1987-07-07-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
la:
[ikajad leiavad jätkuvat
lehe „The Washington
iri artikli Moskvasty mis
Li numbris avaldatud in-
|i sikud olid käitunud
irikalt, rikkunud avalikku
I ja rääkinud avalikult ning
, ,kodaniikest-natsionalistli-
Ideaalidest mis on meile
[yjetskaja Latvia*' süüdistas
artiklis, et Ühendriikide
[finantseeritud raadiojaamad
ispireerinud Riia vahejuhtu-cuid
lisas, et oleks vale
Ida süütute ohvrite
tamist kui nõukogudevastast
loni. Läti kommunistliku
venekeelne häälekandja
reeris, et:1iksisikute poolt
'šünds\is^etut valikut mis^Öli
It õhutatud diversantlike
bsaadete poolt, asetada
(ai juunil lilli Vabadussamba
ei saa kuidagi vaadelda
|kallaletungi sotsialistlikule
^mile.
lendriikide tähtsuselt kolman-feevalehe
, ,The' Los Angeles
|s'i" korrespondent Robert
itte kõneles möödunud
|ia[ teJefoniteel Rolands
iups'iga Riia|, kes oli Läti;
inn a s a s e 11 e i d n u d s u u re
Uvalduse üheks; organiseeri-'
JGillette kirjutab oma ajalehe
)unud neljapäevases väl-
:s, et rohkem kui tuhat
oli marssinud rahumeelseit
kes kl innas sta 1 i n i st 1 i k u
isiooni ohvrite mälestuseks
miilitsa, vahelesegamiseta,
laastane Silaraups seletas
;rika ajakirjanikule, et
lavaldus kestis kauem kui
tundi ning kogus enda
Jr ligikaudu 5.000 osavõtjat
:»ealtvaatajat, liikudes
Ikäigus Riia kesklinnas
ile väljakule,
krespondent Gillette kirjutab,
fhendriikides asuvad läti ja.
emigrantide gnipid, kes olid
)niteel saanud samasuguseid
id, ütlesid, et see on
lolevah esimene kord kui
;i dissidentlik rühniitus N .
iis on paar nädalat varem väl-juülutanud
suure demojistrat-
Ini. millel on lastud ka
luda.-
Imeerika-lätlaste ja eestlaste
[dajad seletasid Gillette'ile, et
lonstratsioon olilcujutanud en-rohkem
kui avalikku Stalini
rite mälestamist (mis on
|iatud N. Liidus) — see oli ka
ne kuid selge apell Balti
'de vabaduseks ja iseseisvu-i
s .
p.meerika ajakirjanik kirjutab,
Teise Maailmasõja ajal N .
Idu poolt annekteeritud varem
seisvad Läti, Eesti ja Leedu
pariigid on olnud jätkuvasti
ivuslike tunnete kolleteks,
lilised tunded on viimastel
statel muutunud intensiivse-iks
Moskva venestamise pingu-
5te tõttu. Gillette nendib, et
lendriigid ei ole kunagi for-äalselt
tunnustanud kolme Balti
Igi annekteerimist.
|Tavakol)ase nõukogude prakti-järgi
arreteeritakse rahvuslikud
inimõiguste aktivistid ammu
Ine kui nad saavad samaseid
1
VABA EESTLANE teisipäeval, 7. juulil 1987 - Tuesday, My 7, 1987
cm
Selgatamata põhjuste! läks
möödunud [ sügisel «ti^uispordil
kaduma ühe erafirma poolt
kavandatud ja väya töötatud
uue Kanada ühedollarilise me^
tallraha vorm. Sellel i^hjusel
vältida endise vormi kurš-ttahtliku
kasutamise võimalust
Ja asendati endine maadeuurija
kujutus üheteistkümn^-nurgafii-sel
metallrahal kauri-llnnu kujutusega
(Loon). Uued dollari-lised
metallrahad on natukene
paksemad ja suuremad praegu
käibel olevatest 25 sendilistest
metallrahaditet ja need on kandilised^
mis kergendab nende
eraldamist pimedate poolt käs!-
tanusel. Uute rahade valmistamine
algas juba aprillikuu alufi
ja need loodetakse käibele lasta
esimesel juulil.
Valmistatud on uued rahad
pronksiga kaetud niklist, mis
asjatundjate arvates annab neile
20-aastase kasutamise-kestvuse.
Seniste paberrahade kestvuseks
oli ainult üks aasta, mille järgi
tuli need asendada uutega ja
uute rahade käibelelaskmisel
arvestatakse kokkuhoidu $175
mUjoni suuruses 20 aastat kestvate
paberrahade valmistamise
ja jaotamise arvel.
Paberrahade asendamiseks
metallrahadega on pidevat
survet avaldanud transpordi-asutused,
kes möödunud aasta
paberrahade käsitsisorteerimise
kulusid arviistavad $2 miljonile.
Samuti pooldavad igasuguste
automaatmasinate valmistajad
tööstused uute rahade käibele-lasklnist,
lootusega suurematele
tuludele uute automaatide val-unistamisel
ja oleimasokvate
ümberseadmiseL
USAs võeti dollariMsed metallrahad
kasutusele 1979. a., kuid
ostjaskonna vastuseisu tõttu
lõpetati nende valmistamine ja
need korjati käibelt juba aasta
hiljem. Kanada valitsuse esindaja
Michael Francls'e arvates
Kanadas sellist vastuseisu ei
toimu, kupä senini on ainult
üksikuid rahulolematuid
esinenud j4 sedagi ainult nende
poolt, kes kauri kujutust enli-ei
^-S^m^ ^Äl^ ^«m- /
Lääne-Saksa politseinikud valvamas
Siin on T-34 tank, nõukogude
99 ii
.;7
ja punaarmeelase kuju 1945.a^ Berliini ^vabastamist!^'
kaitsevad seda veel Lääne-Saksa politseinikud.
Foto: H, Tann
ÜSA kohtuministeeriumi
juurdlusosakonna direktor Neal
Sher oma kõnes 29. aprillil
süüdistas 'eestlasi kogu Eestis-asuva
juudisoost elanikkonna
hävitamises II maailmasõja kestel,
ykellest ei olevat säüinud
ühtegi. Greater Washington
Metropolitan Jewish Communi-tyGenter'is
peetud avalikus
kõnes arvab Sher, et ainult Karl
Linnase karistamisega ei saada
veel kustutada seda eesti rahva
häbiplekkiL Kahju on kuulda
seliiseidi avalikke, aluseta
süüdistusi ühe kõrgema ametiasutuse
juhilt, kelle alluvuses
töötavad peale õigusteadlaste ka
ajaioolased-eriteadlased. Ei ole
usutav, et valepropaganda levitajal
direktor Sheril oleks teadmata,
et ametlikel andmetel
eluneb Ipraegu Eestis umbes
sama arv juute, kui oli seda
enne II maailmasõda — umbes
4000, kellest pooled on enne
Suursõda sündinud Eestis.
Samuti on andmeid ka juutide
emigreejrumisest Iisraeli ja
Ameerikasse praegusest kom^
Austraalias toimuvaks laulu
peoks müüa kiiresti uued Kad
rina ja Kihelkonna RAHVA
RÕIVAD (suurused 20 ja 18)
Samas müüa Emmaste pruudi
ja Väike-Maarja SEELIKURII-DED
ning poolkromaatiline
Estonia KANNEL.
Helistada 283-7919, Kivlssaar
surnud!
Möödunud neljapäeval teatas
Tass Karl Linnase surmast Leningradi
haiglas, kuhu ta olevat
viidud lõikusele. Tal olevat
olnud verised maohaavad ja
seetõttu pidanud nõukogude
arstid opereerima. Ta olevat
surnud südame, neerude ja
maksa mittetöötamise tõttu
pärast juba teist operatsiooni
sama nädala jooE^uL
Tassi kohaselt olevat Linnase
tütar Anu üSA-st kohale kutsutud
ja Anu olevat kesknädalal
Karl Linnast Leningradi haiglas
külastanud. Annga olnud kaasas
advokaat Ramsey Clark, kes
on endine USA justiitsminister.
Linnas olevat viidud Leningradi
lõikusele pärast arstlikku
läbivaatust Tallinnas, kus oli
leitud et ta olukord oli tõsine ja
ta vajas kohest operatsiooni.-
Linnase surmast teatati neljapäeval
peaaegu kõikides Põhja-
Mari-Ann Rikken ja
i .
programmis ,,McNeil-Lehrer
Newshour'^ näidati ka tema len-nukissepanemšst
USA-s kus ta
saatvate agentidega rüseles.
Paavst õnnistas
eesti
Nagu igal aastal pidas paavst
Johannes Paul II ka käesoleva
aasta esimesel kevadpühal püha
messi Peetri väljakul Roomas.
Mess lõppes Rooma ja maailma
õnnistamisega (urbi et orbi) 50-es
keeles. Eesti keeles ütles ta:
^Kristus on surnuist üles tõusnud*
*. Olpm ,poola pägtolug^.
paavstile taniilikud/'žt ^itvustas
maailmale Eesti riigi, rahva ja
ERKU yri Neal. Sher'lk
ERKU lähetas 5. juunil OSI direktor Neal
malle koopiad koos kaaskirjaga saadeti ka
win Meesele ja tema abiminister William Weld'
avaldatud Vaba Eesti Sõnast' ingliskeelsena,
eestikeelses tõlkes)*.
Mr. Neal Sher, OSI
(Office of SpecSal InvesticatioEs)
Kallis härra Sher!
Meile on teatatud, et Te pidasite
kõne Suur-Washingtoni piirkonna
Juutide Seltsimajas, Roekville
linnas Marylandi osariigis, kus
Te 29. aprillil 1987 tegite mitmed
ebatäpsed,^ õhutavad, vaenuteki-tavad
märkused. Nende märkuste
hulgas oli järgmine kinnitus: Ei
ole olemas ühtki sõja-aega üle
elanud eesti juuti. Ei ühtki. Terve
juudi ühiskond Eestis, mis
muidugi ei olnud kuigi suur, aga
sellegipoolest, terve see ühiskond
kadus jäägitult maakera pinnalt.*'
See kinnitus on kõige paremal
juhul ebasiiras, sest sellele räägivad
vastu paljud ajaloolised dokumendid,
kaasa arvatud Dov
Levin's ,,Eesti juudid N. Liidus
1941-45", mida Teie ja,teised
OSI liikmed kindlasti olete
lugenud.
Umbes 4500-st eesti juudist
küüditati 500 nõukogude võimude
poolt Eesti esimese okupatsiooni
ajal. 3000 kuni 4000 põgenes
koos Punaarmeega Venemaale,
ennie kui natsid Eesti okupeerisid.
Mõned neist kes pöördusid peale
sõda Eestisse tagasi küüditati
nõukogudelaste poolt teistkordselt
suurküüditamiste ajal 1949.
aastal. 50-ndate aastate alguses oli
Eestis umbes 1000 juuti, kes olid
seal elanud enne II maailmasõda.
Osa eesti juute põgenes muidugi
ka Läände.
Teie õnnetu (unfortunate)
avaldis näitab selgesti probleeme,
mis kerkivad OSrga läbi
käimisel. Kui selle, organisatsiooni
direktor, kes püüab OSFle
pooldajaid värvata, peab inimgruppide
ees kõnesid, peetakse
teda USA valitsuse esindajaks ja
seega ka eksperdiks, kes oma ala
tunneb ja fakte täpselt esitab./
Vaenutekitav retoorika, ajaloo-ü
s ^ ^atäpsused, liialdused ja nii
e(kšt%üvM audientsi eksiteele ja
teenivad ainult pinge kõrgen-
'ile kirja,
Ed-
. (Kiri on
ta siin
erigruppide vahel kes peaksid
rohkem kokku hoidma kui teised
ameeriklased. Oleme kindlad et te
soovite oma avaldisi muuta ja
tehtud vigu parandda — vigu mida
tegite oma kõnes 29. aprillil, 1987.
Palun saatke meile selliste vigade
parandusest kirjalik koopia.
abipresident
VES
Veljo Kalep
kohtus
9>
'ases
jToronto Star'is", pealkirja all
9,Ganada welcomes 301 new
citizens*^ kirjeldab osa artiklist
hiljuti Torontosse saabuniüd
eesti erimeelse Veljo Kalepi
kohtumist Kanada välisministri
Joe ClarkMga. Kohtumine
toimus vastuvõtul Toronto Har-bourfrontMs
1. juuli (Cahada
Day) pidustustel. Kalep tänas
Clarki talle osutatud abi eest,
misvõunaldas temal jä ta pere-^
konnal N. Liidust emigreeruda,
fa ütles Clarkile, et ihna selle
abita oleks ta vanw poeg, arvatavasti
saadetud Afganistani,
sealsete vabadusvõitlejatega
lahingut lööma. (Nagu tavaline,
m tonada reporter nimed se-
.dmöinsiratšäoone läbi vum
Gillette ütleb, et need mõned
lätlased ja eestlased, kes andsid
teiefoniteel läände teateid
pühapäevasest demonstratsioonist,
seletasid miil it-savõimude
tagasihoidlikkust sel
puhul nõukogude riigijuhi
Mihhail Gorbatshov'i avalikustamise
poliitikaga.
Rolands Silaraups ütles
teiefoniteel ameerika ajakir-
JaniMe, et tema arvates olid
võimud lubanud rongkäigul
toimuda ,,Gorbatshov*i poliitika
tõttu'* mis pooldab avalikustamist;
kuid Silaraups üsas, et
miilitsajõud ei paistnud ka olevat
küllaldased rahvahulga laialiajamiseks
selle haritipul.
Silaraups, kõneldes vene
keeles, seletas, et demonstratsioon
algas kell 4 pühapäeva
õhtupoolikul siis kui mõnisada
inimest ilnjus kohale, järgides
väikse inimõiguste rühmituse
„Helsingi 86'* poolt levitatud
üleskutsele. Silaraups ütles, et
organiseerijad soovitasid tungivalt
osavõtjatele hoiduda „provoka!-
sioonidest" nagu nõukogudevas-tastest
lööklausetest või konfrontatsioonidest
miilitsatega.
Liikudes vaikselt Riia
vabadussamba juurde suurenes
'rahvahulk aplodeerivate pealtvaatajate
näol umbes tuhandele.
Vabadussamba juurde kogunes
veel umbes 4.(KK) inimest^ kes
kuulasid kõnesid ja nägid
pühalikku tseremooniat, mis
mälestas neid tuhandeid lätlasi,
kes küüditati nõukogude
salapolitsei poolt ööl vastu
l4-ndat juunit 1941.
Siis kui võimud proovisid
kõnelejaid sumbutada mängides
võimendajatel muusikat, reageeris
rahvahulk Läti iseseisvusaejgsete
isamaalike laulude laulmisega,
ütles Silaraups. Gillette kirjutab,
et teiste teadete kohaselt jäeti
vabadussmba jalamile loosungeid
sõnadega „lsamaa ja vabaduse
eest** ning ,,Jumal kaitsku
Lätimaad**, mis on ennesõjaaegse
rahvushümni esimene rida.
Kui ta küsis Silaraups'ilt kas
pühapäevast meeleavaldust võiks
kirjeldada kui rahvuslikku i või
nõukogudevastast denionstrai -
siooni ütles noor lätlane järgmist:
,,See ei oleks õige. See toimus 14
juuni 1941 38.000-dc ohvi.
mälestamiseks.*'
Ameerika-lätlaste organisai
sioonide esindaja Ojars Kalnins
ütles ameerika ajakirjanikule, ei
viimase kuue kuu jooksul on Riia
vabadussamba juures asetleidnud
mitu rahvuslikku demonstratsiooni,
kuid see oli nüüd esimene
kord kui sarnane rahvakoguni inc
kuulutati juba varem väljaja selle!
lasti toimuda. Kalnins ütles, ei
meeleavalduse korraldajate kohta
on siin vähe teada, väljaarvatud et
see on väga julge rühmitus.
A.J.
Kuulutamine
V A B A E E S T L A S E S"
täidab oma eesmärgi!
gamini — ta nimetab poega
nimega „Reet'S Teatavasti on
Reet VeUo ja Helle Kalepi
tütarO. )
^Mu perekonna elud on^^^^^^
heas korras/' tsiteeritallse Ka-lepit
,,Stari'* reporterile
ütlevana. »^Ma loodan, etj me
kõik kunagi saame Kanadiako-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 7, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-07-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870707 |
Description
| Title | 1987-07-07-03 |
| OCR text | la: [ikajad leiavad jätkuvat lehe „The Washington iri artikli Moskvasty mis Li numbris avaldatud in- |i sikud olid käitunud irikalt, rikkunud avalikku I ja rääkinud avalikult ning , ,kodaniikest-natsionalistli- Ideaalidest mis on meile [yjetskaja Latvia*' süüdistas artiklis, et Ühendriikide [finantseeritud raadiojaamad ispireerinud Riia vahejuhtu-cuid lisas, et oleks vale Ida süütute ohvrite tamist kui nõukogudevastast loni. Läti kommunistliku venekeelne häälekandja reeris, et:1iksisikute poolt 'šünds\is^etut valikut mis^Öli It õhutatud diversantlike bsaadete poolt, asetada (ai juunil lilli Vabadussamba ei saa kuidagi vaadelda |kallaletungi sotsialistlikule ^mile. lendriikide tähtsuselt kolman-feevalehe , ,The' Los Angeles |s'i" korrespondent Robert itte kõneles möödunud |ia[ teJefoniteel Rolands iups'iga Riia|, kes oli Läti; inn a s a s e 11 e i d n u d s u u re Uvalduse üheks; organiseeri-' JGillette kirjutab oma ajalehe )unud neljapäevases väl- :s, et rohkem kui tuhat oli marssinud rahumeelseit kes kl innas sta 1 i n i st 1 i k u isiooni ohvrite mälestuseks miilitsa, vahelesegamiseta, laastane Silaraups seletas ;rika ajakirjanikule, et lavaldus kestis kauem kui tundi ning kogus enda Jr ligikaudu 5.000 osavõtjat :»ealtvaatajat, liikudes Ikäigus Riia kesklinnas ile väljakule, krespondent Gillette kirjutab, fhendriikides asuvad läti ja. emigrantide gnipid, kes olid )niteel saanud samasuguseid id, ütlesid, et see on lolevah esimene kord kui ;i dissidentlik rühniitus N . iis on paar nädalat varem väl-juülutanud suure demojistrat- Ini. millel on lastud ka luda.- Imeerika-lätlaste ja eestlaste [dajad seletasid Gillette'ile, et lonstratsioon olilcujutanud en-rohkem kui avalikku Stalini rite mälestamist (mis on |iatud N. Liidus) — see oli ka ne kuid selge apell Balti 'de vabaduseks ja iseseisvu-i s . p.meerika ajakirjanik kirjutab, Teise Maailmasõja ajal N . Idu poolt annekteeritud varem seisvad Läti, Eesti ja Leedu pariigid on olnud jätkuvasti ivuslike tunnete kolleteks, lilised tunded on viimastel statel muutunud intensiivse-iks Moskva venestamise pingu- 5te tõttu. Gillette nendib, et lendriigid ei ole kunagi for-äalselt tunnustanud kolme Balti Igi annekteerimist. |Tavakol)ase nõukogude prakti-järgi arreteeritakse rahvuslikud inimõiguste aktivistid ammu Ine kui nad saavad samaseid 1 VABA EESTLANE teisipäeval, 7. juulil 1987 - Tuesday, My 7, 1987 cm Selgatamata põhjuste! läks möödunud [ sügisel «ti^uispordil kaduma ühe erafirma poolt kavandatud ja väya töötatud uue Kanada ühedollarilise me^ tallraha vorm. Sellel i^hjusel vältida endise vormi kurš-ttahtliku kasutamise võimalust Ja asendati endine maadeuurija kujutus üheteistkümn^-nurgafii-sel metallrahal kauri-llnnu kujutusega (Loon). Uued dollari-lised metallrahad on natukene paksemad ja suuremad praegu käibel olevatest 25 sendilistest metallrahaditet ja need on kandilised^ mis kergendab nende eraldamist pimedate poolt käs!- tanusel. Uute rahade valmistamine algas juba aprillikuu alufi ja need loodetakse käibele lasta esimesel juulil. Valmistatud on uued rahad pronksiga kaetud niklist, mis asjatundjate arvates annab neile 20-aastase kasutamise-kestvuse. Seniste paberrahade kestvuseks oli ainult üks aasta, mille järgi tuli need asendada uutega ja uute rahade käibelelaskmisel arvestatakse kokkuhoidu $175 mUjoni suuruses 20 aastat kestvate paberrahade valmistamise ja jaotamise arvel. Paberrahade asendamiseks metallrahadega on pidevat survet avaldanud transpordi-asutused, kes möödunud aasta paberrahade käsitsisorteerimise kulusid arviistavad $2 miljonile. Samuti pooldavad igasuguste automaatmasinate valmistajad tööstused uute rahade käibele-lasklnist, lootusega suurematele tuludele uute automaatide val-unistamisel ja oleimasokvate ümberseadmiseL USAs võeti dollariMsed metallrahad kasutusele 1979. a., kuid ostjaskonna vastuseisu tõttu lõpetati nende valmistamine ja need korjati käibelt juba aasta hiljem. Kanada valitsuse esindaja Michael Francls'e arvates Kanadas sellist vastuseisu ei toimu, kupä senini on ainult üksikuid rahulolematuid esinenud j4 sedagi ainult nende poolt, kes kauri kujutust enli-ei ^-S^m^ ^Äl^ ^«m- / Lääne-Saksa politseinikud valvamas Siin on T-34 tank, nõukogude 99 ii .;7 ja punaarmeelase kuju 1945.a^ Berliini ^vabastamist!^' kaitsevad seda veel Lääne-Saksa politseinikud. Foto: H, Tann ÜSA kohtuministeeriumi juurdlusosakonna direktor Neal Sher oma kõnes 29. aprillil süüdistas 'eestlasi kogu Eestis-asuva juudisoost elanikkonna hävitamises II maailmasõja kestel, ykellest ei olevat säüinud ühtegi. Greater Washington Metropolitan Jewish Communi-tyGenter'is peetud avalikus kõnes arvab Sher, et ainult Karl Linnase karistamisega ei saada veel kustutada seda eesti rahva häbiplekkiL Kahju on kuulda seliiseidi avalikke, aluseta süüdistusi ühe kõrgema ametiasutuse juhilt, kelle alluvuses töötavad peale õigusteadlaste ka ajaioolased-eriteadlased. Ei ole usutav, et valepropaganda levitajal direktor Sheril oleks teadmata, et ametlikel andmetel eluneb Ipraegu Eestis umbes sama arv juute, kui oli seda enne II maailmasõda — umbes 4000, kellest pooled on enne Suursõda sündinud Eestis. Samuti on andmeid ka juutide emigreejrumisest Iisraeli ja Ameerikasse praegusest kom^ Austraalias toimuvaks laulu peoks müüa kiiresti uued Kad rina ja Kihelkonna RAHVA RÕIVAD (suurused 20 ja 18) Samas müüa Emmaste pruudi ja Väike-Maarja SEELIKURII-DED ning poolkromaatiline Estonia KANNEL. Helistada 283-7919, Kivlssaar surnud! Möödunud neljapäeval teatas Tass Karl Linnase surmast Leningradi haiglas, kuhu ta olevat viidud lõikusele. Tal olevat olnud verised maohaavad ja seetõttu pidanud nõukogude arstid opereerima. Ta olevat surnud südame, neerude ja maksa mittetöötamise tõttu pärast juba teist operatsiooni sama nädala jooE^uL Tassi kohaselt olevat Linnase tütar Anu üSA-st kohale kutsutud ja Anu olevat kesknädalal Karl Linnast Leningradi haiglas külastanud. Annga olnud kaasas advokaat Ramsey Clark, kes on endine USA justiitsminister. Linnas olevat viidud Leningradi lõikusele pärast arstlikku läbivaatust Tallinnas, kus oli leitud et ta olukord oli tõsine ja ta vajas kohest operatsiooni.- Linnase surmast teatati neljapäeval peaaegu kõikides Põhja- Mari-Ann Rikken ja i . programmis ,,McNeil-Lehrer Newshour'^ näidati ka tema len-nukissepanemšst USA-s kus ta saatvate agentidega rüseles. Paavst õnnistas eesti Nagu igal aastal pidas paavst Johannes Paul II ka käesoleva aasta esimesel kevadpühal püha messi Peetri väljakul Roomas. Mess lõppes Rooma ja maailma õnnistamisega (urbi et orbi) 50-es keeles. Eesti keeles ütles ta: ^Kristus on surnuist üles tõusnud* *. Olpm ,poola pägtolug^. paavstile taniilikud/'žt ^itvustas maailmale Eesti riigi, rahva ja ERKU yri Neal. Sher'lk ERKU lähetas 5. juunil OSI direktor Neal malle koopiad koos kaaskirjaga saadeti ka win Meesele ja tema abiminister William Weld' avaldatud Vaba Eesti Sõnast' ingliskeelsena, eestikeelses tõlkes)*. Mr. Neal Sher, OSI (Office of SpecSal InvesticatioEs) Kallis härra Sher! Meile on teatatud, et Te pidasite kõne Suur-Washingtoni piirkonna Juutide Seltsimajas, Roekville linnas Marylandi osariigis, kus Te 29. aprillil 1987 tegite mitmed ebatäpsed,^ õhutavad, vaenuteki-tavad märkused. Nende märkuste hulgas oli järgmine kinnitus: Ei ole olemas ühtki sõja-aega üle elanud eesti juuti. Ei ühtki. Terve juudi ühiskond Eestis, mis muidugi ei olnud kuigi suur, aga sellegipoolest, terve see ühiskond kadus jäägitult maakera pinnalt.*' See kinnitus on kõige paremal juhul ebasiiras, sest sellele räägivad vastu paljud ajaloolised dokumendid, kaasa arvatud Dov Levin's ,,Eesti juudid N. Liidus 1941-45", mida Teie ja,teised OSI liikmed kindlasti olete lugenud. Umbes 4500-st eesti juudist küüditati 500 nõukogude võimude poolt Eesti esimese okupatsiooni ajal. 3000 kuni 4000 põgenes koos Punaarmeega Venemaale, ennie kui natsid Eesti okupeerisid. Mõned neist kes pöördusid peale sõda Eestisse tagasi küüditati nõukogudelaste poolt teistkordselt suurküüditamiste ajal 1949. aastal. 50-ndate aastate alguses oli Eestis umbes 1000 juuti, kes olid seal elanud enne II maailmasõda. Osa eesti juute põgenes muidugi ka Läände. Teie õnnetu (unfortunate) avaldis näitab selgesti probleeme, mis kerkivad OSrga läbi käimisel. Kui selle, organisatsiooni direktor, kes püüab OSFle pooldajaid värvata, peab inimgruppide ees kõnesid, peetakse teda USA valitsuse esindajaks ja seega ka eksperdiks, kes oma ala tunneb ja fakte täpselt esitab./ Vaenutekitav retoorika, ajaloo-ü s ^ ^atäpsused, liialdused ja nii e(kšt%üvM audientsi eksiteele ja teenivad ainult pinge kõrgen- 'ile kirja, Ed- . (Kiri on ta siin erigruppide vahel kes peaksid rohkem kokku hoidma kui teised ameeriklased. Oleme kindlad et te soovite oma avaldisi muuta ja tehtud vigu parandda — vigu mida tegite oma kõnes 29. aprillil, 1987. Palun saatke meile selliste vigade parandusest kirjalik koopia. abipresident VES Veljo Kalep kohtus 9> 'ases jToronto Star'is", pealkirja all 9,Ganada welcomes 301 new citizens*^ kirjeldab osa artiklist hiljuti Torontosse saabuniüd eesti erimeelse Veljo Kalepi kohtumist Kanada välisministri Joe ClarkMga. Kohtumine toimus vastuvõtul Toronto Har-bourfrontMs 1. juuli (Cahada Day) pidustustel. Kalep tänas Clarki talle osutatud abi eest, misvõunaldas temal jä ta pere-^ konnal N. Liidust emigreeruda, fa ütles Clarkile, et ihna selle abita oleks ta vanw poeg, arvatavasti saadetud Afganistani, sealsete vabadusvõitlejatega lahingut lööma. (Nagu tavaline, m tonada reporter nimed se- .dmöinsiratšäoone läbi vum Gillette ütleb, et need mõned lätlased ja eestlased, kes andsid teiefoniteel läände teateid pühapäevasest demonstratsioonist, seletasid miil it-savõimude tagasihoidlikkust sel puhul nõukogude riigijuhi Mihhail Gorbatshov'i avalikustamise poliitikaga. Rolands Silaraups ütles teiefoniteel ameerika ajakir- JaniMe, et tema arvates olid võimud lubanud rongkäigul toimuda ,,Gorbatshov*i poliitika tõttu'* mis pooldab avalikustamist; kuid Silaraups üsas, et miilitsajõud ei paistnud ka olevat küllaldased rahvahulga laialiajamiseks selle haritipul. Silaraups, kõneldes vene keeles, seletas, et demonstratsioon algas kell 4 pühapäeva õhtupoolikul siis kui mõnisada inimest ilnjus kohale, järgides väikse inimõiguste rühmituse „Helsingi 86'* poolt levitatud üleskutsele. Silaraups ütles, et organiseerijad soovitasid tungivalt osavõtjatele hoiduda „provoka!- sioonidest" nagu nõukogudevas-tastest lööklausetest või konfrontatsioonidest miilitsatega. Liikudes vaikselt Riia vabadussamba juurde suurenes 'rahvahulk aplodeerivate pealtvaatajate näol umbes tuhandele. Vabadussamba juurde kogunes veel umbes 4.(KK) inimest^ kes kuulasid kõnesid ja nägid pühalikku tseremooniat, mis mälestas neid tuhandeid lätlasi, kes küüditati nõukogude salapolitsei poolt ööl vastu l4-ndat juunit 1941. Siis kui võimud proovisid kõnelejaid sumbutada mängides võimendajatel muusikat, reageeris rahvahulk Läti iseseisvusaejgsete isamaalike laulude laulmisega, ütles Silaraups. Gillette kirjutab, et teiste teadete kohaselt jäeti vabadussmba jalamile loosungeid sõnadega „lsamaa ja vabaduse eest** ning ,,Jumal kaitsku Lätimaad**, mis on ennesõjaaegse rahvushümni esimene rida. Kui ta küsis Silaraups'ilt kas pühapäevast meeleavaldust võiks kirjeldada kui rahvuslikku i või nõukogudevastast denionstrai - siooni ütles noor lätlane järgmist: ,,See ei oleks õige. See toimus 14 juuni 1941 38.000-dc ohvi. mälestamiseks.*' Ameerika-lätlaste organisai sioonide esindaja Ojars Kalnins ütles ameerika ajakirjanikule, ei viimase kuue kuu jooksul on Riia vabadussamba juures asetleidnud mitu rahvuslikku demonstratsiooni, kuid see oli nüüd esimene kord kui sarnane rahvakoguni inc kuulutati juba varem väljaja selle! lasti toimuda. Kalnins ütles, ei meeleavalduse korraldajate kohta on siin vähe teada, väljaarvatud et see on väga julge rühmitus. A.J. Kuulutamine V A B A E E S T L A S E S" täidab oma eesmärgi! gamini — ta nimetab poega nimega „Reet'S Teatavasti on Reet VeUo ja Helle Kalepi tütarO. ) ^Mu perekonna elud on^^^^^^ heas korras/' tsiteeritallse Ka-lepit ,,Stari'* reporterile ütlevana. »^Ma loodan, etj me kõik kunagi saame Kanadiako- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-07-03
