Vaba eestlane , June 11, 1987

              ... • o
«• 0 o
.2; VARA RRSTf;ÄNRn<.lj«päeval. I i . juunil 1987 - Thursday, June 11. 1987 _
20 A Willowdale Ave.,
VabaEestlarie,
illo^dale, Önt.
ÄJBtISHER:Free Estonian Publ^
Tegevtoimetajais Arvi Tinits;: Toimetajals . Ölaf. KopviUem .
i: kari Arro, Heino Joe,01e^^
toimetus 733455Õi talitus (tellima
ekspeditsioon) "TSS^SSl avatuci esmaspäevast reedeni 9-.-3-m
TeUiimishlqhad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas Sö().—» pool­aastas
$3l^-~- ja veerandaastas Sl 8.^^
postfkülu--- vastavalt Sl 11^^
aastas $80;--^, poolaas-tas
$44.--- ija veerandaastas
posti HinnM vastavalt^ USA Sl 1 5 :^
jalvälismaal $14^--,^^$^^
Aadressi muudatus S].--^^^^^^^ -^^^
Kuulutuste hinnadi üks toll ühel
Kuulutusi võetakse vastu nädala e kuhi reede;
homni. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisi
kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-(
osa Kanada eestlasi
on minevikus alati olnud kon-servatijivide
partei pooldajad,
nii provintsi — valitsiiste kui ka
keskvalitsuse valimistel. Teame
kommunistliliu korra > ;saävutu-si^^
majaiidusükul alal nii Eestis
kui ka muja Samuti paljud
iriäleita vad hiigelkõr geid
tulumakse Rootsi sotsialistlikus
heaoluriigis ja Inglismaa väh^
jakäiku sotsialistide valitsemise
^abamajandus on
arvesse võttes,
majandussüsteem ja könser-vatiivid
on minevikus üldiselt
piisinud vabamajanduse liinil;
Siiski, eelmine konservatiivne
Ontario peaipinister W. pavis
kehtestas provintsis iiürikon-
IroUi. Selle tulemusena on
Torontos juba praegu suur kor-teripuudus,
mis tulevikus
Idndlasti veelgi suureneb, kui
seadust y^epeäl ei muudeta.
Produktsiooni^ palkade-^^^
Mndäde-kontroll on sot^
sialistliku filosoofia poolt
soovitatud majäridustööriistad.
Sama probleem on ka
keskvalfeuse šeaduseandlusega.
Iliyuti soovitas For^^^
joh laiaulatuslikke muudatusi
töötaolekü kindlustuse seadu­ses.
Eelmine: liberaalide valitsus
oli muutniM kindlustuse
riigi instrumendiks. Isegi kalu-sobivat
ei leia.
miiiiimum-sama
paijü kui
,0111 muidugi
iniinimump%aga töölisi raske
sügisel tuleb
da põUutÖölisi saaki koristama.
Sotsialistide lahendus oleks
muidugi miinimum-palka tõsta.
See; aga;ftõstaks • .ka;' Kaiiada'
toodete hindu, ajaks paljud väi­kesed
tööstused pankrotti ja
kõrgendaks veelgi tööpuudust.
ForgetM komisjoni soovituste
peasiht oli muuta töötaolekü-kindlustus
tagasi kindlustuseks.
Siiski keskvalitsus teatas, et ta ei
kavatse selles asjas midagi ette
võtta. Tuleb kahtlustada, et
konservatiivne valitsus, selle
aseinel et parandada liberaalide
iiiga-liberaalset seäduSty ot^
süstas et järgmistele valimistele
mõeldes on kõige kasulikum
J^orgefi soovitusi ignoreerida.
On loomulik, et demokraatlikus
süsteemis parteid peavad
mõtlema valimistele, kuid kon-vad,
lubati talvel töötaoleiku
kindlustliist sisse kasseerida. See
on maksumaksjate raha raiska­mine^
kui valitsus piiüab
kõikiikle* ülevalpida
kes oma kodukoha iimbruses
olema oma põhilised
ja filosoofia; pntekldnüdmul^
je, et kõik valitsuse otsused
tehäkseT praegu ainult häälte
korjarüiseks. Irooniline on see,
hoolimata on konserva-läarsus
praegu
magi varem.
Järgniistel keskvalitsuse^ ^ ~
valimistel on vabamajanduse
pooldajatel Kanadas tõesti
raske leida .parteid,;.
raalne
§on, kes
rDavid
Ottawa kok-
. TORONTO ^(Queens P^^
Bureau) i — Äsja Ottawas
põhiseaduslik kok­sile
k ä e n o ii
siooni suhtes, mictoiilidgit^^^
provintsil ei ole, protestis
tario konservätüvide juht ^
valekuuldüste levitamises.
Grossman nimelt väidab, et
kokkulepe raames võib Quebec
nõuda omale osa Ontäriosse
tulnud immigrante, vähemasti
ühte viiest, mis tähendaks
rohkem kui 8000 immig
kaotamist aastas,
olevat lubatud 25
kõikidest inimigrantidest, kuid
praegu saavad nad ainult
8 '
a r t i k l i ; ,,Lps. Angeles Times'
William Eaton, kes ilmselt ise
TALLINN, Nõukogude Liit
(kuidas siin ön tunnustamisega?
— toimetaja) :-- Reisijad, kes
siinsesse lennujaama pärale jõua-
^ Möifd^nud reedel
ia jcaitseminjsteri Perrin
^Parlamendile oma
raamatu", milles esitati
järgmised nõudmisedj
; 1) Kanada vajab: 10 uut aato-mijõul
töötavat allveelaeva; mis
läheks maksma umbes 5 miljar-dit
dollarit. Laevad on va­jalikud
Loodeväina patrullims
'seks. • • ^V,- - ;
2) On tarvis mitmed uued
fregatid, relvastatud rakettide
ja helikopteritega, et võidelda
vaenlase allveelaevade yastu ja
eskortida konvoisid.
3) On vaja ka rohkem patrul-li-
lennukeid rannavalveks ja
polaaralade patrullimiseks.
Praegu on Kanada! selleks
ainult 18-Aurora tüüpi
pikamäa-luurelennukit.
4) Ri^ervarmee suurust tulel)
vähemalt kahekordistada—sin­na
kuulub praegu ainult umbes
23.000 inünest. '
5) Kanada ,,Leopard
(Lääne Saksamaalt osteiud
vanade tankide) asendamine
moodsamatega tuleb läbi vüa.
6) Ametlik teadaanne, et me
ei saada oma liikuvat brigaadi
evane ,,äitar^^ ära appi norralastele võimaliku
mille autoriks on keegi sealse invasiooni korral^ vaid
• " saadame need selle asemel
Lääne-Euroopasse, tuleb läkita­da
Nato-peakorterile.
Iga.
väd, pruugivad ainult paar minutit
taksode järele oodata, et linria
pääseda — Tallinna, mis on
Nõukogude Eesti Vabariigi pea-
.linn.";. .:•
See on täiehkuks kontrastiks
olukorraga Moskvas, kus reispil
tihti tuleb oodata rohkem kui terve
tunni, et saada taksosid lennuväl­jadel
või raudteejaamades.
V ahe näitab uutmist
kunagi head teenindust,-'ü
Egon Truve, kes on Majapidamis-teeninduse
ameti-isik Tallinnas.
;,Seda näete juba taksoteenindu-
:sest.";
Kuni möödunud aasta detsemb­rini
olid Tallinna 800 taksiautot
kõik riigi-omandid. Kuid nüüd on
juba vähema.sti 250 erataksot tee-eräpmandi-
uhkust ja tõhusust,
sest muist Tallinna taksoautosid
on eraomandid/ See on lubatud
Gorbatshovi -,uutmispoliitika"
raames, mille sihiks on riigimo-nopol
murda ja elu tarbijaile veidi
mugavamaks teha.
Inimesi julgustatakse võistlu­seks
siellistel alaäel nägu majade
ehitamine, autode parandamine ja
restoranide-pidamine. Mõned ön
end isegi kpoperatiivideks organi-
./^seerinud.•
-Ilma võistluseta ei saa me
Annetused/ testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksu­vabad.
Suunake oma anneitused
noortele ja teistele eesti organisat­sioonidele
0 ^ o
katidu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks, — Eesti -Maja, 958
Broadview Ave., Toronto, Oht.
M4K2R6: :
ligi 50 protsenti kõikidest im-migrantidest.
Immigrandid ei
taha Quebec'! minna^ sest seal
sunnitakse neid prantsuse keelt
6ppima, kuid Grossmani koha­selt
võidakse neid tulevikus sün-sinna
saata.
nistusše asunud. Ning täna
järgi otsustades (need autod on
märgitud illumineeritud , .eks­press'',
siltidega) paistab neid.
rohkem olevat kui riigitaksosid.
Truve ütleb, et tarbijaid on uue
teenindusega väga rahul.
Ka Läti pealinnas Riias ön tak-söde-
eksperiment edukas. Balti
vabariigid, kus Läänemaailma
mõju on palju tugevam kui Vene­maal,
on esirinnas , ,väikeäfindu­se"
alal, kus eraettevõtted/ lokka­vad.
Näiteks on Lätis asutatud
isegi ,,kbhtümiseteenindu:s''
(dating service), koduloomade-salong
jä isegi tõlla-teenindus^ kus
vanaaegsed kahe-hobuse kalessid
turiste läbi parkide traavivad;
Ning kui tehtud plaanid täide
lähevad, siis saavad eestlased
varsti paremad ja kiiremad parän-dustöökajad,
autodehoolitsuse
ning ehitusteenindüse. Sihiks ei
ole mitte riigitöökodasid ja teeiiin-dušbüroosid
asendada, vaid neid
ergutada võ i s 11 e m a e raet -
tevõtetega, mis samal alal
tegutisevad.
Selleks on kehtestatud keelus-liis-
feeglid palgatööliste ja eravii­sil
omandatud suurmasinäte
vastu, mis peavad takistama
kapitalismi taasärkamist. Ka
kõige paremal juhul võib uus
eraomandi-tööstus ja -teenindus
asendada ainult 1 kuni 3 protsenti
üidtQÖdangust-teenindusest.' ,
Truve ütles reportereile Tallin­nas^
et hüiid võtab veel tublisti
aega enne kui keegi endale midagi
uut ehitada saab - parandused ei
toimu ka palju kiiremini. ,,Seepä-rast
otsustasime me julgustada
sell ea last e k ö - o p era t l i v i de
'.asutamist,.,et-,täita teenindusüles-;
„VABA lESTLANi"
on vabade eestlaste häälekandja.
andeid, milleks nikiikud asutused
ei näi võimelised olevat," ütles
-•ta.. , \ ' ' ' - : • ; • [ • : •:
Seepärast tekkis peatselt vähe­malt
kolm suurt ko-operatiivi ma-jadepäranduse
ja ka uusehituste
alal. Eriti nõutavad on garaazhid,
sest Eestis on nüüd võrdlemisi
palju autoomanikke.RekoOunap
(arvatavasti Õunap ^hk Õunapuu)
• kes olevat 24-aastane insener,
ütles üles öma koha linnavalitsuse
juures ja sai ühe uue ko-op'i
esimeheks! Ta ütleb, et nüüd
teenib ta palju rohkem kui oma
endisel töökohal — umbes 450
dollarit kuus — ning tema käe all
on 35 ehitustöölist, kes töötavad
ühistegevuse reeglite järgi . K o ­op'ide
tegevust julgustavat ka uus
maks 11 s t a m i s - s ü s t e e m , mis
alguses ainult 3 protsenti
sissetulekust tulumaksu võtab.
Hiljem võib tulumaksuprotsent
kuni 10-ni tõusta, mis on Lääne
mõiste järgi ikkagi võrdlemisi
madal.
Hool imata entusiasmist
ko-op'ide' suhtes on suurem osa
kodanikke siiski veel äraootaval
seisukohal. Ning mõningad kom­munistlikud
ajalehed on juba
asunud negatiivsele seisukohale.
Näiteks kritiseeris hiljuti Moskva
ajaleht „Trud" üht eraalgatuse-kohvikut
liiga kõrgete hindade ja
halva teeninduse pärast.
Autoparanduse ko-op'id kanna­tavad
kindlasti samasuguse taga-vara-
osade puuduse all kui riigi
parändustöökojad. Ning ko-op-restõranidei
tohi serveerida alko­hoolseid
jooke. Reeglid ja mitme­sugused
pisiseadused ei ole üldse-
' gi veel selged ning seetõttu ei taha
paljud eraettevõtetega alustada,
enne kui asjad on selgunud. Kuid
tuhanded üle terve N . Liidu on as­jaga
algust teinud.
^'',::.--y--:.^' •••••••• -^-z^'- •::A.'T'.
Nr. 44
Kui üks loomaliik sureb välja,
oiu see omamoodi tragöödia sel­lepärast,
et seda looma ei saa
enam tulevikus kunstlikult teha.
ta on läinud ja ta eksisteerib
vaid tardunult piltidel. Maailm
on kaotanud ühe osa loodusest,
ja mis on tähtsam, ühe lüli
toidu-ja arengujärjekorras, mis
võib ka mõjutada ülejäänud
loodust. Meil on võimalik
loodust ja loomade väl­jasuremist
kontrollida ja me
teeme seda muidugi oma
huvides. Kas meil on samasugu­sed
võimed enese üle, näiteks
oma keele üle? Keeli on ka vii­masel
ajal välja surnud.
Võibolla me ei taipa nende
tähtsust?
Viimasel sajandil on meie
maakera tehnoloogia tõttu
tublisti kahanenud. Tänapäeval
on võimalik satelliitide kaudu
juttu ajada ükskõik kellega,
ükstapuha kus, kas maamunal
või isegi maailmaruumis. Sellest
on tekkinud omakorda uus
probleem: mis keelt rääkida?
Ameeriklastele on see küsimus
lihtne vastata. Kuna „me"
oleme tehnoloogia eestvedajad,
siis las kõik teised õpivad meie
keele ära ja läs inglise keel
jääbki maailma ametlikuks
keeleks. See on tõepoolest lihtne
ja ma lisaksin, lihtsameelne
vastus. On leiutatud ka kunst­likke
keeli ja koodisid rahvusva­heliseks
suhtlemiseks, et asja
õiglasemaks teha. Need kõik ei
ole muidugi labi löönud.
Aga vaatame korraks, kuidas
me siin Kanadas selle rahvusva­helisusega
tegeleme. Kanaöala-sed
on uhked selle üle et nad
hindavad etnilisi gruppe ja
näitavad oma liberaalsust
sellega, et siin on 2 ametlikku
keelt. Põhja-Ameerikas tundub
see palju, aga Euroopas on
olukord muidugi] hoopis teine.
Seal on riigid palju väiksemad,
igaüks oma keelega, aga siiski
on neil palju ühiseid probleeme.
Euroopa olukord on nagu
tuleviku ennustus ülejäänud
maailmale, kuna maakera jääb
aina väiksemaks. Nende lahen­dus
on mitte üht keelt välja
valida teiste seast, mida kõik
peavad tundma, ega ka et
mingit kunstlikku keelt välja
mõelda, vaid et iga inimene
peab lihtsalt rääkima mitut
keelt. Nendele on see nii loomu­lik.
Shveitsis on näiteks 4
ametlikku keelt.
Paari aasta eest tuli välja film,
mille nime ma enam ei mäleta;
igaljuhul, keegi ameerika õlifir­ma
esindaja viis oma tööstuse
Shotimaale. Seal tuli neil lahen­dada
mingi võõrkeelne prob­leem.
Kohalik shotlafte kahetses
et see polnud üks tema keeltest.
Kui talt küsiti, et noh, kui mitu
keelt sa siis räägid, nimetas ta
vist üle kümne keele. See oli siit-maa
publikule päris naljakas ja
kindlasti ka natuke uskumatu.
James Bond oli jälle omakorda
ühes filmis päris kangelane, kui
ta oli venekeelseid informatsioo-nilehti
lugenud. Keeleoskus võib
olla ka relv; lihtne, puhas ja
ejfektiivne.
Tahaksin nüüd tähelepanu
uuesti tagasi tuua eesti keelele.
Ma tahaksin arutleda, et miks
peaks keegi, kes eesti keelt
praegu räägib, seda aktiivselt
edasi harjutama, juurde õp­pima
ja edasi õpetama teistele?
PõJ\jused langevad kolmeks: