Vaba eestlane , August 1, 1978

              Ilmub 2 korda nädalas
ipäevof |a ndjapäevol
osca
Teisipäeval, 1.: a u ^ s t i 1978--Tiiesdayy: August I,- W2,
NEW Y O R K A u p a u k u d e arv
riigitegelasite vastuvõtmisel on vä­ga
:olulise tähtsusega, \ mispärast
vale ai^paukusid: võib- isegi riiki-den^
aJielisi siüiteid:rikkLida. Riigi­peale
lastakse rfcavaliselt 21 aupau-ku.
Sama iarvu saavad' kuningli­kud
külalised: Suursaadikud, va-litsusliikined,
kubemeiid; kind-raiid
ja admiralid saavad 19 au-paüku.
Edasi on tavaks lasta veel
17, 15, 13,11, 7 j a ^ aupauku, Dip­lomaatlikus
l^odekšis on täpselt
niääritleftud, kuipalju keegi pau­ke
saab. UŠA-s öh tavaks lasta
veel Memorial Dayi ja Lincolni
si^imipäeyal 21 pauku, ÜSA vaba­duspäeval,
4. juulil aga '50 pau­ku.
Lõima-Ameerilcas oleneb au-pauküde
arv sageli diktaatorite
või valitsevate (kindralite tujust.
Kui mõne riigiga tahetakse sub-teid
kaitkestada, lastakse selle
esindajale üksainus pau^^
; LEWISBURG ~ Pöderaalvang-ia
Lewisburgis, Pennsylvanias, on
kont, kuš veel ,jkehtib" karista-,
anine surm^uhtlusega. Karistuse
: iiiäärajaiks;ja otsuse täidevüjaiks
pole aga mitte ametivõimud, vaid
• vangla „omavalitsus"; Viimase
kaJie aasta joöksul on siin vangi­de
,ikohtu" poolt bukatud 7 ini­mest.
Vanglas töötavad kutselised
iimuk kes ,itöö'' ära teevad
teineikord paari kartongi sigaret­tide
eest. Surma nlõistetaikse pea-
• niiselt massimõrvareid, las^evä-gistajaid
j t taolisi. Näit. hukati
siin vangide kobtui poolt;, Bostoni
kägistaja, siis Kalifomia farmeri-te
massmorvar^ It."Kui nüiid kä
mitmekordne mõrvar Berkowitz
määrati sinna vanglasse, siis en­nustatakse,
et teda tabab peatselt
vangide karm .kohtuotsus, seda-enäm,
etBerkdwitz oma vastand­uks
iseloomuga viõib esile kuteudä
temarvastase meeleolu;
NEW YORK - Nalja pärast
Ega Onikeste Ottu ei ole
iÜeüldsegi mitte seda sorti
mees, kes koosolekuid pidi
käiks või seltskonnategevusest,
aust ja hiilgusest lugu peaks,
Koosolekiii-noorim osavõtja
võttis siis omakorda mõistli­kult
sõna, soovitas siiski kä
pensionäre ja noori iiiimesi
kasinate võimalustega arvesse
aga kui just kutsuti, siis seda- võtta ja - kirik keset IdUa
puhku ta läks.
„Ole meheks, meil uus asi,
juhatusse inimesi vaja ja sind
kohe hädasti tarvis," mängus
Mädarilm Mirka ja kaua sa
liikmemaks sai kuskile vahe­maile
nii almnise piiga poole
ära hääletatud.
Edasi jõuti päevakorras vali­misteni.
Esimees, juhatus, re-sõbramehe
kutsumisele ikka visjonikomisjon, igale poole
vastu jõuad pamia. Omal ka
vahest ahi vaja— nõndasi ori
kasulik, kui mõni heategu eest
võtta on Sellepärast siis läks­ki.
'
kandidaadid, esitajad. Kõiki
läheb vaja.
,,Tuleb sedasi kokku just
nõnda ^ pal,iu ametmehi, Ifui
meid siia koosolekule kokku
Hiidlased eMIasid Killamängudepiihuks Hiiumaale omase püstkoja koos selle JköiTal oleva vinnaga kae­vuga,,
mida näidati BameTV-jaama poolt kotialikesv ' • .'•^ -Foto:. Vaba Eestlane
• Pömpei hävis 24.' augustil 79. aastal. Elava , liiklusega linn mattus. mõne tunni Jooksul Vee-suvi
tulemäest langeva' tuha, kuuniade kivide jä laava alla nii paksult, et see kadus täielikult aja^
loost üle poolteistmeks aastatuhandeks. Pompei hävimine oU üks maailma suurimaist katastroofi­dest.
Omamoodi ön see müüd osutunud õnmistu seks arheoloogidele, ajaloolasile Ja turistidele.
Mitmed tuntud Ja tundma^ on tulnud," luges keegi osa­tud
tegelased olid juba kohal võtjad üle, aga seHist sündsu-ja
mitmed tülid veel juurde setut märkust ei pandud üle-koosöleku
kestel: mises lauaotsas loM mitte tä-
„Et vabandage, jäin veidi M e Ja peamees võitis kär-hiljaks
ja õigel ajal kollale ei mesti sõna:
jõudnud, aga mul need ja tei- »,Esimehe kandidaadiks esi­sed
ja kolmandad tähtsad as- tan härra Tõrukese " ja julia-jad
ajada ja nõnda e d a s i . . . " tu^iikmeiks need Ja need te-
Nagu igal koosolekul võeti gelased, kes küll osaliselt siin
siis sona, tehti ettepanekuid ei ole, aga mõned ilika on ja
ja vaieldi neid maha Ja tae- kas kegi on liende vastu? Ah
vas näis vaid piiriks, kulm ei ole. nii et kõik esitatud on
Linna elu katkes kui labüõiga- Augustusele. Aga edasi^.„Januaris
tult, nii äkki, et praegused sugu- armastab Veneziat!" ja „Vibius
põlved võivad minna yaatama Restitutus magas: siin üksinda
keegi HeiiryCarlin Kenne­dyl
lennukis stjuuardessile, et te-ina
kohver on l i i ^ raske, kuna
selles on pomm. Lennuki välja-lend
pandi seisma ja' teostati
: põhjalik läbiotsimine: Pommi ei
leitud. Carlinarrteeeriti ja läheb
• nüüd kohtii. alla.
kuidas Rooma maailmariigi ©la-nikud
asusid jä elasid meie aj a-arvamise
esimesel aastasaj a i . On
nagu oleksid elanikud hetkeks,
läinud kuhugi, jättes pagari- ja
kingsepatöö või veinijoomise va­heks
ajaks poöleii, nn et me hi­lisemad
sissetungijad võime pii­luda
sisse pompeilaste uksepraost
või lukuaugust.
. Tänavu korraldati Londonis
väga ulatuslik näitus Pompeist.
Selle korraldajaiks olid aijaleiht
Daily Telegraph koos ühe -suure­ma
tubakakompanuga. Vümased
on. praegu Inglismaal! innui^ad
kultuuri ja spordi toetajad. Näi­tus
jättis esim.esel korral yäihe
jaheda mulje. ;
JAKARTA — Indoneesias asuv
Ki-akatau tulemägi on alustanud
tege\rust pärast 95 aastat kestnud
va&imist. Esimesed suitsupilved ja
laavakivid hakkasid 19; juuli õhtu­poolikul
kraateri kohal õhku tõus­ma.
Peagi levis tume suitsupüv
nelja Erakatau- saarterühma kuu­luva
saare kohale,. mis asetsevad
Jaava ja Sumatra vahelises väinas.
Aastal 1883 tabas saarterühma ras­ke
hävitus, kus s m 36.000 inimest
ja kohnandik saarerühma ; suure­mast
saarest vajus., mere ajlla.
Praegused pursked oh olnud utiel
väifeel saarel, mis tõusis merest
44 aastat pärast nimetatud suurt
••jmrset. / v-
Maaihna muuseumides on nii
palju Pompeist leitud esemeid,
vaase, küünlajalgu, kaelakeesid
ja muid ehteidy et on raske te­kitada
külastajaile Jahmatama-mõju.;.
•
igatsedes XJrbane kõrvale", kui
vaid võtta üksikuid näiteid; eri-liiki
kuuluvaist märksõnadest.
PompeHaste elu näib olevat ol­nud
roomlaste väärikusest ja ha­ritusest
ning 'teiselt poolt lõuna-maisest
tõkestamatust .iseloo­must.:
Roomlase ^kirjeldus on ala­t
i olnud secitud mai^ori või
pronksiga, seaduste kuulekusega,
karmide inimeste ja kõvaikäelise
distsiplithirahvana.
Pompeilästest jääb aga mulje,
et nad piid palju tõeilisemad Va­hemere
inimesed, jutukamad ja
kuuihayerelisefmad, ikiired, lepita­matud
ja meelt muutvad, teine­kord
koguni hirmutavalt julmad.
Neis inimestes oli palju kreeka
egiptuse ja aasia rahvaste verd;
nistlikele maastikumaalide tegi­jaile,
kelle töid oli näitusel suur
valik. Ja sama oskuslikud, k^^
lad polnudki ehk samad kunst­nikud
olid need käsitöölised, kes
tegid pompeüaste majades miosa-ikkaunistusi.
Sama tunnustuse meisterlikku­sest
võib anda neile impressio
Seinamaalide ja mosailkpiltide
vahel kulgeb kultuuri- ja sotsi-äalaj
aloo erajldiispiir. Mõsaük on
odavam ja näib, et 79 suvel ei
olnud Pompeii enam nü palju va­ra
kui öii emie. Vaesemaks j ää-mine
paistab majadestki. Palju
patriitsid, keHe^^; m^
tänavale varem ühepereikonnaela-müt
varjav müür, olid haikanud
neid j ägama väiksemäiks osa­deks.
Neist tehti äriruumid.
HAMILTON - - t i k s Siielco tööli­ne/
kes .än^eeriti juuni alul töös-tuse
väravas 9 grammi marihuaa­naga,
ütles kohius, et ,3a pead ka­sutama
parkoõtikat, küi tahad
Stelcos töötada, selline on seal olu­kord".
Kohtunik sellise põhjusega
ei nõuštunudpküna ta oli ise töö­tanud
sama kompanii juures mitu
aastat ja mõistis süüaluse kuueks
kuuks vanglasse pluss üheks aas­taks
proovile. . . ;
; NEW Yi^RK—- 50.000 homo­seksualisti
ja „nende sõpra"
marssis pühapäeval 5 avenüül,
nõudes homodele „seaduslikke
õigusi". Paraadile oli tulnud ho­mosid
k a kaugemalt, isegi Was-
•ningtonist ja Montrealist. ^
SAUSALITO — Ban Francisco
omaaegne iuulsaim lõbimaine ja
imrastine ^bordellipidaja Sally
Stanford, nüüd 75| a. ^ n a , läks
aastaid tagasi erru^ sukeldus po-lütžkasse
ja on praegu Sausalito
; limiaikese linnapea. Tema elukäi­gust
.valmib nüüd; pikantne film,
kus Sally osas esineb Dyan Can-
Djon. •"
Ometi rääkis näitus palju. Ese­med
tunnistavad kui erakordselt
kõrgetasemeline ja mitmekülgne
oli rooma kultuur juba esimesel j
aastasajal. Pompei oli Suhteliselt
rikas. See asus ju Kampaariia vii-jaka^
juur^ j a puuvilja kasvata­vas
maakonnas. See pii Naapoli
lahe ranniku rikaste suvilate
vööndist j a ujulate piirkonnas.;
Sealseil patriitsidel ja nimekall
linnaikodanikel oli jõukust lasta
teha >ronksnikerdusi oma suvi-laile,
seirkmaale beade kunstnike
poolt ja raairetseda majapidamise
esemeid, mööblit ja igapäevase
elu tarberiisitu, mis'tehtud oskus­like
ja stiilitajulike ametimeeste
Iga teine pompeilaiie tmidub
olevat olnud kaupmees, nende
poodide rohkus amiab tea.tud vn
teid linna ja selle ajaloo arengu
le: Esimene iimi-asustuš Pompe
kohale olevat v tekkinud mõned
sajad aastad enne Kristuse sün­dimist;'
kui .kreeklased rajasid
oma; asundused Itaalia ramiikule.
jõiula taheti.
Uus põhikiri sai mitmete
teiste eeskujul ligilähedalt val-misvaieldud
ja vastavatele or-ühel
häälel valitud." r
Kerge vaevaga,,ühei hääle-tõmbega
olid valünised klaa­rid,
enne kui pikatoimelisemad
ganitele, kolIeegiumUe või nõu- asjast üldsegi aru sada Jõud-kogule
paranduste läbiviimi- sid.
Ometi see oli väga väike k o t o -
lik, ega mingi eriti õitsev loova
kultuuri keskus. Kui sellises
väikses ja kõrvalises Pompeis oli
jõukust muretseda: selliseid aar­deid,
mis: siis võis veel olla Roo­mas?
: :;/:\-^
•Kuidas võis ka;elu kihada Roo
mas kui vaike 20.000 elanikuga
Pompeigi oli nagu mingisugime
sipelgapesa;.
•Sellest räägivad juba, seintele
tehtud kirjutused, mitmesugu­sed
hüüdsõnad, küdusõnad, ar-muavaldused
või roppused.
millega pompeilased tundvat pä­ris
spontaanselt ja voolavalt aval­danud
_ oma meeleolusid, lootusi
ja, tundeid. „HääletaLucius Papi-dus
Sabinu^ele!" „Campylus soo­vib
õnne Nerole j a Poppealel'*,
„Keiser Augustuse ©ma oli ainult;
inimenel" Viünane tundub mingi
põrandaaluse vastasrindlase äh-
Need esimesed elanikud asetu­sid
lägedaile künkaile, mis suun­dusid
kagusse Veesuvi nõlvalt al­gavast
kõrgustikust. See oli Naa­poli
laiite suubuva Sarnqjõe ja
Naapolist kagusse kulgeva igiva­na
tee ühtumiskohal, kus kohtu­sid
kreeklaste ja muinasetrus-kide
piirid:
:Arheoloogiliselt järeldades ehi-;
tati Pompeid rohkem' kui üks
kord. Kuigi see kunagi ei kasva­nud
suureks tuli sellest siiski
tähtis äri- ja liikluskeskus Roo­ma
keisrirügt algusajal. Pompei
majadest leitud kunstiesemed
räägivad nende rikkusest. Vaeseil
linnaelanikel poleks olnud sellist
jõukust osta: neid suurepäraseid
seinamaale, millega Pompei ko­danikud
kaunistasicl oma majade
seinu. Need on hurmavalt idüUili-šed
maastikud suvilate ja: lam­pidega,
neis on pilte puuviljast ja
loomadest; stseene jumalalugu-dešt:
ja ppi^treesid. .
Näituse
ön kaksikportree,, mjs esitab abi­elupaari,
kes kõigest otsustades
olid pagar oma naisega. Mees toe.
'tab oma lõuga pa^rusrullüe,
tal on natuke lihtsajooneline na-^
gu, ta mõjub .aeglaselt mõtleva­na
oma suurte pruunide silmade­ga.
M s e l ^on südaamlik, natuke;
ebakorrapärane nägu. näib kiin­dunud
ja arukas. On võimalus, et
tä pidas pagariettevõfcte raamatu,
pidamist >kmia mees tegi käsitöö.
Tundmatuks jäänud kunstnik ori
Põhjus,miks Pompei' oli 70-
aastais minema allamäge, võis
juhtuda loödusvõimudest, maa^
värin oli seda ja naaberlinna Her-cülaneumi
raputanud aastal 62
nii tugevasti, et parandustööd
veel 17 aastat hiljem olid lõpeta-,
mata.. ; : . : '
. Samuti: oli toimumas sotsiaal­ne
muutus. Vanad patriitside pe­rekonnad
labkUsid: linnast ja
uued sotsiaalsed kihid tõusid ma­dalamalt
ülespoole. Olukorda ise­loomustab
bästi luuletaja^ M
sek edasi antud. Sügiseks p i ii
valmis saama,
„Kui on uus asi, siis tuleb
esmajoones kindlaks määrata
liikmemaks. Mida arvatakse ja
mUlist aastamaksu soovitatak­se?"
kiulutas koosoleku pea­mees.
,Aga ise ma ütlen, et ei
maksa väikeste veeringutega
mängima hakata ja seda ma li­san
ka veel, et raha pole üldse
mingi küsimus, sest ega see.
maaUmast otsa saamid ole.
Kui aga peaks mingi eriliselt
väärikas rahavajadus teklci-ma,
Siis mina ise ja isiMikwlt
olen nõus asja igal. ajal suure­ma
lisasummaga toetama."
Nõnda tema ütles.
„Ega maksa koonerdada. Sa^
da rubla aastas, see on paras­jagu
soliidne maks,"
üks asjalik, osavõtja.
„Aga nii ei saa ju liikmeid,
kui katsuks viie dollariga,"
vaidles vastu keegi teine.
,,Pole vajagi- Tähtis on raha
ja tegutsemine, palj:iide tege­laste
aga piskukese raliaga ei
tee midagi ära."
Edasi Imlges koosolek täie­likus
üksmeeles päris lõpuni,
mUle Järele tehti pilte küll ju.
hatusest ja muidu Osavõtjaist
ja igaüks naeratas.
Koju minnes usaldas Oru-keste
Ottu Mädriku kirkalt
küsida: •
,,Vaata kui hästi need vali­mised
nüüd uuel ajal läbi
viiakse, ei ole vaja iga kandi­daadi
pärast hääletada, kätt
tõsta või nime sedfeleile kirju­tada.
Kõik on ^tte kalkuleeri­tud
ja hea, et meü leidub me-hi-
naisi, kes seda seltskonna-tegevuse
koormat ikka vaba­tahtlikult
ja heal meelel kanda
võtavad. Või mida sina sest
asjast arvad?" "
Äga Mirka es arvanud mida-an^
as gi, naeratas nii ro^ikeni Mona
Lisa moodi omaette ja mõtles:
,;01gu see koosolek mul esi­meseks
ja tagimiiseks |cor-
•raks..." •
Ja ärge te arvake, et see oli
see koosolek, mida teie mõtle­te,
vaid too oli hoopis ü|cs pä­ris
teine.
, . , Mississippi • State University
na^Klrokse majanduslik olukord, lõpetas BS kraadiga aianduse alal
kes pidi oma majast osa lõbuma­jaks
üürima, osa ärimeestele ja
ühe osa kortsu avamiseks ('mille
ühe ettekandja nimi Iris on sei-:
nale kirjutatud), siis: võib teba
! järelduse, et peagi oleks uus
ühiskond senise asendanud!.
Saima mulje annab ruumi suu­rune
seinamaal, mis kujutab: pul­mi
mingis Dionüsuse usulahus,
kus alasti olev jumala maski kan-
Kalju Erik Bpok. Ta kavatseb
asuda tööle omal alal kesk- või
löunarosariikides. Mississipi iili-kcol
tähistab täiiavu IQO-a. juu­belit.
-^V •
diaatorite juurde. Mõned katsu­sid
päästa oma raha j a hõbedat
keldreist, teised komistasid põge»
dev preestrinna peab : talitust j nedes/ niõned sõdurid jäid; valve.
oma: abilistega. Ponipei oli ühis­kond,
kus. materialistlik ja iga­sugused
ebamäärased usulahud
nügisid üksteist nagu:mujalgi ja
juudamaalt tuhiud uus usk liikus'
veel pimia all, olles oma iseloo-muit
revolutsiooniline,: valitseva
ja tuttavaks saanud maailmavaa­dete
ähvardaja.
Kuigi natuke vaesestumas, oli
Pompei siiski ,pulbitseva eluga
linn, kus Veesuv seda. 24. augusti
hommikul.;79. aastal plabvatades,
mürinaga taevale tuld, väävlit ja
tulika heites hakkas ähvardama.
Suitsupilved katsid peagi taeva,,
nagu noorem Plinius oma kirjast
Tacitusele: märgib.: Suurim osa
Pompei ja Herculaneumi elanik
kest pääsesid, näd jõudsid eest
jooksta. Aga kõik ei jõudnud,
kaks gladiaatorit jäid ahelaisse
amfiteatri keldreisse ja nende lä­hedal
oli ehete järgi arvates r i -
postidele.
Gaas uimastas nad ja nad mae­ti
tuhka ja laavasse, mis neid kui
kott ümbritses. Aj aj ooksul, ] aip
kõdunes j a jättis järele tühimiku
mida hiljem arheoloogid on kipsi­ga
täitnud.; Selliseid mälestusese­meid
oli näitusel kaks, surmava­ludes,
viski ev koer j a noor tüdruk
kes magas kõhul. Ta oli tõmma­nud
seeliku üle pea oma näo
kaitsmiseks.
vardus end jumalaks tunnistaaiud
Selgeiniä tunnistuse katastroo­fist
annab läbilõige linnast, kus
linnatänavaile ja ehitusile on
langenud hommikul 1,2 meetrit
tuhka ja vulkaanil isi kive, peale­lõunat
langes veel sama võrray
nii oli kogu linn 5—6 tunni jook­sul
maetud 2,5- meetri paksuselt.
Pärast oli sellele lisandunud veel
aastasadade jooksul ligi neli
meetrit mulda. M e s 17. sajandil
Talunik jutustab naabrimeheie:
,„Häda lielimaga! Juba kaks ööd
olen maganud laudas, ©t. teda
poegimise juures aic^ata, loiid
pagänanahk ei mõtlegi poegida."
Naaber: „Kui lehm riäeb sind
laudapõrandal magamas, 'võib­olla
ta arvab siis, et ta ongi juba
vasika sünnitanud?'' ^
Härra Nõserik seisab kohtu­laua
ees. Ta Oli lajätanud oma
laia töömehe käega ämmale vas­tu
vahtimist. Kohtunik määrafe
karistuseks 103 dollarit.
j,Miks just 103" doUarit?" imes­tab.
Nõserik. •
;',Kolm dollarit trahvi 1 ja sada
dollarit lõbustusmaksu.'
. •. '• * •.'••.:
• Kaubasell ^raudteerongil näeb
noort jalcena nimna. Häbematüüt,
nagu kaubasellid taevaliselt on, ta
paneb käe nimna-põlvedele. Nunn
vaatab mehele tõsiselt otsa ja üt­leb:/;
• / , ' : ' -
,,PsaIm 90, rida 5."
Kaubasell jääb: mõttesse ja võ­tab
käe ära. Kui ta j õuab koju,
otsib ta, pühakirj a salmiraamar
tust vastava koha üles. Seal sei­sab:
„Sa oled õigel teel/' > •
kas; pätriitproua, millest võib; satuti kogemata linnale ja seUe
ilmselt iseloomukujutuse raelster. imetleda, et mis tal dii asja gla» • lugemaitiiile aardeil©.
„Missugusesse fakulte^ti sa
said Õppima?" /
„Ar&titeaduskonda."
„See on hea! Mina astusin loo-maarstiteaduskonda.
Kui lõpeta­me,
siis voihieilksteist ra^vida."
:Š.