1987-07-07-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Li J
•Gcn. Aoquisi
OTTAWA^ onto
CtdjOTV
Second dass isiiiiil
registration number -r-
Nr. 50 (3342) XXXVI aastakäik
¥\Ä .1 'Ü-A
M n i A • ILMUB I G A L TEISIPÄEVAL
n U 4 iSi JANEUAPÄEVAL
•ueuut
i l
Teisipäeval, 7. juulil 1987 Tuesday, July 7,1987 Üksiknumbri hind 75 centi
Seedrioru Suvihari 1987 — Kontsertaktus-Võiduteli. Vaade osavõtjaile. Esireas paremalt
aupeakomulllmar Heinsoo ja Veljo KalepperekoMnaga» .. Foto; Ho LilMoja
Inimeiie vajab'elamost,
Suvehari Seedriorel pakkus e jale tõelise
Kõigepealt looduskaunis paik
ise. See paik ise ja tõdemus, et
suure hoole ja armastusega on
inimkäed Seedrioru SEEDRI.-
ORUKS vorn|inud. Esmasaabujat
üllatab selle eestlaste maaala
mastaap ja maitsekus, millega on
ooduslesse paligutatüd rahvapidudeks
vajalikud hooned ja rajatised.
Inimene vajab sedagi, et teda
korraks igapäevaelu rutiinist välja
tõmmatakse ja talle pidulikku-pühalikku
elaitiust pakutakse.
Pühaliku meeleolu loomine on
suur kunst. 1 Pühaliku elamuse
saamiseks tuleb inimesel olla
selleks ette vaimistatud. Nii sel
inimesel, kes seda elaniust pakub,
kui sellel, kes vastu võtab. Ei lähe
me ju kirikussegi töorõiv^is ja
argimõtefega jning siinne teenistus
on Dikaaialise mõttetöö vili.
Pühaliku elamuse loomise-andmise
rolli oli Seedriorul kutsutud
täitma aktus. Suveharja
aktusel peeti piduJikke kõnesid,
oli siin laulu, oli pühalikus
vaikuses .seismist, oli sangarite
mälestamist..,
Esmasaabuja märkas, et
elamuse pidulikkus mitte igameheni
ei jõudnud. Oli siin nüüd
süüd andjatel või vastuvõtjatel?
Kes teab.
Või oli põWjüs selles, et rutiini-vabaduse
taotlus ise rutiini
langenud? Kes teab.
Ja samas — esmasaabuja kummardus
kuulub aktuse korraldajatele,
kõnelejatele, esinejatele.
Nemad tegid kindlasti oma
•parima.;-••V::'.;:-' .V.:--
Esmamulje oli vägevyesmäsaa-hujale
pii päev Seedriorul
/süveharjaks;.':
nõustus teisipeayal uute demok- kolonel-leitnant North esimest
raatlikke reformidega, lõpeta- korda USA Kongressi erikomis-des
sellega" kõim nädalat kest- Joni ette, mis uurib nõndanlme-^
tfld. Ta lubas
U et
Tema
ruari) 1988
Clfun'i: järeleandlik-: 1^
erru minna. Ciodataksej et
hemai ^jal kutsutalkse kokku
Partei fek^
olek. Mstabj et Oeng soovi
Miinas sedasama korda^^^^^
mis Gorbatshovi all Nõukogude
Liidus tehakse. Kuid saniuti
paistab, et Deng on oma vene
ri;V'äAll^;teUe jõudnud:
ei ok ir^mn häyahäda ning
späev 1987 |
I CfhendriiMde presidendi proklamatsioon |
I 13. juunil 1987 |
Ajaloolased kes käsitavad
20. sajandit, kirjutavad kunagi
üles meie ajastu inimkondlikud
tragöödiad — maailmasõjad,
kommuriistliku ja natsistliku
totalitaarsuse sünni ja. kasvu,
rail vus mõrvad, sõjal ised
okupatsioonid, mass-küüdi-tamised,
katsed hävitada
1 erirahvaste kultuuri ja rähvuš-g
likku omapära, inimõiguste
g keelustamised ja süüme- ning
I usuvabaduse kaotamised.
E Ajaloolased panevad ka kir-g
ja, et kõik iieed tragöödiad
g langesid ebaseaduslikult oku-
I peritud vabariikidele Balti
E mere ääres Eestile, Lätile ja
i Leedule, ja nende vahvatele
E kodanikele. Igal aastal, päeval,
E mille oleme nimetanud Balti
1 yabaduspäevaks, avaldame me
= oma solidaarsust nende julgete,
E paljukannatanud rahvaste liik-
1 rrietega, kes j atkuvalt töen-
E davad, et vaatamata kõigile
E raskustele nende vaim jääb
E vabaks ja yallütamatuks.
E 14. juunil 1 r ü n d a s Nõu-
1 kogude Liit, igasuguste rah-g
vusvaheliste seaduste vastaselt
1 ja koostöös nätsidega kurikuul-i
sa Ribbentrop-Molotovi pakti
E raames, neid kolme iseseisvat
E Balti vabariiki. Vangistamised,
E; küüditamised ja ligi 100.000
E baltlase mõrvamine järgnes
E peatselt. Hiljem, Natsi-
E Saksamaa ja Nõukogude Liidu
i vahelises sõjas okupeerisid
E sakslased Baltimaad ja asutasid
E seal Gestäpo poolt kontrollitud
E tsiviil-valitsused.
K II maailmasõja lõpuks olid
5 need kolm Balti riiki kaotanud
1 20 protsenti oma rahvastikust
I ja. 1944-1949 küüditati sealt
1 umbes 600.000 inimest Sibe-
S..;;risse., :
E Seekord jällegi kommunismi
s ikke all algas uus totalitaarne
1 tagakiusamine, mis osalt ik-g
kagi veel jätkub. Kannatades
1 aastakümneid kestnud nõuko-i
g u d e repressioone, mis ei austa
E mingeid inimõigusi, on Balti
j rahvad jätkanud oma õilsat ja
1 rahumeelset võitlust iseseisvu-i
se, vabaduse ja immväärikuse
• CD
s
eest. E
Käesolev aasta märgib 65. 1
aastapäeva Balti riikide de jure E
tunnustamisest USA valitsuse S
poolt. Ühendriikide valitsus ei i
ole kiinagi tunnustanud, ja ei i
kavatse ka seda teha, Nõuko- 1
gude Liidu anneksatsioone i
Bältimail. ;^USA kaitseb täie E
veendumusega Leedu, Läti ja E
Eesti õigust iseseisvusele. Me E
kasutame igat võimalust 1
Nõukogude Liidu veenmiseks, E
et me kavatseme toetada Balti
rahvaste õigust iseseisvusele jä
oma maade tuleviku vabale s
cxx*
valikule ilma välismaise 1
dominatsiooni surveta. 1
Balti Vabaduspäeva tähista- E
mine on oluline igale, kes peab S
lugu vabadusest ja jumalast- s
antud Õigustest mis kehtivad E
kõikide kohta. See on oluline 1
igaühele, kes peab iieid õigusi 1
puutumatuks ning kes jagab |a E
tervitab Balti rahvaste lootusi, S
vastupidavust ja vabadusar- E
mastust. E
Ühendriikide Kongress võt- 1
tis vastu senati resolutsiooni E
nr. X mis määras 14, juuni =
1987 , ,Balti Vabaduspäevaks'' 1
ja tegi presidendile ülesandeks 1
anda välja proklamatsioon selle §
päeva tähistamiseks. 1
Seepärast miria, Ronald E
Reagan, Ameerika Ühendriikii- E
de president, käesolevaga kuu- 1
lutan 14. juuni 1987 Balti 1
Vabaduspäevaks. Ma kutsun g
Üheridriikide rahvastikku üles g
seda päeva pühitsema vasta- g
vate tseremöohiate ja mälestus- E
teenistustega ja taas-kinnitäma 1
oma truudust vabaduse ja g
iseseisvuse põhimõtetele mis E
hõlmavad kõiki maailma 1
rahvaid. g
Selle tunnustuseks olen ma 1, • O i )
andnud oma allkirja sel juuni- g
kuu kolmeteistkümnendal päe-j 1
vai Issanda aastal tuhat ühek- 1
sasada kaheksakümrnned
seitse, mis on Ameerika s
Ühendriikide kahesaja 1
üheteistkümnes iseseisvus- g
aasta." ' g
Allakirjutanud: g
RONALD REAGAN 1
sel-olev surmanuhtluse taastamine
kukkus läbi. Nõndanimer
5" (ei pee-jäijei
otsustas parlament sur<^
nianuhtluse ta^ vastu,
nuhtluse^yastastel 21-hääleline
enamus. Kuid surmanuhtluse
taastamise eestvedaja, kqnser-vatiivne
parlamendiliige BiM
Domm, lubab küsimuse
järgmises parlamendis uuesti
üles võtta. Praegune Kanada
peaminister Mukoney on tugev
surmanuhtluse vastaiie ja ta
kriitikud ütlevad, et see paistab
olevat ainuke küsunuš, mitte
arvamineo
- »
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 7, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-07-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870707 |
Description
| Title | 1987-07-07-01 |
| OCR text | National Li J •Gcn. Aoquisi OTTAWA^ onto CtdjOTV Second dass isiiiiil registration number -r- Nr. 50 (3342) XXXVI aastakäik ¥\Ä .1 'Ü-A M n i A • ILMUB I G A L TEISIPÄEVAL n U 4 iSi JANEUAPÄEVAL •ueuut i l Teisipäeval, 7. juulil 1987 Tuesday, July 7,1987 Üksiknumbri hind 75 centi Seedrioru Suvihari 1987 — Kontsertaktus-Võiduteli. Vaade osavõtjaile. Esireas paremalt aupeakomulllmar Heinsoo ja Veljo KalepperekoMnaga» .. Foto; Ho LilMoja Inimeiie vajab'elamost, Suvehari Seedriorel pakkus e jale tõelise Kõigepealt looduskaunis paik ise. See paik ise ja tõdemus, et suure hoole ja armastusega on inimkäed Seedrioru SEEDRI.- ORUKS vorn|inud. Esmasaabujat üllatab selle eestlaste maaala mastaap ja maitsekus, millega on ooduslesse paligutatüd rahvapidudeks vajalikud hooned ja rajatised. Inimene vajab sedagi, et teda korraks igapäevaelu rutiinist välja tõmmatakse ja talle pidulikku-pühalikku elaitiust pakutakse. Pühaliku meeleolu loomine on suur kunst. 1 Pühaliku elamuse saamiseks tuleb inimesel olla selleks ette vaimistatud. Nii sel inimesel, kes seda elaniust pakub, kui sellel, kes vastu võtab. Ei lähe me ju kirikussegi töorõiv^is ja argimõtefega jning siinne teenistus on Dikaaialise mõttetöö vili. Pühaliku elamuse loomise-andmise rolli oli Seedriorul kutsutud täitma aktus. Suveharja aktusel peeti piduJikke kõnesid, oli siin laulu, oli pühalikus vaikuses .seismist, oli sangarite mälestamist.., Esmasaabuja märkas, et elamuse pidulikkus mitte igameheni ei jõudnud. Oli siin nüüd süüd andjatel või vastuvõtjatel? Kes teab. Või oli põWjüs selles, et rutiini-vabaduse taotlus ise rutiini langenud? Kes teab. Ja samas — esmasaabuja kummardus kuulub aktuse korraldajatele, kõnelejatele, esinejatele. Nemad tegid kindlasti oma •parima.;-••V::'.;:-' .V.:-- Esmamulje oli vägevyesmäsaa-hujale pii päev Seedriorul /süveharjaks;.': nõustus teisipeayal uute demok- kolonel-leitnant North esimest raatlikke reformidega, lõpeta- korda USA Kongressi erikomis-des sellega" kõim nädalat kest- Joni ette, mis uurib nõndanlme-^ tfld. Ta lubas U et Tema ruari) 1988 Clfun'i: järeleandlik-: 1^ erru minna. Ciodataksej et hemai ^jal kutsutalkse kokku Partei fek^ olek. Mstabj et Oeng soovi Miinas sedasama korda^^^^^ mis Gorbatshovi all Nõukogude Liidus tehakse. Kuid saniuti paistab, et Deng on oma vene ri;V'äAll^;teUe jõudnud: ei ok ir^mn häyahäda ning späev 1987 | I CfhendriiMde presidendi proklamatsioon | I 13. juunil 1987 | Ajaloolased kes käsitavad 20. sajandit, kirjutavad kunagi üles meie ajastu inimkondlikud tragöödiad — maailmasõjad, kommuriistliku ja natsistliku totalitaarsuse sünni ja. kasvu, rail vus mõrvad, sõjal ised okupatsioonid, mass-küüdi-tamised, katsed hävitada 1 erirahvaste kultuuri ja rähvuš-g likku omapära, inimõiguste g keelustamised ja süüme- ning I usuvabaduse kaotamised. E Ajaloolased panevad ka kir-g ja, et kõik iieed tragöödiad g langesid ebaseaduslikult oku- I peritud vabariikidele Balti E mere ääres Eestile, Lätile ja i Leedule, ja nende vahvatele E kodanikele. Igal aastal, päeval, E mille oleme nimetanud Balti 1 yabaduspäevaks, avaldame me = oma solidaarsust nende julgete, E paljukannatanud rahvaste liik- 1 rrietega, kes j atkuvalt töen- E davad, et vaatamata kõigile E raskustele nende vaim jääb E vabaks ja yallütamatuks. E 14. juunil 1 r ü n d a s Nõu- 1 kogude Liit, igasuguste rah-g vusvaheliste seaduste vastaselt 1 ja koostöös nätsidega kurikuul-i sa Ribbentrop-Molotovi pakti E raames, neid kolme iseseisvat E Balti vabariiki. Vangistamised, E; küüditamised ja ligi 100.000 E baltlase mõrvamine järgnes E peatselt. Hiljem, Natsi- E Saksamaa ja Nõukogude Liidu i vahelises sõjas okupeerisid E sakslased Baltimaad ja asutasid E seal Gestäpo poolt kontrollitud E tsiviil-valitsused. K II maailmasõja lõpuks olid 5 need kolm Balti riiki kaotanud 1 20 protsenti oma rahvastikust I ja. 1944-1949 küüditati sealt 1 umbes 600.000 inimest Sibe- S..;;risse., : E Seekord jällegi kommunismi s ikke all algas uus totalitaarne 1 tagakiusamine, mis osalt ik-g kagi veel jätkub. Kannatades 1 aastakümneid kestnud nõuko-i g u d e repressioone, mis ei austa E mingeid inimõigusi, on Balti j rahvad jätkanud oma õilsat ja 1 rahumeelset võitlust iseseisvu-i se, vabaduse ja immväärikuse • CD s eest. E Käesolev aasta märgib 65. 1 aastapäeva Balti riikide de jure E tunnustamisest USA valitsuse S poolt. Ühendriikide valitsus ei i ole kiinagi tunnustanud, ja ei i kavatse ka seda teha, Nõuko- 1 gude Liidu anneksatsioone i Bältimail. ;^USA kaitseb täie E veendumusega Leedu, Läti ja E Eesti õigust iseseisvusele. Me E kasutame igat võimalust 1 Nõukogude Liidu veenmiseks, E et me kavatseme toetada Balti rahvaste õigust iseseisvusele jä oma maade tuleviku vabale s cxx* valikule ilma välismaise 1 dominatsiooni surveta. 1 Balti Vabaduspäeva tähista- E mine on oluline igale, kes peab S lugu vabadusest ja jumalast- s antud Õigustest mis kehtivad E kõikide kohta. See on oluline 1 igaühele, kes peab iieid õigusi 1 puutumatuks ning kes jagab |a E tervitab Balti rahvaste lootusi, S vastupidavust ja vabadusar- E mastust. E Ühendriikide Kongress võt- 1 tis vastu senati resolutsiooni E nr. X mis määras 14, juuni = 1987 , ,Balti Vabaduspäevaks'' 1 ja tegi presidendile ülesandeks 1 anda välja proklamatsioon selle § päeva tähistamiseks. 1 Seepärast miria, Ronald E Reagan, Ameerika Ühendriikii- E de president, käesolevaga kuu- 1 lutan 14. juuni 1987 Balti 1 Vabaduspäevaks. Ma kutsun g Üheridriikide rahvastikku üles g seda päeva pühitsema vasta- g vate tseremöohiate ja mälestus- E teenistustega ja taas-kinnitäma 1 oma truudust vabaduse ja g iseseisvuse põhimõtetele mis E hõlmavad kõiki maailma 1 rahvaid. g Selle tunnustuseks olen ma 1, • O i ) andnud oma allkirja sel juuni- g kuu kolmeteistkümnendal päe-j 1 vai Issanda aastal tuhat ühek- 1 sasada kaheksakümrnned seitse, mis on Ameerika s Ühendriikide kahesaja 1 üheteistkümnes iseseisvus- g aasta." ' g Allakirjutanud: g RONALD REAGAN 1 sel-olev surmanuhtluse taastamine kukkus läbi. Nõndanimer 5" (ei pee-jäijei otsustas parlament sur<^ nianuhtluse ta^ vastu, nuhtluse^yastastel 21-hääleline enamus. Kuid surmanuhtluse taastamise eestvedaja, kqnser-vatiivne parlamendiliige BiM Domm, lubab küsimuse järgmises parlamendis uuesti üles võtta. Praegune Kanada peaminister Mukoney on tugev surmanuhtluse vastaiie ja ta kriitikud ütlevad, et see paistab olevat ainuke küsunuš, mitte arvamineo - » |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-07-01
