Vaba eestlane , March 10, 1981

              Nr. i© Nr.
'tases ja kooliShtntel Eesti
titeel $6.50
ITUSES müügil
plaat
S bass-bariton
klaverisaade
.1 Saar), üks raa (»t Saar),
mest (T. Yetm, &aä tervl.
" daja õhtulaul (J. TaU) Ja
mõjiSp Kid ma baUoB laii-
Virkhausi seades — Kus on
— Liaakatkoja ja J . Zeigeil
jast vead
ostikulu $L
tERG
EEST
Sjajõudude
a juhtkond.
nime, keda lageäes tekkib
mõni neist on oma maise
ns Mvineimd koos Eestt
on tnhat meie sõjameeg-oidlikka
meenutust.
atekulu 70 centi
TALITUSES
ÜNG
sti & EMP
saateknla SO(s
dasele allikmaterjale. T&
fc, riigi tänapäevast OIR-oome-
polütikat. Soome valil-mnud,
tQiies Soome
alJQ uusi andmeid.
lase talituses
• ihel narilj kolmekümnekesi ühel
nilöödud vahedega lavatsil!
' üd seisis seal kuus tühja nari.
lult kolmel oli veel asusta-
. .Imelikud tunded, väga
elikud! Mari tabas enda mõttelt,
oleks väga tore, kui nad kõik
ksid veel siin! — :
Lga päike käis veelgi kõrgemalt
läks aina hiljem looja. Kevad;
i. Siis hakkas mingi uus komis-invaliide
,yakteerima". õnel-
•/anal ja mitmelgi haigel ning.
asel ärkas uuesti lootus mitte
dra-auku visatult siinmail kõdu-
•a^ vaid enne matuseid veel ko-iiaale
jõuda!
Csenia Aleksandrovna oli luba-kirjutada
kohe, kui ta oma uu-asu-
või elukohta jõuab. Ja se©
ne ei petnud. Kiri tuli.
,Armsad kolleegid, laagrisibid!
'n siin jälle koos hulk vanu tUt-aid
ja sõpru Predshahtnaja päe-
. Ushi, Rutt ja paljud teised on
. Aga :peab olema kannatust ja
a meelt, et ära oodata, mis tu-
1 Laagrikord on täiesti Päpa-ne,
aga tühja sellest!
'Ulgaarlased, poolakad ja tsheh-on
juba läinud. Aga sakslased,
arlasedja meie rumeenlased on
.Istume nii öelda ..kohvritel",
id kogu aeg pingul. Asja pa-kiilg
on viisakam kliima ja
kem loodus. Mulle öeldi, et mu
*stus on kustutatud ja mind re-rieeritavat,
Väga tore! Varsti
utan nii siis kodumaalt."
olme nädala pärast saabunud
kiri oli kirjutatud masenduses.
(Järgne!))
¥ABA EESTLANE teisipäeval, 10. märtsU 1981 - Tuesday, March 10,1981
Arihm Pukjsov, Läbi segaste Sama kohusetruudus ja järgnev
aegade, EÜS Vanematekogu edukus oli temaga ka sõjajärgseil
Mrjastiss, Toronto 1980, 185 lk. aastail, kui ta valgete rinde kokku-
Oma pärandist moodustatud fon­diga
on Arthur Puksov saanud pa-gulaseestlastej
keskel tuntuks, ai­dates
pärast oma surma kaasa ees­ti
ajaloouurimuste teostamiseks. A.
Puksov teadlas(ena oli tuntud Eesti
iseseisvuse ajal kohusetundliku
tööstuse juhatajana Kohtla-Järvel;
Tallinnas ja vümasena Kehras.
HUjenji Jagas ta | pagulaseestlaste
saatust Saksamaal, sealt edasi
Rootsis ja viimased aastad Eana-varisemise
järel Jaapani kaudu
Eestisse' tagasi tuli. Tä hinnang Si­beri
rinde kokkuvarisemisele on nii
tänapäevane: ameeriklased olid
valiku juures, kas toetada edasi,
valgeid või punaseid
Ja kuna ärimehd arvasid, et pu-vaijaaren
vahele on paigutatud see elu, mida
temast on üldsusel teada. Suurem
nastega on parem äri teha, siis
kujandatigl maailma käik selle^
••^suunaIiseks.;'-:-v;
Puksovil on, mälestusteski
_ teadlase sulg. Ta tähelepanekud
da's,"kus'"ta töötas"MÕntrealis7a ~ « ^ a a l t Räpinas on otse etno-kuhii
ta ka oma viimse rahupaS- ^ ^ f 1^ ^^oolikad ülestähendu-l
e l ^ sed selleaegsest elust ja kombeist.
Nende väga väheste äärejoonte ^ee annab tausta t^a kodukohapäri.
musüe, kuhu lisanduvad kooliaas­tad
ja hilisem elükäik.^^^^^^^^^^^^^^;^^V^^,;
on see tema akadeemiHses organi- . ^ ^ ^ i k l m s on taUe omasemaks
satsioonis EÜS-s. Kuid oma vähe- ''^^^^"^^Ms, kohusetundlikkus
nõudliku eluviisi juuJes jättis ta T - T ^ ^ ^ f f "
Järele sellise suurusel fondi/mil- '^"l^ f^Ü'- ^f^'^'?^ f^^^"'
lest on tõeliselt abiksllevate surn- f üksikasjalikult, jää-madega
(eesti teaduse vüjelemist ^ ' f ^^^^"saatuse juures nagu
^Qg^^^y^^ kolmandaks isikuks, sageU Higa
Ta jätlis järele ka oma eluaastail objektiivseks vaaüejaks. Tahtnuks'
kirjapandud märkmed, päevikule- l'tiVr\ «^«f .^otsio-heküljed,
kus ta oma suurtele elu- vihjeid ta undeist, kmd
kogemustele ja läbielamustele ko- ^f'^'
ha leidis, kuna, paljud neist olid «.«^f too ja too rühkimine kogu
liiga ebatavalisek, et neist võinuks ^^^^^«"ks^Ta ise kirje dab oma elu-vaikida.
Need on trükki toimetanud ^^^^ . '^'^^f^^^'^ ^^Jle
AMred Kurlents. EÜS Vanemateko- ^f^^^l^}^' ^ i ole paika naisele.
gu kirjastusel ilmus möödunud
aastal kauni välimusega ja sisuri­kas
teos ,,Läbi segaste aegade".
Need ajad on Ä. Fuksov! elu­ajal
olnud segased j a pikema osa
moodustavadki sõjaaastad sõdu­rina
kasarmus Ja võitlejana Sar-maatiaja
Siberi tandrell.
Need ongi huvitavad, kuna meie
ajaloos on samaaegseid sündmusi
nähtud peamiselt Eesti Vabadussõ­ja
poolt j a kauged Siberi võitlused
kommunistide üksuste vastu on
vaid paari väejuhi nimega olnud
seotud. A. Puksovi mälestused on
uudsed, tema Siberi aastate (19^8—
1920) võitlused näitavad äärmiselt
kohusetruu sõjamehe kuulekust ja
sellega koos saavutatud edu.
VABA EESTLANE
„Ja müleks abielluda, kui abielu
endises mõttes on kahekümnendal
sajandil kadumas. Ainult lihtsa­meelsed
igatsevad abielus õnne**
(lk. 128). Võib-oila see seletabki
palju ta elu kujunemisest.
Ä. Puksovi menuaarid aga näi­tavad
teadlase elulugu, kes
maast madalast kasvas vastutus­tundlikuks
kodanikuks, et oma
ülesandeid iihsikõndlikus elis ja
teaduses teenida.
Töö oli tema esimene ja ülim ees­märk.
Töömehest raamat räägib­ki,
ka Usapeatükk koolimehena
Saksamaal.
Raamatus on mõned fotod auto­rist
ja tema töökohtadest. Dr. K.
Auna kommentaarid täiendavad
peamiselt Balti Ülikooliga seotud,
osa Ja selleaegseid tähelepanekuid.
Maimes Oja
Ontario on paljutõotav provints. Kuid kui me
tahame jätkata väljaarendamist ning ehitada üles
oma tulevikku, mille üle meid kadestab kogu
maaihn, siis vajame Ontarios tugevat ja kogenud
juhtimist.
Ainuke mees, kes on võimeline andma meile sellist
juhtimist, ön peaminister Bill Davis,
Bill Davis on juba näidanud, et ta võib Ontario
hääle kuuldavale tuua Kanada ja kogu maaüma
nõupidamiste saalides. Ta on näidanud, et tema
tugevus võib kindlustada nieile isiklikud ja
poliitilised vabadused mida me naudime.; Tenia on
tõestanud seda oma progressiivsete konservatiivide
valitsuse tegevusega töökohtade soetamisel, kuna ,
viimase viie aasta jooksul on aastas keskmiselt
juurde loodud 100.000\uut töökohta. i
Nüüd taotleb Davise uus B.I.L.D. programm
kõigil rinnetel laiaulatuslikku tegevuskava,mis
hõhnab loodusvarad, tööstuse, transpordi, turismi,
uurimise ja väljaarendamise ning treeningu õppinud
töölistele -ja professionaalsetele aladele. Kõiki neid j a '
paljusid teiste alade taotlusi finantseeritakse
Davise valitsuse 1,5 miljardi dollarilise B.I.L.D,
programmiga Ontariole tugeva majanduse ,
rajamiseksr ^
Ontario vajab BiE Davise juhthnist. Selle
juhtintise jätkamiseks vajab peaminister Davis teie
toetust PC kandidaadile teie valimispiirkonnas. Teie
isiklik hääl P C kandidaadüe teie valimispiirkonnas
on selleks mooduseks kuidas te saate kaasa aidata
Ontario väljaarendamisel©. -
.1
Ui
li/
SE
s
VABA £f5Tf.ANi
Remontitud ja värvitud^ on nüüd
1190 maja esikülge, neist 436 asu­vad
vanalinnas. Seal tegid tööd 22
ehitus- ja remondiorganisatsiooni;
Toimety sele saadetud
kirjandus
Mis kõik parteikongressi auks ei Eestis Mnnitatt 1980. aasta maa» .... , ,
toimu! TaUinnäs täienes indeksit büanss seisuga 1. november. Sel mfA^ naib korrasta-
„Uudis'* kandva tootega V. Kle- ajal oli kolhoosidel ja riigimajan- . ^
menti nimelise õmblustootmis- ditel 1.071.000 hektarit haritavat . ^^7. ^"^^ heakorrasta- Lepnurm „Uueks aastaks"
koondise sortiment. Müügile on tui- maad, miUest kuivendatud maad ^^^^ laiendamiseks kurn 1 juulmi „Polütvangide
nud partii siidvoodriga sametist on 665.500 ha, sealhulgas 569.600
LÄÄNEKAARE POSTIPOISS nr.
4(102) — 1980. Väncouveri Eesti
tum linn meeldivat, mi et enne jõu- Seltsi büUetäänis on avaldatudrE.
A . J .
hooldamisest.
X
1981. Selle kõrval ümnes veel, et'Karl Linnase tütred paluvad abi,
naistemanüeid. Šdlel7 mudelile; drenaaVhikuivend"^^^^^^^^^^^^ ^^'^fl kuu jooksul töötasid E. Rehtlane „Eesti Kunstide Kes-müle
on välja töötanud koondise aastal anti kasutamisele 29.300 ha ^^J^f^^kud ühiskondlikus korras kus" J Kõvamees-Kitching „Kul.
„Vaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asukoka plaaa
•TOIMETUS JA [TALITUS .
avatud esmaspäevast
reedeni kella D—4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
* talitus 3S4-7S75
Toimetajad kodas
väljaspool tööaega: -
Karl Arro 482-0242
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse va3tn:
nädala esimesse ajalehte kual
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni,
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdaa©
leviku tõttu.
kunstnik õie Kämmal ja koiistruk- kuivendatud maid, maaparandus^
tor Hilje Tilk anti riiklik kvalitee- tööde käigus hariti üles
dimärki , looduslikke rohumaid ja
^ soid, võsasid ja muid mittepÕUu-
Tallinnas toimunud Eesti- Heli- majanduslikke maid. Elanikele an-loojate
Liidu juhatuse koosolekul ti majandite poolt kasutada looma-sõnavõtnud
heliloojad ja muusika- sööda varumiseks 35.600 ha hari-elamute
remontimisel 71.000 töö- tuurifonde o n . . . ja ei ole ka .
3700 ha ^"^^^ sellega olulise panuse R.O. „EELK Väncouveri Peetri
2600 ha ^^^"i^^^^^^i korrashoidmisele. Uu- kogudus SO-aastane*', L. K•Ki'b^u» -v" 'i"t^s^
ei viisaastakul jätkuvad tööd Tal- „Kuidas sai teoks, et meü on ees­linna
vanalinnas, tikeelne raamatukogu",.: Juta „Lin-
^ da Väide 75-aastaseks", Hüja
Rahvasaadikute teadmiste ja os-' Maisma Hansson„Toidu osa pre- ^
.\DVOKAÄT-NOTAR
floom 1802, Royal Trust Towei
Toronto Dominion Gentre
Postiaadress: P.O. 326> Torome
Oni. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
teadlased kõnelesid sellest, et sa- tavat maad, mis on 9% rohkem kui ^ustega on iga riigi pariamendis ventiivses «meditsiinis' Rohtla-
jajärgseil a. «a.sf Ptaiüi onnr. e. .ecstHi a.nuftnorriridi eppeilnm^iicsneil a. .acsft.ai l, probleeme, sest alati ei valita sin- ne „nya Geroli koneohtu , Meie
loonud küllaltki palju muusikateo­seid
kaasaegsest kommunismiehi- Otepääl asub Tallüma Spordiin- ^^^P/.f^ rajoonis korraldatud vt™^^^^
taiast O11P<^ saanud innustuse nõu- tpmaadi osakond Mnnriiini.d aa. rahvasaadikutele õppused nende »Mardipaev Vancouveris , „Kaks
ajast, olles saanud innustuse nou ernaadi osakond. Möödunud aas- ^jj^^^ J^,., . , . õnnestunud kontserti Vancouve-kogude
inimeste kangelaslikest saa- ta lõpul toimus seal lastevanemate saaaiKuiegevuses vajaiiKe teaamis lühpmaid kiriutu«?i
vutustest Eesti helüoojad on olnud koosolek, kes üle maa olid kokku 1^^^^^^^^^^ ^Itdd^T^^^^^^^^^^^^
tegevad ka praeguse parteikongres- tulnud nägemaks kuidas nende lap- f^ldatuü saadikute paevi ja saadi- vaiafaksP tantsiiaid'" Van-si
auks laulude tegemisel. Eesti he- sed internaatkoolis elavad. Kauge ^«^^2"^^ ja seminare. ^ g R^^^^
liloojad on pühendanud töörahva vahemaa tõttu on kontakt kooliga, Rahvasaadikuile tutvustatakse saa- ^«jeri E.S. Rahvatantsu Rühma
juhile Leninile ligi 100, teost, mis samuti ka vanemate ja laste vahd dikutegeyuse vorme ja meetodeid ^ '
peab näitama „suurt armastust" kesine, õpüaste saavutustega on saadikutoö kogemuste vaheta- M I T T E I L U N G E N ^ AUS B A L -
oma okupeerijate ja rõhujate vas- rahule jäädud, muret aga tekitab ^^^^^^ v"^^^® ^^^^ TISCHEM LEBEN nr. 4(112) -
tu. . igale lapsevanemale^ oma silmaga saadustele eraldi, kui ka iggo. Baltische , Gesellschaft in
^ laste teise kodu nägemine. Laste- Pn^kondlike õppepäevade raames. Deutschland väljaandel ilmuvas
- Kodumaal on hakatud hoolitsema vanemad avaldasid oma sõnavõttu- Eriõppusi korraldatakse linna- ale- ajakirjas on avaldatud: „Hellmuth
ikoaumaai on iidKdtua iiüüiiibemd vi- la külanõukogud? täitevkomi- w « i c c Qn« T.iinoW<y ioon"
na just tealikke inimesi. Eestis on Kodus", L . Kibuvits „01ga Vesik advokCiat-notCSr
1.33 Eichmond St. W., Ste 7§5
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7872,
raa mm
RAAMATUPIDAJAD
üks tolli ühel veerul $3.S0
esiküljel , $4.—
tagaküljel IS.7S
KUULUTUSI VÕTAVAD
- VASTU:
1. Vaba Eestlase talitiBS
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Stn. C
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs Leida Marley
Ajutine aadresss
37 Mann Ave.
Toronto, Ont. M4S 2Y2
Telefon: 483-2588
jaotuskava üldkoguses 50.140 tonni, gimusea miernaaois ei «annaia - ..an.uu.s^^ ^.o^.«..,
Täitevkomiteedel soovitatakse ela- kriitikat. Olevat kurb, et lapse iga- ^ J eestfiL^^^^^^^^^ ™^v^'',. lu herischer
. _.„. - 1.. mitugi eesti lehmalupsjat on prae- Kirchen in Tallinn/Reval", „Kon-
.Ernst Jäakson
nikele müüa riigüe realiseeritud päevanepeaaegu aastaringne elu-lrütrSr?
mn;io^^^^^^ all oli suusatajate .varustamine. Sa- ^^^^^f J:);^. „utsinat" tead- , 5 " , ,,Bevölkerung der Baltisclien
küogrammi piima eest 150 grammi muti puuduvat koolu treeningutöö ^^^^^ «^amiseks. Lg^der 1979", „über die Schulen
ja kümne muna eest 600 grammi mitmekesistamiseks vastavad baa- m heutigen Estland , „Estnische
jõusööta Peale selle müüakse ela- sid, mistõttu peadagoogide ja Minskis, Valgevenemaal, toimus Schuljugend im heutigen Est-nikele
4215 tonni jõusööta riigile treenerite pingutusist hoolimata lä- nõukogude „vabariikide" vaheline land", „Estnische Schuljugend in
realiseeritud küüliku ja nutrianah- heb palju vaeva kaduma. interpreetide võistlus, milline ,kor- der Heimat protestiert", „Bet-kade
eest. Jaanuaris Ja veebruaris \ ^ raldatakse iga nelja aasta järel, reumig politischer Gefangner in
ongi ajalehes avaldatud kuulutusi, Enne olümpiamänge tehti Tallin- Tänavu oli 116 noort muusikut osa den sowjetischen besetzten Bal-
JOHN E. SOOSAAR.
€hartered Äcconntaal
m Umiversiiy Ave., St«. m
Tel. 862-7115
Toronto, Ont. M5J 2H7
välismaiste
liha, kartulit, köögivilja,
mett Ja
oimu, tust tallinna heakorrale. Hoonete tamisega Tallinna konservatoöriu-Kulturnachrichten*,
' fassaadide ulatuslikku remonti ja mi 18-aastane üliõpilane Lauri Kulturnachrichten",
värvimist alustati juba 1976. aastal. Väinmaao Nachrichten".
,Estnische organisatsiooni „Community
„Lettische ders of America" (ühiskonna Ju­hid
Ameerikas) tunnustuskirja.