero=
analüüsidest ja kommentaaridest; mineerimisekis.
mis eriti alla kriipsutavad, et vene- Põgusal vaatlusel tundub projekt
lased on ameeriklastest tuumarel- tihedana, kuid lähemal analüüsimi^
vastuse piiramise kavamdämisel jäi- sel muutub kogu ettepaneku kude
le ette jõudnud ning president Rea- võrdlemisi hõredaks, jättes mulje,
gan oma nõuandjatega peab andma et samal ajal kui Moskva kindlus-
Gorbatshovile kiirelt vastuse, mil- t^b endale plaani rakendamisel
lihe on Washingtoni tuumarelvade alal üleoleku, nõuab
Kremli kavandile. ta ameeriklastelt maailmaruumi
Kahtlemata on Gorbatshov pan- kaitsevööndi rajamise programmi
nud Reagani teatud määral sund- lõpetamist, ja seda juba esimeses
olukorda; .Vlängides oma raam-ette- faasis. Ameeriklasi vaevab ka tead-panekutega
maailma päästjat äh- mine, et kui keslimise lennuulatu-vardavast
hukatusest ja maailmara- sega raketid Eiiroopa pinnal likyS-j
iu kindlustajat pn ta kogunud oma deeritaMe, siis jääk
selja taha ka läänemaailmas suure tunduvalt haBvemasse olukorda, ku-pooldajaskonna,
kes toetab venelasi na venelaste käsutuses on palju
kogu maailma peibutamiseks välja- rohkem strateegilisi suuri maalt
mõeldud manöövrite läbiviimisel, välja tulistatävaid kontinentideva-
Reagani olukord on arusaadavalt belisi rakette, millega on võimalik
vaga' detikaatne kuna ta ei ..saa- jär- Põhja-A meerika kontinenti atakee-sult
Kremlist tulnud ettepanekut t a ^ r i k a ; Teiseks suureks mureks o
gasi lükata, vaid peab esinema Gorbatsbovi nõudmine tuumarel-kompromissitahtelise
riigimehena, vade katsetamise lõpetamiseks, kü-
Siit lähtudes on ka tuiõistetavad^ te- na Übendriigod on tuumarelvade
ma esialgsed soodsad hinnangud väljaaiFendamise alal Nixoni ja Car-
Gorbatshovi plaanile ja ta BubadiiB^t^^^^ tun^
sed Kremli ettepanekute kaalumi-^ duvaSt maha jäänud ning oealecf
sele võtmiseks, leides neis positliy-seid
punkte, unis varem Moskva et-
Lutes .
dõesti mulje, et
Uis on
oDiga tuumasõja ohu
j a maakera muutmiseks elamis
väärsemaks
Seal asutas ta ajalehe
ja^', selle lehe poolt kuulutatud
ideed tõstsid rahva eneseväärtust
j a rahvustunnet;
1904. aastal said eestlased esimest
korda Tallinna linna omavalitsuse
valimistel esikoha. On nimetatud
et ,,K: Päts vallutas Tallinna"; '
Teiseks ajalooliseks murdepunk-
Hilisemad eraviisilised teated ko- tiks oli 24. veebr: 1918; Eesti is^.
dümaalt nimetavad surmapaigana seisvaks muutmisega. ^^^^^V^
Kaasarii näfvihaiglat Tatari auto^; tabavamaks oli hinnang: ^jima
poeg ja kellel oli meie usuldus. Ta noomseisVe^^ Konstantin Pätsita ei oleks olnud
oli üks meie hulgast, olles võitlä- Selle väljapaisty iseseisvat Eiestit!".
ja ja vabaduse sümbol/^^^^K^^^ periood oli; kus K. Pät-astus
julgelt edasi nii vabas Eestis seisvuse saavutamisel ja meie riigi sil oli suundamäärav osa meie ise-kui
ka selle vabaduse kaotuse järe- ülesehitamisel, jääb püsima üle seisvusaPgses ülesseehitusetöös.
le võõral maal vangina. Ta varises aegade. Tema elukäigu kõige traa- Kõik arusaamatused ja sisevõitlu-
30 aastat tagasi kaugel kodumaast, gilisem peatükk algas 31: juuli 1940 ses esinevad erinevused lahendati
ega teata ta ristita hauda! v õhtul Kosel Kloõstfimetsä talus, rahva huvides kindlakäeliselt. Ees-
Jutlusele järgnes ; L . A v e s s o n i i t mis oli ten^a elukohaks.Talu p^^^ poolt hinnatud
orelil "päevakohaselt tõsine J! Sibe- sisse NKVD-istide poo jt, kus talle partner; Viimane j periood gesti
lluse ; ,,Finlandia'* viimane osa teatati, et ta küüditatakse koos pe- riiklikus elus, kugi poliitüiselt pool-
,,Rähu laul". ; rekorinagä. Aasta hiljem toi- autokraatlik, ilmselt leidis pople-
Aüpeakonsul L Heinsoo käsitles mus massiline Eesti rahva küüdi- hoidu rahva poolt. Poliitüise erga-oma
sõnavõtus mõningaid momen- tamine, mis puudutas kaudselt või niseerimise vabadus oleks kahtlete
K. Pätsi eluloost, jagades selle otseselt kogu rahvast. mätült tulnud taasrakendamisele,
k o l n i e p e a n i i s š e ossa. Lähemalt Esimene Osa K. Pätsi eluloo kui meid ei oleks tabanud hoopiski
vaatles ta presidendi vangistamist märkimiseks õli tema rahvuslik är- kohutavam katastroof meie vaba-peale
Eesti allutamist Nõukogude kamine koolipõlves, mis süvenes duse ja riikliku iseseisvuse' hävita-
Liidu poiolt ja küüditamist Tartu ülikooli õpingute kestel ja mise näol N. Liidu poolt. Tema iis
• . tavaks jääjmist oma rahvale kinnitab
K. Pätsi vangipõlvest saadetud
kiri ainult: paar aastat enne surma,
mis alles 1977. aastal vabasse maailma
jõudis:
^KAASMAALASED: '
Tervitan Teid meie võitleval kodumaal;
Vene vanglates, välismaal
ja Teie sünnikohtadel ja
soovin Teile kõike head ja kindlat
meelt ja jõudu Teie õiglases
vastupanus . . . |
Mina olen uhke, meie kindla-,
meelne rahvas, olge julged ja
kindlat ja püüdke jõuda meie
suurele eesmärgile, nimelt et vabaks
jääksid meie kodud, vaba
kodumaa!"
• • K.'Päts'
,• < '
Aupeakonsuli ettepanekul lõppes
mälestusjumalateenistus Eesli
hümniga. Püsti seistes austati rahvuslipu
väljaviimist kirikust, mille
lipuvalvesseissidi võitlejad M.Nii-nevee;
A. Tooming ja J. Kirsipuu.,
ee;.
ids
edumaa
Eesti president Konstantin Päts
katsete amme
kolme faasi, mis
tase
mouab
toiümalaengüte lansseerimBse
dite kärpimisit 50 protš. võrra
. J « Jede sojr^ programmr. j, «.ndji.-ki avalIe ^ ^«n^g^^^on i meeskonna ülesandeks on tepanekute näol kim» f\..u..*u
Omaette probleem.^»» ka uu- ,ada ettepanekuid nende kinni kif nud o t s i m i Ü Ä w ^ .
tagavarade hkvideerimi- Haiseks. Võttes arvesse Reagani ofensiivi ta»a!i I«H A
imine. Vendaseci luba. y„j,^^ oma tähtede sõja vSK^HiS" k«ntronmee*ondi on,a^„g,,^,„ä
m. lagattid kontrollmeeskondade tegeviiBše pii- ^ ^ ic-elannkp v.^.«.c#«^s
aas- ramiseks kindlasti igasuguseid tal
läikimalöödudv
OTTAWA - i Föderaalsed liberaalid
jõudsid pärast 16 kuud tagasi
olnud suurt valimiskaotust gallu-pl
uurimisel ette konservatiividest.
Uurimus tehti detsembri alguses
ja näitab, et liberaalid olid eelmise
kuuga võrreldes 2 punkti juurde
saanud, 36 protsendilt tõustnud 38
protsendile otsustapud hääletajaist.
Samal ajal konserktiivid langesid
40 j>rotsendilt 37 protsendUe, uus-demokraadid
jäid muutmatuks 24
•prots.;; -
90 inimesf hu
iennüõnnetysel
Bi-uroopa elanike vaigis^mi- GUATEMALA CITY - _ 90
115 aas- ramiseks kindlasti IsasueugeM^s^^^^^^^^^^ Ja rahustamiseks, keda^enelä^ "^^st said surma kui r^
113 aas ramiseKs kmaiasii sed bma väli«»ir miilpa.. lohfi .j^ccnjin turistidele
millest esimene faas tüsi ja nurgatagused ; .";".'*' vaiiselt laikimaloodud. "^Utega tehti rmgsoitu turisuu ^
rimSsevahen- le Genfis toimuvatel N . Liidu Ja ^«1^^^^^^^^^^^^
lu- ÜBiendriHkide vahelistel tuumarel- ameeriklased on sunnitud siiski ka SiMtea püioavad, reaktiivlenniHc langes alla
1 tegema Mute «ö": et ainuski ellu jäänuks, kui see>
A. henes Santa Elena lennuväljale.
Ir. 7
TJ.R.R.„Kungla" järjel
Igal kevadtalvel on toi|
rabyatantsude põimikutega
disest eesti elust-olust; tänj
sijaliselt ligemale kuu aega
T.E.R.R. „Kungla'' üldjuht t o5
maslVtetsala ütleb, ct ajaline nniu-ilatus
oli tingitud asjaolust, et kooliõpilaste
puhkused sattusid samasse
nädalasse ja veebruari esimene
pool on viimastel aastatel jäänud
üritustetühjaks, siis sobis sinna väga
hästi tuua ,,Kungla" rahvatantsijate
suuresineminc.
T. Metsala selgitab edasi —
muudatus on ka etenduse asukohas
— senise Seneca Collegc'i auditooriumi
asemel, mis viimastel aastatel
hakkas nagu eestlastest osavotjailcj
liiga suureks muutunia,..
Vene võimudele ei meeldi, e
Ameerika ühendriikides tehaks
nõukogude vastast propagandat
mis viimasel ajal on võtnud suu
remad mõõtmed kui raudeesriid
tagune silm seda tavaliselt on ba^*
juhud nägema ja kõrv kuulama
Näib, et viimasel ajal suurkinode
ekraanidele ilmunud kommunismi
vastased filmid Rambo ja Rock
IV on mõjunud Moskvas eriti häi
rivalt, mis on põhjustanud ise
erakorralisel pressikonverentsi au
mise Moskvas lääneriikide ajaki
janikele, kellele kurdeti, et taolise
filmid hävitavad kiiresti Genfi
Reagan-Gorbatshovi kohtumise
loodud koostöövaimu.
Kahtlemata leidub mõlemate
flmides palju sellist, mis võtavaj
vene võimumeeste põsed hõõgum
ning ajav ad käed rusikasse. Film]
de peategelaseks on populaari
löokfUmide näitleja ja lavasta]
SylVester Stallone, kes on teini
endale nime poksisoprti ja poksijj
te elu käsitavate filmidega. Sai
süzhee alusel on üles ehitatud
Rpcky IV nime kandev film, ki
ameerika poksija võistleb endal
tublisti suurema ja füüsiliselt tug|
vamä õela vene poksijaga, kelle
lõpuks pärast ägedat rusikasõi
lõpuks võidab. Jä Rambo viib fili
vaatajad Vietnami, kuhu Stallo^
vietnami sõja veteranina tagi
siirdub ning seal kommunisti^
vastu hakkab võitlema. Mõlema
filmid (jn erakordselt populaarse
ning neid on käinud vaatamas sl
jad tuhanded ameeriklased. Kui
mis venelasi veelgi rohkeni h^
rib — filmid saadetakse ka teis(
se maadesse, kus neid isaniuti kj
lastavad suured Vaatajate masj
kelledele Stallone jagab oma anl
kommunistlikku filosoofiat ja vo|
lusvaimu.
Moskvas antud pressikonverei
sil olid seekord tavalised poliiti]
selt areenilt tuntud propagandal
hed eemale jäänud, kuid välja
toodud kultuuriministri asetäit
Georgi Ivanov, kes eriti kurtis,
ameerika filmitööstus on looni
uue kangelase, kes tapab ideolooJ
Uste veendumuste sunnil. Ivanj
nentis, et ühendriikides lubatäi
selliseid filme produtseerida v]
jendusvabaduse loosungi all, ki
sealjuures ei arvestata, et sellil
,„prahfv võib kahjustada N. L i i |
ja ühendriikide vahekordi, ei
nüüd, kus Genfis saavutati Reaj
ni ja Gorbatshovi vahel kokkuh
mõlemate maade vaheliseks ti|
daks kultuuriliseks läbikäimisek|
Kuid Ivanovil ja temaga kaas
oleval N. Liidu kirjanike ühii
sekretäril Genrikh Borovik'ul
teisigi probleeme siidamel. Nii k
• •• • • « . . . I ,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 23, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-01-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860123 |
Description
| Title | 1986-01-23-02 |
| OCR text | • • f 1 , 1 1 •. ' t •• 1 •* - • , 23. jaanuaril 1986 - Thursday, lanuary 23, 1986 Jr. 7- Y A B A D E . E E S T L A S T E H Ä Ä L E K A N D JA K. VÄUAANDM: o/ü Vaba Eestlane/1955 Leslie Sl. Don^M I n i PUBLISHER: Free Estonian PuWisher Ltd. 1955 LeslieSt. TEGEVTOIMETAJA: Hannes^^^^^^^^ TOIMETUSE K O L L E E G I U M : Karl^^ TELEFONID: toimetus 444-^821 talitus (tellimised, kuulut ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni V TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe J poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.—. kirippstiga lisandub postikulu --vast^^^^^ . TELLIMISHINNAD väjjaspoor K a n a d a t - $ 7 7 — p o o l aastas 342^^ ja veerandaastas S22.—. I klassi posti ja) lennuposti-hinnad vastavalt — USA Si 11 .- :$136.—.:.$72.—..$38.-^..;^.- Aadressi muudatus S1.'~ S59.—. $31.—mujal valis — ^^^^^^^^^^ . Ü hind 70 c. KUULUTUSTE^ HINNAD:; üks tolK ühel:;: V esiküN jel $6.—^. KuuButusB võetakse vasty' nädala esimesse ajalehte kuni, esmasp,homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap. homm. kella 10-ni: Väljaspool tÖöaegarLeidiiM Vana Äiidrese k@gudus@š Pühapäeval, Vana Andrese kogudus jumalakemstu. Pätsi 30. surmaaastapäeva^^^(^^^ , kõneles E.V.aupeakonsul Ilmar Heinsoo, o Ispuvalve Eesti VõUlejaie;Ühinguk^^^ : ÕD Ü Petersoo oli valinud jut; Peale mitut aaštakümmet^^^ se lus^ aluseks kuningas Taaveti sõ- järjekordsete küsimiste järele va- mist Tallinna, nad ,,õnms on inimene: kes ei käi bad eestlased Rahvusvahelise^^P^ õelate nõu järele, õnnistatud on nase Risti peakorterist Genfist rahunõudjad, õiiniis on inimene, kes ei seisa ülekohtuste teel ja kes ei Icuulu pilkajate hulka." Iga võitlus kannab ka ohvreid. Eesti rahvas on seda tihti kandnudi surres Siber i tühimaadel, varisenud ristideta haudadesse. Ees on sammunud juhid; kellel oli Jumala õnnistus, kes astusid õiguse radadel. Rahvas astus kops oma valitsusega, ^ president K. Pätsiga, kes oli eesti rahva 1974. aastal teate• y,Meile on teatatud N. L ; Valitsuse organite poolt E V . presidendi Konstantin PätsLsurma ajana 18. jaanuar; 1956; Surma kohta, põhjust ja matuste paika ei avalda: Ei ole kahtlust — Kremli poliat- luumalaengut, taotleb Ühehdriikidle on rakendanud vene kõige ja N ; Liidu keskmise lennuulatüse-paremad ajud tööle president Rea- ga rakettide elimineerimist Euroo-gani maailmaruumi kaitsevööndi pas ning nõuab Moskvalt ja Waslj-iraj^ mise plaani nurja ajamiseks; loingtpniir nioratppriumit tuumarel- Sellest aspektist lähtudes tuBeblä-vade katsetamisei Kuid kõigele heneda ka partei peasekretäri Gpr- muule lisaks iiõutakse tlhendriiki-batshovi uuele äsja avalikuks teh-delt maailmaruumi kaitseyöÖndi lud ettepanekule tuumarelv järk-järguliseks vähendamiseks ning lõpuks nende täielikuks likvidfeerj- 'miseks.;.;..;;^-'; :;•/;:• Näib, et siinpooB raudset rini|ja paljud poliitikud ja eksperdid võtavad Gorbatshovi uut ettepanekul ülima tõsidusega ja suhtuvad sellesse kui konstruktiivsesse üldplaani maailma tuumarelvade arsenalide vähendamiseks ja bävltavale, relvayigžSe väljaarendamise lõpetamist/ Plaani teises faasis tuleksid keskmise lennuulatusegä luuniara-ketid ning taktikalised lühimaa tuumarelvad eliniBneerJmiseSe. Seüües faasis ühineksid ka teised riii Ühendriikide-N; Liidu kpkk! ga maailmaruumi relvastamise ning tuumarelvade katsetamise keelustamiseks. Kolmas ja lõplik faas oleks sellele punkti panemine kogu programmi;- surmaotsuse le, küna selle raamides toimuks kuulutamiseks, llgatahes sellise jä- kõigi tuumarelvade likvideerimine relduse võib teha siin ja seal aval- ning ülemaailmse kokkuleppe soh datud esialgsetest hinnangutestv mimine tuumarelvade igaveseks ero= analüüsidest ja kommentaaridest; mineerimisekis. mis eriti alla kriipsutavad, et vene- Põgusal vaatlusel tundub projekt lased on ameeriklastest tuumarel- tihedana, kuid lähemal analüüsimi^ vastuse piiramise kavamdämisel jäi- sel muutub kogu ettepaneku kude le ette jõudnud ning president Rea- võrdlemisi hõredaks, jättes mulje, gan oma nõuandjatega peab andma et samal ajal kui Moskva kindlus- Gorbatshovile kiirelt vastuse, mil- t^b endale plaani rakendamisel lihe on Washingtoni tuumarelvade alal üleoleku, nõuab Kremli kavandile. ta ameeriklastelt maailmaruumi Kahtlemata on Gorbatshov pan- kaitsevööndi rajamise programmi nud Reagani teatud määral sund- lõpetamist, ja seda juba esimeses olukorda; .Vlängides oma raam-ette- faasis. Ameeriklasi vaevab ka tead-panekutega maailma päästjat äh- mine, et kui keslimise lennuulatu-vardavast hukatusest ja maailmara- sega raketid Eiiroopa pinnal likyS-j iu kindlustajat pn ta kogunud oma deeritaMe, siis jääk selja taha ka läänemaailmas suure tunduvalt haBvemasse olukorda, ku-pooldajaskonna, kes toetab venelasi na venelaste käsutuses on palju kogu maailma peibutamiseks välja- rohkem strateegilisi suuri maalt mõeldud manöövrite läbiviimisel, välja tulistatävaid kontinentideva- Reagani olukord on arusaadavalt belisi rakette, millega on võimalik vaga' detikaatne kuna ta ei ..saa- jär- Põhja-A meerika kontinenti atakee-sult Kremlist tulnud ettepanekut t a ^ r i k a ; Teiseks suureks mureks o gasi lükata, vaid peab esinema Gorbatsbovi nõudmine tuumarel-kompromissitahtelise riigimehena, vade katsetamise lõpetamiseks, kü- Siit lähtudes on ka tuiõistetavad^ te- na Übendriigod on tuumarelvade ma esialgsed soodsad hinnangud väljaaiFendamise alal Nixoni ja Car- Gorbatshovi plaanile ja ta BubadiiB^t^^^^ tun^ sed Kremli ettepanekute kaalumi-^ duvaSt maha jäänud ning oealecf sele võtmiseks, leides neis positliy-seid punkte, unis varem Moskva et- Lutes . dõesti mulje, et Uis on oDiga tuumasõja ohu j a maakera muutmiseks elamis väärsemaks Seal asutas ta ajalehe ja^', selle lehe poolt kuulutatud ideed tõstsid rahva eneseväärtust j a rahvustunnet; 1904. aastal said eestlased esimest korda Tallinna linna omavalitsuse valimistel esikoha. On nimetatud et ,,K: Päts vallutas Tallinna"; ' Teiseks ajalooliseks murdepunk- Hilisemad eraviisilised teated ko- tiks oli 24. veebr: 1918; Eesti is^. dümaalt nimetavad surmapaigana seisvaks muutmisega. ^^^^^V^ Kaasarii näfvihaiglat Tatari auto^; tabavamaks oli hinnang: ^jima poeg ja kellel oli meie usuldus. Ta noomseisVe^^ Konstantin Pätsita ei oleks olnud oli üks meie hulgast, olles võitlä- Selle väljapaisty iseseisvat Eiestit!". ja ja vabaduse sümbol/^^^^K^^^ periood oli; kus K. Pät-astus julgelt edasi nii vabas Eestis seisvuse saavutamisel ja meie riigi sil oli suundamäärav osa meie ise-kui ka selle vabaduse kaotuse järe- ülesehitamisel, jääb püsima üle seisvusaPgses ülesseehitusetöös. le võõral maal vangina. Ta varises aegade. Tema elukäigu kõige traa- Kõik arusaamatused ja sisevõitlu- 30 aastat tagasi kaugel kodumaast, gilisem peatükk algas 31: juuli 1940 ses esinevad erinevused lahendati ega teata ta ristita hauda! v õhtul Kosel Kloõstfimetsä talus, rahva huvides kindlakäeliselt. Ees- Jutlusele järgnes ; L . A v e s s o n i i t mis oli ten^a elukohaks.Talu p^^^ poolt hinnatud orelil "päevakohaselt tõsine J! Sibe- sisse NKVD-istide poo jt, kus talle partner; Viimane j periood gesti lluse ; ,,Finlandia'* viimane osa teatati, et ta küüditatakse koos pe- riiklikus elus, kugi poliitüiselt pool- ,,Rähu laul". ; rekorinagä. Aasta hiljem toi- autokraatlik, ilmselt leidis pople- Aüpeakonsul L Heinsoo käsitles mus massiline Eesti rahva küüdi- hoidu rahva poolt. Poliitüise erga-oma sõnavõtus mõningaid momen- tamine, mis puudutas kaudselt või niseerimise vabadus oleks kahtlete K. Pätsi eluloost, jagades selle otseselt kogu rahvast. mätült tulnud taasrakendamisele, k o l n i e p e a n i i s š e ossa. Lähemalt Esimene Osa K. Pätsi eluloo kui meid ei oleks tabanud hoopiski vaatles ta presidendi vangistamist märkimiseks õli tema rahvuslik är- kohutavam katastroof meie vaba-peale Eesti allutamist Nõukogude kamine koolipõlves, mis süvenes duse ja riikliku iseseisvuse' hävita- Liidu poiolt ja küüditamist Tartu ülikooli õpingute kestel ja mise näol N. Liidu poolt. Tema iis • . tavaks jääjmist oma rahvale kinnitab K. Pätsi vangipõlvest saadetud kiri ainult: paar aastat enne surma, mis alles 1977. aastal vabasse maailma jõudis: ^KAASMAALASED: ' Tervitan Teid meie võitleval kodumaal; Vene vanglates, välismaal ja Teie sünnikohtadel ja soovin Teile kõike head ja kindlat meelt ja jõudu Teie õiglases vastupanus . . . | Mina olen uhke, meie kindla-, meelne rahvas, olge julged ja kindlat ja püüdke jõuda meie suurele eesmärgile, nimelt et vabaks jääksid meie kodud, vaba kodumaa!" • • K.'Päts' ,• < ' Aupeakonsuli ettepanekul lõppes mälestusjumalateenistus Eesli hümniga. Püsti seistes austati rahvuslipu väljaviimist kirikust, mille lipuvalvesseissidi võitlejad M.Nii-nevee; A. Tooming ja J. Kirsipuu., ee;. ids edumaa Eesti president Konstantin Päts katsete amme kolme faasi, mis tase mouab toiümalaengüte lansseerimBse dite kärpimisit 50 protš. võrra . J « Jede sojr^ programmr. j, «.ndji.-ki avalIe ^ ^«n^g^^^on i meeskonna ülesandeks on tepanekute näol kim» f\..u..*u Omaette probleem.^»» ka uu- ,ada ettepanekuid nende kinni kif nud o t s i m i Ü Ä w ^ . tagavarade hkvideerimi- Haiseks. Võttes arvesse Reagani ofensiivi ta»a!i I«H A imine. Vendaseci luba. y„j,^^ oma tähtede sõja vSK^HiS" k«ntronmee*ondi on,a^„g,,^,„ä m. lagattid kontrollmeeskondade tegeviiBše pii- ^ ^ ic-elannkp v.^.«.c#«^s aas- ramiseks kindlasti igasuguseid tal läikimalöödudv OTTAWA - i Föderaalsed liberaalid jõudsid pärast 16 kuud tagasi olnud suurt valimiskaotust gallu-pl uurimisel ette konservatiividest. Uurimus tehti detsembri alguses ja näitab, et liberaalid olid eelmise kuuga võrreldes 2 punkti juurde saanud, 36 protsendilt tõustnud 38 protsendile otsustapud hääletajaist. Samal ajal konserktiivid langesid 40 j>rotsendilt 37 protsendUe, uus-demokraadid jäid muutmatuks 24 •prots.;; - 90 inimesf hu iennüõnnetysel Bi-uroopa elanike vaigis^mi- GUATEMALA CITY - _ 90 115 aas- ramiseks kindlasti IsasueugeM^s^^^^^^^^^^ Ja rahustamiseks, keda^enelä^ "^^st said surma kui r^ 113 aas ramiseKs kmaiasii sed bma väli«»ir miilpa.. lohfi .j^ccnjin turistidele millest esimene faas tüsi ja nurgatagused ; .";".'*' vaiiselt laikimaloodud. "^Utega tehti rmgsoitu turisuu ^ rimSsevahen- le Genfis toimuvatel N . Liidu Ja ^«1^^^^^^^^^^^^ lu- ÜBiendriHkide vahelistel tuumarel- ameeriklased on sunnitud siiski ka SiMtea püioavad, reaktiivlenniHc langes alla 1 tegema Mute «ö": et ainuski ellu jäänuks, kui see> A. henes Santa Elena lennuväljale. Ir. 7 TJ.R.R.„Kungla" järjel Igal kevadtalvel on toi| rabyatantsude põimikutega disest eesti elust-olust; tänj sijaliselt ligemale kuu aega T.E.R.R. „Kungla'' üldjuht t o5 maslVtetsala ütleb, ct ajaline nniu-ilatus oli tingitud asjaolust, et kooliõpilaste puhkused sattusid samasse nädalasse ja veebruari esimene pool on viimastel aastatel jäänud üritustetühjaks, siis sobis sinna väga hästi tuua ,,Kungla" rahvatantsijate suuresineminc. T. Metsala selgitab edasi — muudatus on ka etenduse asukohas — senise Seneca Collegc'i auditooriumi asemel, mis viimastel aastatel hakkas nagu eestlastest osavotjailcj liiga suureks muutunia,.. Vene võimudele ei meeldi, e Ameerika ühendriikides tehaks nõukogude vastast propagandat mis viimasel ajal on võtnud suu remad mõõtmed kui raudeesriid tagune silm seda tavaliselt on ba^* juhud nägema ja kõrv kuulama Näib, et viimasel ajal suurkinode ekraanidele ilmunud kommunismi vastased filmid Rambo ja Rock IV on mõjunud Moskvas eriti häi rivalt, mis on põhjustanud ise erakorralisel pressikonverentsi au mise Moskvas lääneriikide ajaki janikele, kellele kurdeti, et taolise filmid hävitavad kiiresti Genfi Reagan-Gorbatshovi kohtumise loodud koostöövaimu. Kahtlemata leidub mõlemate flmides palju sellist, mis võtavaj vene võimumeeste põsed hõõgum ning ajav ad käed rusikasse. Film] de peategelaseks on populaari löokfUmide näitleja ja lavasta] SylVester Stallone, kes on teini endale nime poksisoprti ja poksijj te elu käsitavate filmidega. Sai süzhee alusel on üles ehitatud Rpcky IV nime kandev film, ki ameerika poksija võistleb endal tublisti suurema ja füüsiliselt tug| vamä õela vene poksijaga, kelle lõpuks pärast ägedat rusikasõi lõpuks võidab. Jä Rambo viib fili vaatajad Vietnami, kuhu Stallo^ vietnami sõja veteranina tagi siirdub ning seal kommunisti^ vastu hakkab võitlema. Mõlema filmid (jn erakordselt populaarse ning neid on käinud vaatamas sl jad tuhanded ameeriklased. Kui mis venelasi veelgi rohkeni h^ rib — filmid saadetakse ka teis( se maadesse, kus neid isaniuti kj lastavad suured Vaatajate masj kelledele Stallone jagab oma anl kommunistlikku filosoofiat ja vo| lusvaimu. Moskvas antud pressikonverei sil olid seekord tavalised poliiti] selt areenilt tuntud propagandal hed eemale jäänud, kuid välja toodud kultuuriministri asetäit Georgi Ivanov, kes eriti kurtis, ameerika filmitööstus on looni uue kangelase, kes tapab ideolooJ Uste veendumuste sunnil. Ivanj nentis, et ühendriikides lubatäi selliseid filme produtseerida v] jendusvabaduse loosungi all, ki sealjuures ei arvestata, et sellil ,„prahfv võib kahjustada N. L i i | ja ühendriikide vahekordi, ei nüüd, kus Genfis saavutati Reaj ni ja Gorbatshovi vahel kokkuh mõlemate maade vaheliseks ti| daks kultuuriliseks läbikäimisek| Kuid Ivanovil ja temaga kaas oleval N. Liidu kirjanike ühii sekretäril Genrikh Borovik'ul teisigi probleeme siidamel. Nii k • •• • • « . . . I , |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-23-02
