1984-07-05-01 |
Previous | 1 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
OTTAWA, Ont. KLÄ 0N4
i S T L Ä S T i HJ&ÄLgeCÄNDJÄ
T-,....i.ii.iniifeTOat!esazgAri3gna^^
Mr. 50 (3067) XXXffl 5. }uulü 1984 — Hmrsday, Jpiy 5,1984
iiMüB IGAL imiPÄEVAL
na
PIDUPÄATOSE VAHELE
on ka mingi teiiie võimalus, EESTLUSE „LENDSÄLK" meie lootus on nad ikkagi — ka
mingi mõdus |Vivendi? Et ^^T^^ siis, kui nad rõõm
koalide ingliskeelne põhiharidus an- Kui meie praegu koostame aktiiv- valu teevad. Nii tuleb neid võtta.
V Maailma aktiivne eestius. ruUib nao paljurahvuselisele elanik eesti elust osavõtvate noorte Meil tuleks oma tegevusalad nii
\ Torontos labtipidulippude kangad, le üksteise mõistmise koodi ja jä- nimestikke ja need kokku arvame, ümber korraldada, et need eestlu-
Y^^r^vas rahvariides ja helisevas tab selle paljuräägitud mtdtikultu- sfis saame ligi aukartust äratava sest eemale peletamise asemel
] hõbedas naised ja neiud astuvad rismi endiselt elama? Kas venela- tuhande. Pilt on imponeeriv. Kui muutuksid ligitõmbavaks ja '^huvi-
1 püstipäiselt ühe Ameerika mandri sed Eestis ümberrahvüstuvad ja aga hakkame neist nimestikest vai- pakkuvaks. Kas me seda suudame
I metropoli tänavatel. 150-aastane sulavad eesti põhigruppi, nagu juh- ja noppima mitmel korral esine-, nüüd üheteistkümnendal tunnil, kui
Toronto oh meie, eestlaste, pidu- tus Esimese maailmasõja vene jää-v vaid nimesid, siis on hea, kui mÕ- me seda kolmkümmend aastat pole
* linn. kidega? Nendes küsimustes tõe ned sajad järele jäävad.
Meil on üldiselt piduvaimü j a i-idmiseks tuleb elada veel kölm-
I -hoogu tublisti, nii et jätkub isegi loimmend aastat. Süs teame täp-
I äripäevade sisustamiseks. On ju
suutnud?
selto
MÜSTILISELT KADUNUD
GENERATSIOON
Aktiivsed noored võtavad osa Noortega tegelevate alade juhid
mitmest tegevusalast ja see on Peaksid aega leidma, et omavahel
normaalne, kui see ei ole kurnav, tulla noorte koormuse regu-
Need noored on eestluse „lend- leerimiseks. Ja noortega tegeleva-salk",
mis kord laagerdab Kotka- tel^ inimestele on tarvis uuesti ja
järvel, siis veedab suve Jõekääru JäUe meelde tuletada^
Meie ei ole erandid. Iga rahvus- suvekodus, käib skäudikoondustel, in^stus on see tegur, mis noored
gmpp võõrsil tahab säüitada oma eesti täienduskooUdes ja osaleb tööle paneb. Vaimustus j ^ kiitus
algset olemust: keelt, traditsioone, veel mujalgi. Neü on kodus eesti saavutuste üle kohustamise ja ühis-usku.
Samal ajal on kõik immigrat- kooU õpikud, skaudivorm, rahva- ^ondüku surve asemel. Noored on
sioonimäadmeüe heaks näiteks, et rüded ja võimlemisdressid. Nad tänulikud, kui neid usaldatakse.
se-laulu kohaselt kasutada jahvata- selle teostamine pikemas perspek- käivad taiveperioodü ühelt harjutu- Hea juhendamine umbusaldamise
miseks, süs saaksime püüU tervele tiivis ei ole võimalik. J u i i ^ koonduselt või koolitunnist asemel. [
eesti rahvale kauaks ajaks. Aga tuntakse erand-nä^^^
sõnad ei loe — tulemused loevad, vaenatud grupina säü^ -sest oleneb sageli vanematest, kes
Ja sellepärast on soov, et pidupaa- Nüüd, kus nad on peaaegu saavu- tüdinevad laste vedamisest. Osa-toses
ei tehtaks otsuseid, millel tanud juudivaeiiu kadumise, on sel- võtt paljudest tegevusaladest muu-täitjaid
ei olegi ja mida keegi ei lega koos kadumas ka tarvidus ti- tub pünarikkaks ja sageli otse või-rakenda.
Pea püsti hoidmises Ja hedasti kokku hoida ja üldse juut matuks rahvuslike,tähtpäevade ja
\ teada, et me räägime pikalt, rää-
I gime palju ja enamasti sellest, mi-
I da me tahaksime, et see nii on.
I Räägime soovunelmatest. Isegi vä-i
liskõnelejad kutsume selle järgi —
? et nad räägiksid nieie soovide ko-l
haselt.
i ESTO puhul on palju nSupidami-
• si. Kui nende kõne-energia sokuke
olla. suurürituste puhul. Praegune ESTO
oBÜks tüüpiline näide. Kahe nädala
jooksul tuleb olla kõik korraga
— valitult, esindusrikkalt ja pingeliselt.
Nüüd võib juhtuda, et.lend-salga
liikmed ei suuda oma ülesandeid
täita.
JÜRI PUMNO fflüstraMooi •
nma püsti hoidmises on suur sisuline
vahe. Eestlased on Toronto rahvastiku-
Nende ridade ilmumise ajal toi- morgis üks silmapaistvaid oma
mub skautlike noorte suurlaager noorte eest hoolitsemise alal. See
Kotkajärvel. See laager on mitmeti pole täna alustatud hool —- see on
varjutatud teistest ESTO sündmus- nii kestnud juba kolmkümmend
test ja omakorda varjutab kogu aastat. Me oleme selle aja jooksul
ESTO't. Kõnealused noored ei ole jäbi tšötanud" tuhandeid noori,
ainult gaidid-skaüdid. Nad on sa- kes koik käisid eesti täiendüskoo-maaegselt
rahvatantsijad, võimle- lis, olid eesti gaidid-skaudid, rahva-jad,
lauljad, sportlased ja teab-mis- tantsijad. Tiiduse ja Kalev-Estien-veel
asjamehed. Vahetavad mund-ne võimlejad ja peaksid eelduste
rit, kuid sees on sama tüdruk või kohaselt olema praeguse eesti ühis-poiss.
ESTX) eeMdalal, kui peäk- kon^^^^^
sid toimuma viimased ja kõige tu- on kadunud need meie oma käe
Hsemad harjutused, on nad Kotka- ja hoolega kasvatatud tuhanded VAIMUSTUS JÄ USALDUS
järve metsas. Igal juhul ~ meü oh maru-^estlased? V
lehvivate piduHppude aU põhjust kuid näeme, nende lapsed on osali-sõbralikult
vaadelda ESTO toredu- sed praeguses eesti tegevuses. Suu-se
tagakülge, et kogu asja paremi- rem enamus on aga müstiliselt kadunud,
jättes meile küsimuse:
miks nad kadusid?
Lubadusi antakse tavaliselt aastavahetusel.
ESTO on ühe eestluse
perioodi vahepunktina omamoodi
uus-aasta. Anname sel korral lubaduse
oma noortele — kujundada
eestlust mi, et sellest pole vaja hirmuga
eemale jooksta. Noored rõõmustavad
selle üle ja meie saam^
kasu.
iseseisvudes leiavad aga noored
enamasti, et eesti tegevusaladega
on lüaldatüd ja reaktsioon on —
hoia eestlusest eemale! Küi_ neüe
sõrme annaid, siis võtavad nad terve
käe!
USA delegaaf
lahkub
NEW YORK - USA peadelegaat
üRO's, Jeane Kirkpatrick tegi president
Ronald Reaganile selgeks, et
ta lahkub oina kohalt, ega ei võta
enam vastu ühtki kohta valitsuses.
Ta tahab minna tagasi elama eraelu.
Kirikpatrick on olnud väga tugev
isiksus Reagani välispolütika
ni mõista.
Väliseestluse homse päeva võtmed
on süski meie noorte taskus
— ükskõik; kas nad eestluse teevad käsitlemisel üRO's.
oma südameasjaks või hoiavad sellest
eemale. Meie sümaterad ja
r ' . « •'•TV
VabadiiSes elavate eestlaste ühes tega ja rahvuspolütiliselt tö^ KAS OLETUSTE KOHASELT
smiremas t^ntrrnnSš — Torontos Ja pliilisfe nÕupidamistega. Kõigi] VÕI VASTUPIDI?
algavad eeloleval nädalavahetu-^ ^n^^ TÜlemaailmlsete Eesti Päevasel
neljandad t^emaailmsed Eesti de pphSJstel üritustel on oma pwj- Toronto keskoolidel on kombeks
Päevad, mis on kujunenud väljas- totüübid ärkamisajal^ Eesti Vafea- igal kevadel välja anda kooli äl-pool
kodumaad elava eesti rahvus- riigi loomise päevil ja Eesti Iseseis- manahh — aastaraamat, milles lei-koondise
suurteks pidupäevadeks, vuse ajal. Need a^oolised suur- duvad kõikide klasside kõikide õpi-
Jniid iihtlasi ka meie^^^ niivõrd tn- laste pudid. Idee on hea kooli vai-kokkuhpiutunde
tüsedaks demon- gevalt eesti rahva teadvusesSs» ning m^
stratisioonpc^ Nüiid, kus dieme on jätnud sinna niivõrd sügavad ja ne hea — kõrvaltvaatajaile — on,
§iiurpid|Ktuste lävele j ja mõjuvad jäljed, et nende kordami- et aastaraamat lubab fotode ja ni-tuhanded
külaUsed^^^ nooremate n e — muidugi erinevates varianti- mede järgi identifitseerida õpüaste
ja vanemate generatsioonide liik- des ja praegustele oludele ja tingi- rassilist ja etnilist kuuluvust To-med,
on siinselt kontinendilt ja mustele vastavalt moodustab ronto pilt e i ole ühtlane. Mõnes lin-mitmelt
teiselt mandrilt pidustuste nagu mingisuguse teräi^amistikn, najaos domineerivad slaavlased ja
janõupäevade asukohta kohale mille ümber punutakse ja ehitatak- ida äasialased, teisal juudid, kol-jõudnnd,
ütleb Torontdt eestlaskond se teiste väiksemate ürituste, kok- mandas India päritoluga elanike
kõi^esaabutautele ja saabujatele kut^^ teatrietenduste ja kont- järglased, neljandas mustad jne.
tere tillemast ja taliab omalt poolt sertide näol rah^^ suurehitus. Eestlasi leidub nende seas vaid
teha kõik pidustBfeeigdcüIgseks mida me nimetame^^^^U^ näpu-otsa täis, mõnes
õnnestumiseks. Vastutustönne pi- teks Eesti Päevadeks VÕi lühidalt koolis pole ainsatki, ühes asjas on
duštuls^e koriddamise eest on seda; ESTO-84. püt süski selge- anglosaksid on To-suurem
ja pingutavam, et Toronto rorito keskkoolides hävitavas vähe-on
Juba teistkordselt eestlaste üle- Eestlaste ülemaaüms^kokkutnle-muses.T^
majwlmse kokinituleku asukohal^^^ müle tulevases ela-nmg
et Kanada fewurima linna eest- ja Esto Visioon, mis varem kandis nikkonnas valge meesi ehti änglo-laskönnale
kuulub ka selle suus*" Valguspeo nimetulst. Laulupidude saks, palju silma ei paista.:
ürituse algatamise nmg seHele traditsioonid on Eestis vanad Ja Tänapäeva Tallinna rahvastikuli-raamkäva
loomise au. * seotud tihedalt meie rahvusliku selt analüüsides leiame, et eestla-tlemaailmsete
l Eesti Päevade ärkasnise perioodiga, kuna esimene ged on sea^ napis enamuses. Erikava
vaaüemišel torkab sibna, et lauIupWu 1869. aastal oli teatavas- nöV püt on kooHde vaatiemisel. Tal-seUe
tähtsamad algatused ja üritu-« «heks ^htsamakš sündmuseks, nnnasm rohkem vene koole ja ve-scd
baseeruvad meie ajaloolistele mis aitas tosta^^^^^^^^ õpüaste arv on suurem. Eestias-traditaoonidele,
mfe on tihedalt iseteadvust ning viis valgusekiiri ka ^^^^t ja madal iive ei või. r ' i ""^^ÄS ^'^"SS."TSn ^ Ä S Ä S ^"«^ saa. s.a„«ae .aleva M^ndJaU laagHs
noorte koondamisega ja kasvata-
. Mega,
venelastele üle. "^'^^^ ^'^'^-^^ kätel, neist vasakul prfllidega Viljari onu, praegune praost Emmanuel Lepik. Paremal
(Järg lk. 2) Kas nendel oletuslikel tuleviku- härra Äi^min singissepp vanemate F««gadega, vasakul skaudivornüs^^^^^l^^^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 5, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-07-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840705 |
Description
| Title | 1984-07-05-01 |
| OCR text | OTTAWA, Ont. KLÄ 0N4 i S T L Ä S T i HJ&ÄLgeCÄNDJÄ T-,....i.ii.iniifeTOat!esazgAri3gna^^ Mr. 50 (3067) XXXffl 5. }uulü 1984 — Hmrsday, Jpiy 5,1984 iiMüB IGAL imiPÄEVAL na PIDUPÄATOSE VAHELE on ka mingi teiiie võimalus, EESTLUSE „LENDSÄLK" meie lootus on nad ikkagi — ka mingi mõdus |Vivendi? Et ^^T^^ siis, kui nad rõõm koalide ingliskeelne põhiharidus an- Kui meie praegu koostame aktiiv- valu teevad. Nii tuleb neid võtta. V Maailma aktiivne eestius. ruUib nao paljurahvuselisele elanik eesti elust osavõtvate noorte Meil tuleks oma tegevusalad nii \ Torontos labtipidulippude kangad, le üksteise mõistmise koodi ja jä- nimestikke ja need kokku arvame, ümber korraldada, et need eestlu- Y^^r^vas rahvariides ja helisevas tab selle paljuräägitud mtdtikultu- sfis saame ligi aukartust äratava sest eemale peletamise asemel ] hõbedas naised ja neiud astuvad rismi endiselt elama? Kas venela- tuhande. Pilt on imponeeriv. Kui muutuksid ligitõmbavaks ja '^huvi- 1 püstipäiselt ühe Ameerika mandri sed Eestis ümberrahvüstuvad ja aga hakkame neist nimestikest vai- pakkuvaks. Kas me seda suudame I metropoli tänavatel. 150-aastane sulavad eesti põhigruppi, nagu juh- ja noppima mitmel korral esine-, nüüd üheteistkümnendal tunnil, kui Toronto oh meie, eestlaste, pidu- tus Esimese maailmasõja vene jää-v vaid nimesid, siis on hea, kui mÕ- me seda kolmkümmend aastat pole * linn. kidega? Nendes küsimustes tõe ned sajad järele jäävad. Meil on üldiselt piduvaimü j a i-idmiseks tuleb elada veel kölm- I -hoogu tublisti, nii et jätkub isegi loimmend aastat. Süs teame täp- I äripäevade sisustamiseks. On ju suutnud? selto MÜSTILISELT KADUNUD GENERATSIOON Aktiivsed noored võtavad osa Noortega tegelevate alade juhid mitmest tegevusalast ja see on Peaksid aega leidma, et omavahel normaalne, kui see ei ole kurnav, tulla noorte koormuse regu- Need noored on eestluse „lend- leerimiseks. Ja noortega tegeleva-salk", mis kord laagerdab Kotka- tel^ inimestele on tarvis uuesti ja järvel, siis veedab suve Jõekääru JäUe meelde tuletada^ Meie ei ole erandid. Iga rahvus- suvekodus, käib skäudikoondustel, in^stus on see tegur, mis noored gmpp võõrsil tahab säüitada oma eesti täienduskooUdes ja osaleb tööle paneb. Vaimustus j ^ kiitus algset olemust: keelt, traditsioone, veel mujalgi. Neü on kodus eesti saavutuste üle kohustamise ja ühis-usku. Samal ajal on kõik immigrat- kooU õpikud, skaudivorm, rahva- ^ondüku surve asemel. Noored on sioonimäadmeüe heaks näiteks, et rüded ja võimlemisdressid. Nad tänulikud, kui neid usaldatakse. se-laulu kohaselt kasutada jahvata- selle teostamine pikemas perspek- käivad taiveperioodü ühelt harjutu- Hea juhendamine umbusaldamise miseks, süs saaksime püüU tervele tiivis ei ole võimalik. J u i i ^ koonduselt või koolitunnist asemel. [ eesti rahvale kauaks ajaks. Aga tuntakse erand-nä^^^ sõnad ei loe — tulemused loevad, vaenatud grupina säü^ -sest oleneb sageli vanematest, kes Ja sellepärast on soov, et pidupaa- Nüüd, kus nad on peaaegu saavu- tüdinevad laste vedamisest. Osa-toses ei tehtaks otsuseid, millel tanud juudivaeiiu kadumise, on sel- võtt paljudest tegevusaladest muu-täitjaid ei olegi ja mida keegi ei lega koos kadumas ka tarvidus ti- tub pünarikkaks ja sageli otse või-rakenda. Pea püsti hoidmises Ja hedasti kokku hoida ja üldse juut matuks rahvuslike,tähtpäevade ja \ teada, et me räägime pikalt, rää- I gime palju ja enamasti sellest, mi- I da me tahaksime, et see nii on. I Räägime soovunelmatest. Isegi vä-i liskõnelejad kutsume selle järgi — ? et nad räägiksid nieie soovide ko-l haselt. i ESTO puhul on palju nSupidami- • si. Kui nende kõne-energia sokuke olla. suurürituste puhul. Praegune ESTO oBÜks tüüpiline näide. Kahe nädala jooksul tuleb olla kõik korraga — valitult, esindusrikkalt ja pingeliselt. Nüüd võib juhtuda, et.lend-salga liikmed ei suuda oma ülesandeid täita. JÜRI PUMNO fflüstraMooi • nma püsti hoidmises on suur sisuline vahe. Eestlased on Toronto rahvastiku- Nende ridade ilmumise ajal toi- morgis üks silmapaistvaid oma mub skautlike noorte suurlaager noorte eest hoolitsemise alal. See Kotkajärvel. See laager on mitmeti pole täna alustatud hool —- see on varjutatud teistest ESTO sündmus- nii kestnud juba kolmkümmend test ja omakorda varjutab kogu aastat. Me oleme selle aja jooksul ESTO't. Kõnealused noored ei ole jäbi tšötanud" tuhandeid noori, ainult gaidid-skaüdid. Nad on sa- kes koik käisid eesti täiendüskoo-maaegselt rahvatantsijad, võimle- lis, olid eesti gaidid-skaudid, rahva-jad, lauljad, sportlased ja teab-mis- tantsijad. Tiiduse ja Kalev-Estien-veel asjamehed. Vahetavad mund-ne võimlejad ja peaksid eelduste rit, kuid sees on sama tüdruk või kohaselt olema praeguse eesti ühis-poiss. ESTX) eeMdalal, kui peäk- kon^^^^^ sid toimuma viimased ja kõige tu- on kadunud need meie oma käe Hsemad harjutused, on nad Kotka- ja hoolega kasvatatud tuhanded VAIMUSTUS JÄ USALDUS järve metsas. Igal juhul ~ meü oh maru-^estlased? V lehvivate piduHppude aU põhjust kuid näeme, nende lapsed on osali-sõbralikult vaadelda ESTO toredu- sed praeguses eesti tegevuses. Suu-se tagakülge, et kogu asja paremi- rem enamus on aga müstiliselt kadunud, jättes meile küsimuse: miks nad kadusid? Lubadusi antakse tavaliselt aastavahetusel. ESTO on ühe eestluse perioodi vahepunktina omamoodi uus-aasta. Anname sel korral lubaduse oma noortele — kujundada eestlust mi, et sellest pole vaja hirmuga eemale jooksta. Noored rõõmustavad selle üle ja meie saam^ kasu. iseseisvudes leiavad aga noored enamasti, et eesti tegevusaladega on lüaldatüd ja reaktsioon on — hoia eestlusest eemale! Küi_ neüe sõrme annaid, siis võtavad nad terve käe! USA delegaaf lahkub NEW YORK - USA peadelegaat üRO's, Jeane Kirkpatrick tegi president Ronald Reaganile selgeks, et ta lahkub oina kohalt, ega ei võta enam vastu ühtki kohta valitsuses. Ta tahab minna tagasi elama eraelu. Kirikpatrick on olnud väga tugev isiksus Reagani välispolütika ni mõista. Väliseestluse homse päeva võtmed on süski meie noorte taskus — ükskõik; kas nad eestluse teevad käsitlemisel üRO's. oma südameasjaks või hoiavad sellest eemale. Meie sümaterad ja r ' . « •'•TV VabadiiSes elavate eestlaste ühes tega ja rahvuspolütiliselt tö^ KAS OLETUSTE KOHASELT smiremas t^ntrrnnSš — Torontos Ja pliilisfe nÕupidamistega. Kõigi] VÕI VASTUPIDI? algavad eeloleval nädalavahetu-^ ^n^^ TÜlemaailmlsete Eesti Päevasel neljandad t^emaailmsed Eesti de pphSJstel üritustel on oma pwj- Toronto keskoolidel on kombeks Päevad, mis on kujunenud väljas- totüübid ärkamisajal^ Eesti Vafea- igal kevadel välja anda kooli äl-pool kodumaad elava eesti rahvus- riigi loomise päevil ja Eesti Iseseis- manahh — aastaraamat, milles lei-koondise suurteks pidupäevadeks, vuse ajal. Need a^oolised suur- duvad kõikide klasside kõikide õpi- Jniid iihtlasi ka meie^^^ niivõrd tn- laste pudid. Idee on hea kooli vai-kokkuhpiutunde tüsedaks demon- gevalt eesti rahva teadvusesSs» ning m^ stratisioonpc^ Nüiid, kus dieme on jätnud sinna niivõrd sügavad ja ne hea — kõrvaltvaatajaile — on, §iiurpid|Ktuste lävele j ja mõjuvad jäljed, et nende kordami- et aastaraamat lubab fotode ja ni-tuhanded külaUsed^^^ nooremate n e — muidugi erinevates varianti- mede järgi identifitseerida õpüaste ja vanemate generatsioonide liik- des ja praegustele oludele ja tingi- rassilist ja etnilist kuuluvust To-med, on siinselt kontinendilt ja mustele vastavalt moodustab ronto pilt e i ole ühtlane. Mõnes lin-mitmelt teiselt mandrilt pidustuste nagu mingisuguse teräi^amistikn, najaos domineerivad slaavlased ja janõupäevade asukohta kohale mille ümber punutakse ja ehitatak- ida äasialased, teisal juudid, kol-jõudnnd, ütleb Torontdt eestlaskond se teiste väiksemate ürituste, kok- mandas India päritoluga elanike kõi^esaabutautele ja saabujatele kut^^ teatrietenduste ja kont- järglased, neljandas mustad jne. tere tillemast ja taliab omalt poolt sertide näol rah^^ suurehitus. Eestlasi leidub nende seas vaid teha kõik pidustBfeeigdcüIgseks mida me nimetame^^^^U^ näpu-otsa täis, mõnes õnnestumiseks. Vastutustönne pi- teks Eesti Päevadeks VÕi lühidalt koolis pole ainsatki, ühes asjas on duštuls^e koriddamise eest on seda; ESTO-84. püt süski selge- anglosaksid on To-suurem ja pingutavam, et Toronto rorito keskkoolides hävitavas vähe-on Juba teistkordselt eestlaste üle- Eestlaste ülemaaüms^kokkutnle-muses.T^ majwlmse kokinituleku asukohal^^^ müle tulevases ela-nmg et Kanada fewurima linna eest- ja Esto Visioon, mis varem kandis nikkonnas valge meesi ehti änglo-laskönnale kuulub ka selle suus*" Valguspeo nimetulst. Laulupidude saks, palju silma ei paista.: ürituse algatamise nmg seHele traditsioonid on Eestis vanad Ja Tänapäeva Tallinna rahvastikuli-raamkäva loomise au. * seotud tihedalt meie rahvusliku selt analüüsides leiame, et eestla-tlemaailmsete l Eesti Päevade ärkasnise perioodiga, kuna esimene ged on sea^ napis enamuses. Erikava vaaüemišel torkab sibna, et lauIupWu 1869. aastal oli teatavas- nöV püt on kooHde vaatiemisel. Tal-seUe tähtsamad algatused ja üritu-« «heks ^htsamakš sündmuseks, nnnasm rohkem vene koole ja ve-scd baseeruvad meie ajaloolistele mis aitas tosta^^^^^^^^ õpüaste arv on suurem. Eestias-traditaoonidele, mfe on tihedalt iseteadvust ning viis valgusekiiri ka ^^^^t ja madal iive ei või. r ' i ""^^ÄS ^'^"SS."TSn ^ Ä S Ä S ^"«^ saa. s.a„«ae .aleva M^ndJaU laagHs noorte koondamisega ja kasvata- . Mega, venelastele üle. "^'^^^ ^'^'^-^^ kätel, neist vasakul prfllidega Viljari onu, praegune praost Emmanuel Lepik. Paremal (Järg lk. 2) Kas nendel oletuslikel tuleviku- härra Äi^min singissepp vanemate F««gadega, vasakul skaudivornüs^^^^^l^^^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-05-01
