1978-08-01-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA E E S I M ^ tefei^ , ÄiigusV 1,1978 mpun Jiiuli alul Moskvas peetud kergejõustikuvõistlustel heitis 30-aasta-ne nõukogude liiklusõpetaja Boris Zaitshukesimek korda vasara üle 8() m piiri. Uus maailmarekord' on nüüd 80.14. Endine rekord oli, lää-ne- s^kslaseWalterSchmidti niinel tagajärjega 79.30, kes heitis selle: 1975. aastal Frankfurtis. Zaitshuk oli tänavu varem heitnud maaihha edetabelis teiseks olnud tulemuse Zaitshuk saab augustis 31-aas-taseks. Zaitshuk ön 185 sm ^kk ja kaalub 95 kg. Ta oh harrastanud vasaraheidet' juba 14 aastat, kuid esmakordselt ületas 70 m piirijoone alles 1975; aastal, mil esimeseks tulemuseks oli 72.38. Montreali olümpiamängude aastal ta heitis 75.42, aga ei pääsenud selle; tule-niusega N. Liidu meeskonda; Möö-dimud aasta oli Zaitshuki peamine läbimurde aasta, mil ta ületas aasta tippniehe Karl-Hans Riehmi. Parim tulemus oU siis 76.50, millega ta pääses aasta maailma edetabelis kolmandafe kohale. Praegune vasaraheite edetabel: Boris Zäitehuk, NL 80.14 Karl^ans Riehm, L.-S. 79.12 Aleksei Maljukov, NL . J.: 78.32 Roland Šteük, IdarŠaksa _:.: 78.14 Detlef Gerstenberg, I.-Safesa 79.64 Vladimir pmitrenko, NL - ^. 76.46 Manfred Huning, L.-Saksa _ 76.36 Sergei Litvinov, NL 76.22 Jochen Sachse, I.-Saksa _ 75.22 Juri Sedyh, ] ^ - : J - , . - _ 75. Aleksei Spiridonov> NL _ - - _ _ 75.02 Aleksander Bünejev. NL . 7 4 . 98 Karl-Heinz Reismuller, I.-S. 74.70 Jüri Tamm, Eestil 74.58 Ebaämetiike teadete kohaselt oli olümpiavõitja Juri Sedyh kolm nädalat tagasi Tbilijsis heitnud 79.90, mis oli üle endise maailmarekordi, kuid selle kohta pole saadud kinnitust.''-^ vv.:•^•• . Siguse YSlštSusteks Ameerika ja maailma üks parimaid kõrgushüppajaid ja endine mäailmarekordj omaja Dwight Stones kaotas loa võisilüstest osa^ võtmiseks, kuna talle makseti te- , levisioanisaate Superstars'is esinemise eest 33.()00 dollarit, mille ta kinkis Desert Oasis Track Club'ile. Seda spordiklubi kontrollib ta oma perekond ja klubi on registreeritud Kallfornias kui äriline ettevõte. Rahvusvaheline Kergejõustikuliidu (lAAF) esimees Adrian Pau-len seletas prantsuse spordilehele j^UEquipeV': ,,Kahjü küll, aga rae teame et Stones on selle seltsi ainus lüge^" Paulen mainis^ et tal on olemas kõik täpsemad andmed ja tõendid juhtunust. Stones'i juhtumis ei ^ole kergendavaid asjaolusid. Ta ©emaldataikse - võistlustelt eluks-ajaks, kui ta ka rahad tagasi annaks^ Stones on vihane. Endine maailmarekordimees/ kes on alles 25- aastane ja suure tulevikuga, on hakanud võistlustest Osavõtmise õigust nõudma kohtu kaudu. Samast programmist osavõtnud Jane Frederick, Kate Schmidt ja Francie Larricu võitsid TV-prog-rammis vähem ralia^ kuid ka nende kohta pandi maksma võistlustest osavõtmise keeld. ; Brjanskis peetud N. Liidu ameti-tihingute meistrivõistlustel saavutas kuldmedali Tarmo Valgepea, kes hüppas kõrgust 218, jättes sama tulemusega teiseks Tiit Pahapilli. Ramon Lindal oli esimene teivashüppes tulemusega 5.30, Gennadi Organov 200 m jooksus 21,27. G". Orgänov oli parun kä sprintnerite mitmevõistluses saa\'utädes 100 m 10,73, 400 ni 47,8. Hõbemedali võitis Lea Griffel 800 m jooksus ajaga 2.06,9, pronks-; medali said Heli Mägi kaugushüppes 6,15 ja Veronika Miriina kuulitõukes- 16.62. Põikread: 1. Eesti rahvatants, 7. Tähed, millega inglise keeles märgitakse tähtsat isikut, 9. Koht Tallinna lähedal, 10. Geomeetriline keha, 11. Näo osa» 12: Raskekelva peetud N. Liidu meistri-ujufnisvõisthistel sai hõbemedali Kaire Indšikson 100 m seliliujumises, tagajärg i.06,02 ja 13-aastane Marina Trofimova 200 m komplel<s-ujumises ajaga 2.25,17; viunane sai pronksmedali veel 400 ra kompleksujumises, aeg 5.10,79: Kõik eel-poolsed on uued Eesti rekordid. Kolmanda tipptulemuse saavi tas Marina Trofimova veel 100 m lib-likujumises, aeg 1.06,28. Uued rekordid On veel Ivar Stukolkini 1.53,85 200 m vabaujumises, Gunnar Tõnningu 2.14,11 200 m ja 4.42,23 400 m kompleksujumises, Marma Sharajeva 4.40,,34 400 m ja Monika Võsu 9.36,80 800 m vabaujumises. Finaalides tulid 4—8. kohale Liina Kruus, kes tegi loo rti vabalt 1;00,66, Terje Tomson 100 m liblikat 1.07,00, Margus Kukk 100 m liblikat 57,96 ja Kaja Indrikson 100 m selili 1.08,34. Nii tugevalt pole Eesti ujujad viimasel ajal esi-nenud\ ja Eesti rekorde uuendanud. Tallinnas peeti N. Liidu kritee-riumisõidu meistrivõistluste kolmas ja viimane etapp. Kahe etapi järel oli juhtimas 1976. ja 1977. aastate meister Aavo Pikkuus, kuid Tallinnas seiras teda ebaõnn, ootamatu rattaiike ja kukkumine põhjustasid punktide kaotuse ning tuli leppida teise kohaga. Meistriks tuli venelane A. Averin 90 punktiga, teine A. Pikkuus 83 punkti ja kolmas leedulane V. Galinauskas 66 punkti. Uue Eesti rekordi jooksis Dnep-ropetrovskis, kõrgemate põllumajanduskoolide võistlustel ° Ene Jü-risma, võites 400 m tõkkejooksu ajaga 61,7. Nädal tagasi oli ta jooksnud sel alal uueks rekordiks 62,4, kuid tütarlaps on heas vormis ja ületas peagi; oma, nimel olnud rekordi.';'; Riias peetud N. Liidu ulatusega jahilaskmise võistlusel saavutas kaarrajal esikoha Peeter Päkk 197 silmaga. ;. meeskonna liige, 13, Lennuki juht, 15. Kohta, paika, 16. Kõrgmäestikus ronimisega seotud turism, 19. Kaaviar, 21. Märguanne, 23. Riln-äas, 24. Mudel, 27v Kerjus, 28. Jumal — saksa keeles, 3Ö. Juurvili 31. M. Metsnurga teos, 32. Veime Püstread U 1. Kolmikkonsonant 2. Tegevuses, töös, 3. Tuntud naistegelane iseseisvas Eestis, 4. Juhib teisi, 5. Põhi, 6. Võeti nahka maha, 7. Puuvill. 8. Naaber, üleaedne 13. On suurlinnades autosõitjale tiliti probleemiks, 14. Sugulane, 17 Kange vedelik, 18. Muinas-egiptuso jumal, 20. Taltsutamatu, 21. Ärkav 22. Vedelikumõõt, 25. Varrukatet üleriie; 26. Vaikselt, 29. Korteri os (käändes). RISTSÕNA NR.' 970 LAHENDUS Põikread: h Turvas, 6. Vapper 10. Urgas, 11. Külili, 12. Imelik, 13 Alumine, 14. Enam, 16. Ette, 18. I>üün, 19. Innustus, 22. Kana, 24. Korsaar, 25. Tormine, 27. Vist, 29. Peremees, 32..Sink, 35. Laar, 36. Eale, 37. Tuunika, 39. Kaktus, 40. Omlett. 41. Vilho, 42. Tõstuk, 43. Erutus. Püstread: 1. tekkel, 2. Relvad, 3. Aula, 4. Sri Lanka, 5. Karmiin, 7. Ahne, 8. Palett, 9. Rakkes, 12. Inin, 15. Münster, 16. Esimene, 17. tunne, 20. NatSK 21. Hosea, 23. Ar-^ ve, 26. Otsekohe^ 28. Isendid, 29: Plakat, 30. Raskus. 31. Elus, 33. Kadett, 34. Pettus, 37. Turu. 38. : Amor. •• • :'•;• :•'; MÜügill': iid Saat^kiüu »VABA EESTLASE" TALITUSES — Pargi ..Kontinuiteet, vanapoiss", naera tss Cluff magusasti, nagu oleksime vanad sõbrad, „sina leidsid relva,, sina võtsid ta inaast üles ja panid ümbrikku, sina viid ta ka laboratooriumi. Et sa hiljem võiksid vanduda, et see on just seesa-ma püstol, mis sealt metsa alt tuli, ja mitte mõni teine kurikuulsa mõrvameeskonna poolt asemele sokutatud või ära vahetatud. Aga sa kindlasti teadsid seda juba isegi, eks ole, Harv vanapoiss?" ,,See pole tarvilik, kui relva teüe siin jüle annan jä talle oma mit-siaalid peale panen", arvasin mina. „Siis tean ma kohtus tunnistada, et see on sama riist." ,,Ähaa", naratas Clüff, j^aga: samuti võid sa sel jiuhul sõrmejäljed, laiali määrida — kui sa seda juba teinud ei ole. Ei, kallis poiss, sina leidsid ta, sina vü ta laboratooriumisse — kui midagi valesti on, läheb see sinu krae. vahele, mitte minule. Eks ole õigus> poisid?" Poisid müpasid loginal kohvi ja noogutasid tagant õigus muidugi, staäbiseersant. Sina oled-meie üle-mus, sul on alati õigus. ,,Aga siis pean ma ületunde kirja panema", õiendasin, „kes selle eest vastutab?'- „Ära selle üle muretse", arvas Cluff, «lasen smd ajutiseks mõrva-nleeskonda ümber paigutada, okei? Ja kirjutan ise ületunni-lehele alla. Muuseas, kus on su tahmanäo-line konstaabel?" „Kes?" y.. „See kirju kass, kes mõrvakohta valvas. On ta ikka veer seal?" ,,Rick Naylor? Ma arvan, et ta on koju iläinud. Ta istus öö otsa mõrvakohal, ilma lõunatunnita." ,>Okei, seersant Kork — kas sa oibksid nii lahke, kui ma tohin paluda, et sa ta üles otsiksid ja muiu jutule saadaksid?" „Ja misjaoks, kui ma küsida toh i n ? " . / - / . - „ S a ei tohi küsida, neetud veelkord! Miria- olen selle, mõrvameeskonna ülem, ja nüüdsest peale oled sa mu otsekohene alluv. Tee mis sul kästakse, inimeseloom, ja ära jobuta rumalaid küsimusi!"' Tundsin/kuidas mul pikkamööda kael punaseks läks. Asetasin ümbriku mõrvarelvaga ettevaatlikult Glüffi nina alla lauale. „Siin on teie asitõend, s^aabi-seersant Gluff. Nüüd ma (lähen koju, mu teenistusaeg on läbi. Kui mulle midagi veel öelda kavatsete, käige palun staabiseersant Byron'i .kaudu, tema on minu iilemus." . Ma pöörasin end ümber ja jalu- Kui staabiseersant Byron'i lauast mööda sammusin, oli see just parajasti telefoni peal. Ta tõstis kae ja hüüdis: • /„tJks minut, Harvl" ^ . Jäin seisma. Byron lõpetas tele-fonücõne ja asetas toru hargile. ; „Staabise©rsant Cluff pallis, et ma smd mõneks tunniks talle laenaksin. Ta 'tahab, et sa selle leitud tuliriista laboratooriumi viiksid— kontinuiteedi pärast, et asitõendus-te ahelas lünka ei tekiks. Okei?" See sunniku Chiff oli niisiis de-tektiividetoast, paarkümmend sammu eemalt, ByronEe heiista-nud, et see mind kinni püüaks, enne kui uksest välja jõudsin. No mida sain mina selliste kurikavalate võtete vastu teha? Byron oli mu otsekohene ülemus ja ma pidin tema käske täitma. Asusin minekule. Konstaabel Rick Naylor tüli mulle välisuksel vastu.; '•. „Hei — Rick, staabiseersant eiuff tahab sind. oma kontoris näha. Tahab sulle nähtavasti aukõrgendust anda, tehtud tubli töö eest. Panin sinu eest hea sõna sisse, ma ise olen nüüd ka. m'Õrvameeskon-na lüge!" Rick naeratas valgete hammaste välkudes. , ,Tänan, seersant. .Ma pean seda meeles." . Sa väike vaene miist lammas, mõtlesin. omaiette. Sa ei teagi, et sa lõvikoopasse jalutad. Aga eks igal oinal tule kord oma mihldi-päev:/; •'• / Laboratoorium oli all-linnas, Ša-damapuiesteel. Pidin end eesukse juures sisse kirjutama, siis anti miille paberilip^as, millega Võisin i minna. Läksin läbi mitme ettekanded noortele L. Wahtras — LUvaklass Ravlmtaiiped, 250 retseptti Enn Nõu— Vastuvett Anna Abmatova — Marie Undeir — ReöEnIöBsa iH. Michelsbn ~ Skautlikul teel. E Michelson--Noorsootöö radadel H. Michelson— Eesti radadelt Eduard Krants - Lnmeliitlased (luÄusMogu) Bona Laamaii — Mis need slpelgaifl (luuletuskogu) Estonian Offlicial Qiiidr Paul Laan ~ Mõttelend — PUte Jii peegelM Karin Saarsen — Lohengrinl lal Immine Herbert SaJu— Utoopia Ja futuroloogia Triinu" üksiknumbreid A. Kubja --^ Kadunud kodud -"-mUlostused A.Kubja — Mälestusi kodüsoareRt | A. Kubja-Palukesed E. Uustalu ja R. Moora — SoomcpoJsüiä 426 1k. + 6i^.ifotosld Leho LuQüste — Alamuse Andros biograafi line jutustus kii^anlk Oskar Lutšiist L. Lumiste — Atlandi abnaü L. Lumiste - K^^^ A. Vomm—-Histsönad I i A. Vomm— Ristsõnad IH A. Vomm-Ristsõnad III A. Vomm - Ristsõnad IV Ants Vomm — Minu hing (luuletuskogu) KEerme - Surnud laovad ja ellavad mälestused , K. Eerme — Päevata päevad ja ööta Ööd B \ S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu) Aarand Roos -^.Jumalaga, Km Ja ErzisruM X J. Pitka - Rajusõlmed A. Käbin-Vaim Ja muld Urve Karuks — Kadakondorduuleiiuškognj) H. Oja r- Koputused eneses (luuletuskogu) H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu) A. Ktirig — Mis toimub Soomös? E. Sanden — Mitme nHo Ja nimega Aarand Roos —. Jwiitide JktanJsBgffls Tallinnas • RAAMATUID MSTEILE: 2 ^ aa 3.- 4.30 0.- 3.- 8.- 5 - 18 19 40 39 39 39 89 19 15: 5.- 29 m 18 4.60 85 150 • 25 20 14.- 85 9.65 40 2.1C 40 40 2.50 w 20 2.25 20 2.25 20 2.25 . 20 20.- 40 1.50 •49 4.- . .40 4.— W 80 ^8.80 40 40 t-^ • 20 1.50 25 2.75 25 14.-. 50 12.50 50 6.— • ^ • # Kalevipoeg - Õppe- ja tööraamat last/ele Õpeta mind lugema I — (öppp > ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvltrlikis) Õpeta mind lugema 11^ õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvltiiU^is) EesM Sjeele Harjutustik I m 60 40 4.-"' 40 2^5 pika ja keerulise koridori, mööda lahtistest ustest, kus valgetes kitlites mehed ja naised lettide taga askeldasid, kemikaale ühest klaasist teise kallates ja leegitsevate Bunsen-lampide kallal torkides. Ja kell ei olnud veel üheksagi hommikul. Ilmselt oli: siin' innustunud, aateliste teadusemeestega (ja naistega) tegemist.; See lühikesekasvuline, tüse välismaalane, kes ballistika-ösakon(}a juhatas, oli ka varasest tunnist hoolimata oma töölaua taga. Ta nimi oli Jan Kroma või midagi sellesarnast. Tshehhimaa mees, nime järgi. Ta aktÄcnt paigutas tä ka sinna kuhugile Praha ja Kiievi vahele. ,,Jees'S ütles ta, „ja ja. Miida võine tääna hoomikul tjeje heaks tjeha, ja, mu kaalis härra?" „Doktor Krcma?" „Ja ja, sjee olen miina." ,.Mul on siin üks tuleriist, doktor, mida on arvatavasti mõrva juures kasutatud Ma tahaksin sellega ballistika-proove tehaj kuuli-võrdlusi ja nii edasi — samuti sõrmejälgi võtta, kui neid relval on.";- • •V;. „Ja ja, kjüll miina tean, kjüll miina tjeen. Jätke siia.'' - , -Seletasin, et mul oli asjaga kiire. Kuna mõrv alles täna hommikul juhtus jä mõrv'a#" hüppesse pääsesid. Oleks soovitav nii kiiresti kui võimalilc teada saada, kas see siin on mõrvarelv. Laip on arvatavasti siinsamas laboratooriumi surnukuuris. Doktor Jan Kroma asus telefoni juurde. Rääkis ja õiendas, siis tuli pead raputades mulle uuesti nina alla, alt üles vaadates. kaurdile, söötis kaardi suurde masinasse, ja paam schmdi purast tuligi masinast vastus — iUisti kaardile välja kirjutaiud, nagu kõige peenemat sorti ma.sinakirja-mamsli poolt Revolver, Iligh Standard, kaliiber 22, ilholfsa laskUj rnporditud varastatud USA-s, Flinl, Michigan. Omanik Noah Webster, raporditud Michigani osariigi {x>litsoiio augustis ^el aastal." ,,Ahaa, njüüd on valge vjiUjas!" juubeldas doktor Krcraa. ,,Njülid mc võtame kontakt MiehiganI osariigiga;" • ..See käib Budalo kaudu*', seigi- I tas meile raali-tüdnik, seal on FBI (Federal Bureau oi' Investigar tiqn) barukontor. Aga et^ FRI-ga ühendusse astuda, on meil autori-satsiooni tarvis — ja autoriseoriv ametnik peab olema vilhemall staabiseersant." „Se6 on okei*', arvasin mina, ,,staabiseersant Cluff on meie mõrvameeskonna juhataja saatke järelpärimine tema nimel." ,,See võtab paar minutit", arvas „Sii|^ kuidas on seerianumbriga tütai^aps. relvajjärai?" • „Okei, tjeje saatke, mjejc joonie Doktor Kroma uuris revolvrit kohvi'V arvas doktor Kroma. luubi abil. -' • .;Ja, siin oon njumbrid oon. Jiittegimegi. Niikaua kui tüdruk Oootage vjähe, miina proovin Buffalo FBI peakorterisse Telex-kompjuuteris. Tjülge kaasa, pa- masina kaudu teate saatis, kuu-l " " - " . . mendas Jan Kroina BunsenMam- Läksin talle järgi, tä tööruumist bigakohyikannu. Ja vaevalt olinje välja, kord ülespoole, kus terve omale auravad tassid nina alla kari noori naisi igasuguste peenelt saanud, kui vastus Buffalo linnast „Rjääkisin just coroner'iga — doktor Neumänn, ja tjema jütles, et ei jole võimalik kuuli vjõrrekla •i- on Ijäinud otse Ijäbi." . ]' Hmnii see oli siis küli halb uudis. .,Aga tunnistaja ütles, et ta on kuulnud mitut lasku. Ehk oli autos veel teisi kuulijälgi?" Doktor Kroma raputas pead. I ,,Miina juba kjüsisin.~- ei jale." ,,Siis kuidas oleks, kui relvalt sõrmejälgi leida katsuksite?" Doktor Kroma ohkp-s raskelt, siis võttis relva ettevaatlikult paberi-kotist välja, pliiatsiotsa rauasuud-mest sisse vajutades. Ta raputas .mingit pulbrit relyametallile, pühkis väikese pintsliga tolmu jälle ära, ja raputas jälle pead. ,;Ei jole ainult jääljed, ähmased jääljed ,~ sõrmemjärki ei 30- le/V'\:;--::' „tJldse ei ole?" ,,.Jees, ei jole. sjee rjevolver — tema on olnud vääljas, ja? On x)l-nud maarjas rohus? Siis kjülme-tanud ära? Majas ei jolnud, oli vääljas? Siis sõrmemjärgid, kõik viunistletud raalide ja arvutite taga kül^itas ja neile kaarte ja kaardikesi sisse söötis. • Ta ütles ühele tütarlapsele midagi korva sisse, see noogutas, lõi väikse masinaga mõned augud meile kätte tagasi jõudis. Või õieti, Michigani osariigi politseilt, Buffalo FBI harukont9ri kaudu'
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 1, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-08-01 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e780801 |
Description
Title | 1978-08-01-06 |
OCR text |
VABA E E S I M ^ tefei^ , ÄiigusV 1,1978
mpun
Jiiuli alul Moskvas peetud kergejõustikuvõistlustel
heitis 30-aasta-ne
nõukogude liiklusõpetaja Boris
Zaitshukesimek korda vasara üle
8() m piiri. Uus maailmarekord' on
nüüd 80.14. Endine rekord oli, lää-ne-
s^kslaseWalterSchmidti niinel
tagajärjega 79.30, kes heitis selle:
1975. aastal Frankfurtis. Zaitshuk
oli tänavu varem heitnud maaihha
edetabelis teiseks olnud tulemuse
Zaitshuk saab augustis 31-aas-taseks.
Zaitshuk ön 185 sm ^kk ja
kaalub 95 kg. Ta oh harrastanud
vasaraheidet' juba 14 aastat, kuid
esmakordselt ületas 70 m piirijoone
alles 1975; aastal, mil esimeseks
tulemuseks oli 72.38. Montreali
olümpiamängude aastal ta heitis
75.42, aga ei pääsenud selle; tule-niusega
N. Liidu meeskonda; Möö-dimud
aasta oli Zaitshuki peamine
läbimurde aasta, mil ta ületas aasta
tippniehe Karl-Hans Riehmi.
Parim tulemus oU siis 76.50, millega
ta pääses aasta maailma edetabelis
kolmandafe kohale.
Praegune vasaraheite edetabel:
Boris Zäitehuk, NL 80.14
Karl^ans Riehm, L.-S. 79.12
Aleksei Maljukov, NL . J.: 78.32
Roland Šteük, IdarŠaksa _:.: 78.14
Detlef Gerstenberg, I.-Safesa 79.64
Vladimir pmitrenko, NL - ^. 76.46
Manfred Huning, L.-Saksa _ 76.36
Sergei Litvinov, NL 76.22
Jochen Sachse, I.-Saksa _ 75.22
Juri Sedyh, ] ^ - : J - , . - _ 75.
Aleksei Spiridonov> NL _ - - _ _ 75.02
Aleksander Bünejev. NL . 7 4 . 98
Karl-Heinz Reismuller, I.-S. 74.70
Jüri Tamm, Eestil 74.58
Ebaämetiike teadete kohaselt oli
olümpiavõitja Juri Sedyh kolm nädalat
tagasi Tbilijsis heitnud 79.90,
mis oli üle endise maailmarekordi,
kuid selle kohta pole saadud kinnitust.''-^
vv.:•^•• .
Siguse YSlštSusteks
Ameerika ja maailma üks parimaid
kõrgushüppajaid ja endine
mäailmarekordj omaja Dwight
Stones kaotas loa võisilüstest osa^
võtmiseks, kuna talle makseti te-
, levisioanisaate Superstars'is esinemise
eest 33.()00 dollarit, mille ta
kinkis Desert Oasis Track Club'ile.
Seda spordiklubi kontrollib ta oma
perekond ja klubi on registreeritud
Kallfornias kui äriline ettevõte.
Rahvusvaheline Kergejõustikuliidu
(lAAF) esimees Adrian Pau-len
seletas prantsuse spordilehele
j^UEquipeV': ,,Kahjü küll, aga
rae teame et Stones on selle seltsi
ainus lüge^" Paulen mainis^ et tal
on olemas kõik täpsemad andmed
ja tõendid juhtunust. Stones'i juhtumis
ei ^ole kergendavaid asjaolusid.
Ta ©emaldataikse - võistlustelt
eluks-ajaks, kui ta ka rahad tagasi
annaks^
Stones on vihane. Endine maailmarekordimees/
kes on alles 25-
aastane ja suure tulevikuga, on
hakanud võistlustest Osavõtmise
õigust nõudma kohtu kaudu.
Samast programmist osavõtnud
Jane Frederick, Kate Schmidt ja
Francie Larricu võitsid TV-prog-rammis
vähem ralia^ kuid ka nende
kohta pandi maksma võistlustest
osavõtmise keeld.
; Brjanskis peetud N. Liidu ameti-tihingute
meistrivõistlustel saavutas
kuldmedali Tarmo Valgepea,
kes hüppas kõrgust 218, jättes sama
tulemusega teiseks Tiit Pahapilli.
Ramon Lindal oli esimene teivashüppes
tulemusega 5.30, Gennadi
Organov 200 m jooksus 21,27. G".
Orgänov oli parun kä sprintnerite
mitmevõistluses saa\'utädes 100 m
10,73, 400 ni 47,8.
Hõbemedali võitis Lea Griffel
800 m jooksus ajaga 2.06,9, pronks-;
medali said Heli Mägi kaugushüppes
6,15 ja Veronika Miriina kuulitõukes-
16.62.
Põikread: 1. Eesti rahvatants, 7.
Tähed, millega inglise keeles märgitakse
tähtsat isikut, 9. Koht Tallinna
lähedal, 10. Geomeetriline
keha, 11. Näo osa» 12: Raskekelva
peetud N. Liidu meistri-ujufnisvõisthistel
sai hõbemedali
Kaire Indšikson 100 m seliliujumises,
tagajärg i.06,02 ja 13-aastane
Marina Trofimova 200 m komplel |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-08-01-06