1986-01-23-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
t . I 1
• I tr r
l i 1 '
« • «
I I ' '
Natiörial i i J
i d .
regktration niiniii»sir 1089. S T L Ä S T
Nr. 7 (3206) XXXV aastakäik Neljapäeval, 23. jaanuaril 1986-—Thursday, Januäry 23j 1986
JA NEUAPÄEVAL
Üksiknumbri hind 70 centi
llillliill!lli!illlilillli)l!liliiillilllllililillii!liillillillllllilliiillt!ll^
ei tunnusti
Skaifidteat Jäwaesääir ja tema sltoaterad — Lembitu noolepoišid Heino Jõe 60. skau- |
disünriipäeva jamul Peetri kiriku saalis. Eesreas Taavo Westerblom, Erik Reppo, Erik |
Lepik, Paul Sehr, Peter Musta ja ReimarRatnik. Tagareas Miku Linkruus, Jaan Silm- f
berg, Robert Arro, Jämesäär, Gilli Paliäs, Eddie Kallikorm ja Randar Puust. Jämesää- |
rel ripub kaelas suur „auraha'Vmläe saatsid Ne*.^ Yorgi ^Viikingid" .oma juhi |
„Lord" Linold Millesega.
Siveitsi yälisMnisteeriiim kmnMab^^^^^ ö
Leedu ühingule^ mis Gorbatšhoyi^Reagani
külastuse puhul oli yalitsusele esitanud apelli Balti
riikide küsimuses, et Shveitsi valitsus pole kunagi
tunnustanud Eesti,; Läti ja Leedu annekteerimist
N.•Liitu.;S•.^:•"^• •."^^^^
„Shveitsi võimud on mitmel korral varem tõendanud oma
hoiakut indiviidide ja rahvaste vabaduse küsimuses. Nagu
Teie juba oma apellis võisite nentida, ei ole Shveits tunnustanud
Balti: riikide liitmist N. Liidu Jcülge. Sellest hoiakust ei
loobuta ka edaspidi," kirjutab välisministeenumi poliitilise
osakonna esindaja F. Pianca, kes edasi ütleb:„Shveitsi president
oma kõnelustes peasekretär Gorbatshoviga ei unustanud
rõhutamast seda tugevat ja katkematut seost, mis on olemas
vabaduse respekteerimise ja rahvusvahelise julgeoleku kindlustamise
vahel"
tahenduses neutraalse Shveitsi hoiakuga tuleb meenutada,
et seller maal tegutses UNO eelkäija Rahvasteliit mille liikmeks
Eösti Vabariik astus juba 22. septembril 1921, pärast
Vabadussõda. Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa astusid liik- _
meiks alles-aastal 1934. ' 1
Baltikumi ajiastanud^JbL ^Lik,Ji£i4ell,Äalm
aastal 1939 ühenduses sõjalise kallaletungiga ^^Rah^^astdi^^^
liikme Soome vabariigi vastu: "•^'J'-^"'/-
ll!litlltililllHIIIIIIIII39iliiiiilliillt9lliil!tlltttllSii8iilllillüllilSi88!llliilililli98^
RUTT ELIASE Eohkem tellijaid — parem ajaleht.
Soovitage
¥ABA EESTLAST
oma sõpradele!
Menrik Visnapuu i[2&melise Kir- jast ja kannatusist,
jandusfondi Valitsuse poolt moo- tõttu, milles leidub palju otsest kõ^
dusta^ud zhürii — koosseisus dr. net, on raamat loetav peagu kui
phil. Alfred Kurlents, dr. phil.Vik- dokumentaalromaan ühe intelln-ttor
Kõressaar ja kirjandusloolane gentse ja Julge naise elust ühest
Eti ^irg — otsustas Fondi 1984/ küüditamisest teiseni. Teos annab
85. aasta auhinna määrata Eesti ülimalt tõetruu pildi meie rahva
Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel traagikast läbi inimese silmade, Kes
ilmunud Rutt Ellaseri mä8estus(^e julges õigust nõuda isegi seal, km
raamatule „Passita ja pajata"* ainult vägival4 võimutses."
, 'Zyh^uAffuBsB; . ^m. vo*t; „a,v^^« »e.ni !s. .oma ^oiur«s.u. ss4i . H•e nr»i k ,V .is.n. a.pf uu nimeline •K, ^ir -
lärgmiseBt; jandusfond loodi 19S3. aastal. Sedapuhku
antakse auhind välja 33.
„§eekordne auhind langes Eutt korda. Hindamisele tulid raamatud,
EBia.seri erksa vaimuga kirjutatud mis olid ilmunud 1. okt. 1984 kuni
tusmedalõimsele mälestusteosele 30* sept. 1985. Fondi järjekindlaid
,^Pas§ita ja pa|ata*V kui uuest lah- toetajaid suuremate summadega ön
tekohast ajajärku kinnistavale Sil^-^^^M^ peale olnud lahkunud luu-ri-
raamatulis. See ön ainulaadne ktaja vennapoeg airhitekt Heirk
teos, mis kirjeldab erapooletult ja Visnapuu, samuti korp! FiliaePat^
asjalikult mit^ üksi küüditatute riiae» Fondile oii pideivalt annetusi
i kannatusi, vaid ka kohalike ini- teinud Eeisti Kultuurifond USA^s,
Diieste eluraiskusi kärniii rezhiimi Baltimore^Ev^^ <|
rav kirjeldus küüditamisest ja Si- remalt toetasid Fondi ka Kanada
• beri elu-olu tohutuist raskusist, nai- ja; Austraalia;
tnb
Toronto Eesti Noisselts kormldcsb
Vastlapäeva pärastlõuna
pühap., 16. veebr. 1986 kell 3 p.lo
Eesti Maja suures saalis
ieskcivo ^ Kohvilaud ^ Lof^nl
Toronto Eesti Meeskoori E. V . aastapäeva täMstamise
4
. 1986. a. kell 7 õ; Eesti Maja suures saalis
Eeskavas —
Tantsuks ¥ . Güstavsoni orkester.
^ ioör ^ 0 0
Laudade ettetellimSne: A. RÕika, tel. 277-2071 ja teisipäeva õhtuti Eesti Maja kohviku ees.
iiranfliiiiiiiiiiiitiiHiiiiinnniiM^
TELLIMINE
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 23, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-01-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860123 |
Description
| Title | 1986-01-23-01 |
| OCR text | t . I 1 • I tr r l i 1 ' « • « I I ' ' Natiörial i i J i d . regktration niiniii»sir 1089. S T L Ä S T Nr. 7 (3206) XXXV aastakäik Neljapäeval, 23. jaanuaril 1986-—Thursday, Januäry 23j 1986 JA NEUAPÄEVAL Üksiknumbri hind 70 centi llillliill!lli!illlilillli)l!liliiillilllllililillii!liillillillllllilliiillt!ll^ ei tunnusti Skaifidteat Jäwaesääir ja tema sltoaterad — Lembitu noolepoišid Heino Jõe 60. skau- | disünriipäeva jamul Peetri kiriku saalis. Eesreas Taavo Westerblom, Erik Reppo, Erik | Lepik, Paul Sehr, Peter Musta ja ReimarRatnik. Tagareas Miku Linkruus, Jaan Silm- f berg, Robert Arro, Jämesäär, Gilli Paliäs, Eddie Kallikorm ja Randar Puust. Jämesää- | rel ripub kaelas suur „auraha'Vmläe saatsid Ne*.^ Yorgi ^Viikingid" .oma juhi | „Lord" Linold Millesega. Siveitsi yälisMnisteeriiim kmnMab^^^^^ ö Leedu ühingule^ mis Gorbatšhoyi^Reagani külastuse puhul oli yalitsusele esitanud apelli Balti riikide küsimuses, et Shveitsi valitsus pole kunagi tunnustanud Eesti,; Läti ja Leedu annekteerimist N.•Liitu.;S•.^:•"^• •."^^^^ „Shveitsi võimud on mitmel korral varem tõendanud oma hoiakut indiviidide ja rahvaste vabaduse küsimuses. Nagu Teie juba oma apellis võisite nentida, ei ole Shveits tunnustanud Balti: riikide liitmist N. Liidu Jcülge. Sellest hoiakust ei loobuta ka edaspidi," kirjutab välisministeenumi poliitilise osakonna esindaja F. Pianca, kes edasi ütleb:„Shveitsi president oma kõnelustes peasekretär Gorbatshoviga ei unustanud rõhutamast seda tugevat ja katkematut seost, mis on olemas vabaduse respekteerimise ja rahvusvahelise julgeoleku kindlustamise vahel" tahenduses neutraalse Shveitsi hoiakuga tuleb meenutada, et seller maal tegutses UNO eelkäija Rahvasteliit mille liikmeks Eösti Vabariik astus juba 22. septembril 1921, pärast Vabadussõda. Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa astusid liik- _ meiks alles-aastal 1934. ' 1 Baltikumi ajiastanud^JbL ^Lik,Ji£i4ell,Äalm aastal 1939 ühenduses sõjalise kallaletungiga ^^Rah^^astdi^^^ liikme Soome vabariigi vastu: "•^'J'-^"'/- ll!litlltililllHIIIIIIIII39iliiiiilliillt9lliil!tlltttllSii8iilllillüllilSi88!llliilililli98^ RUTT ELIASE Eohkem tellijaid — parem ajaleht. Soovitage ¥ABA EESTLAST oma sõpradele! Menrik Visnapuu i[2&melise Kir- jast ja kannatusist, jandusfondi Valitsuse poolt moo- tõttu, milles leidub palju otsest kõ^ dusta^ud zhürii — koosseisus dr. net, on raamat loetav peagu kui phil. Alfred Kurlents, dr. phil.Vik- dokumentaalromaan ühe intelln-ttor Kõressaar ja kirjandusloolane gentse ja Julge naise elust ühest Eti ^irg — otsustas Fondi 1984/ küüditamisest teiseni. Teos annab 85. aasta auhinna määrata Eesti ülimalt tõetruu pildi meie rahva Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel traagikast läbi inimese silmade, Kes ilmunud Rutt Ellaseri mä8estus(^e julges õigust nõuda isegi seal, km raamatule „Passita ja pajata"* ainult vägival4 võimutses." , 'Zyh^uAffuBsB; . ^m. vo*t; „a,v^^« »e.ni !s. .oma ^oiur«s.u. ss4i . H•e nr»i k ,V .is.n. a.pf uu nimeline •K, ^ir - lärgmiseBt; jandusfond loodi 19S3. aastal. Sedapuhku antakse auhind välja 33. „§eekordne auhind langes Eutt korda. Hindamisele tulid raamatud, EBia.seri erksa vaimuga kirjutatud mis olid ilmunud 1. okt. 1984 kuni tusmedalõimsele mälestusteosele 30* sept. 1985. Fondi järjekindlaid ,^Pas§ita ja pa|ata*V kui uuest lah- toetajaid suuremate summadega ön tekohast ajajärku kinnistavale Sil^-^^^M^ peale olnud lahkunud luu-ri- raamatulis. See ön ainulaadne ktaja vennapoeg airhitekt Heirk teos, mis kirjeldab erapooletult ja Visnapuu, samuti korp! FiliaePat^ asjalikult mit^ üksi küüditatute riiae» Fondile oii pideivalt annetusi i kannatusi, vaid ka kohalike ini- teinud Eeisti Kultuurifond USA^s, Diieste eluraiskusi kärniii rezhiimi Baltimore^Ev^^ <| rav kirjeldus küüditamisest ja Si- remalt toetasid Fondi ka Kanada • beri elu-olu tohutuist raskusist, nai- ja; Austraalia; tnb Toronto Eesti Noisselts kormldcsb Vastlapäeva pärastlõuna pühap., 16. veebr. 1986 kell 3 p.lo Eesti Maja suures saalis ieskcivo ^ Kohvilaud ^ Lof^nl Toronto Eesti Meeskoori E. V . aastapäeva täMstamise 4 . 1986. a. kell 7 õ; Eesti Maja suures saalis Eeskavas — Tantsuks ¥ . Güstavsoni orkester. ^ ioör ^ 0 0 Laudade ettetellimSne: A. RÕika, tel. 277-2071 ja teisipäeva õhtuti Eesti Maja kohviku ees. iiranfliiiiiiiiiiiitiiHiiiiinnniiM^ TELLIMINE |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-23-01
