1981-03-10-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
YABA EESTLANK teisipäeval, lO. märtšä 1981 Tuesday, MarcSilO, 1981 Nr. 19
Tshehhošlovakkia kuulitõukaja
Helena Fibinegerova oli aktiivsest
spordist seljavigastuse tõttu pool
aastat eemal Äsja tuli ta tagasi
võistlejate hulka ja alustas oma
kuulitõugetega tagajärjega, 20.20,
mis on 230 sm nõrgem tema nimel
olevast sisevõistluste kuulitõuke
rekordist. Samal ajal aga tegi
uue sakslanna Helma Knorscheidt
Ida-Saksamaal peetud võistlustel
Tänavust 60 m, jooksude tulemusi
amis juhtima rootslanna Linda
Haglund Turus peetud võistlusel,
kus ta sai ajaks 7,13. Kansas Gi-ty's
olid 60 jardi tõkkejooksus kiireim
Daniel Lavitt ajaga 7,22.
• ii
Uus-Meremaalt oa saadud uusi
kergejõustiku välisvõitluse tagajärgi,
Nathaniel Page hüppas kõrgust
2.30, Michael Marlow kolmikut
17.20, mis on mõlema ameeriklaste
Isiklikud rekordid.
^ •
Teivashüppe maailmatase tõuseb
jõudsalt. Kui veel 1979. a. lõpus
oli maailma kõigi aegade edetabelis
41 meest, kes hüpanud üle 5.50,
siis olümpia-aastal ületas: vile ja
poole meetri 39 hüppajat. 15 meest
hüppasid 1979. aastal 34 korda üle
5.60, 1980. aastal olid need arvud:
18 ja 70.
60 meest ületasid klõrguse 5.40
või rohkem- Kõigi aegade edetabelis
pärineb esimese kümne hulgas
vaid kaks tulemust varasematest
aastatest: MikeTully (USA) 5,71
(1978) jk Dave Roberts (USA) 5.70
(1976).
Lahtis peetud laskesuusatamise
maaihnameistrivõistlustel 20 km
dtstantsil tuli esikohale soomlane
H. Ikola ajaga 1:13.07,06, teiseks
jäi idasakslane F. Ullrich ja kolmandaks
soomlane E. Anttila.
15 km distantsil juunioridele tuli
esikohale soomlane H. Eloranta
56.45,25, kaks järgmist kohta kuulusid
idasakslastele F.-P. Röschile
ja R. Goethele.
suvine 5.60. Teine soomlane Kim-mo
Pallonen jäi kolmandaks tagajärjega
5.20.
Odaheites tuli esimeseks ungarlane
Miklos Nemeth tulemusega
83.56, teine kanadalane Georghe
Megelea tulemusega 81.39. -
Prantslane ThierryVigneron on
võtnud eesmärgiks uue teivashüppe
maaihnarekordi tegemise. Ta hüppas
Grertobles peetud sisevõistlustel
5.66, kuid uus maailmarekord
jäi veel edaspidiseks. Pariisis peetud
sisevõistlusel hüppasid kolm
prantslast Vigneron, Bellot ja Hou-vin
tulemuseks. 5.60. ;
N. Liidu meistrivõistlustel saavutas
Väsiii Gritshenkov kolmikhüppes
tulemuse 17.01, möödunud sügisel
võitis ta meistritiitli ühe sen-simeetri
võrra parema tulemusega.
Lääne-Saksamaal Sindelfingenis
üllatasid kolmikhüppajad; 20-aasta'
ne Peter Bouschen,' kelle parim tulemus
oli eelmisest aastast 15.99,
ning käesolevast talvest 16.55, hüppas
sealses võistlusel 16.97, tõustes
sisehooaja Euroopa edetabelis kolmandaks.
Teisele kohale jäi mullune
meister 21-aastane Klaus Kün-ler
16.77-ga.
ILMUS
Oskar Lutsu
Saadaval „VABA EESTLASE'' telituses ja kooUõhtotel Eesli
jas raamatute müügilauaL \
HIND $6.00 postiteel
T.E.S. Täienduskoolil on tavaks õppeaasta esimese poole lõppemisel
kimütada lõpuMassile rinda kooU hõbedased lõpumärgid,
ment Ingrid Silmale märgi rinda kinnitamisest, vasakul koolijahata-
Iffl H. Ründva, õptajad H. Leivat Ja ¥. Gering ning I. Silm.
Foto: Vaba Eestlane
oa OB
a sai vabrikandiks
Eesti töösturi edu Rootsis
Rootsi Tööandjate Liida (SAF) häälekandja pübeifaliiljuti terve
lehekülje eesti ettevõtja Viktor Kandre tegevusele ja ideedele Rootsis
pealkirja all ^,Eesti Vikton müüs pnunööpe sai tualetitoolide vabrikandiks
Orsas''. Nagu Sven ianbrinki artiklist selgub algas pärast mitmesuguseid
katsetusi eittYÕüe tõeline ülesehitamme Edsbys 1955, kusjuures
turustamine Rootsi kõrval ulatas ka Saksamaale ja üSA-le. Orsas
on AB Kandre tegutsenud viimased 22 aastat.
VABA EESTLASE TALITUSES müügil
stereo heliplaat
INGEMAR KORJUS l)ass-l)ariton
CHARLES KIPPER — IclaverUaade
MetsateeKA. Käpp), EnneninisteCM. Saar). Üks suu (M. Saar).
Muremaa (R. Päts)rLanl sõnajala õiest (T. Vettik<), Sind tervitame
knldap&lke (A. Karindi) ja Rändaja õhtulaul (J. TaU) Ja
rahvalaule: K. Raidi seades — Laulu mõju, Kui ma hakkas laii-lemaie.
Ara viies Ja Kivikasnkas,L.Virkhausl seades — Kus on
kus on kurva kodu, V. Kappi seades — Unakatknja Ja J. Zelgeii
seades — Kannddajast vend. \^
Hind ^9.50 pluss postikulu $1.—»
Naiste kõrgushüppes ületasid
Sindelfingenis peetud sisevõistlustel
neli naist tagajärjega 1.89, meistritiitli
sai Ulrike Meyfarth, järgnesid
Andrea Breder, Jasmin Fischer ja
Sabine Evert. ,
Kaugushüppes, sai Wilfrid
Klepsch 8.21 meestest ja Christinä
Susseik 6.74 naistest. Mõlemad
tõusid selle,ala tänavuses maailmas
edetabelis ^fesimeseks. Ka mõlema
soo teistele kohtadele tulnud said
head tulemused, Jens Knipphais
8.13 ja Karin Hanel 6.72.
Spordayudlseid
Sydneyg peetud kergejõustiku-võistlused
olid ühed esimesed tänavused
rahvusvahelised sündmused,
mis avasid tee - kergejõustiku üha
paranevaile tagajärgedele. Soomlane
Rauli Pudas hüppas teivashüppes
5.50, millest paremat tagajärge
pole kunagi Austraalias/hüpatud,
Pudase oma rekord on möödunud
Eesti jooksjate head nime kaitses
Shveitsis peetud SATUS'e jook-sukrossil
Toomas Turb jäi teisele
kohale tagajärjega 32.36,9. Esikohale
tuli idasakslane Werner
Scbildhauer ajaga 32.31,6. Eestlased
on selle 11 km pikkusel jooksurajal
juba aastaid saavutanud häid
tulemusi: Mart Vilt tuli 1966. a.
esimeseks, 1965. a. teiseks ja 1964.
a. kolmandaks, Ants Nurmekivi
tuli 1970. a. kolmandale kohale.
Rootsi ajakirjanikku on eriti
köitnud Viktor Kandre elukäik pärast
Eestist põgenemist 1944 ja tema
praegused ideed, et leida pare--
mat süsteemi aktuaalse töövõtjate
fondi asemele.
Eesti ettevõtja Jülmstuse kohaselt
sattus ta pärast Rootsi jõudmist
koos perekonnaga Kristdala põgenikelaagrisse
ja kohe alguses oli talle selge, et
oma juriidilise hariduse ja Ee,sti
seaduste tundmisega polnud mingit
väljavaadet ennast toita, pealegi
puudus'keeleoskus. Kuid isakodust
oli ta talletanud tehnilisi oskusi,
mis viiski ideele hakata valmistama
Ja naüüma puunööpe. Talle avanes^
Võimalus Kristdala mootor/*yat)fncu
jääkidelaos töötada ja omale midagi
tarvilikku välja otsida. Nii ehitaski
ta omale treipingi, korjas kokku
talvel külmast surmatud viljapuid
ja hakkas neist puunööpe treima.
Müük läks otse vastavatele
äridele.
Kui puunööpide, turg hakkas kaduma,
asus Kandre valmistama
puust kastrulikaante käepidemeid.
Olukorrad ja mitmesugused tööstuslikud
kombinatsioonid nõudsid
äkitselt alumiiniumi valamise oskust.
Eesti Vabariigi peakonsuli
kaudu New Yorgis sai ta lõpuks
vastava saksakeelse teose ja seegi
tööülesanne õnnestus pärast katsetusi
ühes laenatud sepikojas. Kuid
turg selleski osas kadus. See oli
1948. aastal, kui Kandre sai teada,
et USA-s ; vajatakse pooltooteid
tualetitoolide valmistamiseks. See
tundus olevat kaubaliik, mida alati,
ka kõige raskematel aegadel nõutakse.
Ühesõnaga kindla tulevikuga
toode.
Ja nii sündiski vahrik, mis ettevõtja
oma sõnade järgi toodab
Roots! kõige kallimaid tualetiV
toole".
Oma aktuaalsest ideest, kuidas
töövõtjad saavad luua ilma riskita
suure käibekapitali, annab "^^ktor
Kandre üksikasjadeni läbitöötatud
ülevaate. Ta ütleb, et kui iga töövõtja
jätaks 1—^2 tunnitasu nädalas
välja võtmata, annaks see kogu
Rootsi ulatuses tohutu käibekapitali.
Samuti jääks ettevõttesse sel juhul
alles sotsiaalsed maksud arvestatud
säästetud- palga kohta. Et
veelgi tõsta huvi niisuguse säästmise
vastu, tuleks muuta ka tulumaksuseadus
sel viisil, et pärast viieaastast
säästmist võib igaüks kogu
oma säästetud summa välja võtta
tulumaksuvabalt.
FREDLIMBERG
ISAMAA EEST
iesti Vabariigi sõjajõudude
organisatsioon ja juhtkond.
Lugejas leiab sellest raamatust 1028 nime, keda lugedes tekkib
küsimus: kuhu nad on jäänud? Kuigi mõni neist on oma maise
teekonna lõpetanud läänes, on enamus hävinenud koos Eesti
lüklikn iseseisvusega. Selles raamatus on tuhat meie sõjameestest
leidnud sel viisil tagasihoidlilsku meenutust.
Hind $18.00 pluss saatekulu 70 centi
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
ANDRES KÜNG
Kirjastus Välis-Eesti & EMP
311 lk. Hind $14.00 br. + saatekulu 50G
EestS ajakirjaniku teos põhineb laialdasele aUikmaterjalfle.T«
analüüsib Soome sise- ja välispolüt&at, riigi tänapäevast olukorda
ja suunda, Nõukogude LUdu Soome-poliltikat,' l^me valitsust
presidendist parteielnni ja palju muud, tnnes Soome saatusest
huvitatud lugejaile palju uusi andmeid.
Müügil Vaba Eestlase talituses
„ M i s ta siis eputas oma Apolloga
ja kõrgema sõjaväelase tütrega?"
küsis Helin, kellel kahju näis
olevat Olümposelt alla tulla.
Mari näis tema tundeid jagavat,
kui ütles:
>,Nii mõnus oli neid tobedaid
kirju kirjutada. Ja ta võtab meilt
selle naljategemise Võimaluse!"' ' '
Ta haaras valmis kirja ja märkis
oma käega selle servale:
„Ehk mõtlete "ümber, Apollo?"
Aga Apollo ümber ei mõtelnud.
Meil oli laagris kontsert ja tant-supidui
millest osavõtsin vatipüks-tes
ja lubjaviltides, puslatinöörid
kõik ilusti kinni. Minu kostüüm
meeldis kõigile. Tantsuks mängisid
trummid ja pasunad. Terve päeva
olin näljas, sest tantsupeo tõttu ei
saanud söökla toitu valmistaja ega
jaotada.
Kas teil ka vahest trummi lüüakse?
Afrod."
Kirjavahetus Apolloga käis talve
läbi. Mees ei andnud järele, teda
et saanud kuidagi lahti kangutada
tema tõsisest ja nalja mittemöisS-vast
suhtumisest. Vahest paistis juba,
et võtab vedu — aga siis jälle,
kogunimitte, kuni kevadel tuli kiri,
milles Apollo kuivalt teatas, et
edaspidisest kirjavahetusest loobub,
kuna ta ei taha olla pilkealune.
• Kuna kõik vastused seni olid
Riina käega kirjutatud, siis pandi
tüdruk kirjutama ka viimast vastust:
„Tervist Apollo!
See on Teist väga kena, et Teie
minu nalja peale ei vihastunud.
Tahtsin ainult Teid naerma ajada
siin meie nii naljavaeses eluš...
Pooletunnine naer on palju kallim
kui poolekilone leivapaika.
Lootsin kaua, et hakkate omalt
poolt nalja vastu tegema — ja
nüüd lõpuks saitegi sellega hakkama!
See kirjavahetuse katkestamin©
on väga hea nali.
Igavesti naerdes ja Teile palju
head soovides
. Teie Afrodife."'
Mida kõrgemalt päike käima
hakkas, seda suurema hooga järgnes
sündmus teisele. Oli kuulutatud
välja uus seadus, mille järele
58-vangid, kes oma karistusajast
kaks kolmandikku ära istunud ja
kogu aja korralikult käitunud, või^
di vabastada.
„Hakka aga padjapüüre pilutama,
Riina!" hüüdis Mari: „Sul
saab -ju kaks kolmandikku tuleval
aastal täis!" Riinal oli barakis
hulk külalisi. Pärja märkis:
„Lembil ja Katrel on ju lugu
samuti! Kaks kolmandikku saab
täis!"
Nimetatudki olid sealsamas. „Ja
varsti me latse nagu essünd linnu
kik ilma laanen laiali..." kinnitas
Mari.
„Ah, sinu luuletusest tuli meelde!"
hüüdis Lembi, „mul on sinu
jaoks üks värsike taskus."
...Ette see.loetegi:. •
Varbad tal tundrakamaras
haaravad kõvasti turba. —
Vaadata võib ainult kumaras
Leheke, väikese sakiga
särab kui pisike päike! .
Kaetud kui paksu lakiga,
see talle annabki läike. /
Maailma loomisest saadik siin
kasvab see tilluke vana —
ja elu ei olegi teab mis piin,
. nõnda arvab see betula nana.
Viimane botaanikatermin oli
laulukese pealkirjaks.
„Väga kena," ütles Pärja, „aga
kes või mis see betula nana on?
Kas peaks lugema Nanaa?"
„Kui lugeda ka „vanaa", siis minugi
poolest nanaa! Aga mida sa
õieti mõtled Zola Nana'd või sakslaste
no-noh'i?" Ega Mari keel
hammaste taga viitsinud vahtida.
Ometi lisas ta kenasti:^
„Tead, see betula nana on
kääbuskask Või tundrakask ladina
nimega. Meie kask kodumaal on
betula aiba."
„Eks ta nüüd ehk ole juba bee-laja
berjooza," arvas Riina. See
ajas naerma.
Naiste hirm vabanemise ees oli
tasapisi vähenenud. Neid oli juba
hulgi läinud, kellelgi ei olnud väga
kehvasti. . . Ainult siinseist sõbrust
pii kahju juba nüüd, ette
mõeldes, et pole enam ise nende
hulgas.
„Muidugi on hea olla harjunud
inimestega ja omavahel,** mõtles
Mari aga ütles hoopis: Varsti laseb
Beria Akademia välja oma viimased
lennud..
Kõigi Venemaa poolt ametlikult
okupeerimata maade kodanikud —
bulgaarlased, rumeenlased, ungarlased
ja poolakad — koondati tap-.
pi 1955. aasta märtsi algul, üks
poolatar jäi maha —^ ta oli arreteeritud
Poola selle poole pealt,
mis vahepeal taas Venemaaks oli
saanud. Võimud lugesid ta „oma
inimeseks" ja lahutasid sõpradest
sõna seletamata või silma pilgutamata.
Mahajäetud Elzbet kõndis laag-rivahel
üksi ja kurvalt. Veel kurvem
oli teda vaadata.
Kõik laagrisse mahajäänud vangid
tõdesid nukralt; kui kurb oli il^
ma- jääda sellest rahvusvahelisest
seltskonnast, Niisuguseid suhteid
poleks ei nõukogude ega pärisva-baduses
ühelgi neist tekkinud. Neile
oli võimalikuks tehtud tõelise
rahvaste sõpruse head küljed, midagi
hoopis muud, kui need, mida
kommunistid oma parteiprogram-mides
aina kuulutavad. Stalin ja
Beria olid oma sotsialismist teinud
tobeda karikatuuri, aga laagrites oli
sotsialism saavutanud oma kõige
ideoloogialähiedasema realisatsiooni,
paroodiate paroodia, mis jumala
abiga oli tekkinud vastu tegijate
tahtmist ja tahtjate kuritegevusest
hoolimata....
Sõna ,,vene" pani kõigil südame
läikima, eriti baltlastel, kes selle
kurjust kõige kibedamalt tundside
„Venelane" ei olnud nii tige sõna:
kui sellega konkreetset inimest,
oma saatusekaaslast mõelda, siis
polnud iivelduseks mingit tungivat
põhjust. Asetati ;aga seegi soni
abstraktsiooni tasandile, siis oli ta
kole küll.
Predshahtnajasse oli jäänud ainult
300 naisvangi. Barakid kubisesid
tühjadest naridest. Ka see oli
omamoodi kurb p i l t . ..
Mis koik inimesele ^armsaks võib
saada! Alles nad magasid kolmekesi
ühel naril, kolmekümnekesi ühel
kinnilöödud vahedega lavatsil!/
Nijüd seisis seal kuus tühja nari.
Ainult kolmel oli veel asusta-jaid..
.Imelikud tunded, väga
Imelikud! Mari tabas enda mõttelt,
et oleks väga tore, kui nad kõik
oleksid veel siin! —
Aga päike käis veelgi kõrgemalt
ja läks aina hiljem looja. Kevad
tuli. Siis hakkas mingi uus komisjon
invaliide „akteerima". Mõnelgi
vanal ja mitmelgi haigel ning
vigasel ärkas uuesti lootus mitte
tundra-auku visatult siinmail kõduneda,
vaid enne matuseid veel kodumaale
jõuda!
Ksenia Aleksandrovna oli luba^
nud kirjutada kohe, kui ta oma uude
asu- või elukohta jõuab. Ja see
naine ei petnud. Kiri tuli.
„Armsad kolleegid,^ laagrisibid!
On siin jälle koos hulk vanu tuttavaid
ja sõpru Predshahtnaja päevilt.
Ushi, Rutt ja paljud teised on
siin. Aga peab olema kannatust ja
pika meelt, et ära oodata, mis tuleb!
Laagrikord on täiesti Papa-aegne,
aga tühja sellest!
Bulgaarlased, poolakad ja tsheh-hid
on juba läinud. Aga sakslased,
ungarlasedja meie rumeenlased on
siin. Istume nii öelda ,,kohvritel",
närvid kogu aeg pingul. Asja parem
külg on viisakam kliima ja
lahkem loodus. Mulle öeldi, et mu
karistus on kustutatud ja mind re-patrieeritavat.
Väga tore! Varsti
kirjutan nii siis kodumaalt."
K. A.
'Kolme nädala pärast saabunud
uus kiri oli kirjutatud masenduses.
(Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 10, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-03-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810310 |
Description
| Title | 1981-03-10-06 |
| OCR text | YABA EESTLANK teisipäeval, lO. märtšä 1981 Tuesday, MarcSilO, 1981 Nr. 19 Tshehhošlovakkia kuulitõukaja Helena Fibinegerova oli aktiivsest spordist seljavigastuse tõttu pool aastat eemal Äsja tuli ta tagasi võistlejate hulka ja alustas oma kuulitõugetega tagajärjega, 20.20, mis on 230 sm nõrgem tema nimel olevast sisevõistluste kuulitõuke rekordist. Samal ajal aga tegi uue sakslanna Helma Knorscheidt Ida-Saksamaal peetud võistlustel Tänavust 60 m, jooksude tulemusi amis juhtima rootslanna Linda Haglund Turus peetud võistlusel, kus ta sai ajaks 7,13. Kansas Gi-ty's olid 60 jardi tõkkejooksus kiireim Daniel Lavitt ajaga 7,22. • ii Uus-Meremaalt oa saadud uusi kergejõustiku välisvõitluse tagajärgi, Nathaniel Page hüppas kõrgust 2.30, Michael Marlow kolmikut 17.20, mis on mõlema ameeriklaste Isiklikud rekordid. ^ • Teivashüppe maailmatase tõuseb jõudsalt. Kui veel 1979. a. lõpus oli maailma kõigi aegade edetabelis 41 meest, kes hüpanud üle 5.50, siis olümpia-aastal ületas: vile ja poole meetri 39 hüppajat. 15 meest hüppasid 1979. aastal 34 korda üle 5.60, 1980. aastal olid need arvud: 18 ja 70. 60 meest ületasid klõrguse 5.40 või rohkem- Kõigi aegade edetabelis pärineb esimese kümne hulgas vaid kaks tulemust varasematest aastatest: MikeTully (USA) 5,71 (1978) jk Dave Roberts (USA) 5.70 (1976). Lahtis peetud laskesuusatamise maaihnameistrivõistlustel 20 km dtstantsil tuli esikohale soomlane H. Ikola ajaga 1:13.07,06, teiseks jäi idasakslane F. Ullrich ja kolmandaks soomlane E. Anttila. 15 km distantsil juunioridele tuli esikohale soomlane H. Eloranta 56.45,25, kaks järgmist kohta kuulusid idasakslastele F.-P. Röschile ja R. Goethele. suvine 5.60. Teine soomlane Kim-mo Pallonen jäi kolmandaks tagajärjega 5.20. Odaheites tuli esimeseks ungarlane Miklos Nemeth tulemusega 83.56, teine kanadalane Georghe Megelea tulemusega 81.39. - Prantslane ThierryVigneron on võtnud eesmärgiks uue teivashüppe maaihnarekordi tegemise. Ta hüppas Grertobles peetud sisevõistlustel 5.66, kuid uus maailmarekord jäi veel edaspidiseks. Pariisis peetud sisevõistlusel hüppasid kolm prantslast Vigneron, Bellot ja Hou-vin tulemuseks. 5.60. ; N. Liidu meistrivõistlustel saavutas Väsiii Gritshenkov kolmikhüppes tulemuse 17.01, möödunud sügisel võitis ta meistritiitli ühe sen-simeetri võrra parema tulemusega. Lääne-Saksamaal Sindelfingenis üllatasid kolmikhüppajad; 20-aasta' ne Peter Bouschen,' kelle parim tulemus oli eelmisest aastast 15.99, ning käesolevast talvest 16.55, hüppas sealses võistlusel 16.97, tõustes sisehooaja Euroopa edetabelis kolmandaks. Teisele kohale jäi mullune meister 21-aastane Klaus Kün-ler 16.77-ga. ILMUS Oskar Lutsu Saadaval „VABA EESTLASE'' telituses ja kooUõhtotel Eesli jas raamatute müügilauaL \ HIND $6.00 postiteel T.E.S. Täienduskoolil on tavaks õppeaasta esimese poole lõppemisel kimütada lõpuMassile rinda kooU hõbedased lõpumärgid, ment Ingrid Silmale märgi rinda kinnitamisest, vasakul koolijahata- Iffl H. Ründva, õptajad H. Leivat Ja ¥. Gering ning I. Silm. Foto: Vaba Eestlane oa OB a sai vabrikandiks Eesti töösturi edu Rootsis Rootsi Tööandjate Liida (SAF) häälekandja pübeifaliiljuti terve lehekülje eesti ettevõtja Viktor Kandre tegevusele ja ideedele Rootsis pealkirja all ^,Eesti Vikton müüs pnunööpe sai tualetitoolide vabrikandiks Orsas''. Nagu Sven ianbrinki artiklist selgub algas pärast mitmesuguseid katsetusi eittYÕüe tõeline ülesehitamme Edsbys 1955, kusjuures turustamine Rootsi kõrval ulatas ka Saksamaale ja üSA-le. Orsas on AB Kandre tegutsenud viimased 22 aastat. VABA EESTLASE TALITUSES müügil stereo heliplaat INGEMAR KORJUS l)ass-l)ariton CHARLES KIPPER — IclaverUaade MetsateeKA. Käpp), EnneninisteCM. Saar). Üks suu (M. Saar). Muremaa (R. Päts)rLanl sõnajala õiest (T. Vettik<), Sind tervitame knldap&lke (A. Karindi) ja Rändaja õhtulaul (J. TaU) Ja rahvalaule: K. Raidi seades — Laulu mõju, Kui ma hakkas laii-lemaie. Ara viies Ja Kivikasnkas,L.Virkhausl seades — Kus on kus on kurva kodu, V. Kappi seades — Unakatknja Ja J. Zelgeii seades — Kannddajast vend. \^ Hind ^9.50 pluss postikulu $1.—» Naiste kõrgushüppes ületasid Sindelfingenis peetud sisevõistlustel neli naist tagajärjega 1.89, meistritiitli sai Ulrike Meyfarth, järgnesid Andrea Breder, Jasmin Fischer ja Sabine Evert. , Kaugushüppes, sai Wilfrid Klepsch 8.21 meestest ja Christinä Susseik 6.74 naistest. Mõlemad tõusid selle,ala tänavuses maailmas edetabelis ^fesimeseks. Ka mõlema soo teistele kohtadele tulnud said head tulemused, Jens Knipphais 8.13 ja Karin Hanel 6.72. Spordayudlseid Sydneyg peetud kergejõustiku-võistlused olid ühed esimesed tänavused rahvusvahelised sündmused, mis avasid tee - kergejõustiku üha paranevaile tagajärgedele. Soomlane Rauli Pudas hüppas teivashüppes 5.50, millest paremat tagajärge pole kunagi Austraalias/hüpatud, Pudase oma rekord on möödunud Eesti jooksjate head nime kaitses Shveitsis peetud SATUS'e jook-sukrossil Toomas Turb jäi teisele kohale tagajärjega 32.36,9. Esikohale tuli idasakslane Werner Scbildhauer ajaga 32.31,6. Eestlased on selle 11 km pikkusel jooksurajal juba aastaid saavutanud häid tulemusi: Mart Vilt tuli 1966. a. esimeseks, 1965. a. teiseks ja 1964. a. kolmandaks, Ants Nurmekivi tuli 1970. a. kolmandale kohale. Rootsi ajakirjanikku on eriti köitnud Viktor Kandre elukäik pärast Eestist põgenemist 1944 ja tema praegused ideed, et leida pare-- mat süsteemi aktuaalse töövõtjate fondi asemele. Eesti ettevõtja Jülmstuse kohaselt sattus ta pärast Rootsi jõudmist koos perekonnaga Kristdala põgenikelaagrisse ja kohe alguses oli talle selge, et oma juriidilise hariduse ja Ee,sti seaduste tundmisega polnud mingit väljavaadet ennast toita, pealegi puudus'keeleoskus. Kuid isakodust oli ta talletanud tehnilisi oskusi, mis viiski ideele hakata valmistama Ja naüüma puunööpe. Talle avanes^ Võimalus Kristdala mootor/*yat)fncu jääkidelaos töötada ja omale midagi tarvilikku välja otsida. Nii ehitaski ta omale treipingi, korjas kokku talvel külmast surmatud viljapuid ja hakkas neist puunööpe treima. Müük läks otse vastavatele äridele. Kui puunööpide, turg hakkas kaduma, asus Kandre valmistama puust kastrulikaante käepidemeid. Olukorrad ja mitmesugused tööstuslikud kombinatsioonid nõudsid äkitselt alumiiniumi valamise oskust. Eesti Vabariigi peakonsuli kaudu New Yorgis sai ta lõpuks vastava saksakeelse teose ja seegi tööülesanne õnnestus pärast katsetusi ühes laenatud sepikojas. Kuid turg selleski osas kadus. See oli 1948. aastal, kui Kandre sai teada, et USA-s ; vajatakse pooltooteid tualetitoolide valmistamiseks. See tundus olevat kaubaliik, mida alati, ka kõige raskematel aegadel nõutakse. Ühesõnaga kindla tulevikuga toode. Ja nii sündiski vahrik, mis ettevõtja oma sõnade järgi toodab Roots! kõige kallimaid tualetiV toole". Oma aktuaalsest ideest, kuidas töövõtjad saavad luua ilma riskita suure käibekapitali, annab "^^ktor Kandre üksikasjadeni läbitöötatud ülevaate. Ta ütleb, et kui iga töövõtja jätaks 1—^2 tunnitasu nädalas välja võtmata, annaks see kogu Rootsi ulatuses tohutu käibekapitali. Samuti jääks ettevõttesse sel juhul alles sotsiaalsed maksud arvestatud säästetud- palga kohta. Et veelgi tõsta huvi niisuguse säästmise vastu, tuleks muuta ka tulumaksuseadus sel viisil, et pärast viieaastast säästmist võib igaüks kogu oma säästetud summa välja võtta tulumaksuvabalt. FREDLIMBERG ISAMAA EEST iesti Vabariigi sõjajõudude organisatsioon ja juhtkond. Lugejas leiab sellest raamatust 1028 nime, keda lugedes tekkib küsimus: kuhu nad on jäänud? Kuigi mõni neist on oma maise teekonna lõpetanud läänes, on enamus hävinenud koos Eesti lüklikn iseseisvusega. Selles raamatus on tuhat meie sõjameestest leidnud sel viisil tagasihoidlilsku meenutust. Hind $18.00 pluss saatekulu 70 centi MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES ANDRES KÜNG Kirjastus Välis-Eesti & EMP 311 lk. Hind $14.00 br. + saatekulu 50G EestS ajakirjaniku teos põhineb laialdasele aUikmaterjalfle.T« analüüsib Soome sise- ja välispolüt&at, riigi tänapäevast olukorda ja suunda, Nõukogude LUdu Soome-poliltikat,' l^me valitsust presidendist parteielnni ja palju muud, tnnes Soome saatusest huvitatud lugejaile palju uusi andmeid. Müügil Vaba Eestlase talituses „ M i s ta siis eputas oma Apolloga ja kõrgema sõjaväelase tütrega?" küsis Helin, kellel kahju näis olevat Olümposelt alla tulla. Mari näis tema tundeid jagavat, kui ütles: >,Nii mõnus oli neid tobedaid kirju kirjutada. Ja ta võtab meilt selle naljategemise Võimaluse!"' ' ' Ta haaras valmis kirja ja märkis oma käega selle servale: „Ehk mõtlete "ümber, Apollo?" Aga Apollo ümber ei mõtelnud. Meil oli laagris kontsert ja tant-supidui millest osavõtsin vatipüks-tes ja lubjaviltides, puslatinöörid kõik ilusti kinni. Minu kostüüm meeldis kõigile. Tantsuks mängisid trummid ja pasunad. Terve päeva olin näljas, sest tantsupeo tõttu ei saanud söökla toitu valmistaja ega jaotada. Kas teil ka vahest trummi lüüakse? Afrod." Kirjavahetus Apolloga käis talve läbi. Mees ei andnud järele, teda et saanud kuidagi lahti kangutada tema tõsisest ja nalja mittemöisS-vast suhtumisest. Vahest paistis juba, et võtab vedu — aga siis jälle, kogunimitte, kuni kevadel tuli kiri, milles Apollo kuivalt teatas, et edaspidisest kirjavahetusest loobub, kuna ta ei taha olla pilkealune. • Kuna kõik vastused seni olid Riina käega kirjutatud, siis pandi tüdruk kirjutama ka viimast vastust: „Tervist Apollo! See on Teist väga kena, et Teie minu nalja peale ei vihastunud. Tahtsin ainult Teid naerma ajada siin meie nii naljavaeses eluš... Pooletunnine naer on palju kallim kui poolekilone leivapaika. Lootsin kaua, et hakkate omalt poolt nalja vastu tegema — ja nüüd lõpuks saitegi sellega hakkama! See kirjavahetuse katkestamin© on väga hea nali. Igavesti naerdes ja Teile palju head soovides . Teie Afrodife."' Mida kõrgemalt päike käima hakkas, seda suurema hooga järgnes sündmus teisele. Oli kuulutatud välja uus seadus, mille järele 58-vangid, kes oma karistusajast kaks kolmandikku ära istunud ja kogu aja korralikult käitunud, või^ di vabastada. „Hakka aga padjapüüre pilutama, Riina!" hüüdis Mari: „Sul saab -ju kaks kolmandikku tuleval aastal täis!" Riinal oli barakis hulk külalisi. Pärja märkis: „Lembil ja Katrel on ju lugu samuti! Kaks kolmandikku saab täis!" Nimetatudki olid sealsamas. „Ja varsti me latse nagu essünd linnu kik ilma laanen laiali..." kinnitas Mari. „Ah, sinu luuletusest tuli meelde!" hüüdis Lembi, „mul on sinu jaoks üks värsike taskus." ...Ette see.loetegi:. • Varbad tal tundrakamaras haaravad kõvasti turba. — Vaadata võib ainult kumaras Leheke, väikese sakiga särab kui pisike päike! . Kaetud kui paksu lakiga, see talle annabki läike. / Maailma loomisest saadik siin kasvab see tilluke vana — ja elu ei olegi teab mis piin, . nõnda arvab see betula nana. Viimane botaanikatermin oli laulukese pealkirjaks. „Väga kena," ütles Pärja, „aga kes või mis see betula nana on? Kas peaks lugema Nanaa?" „Kui lugeda ka „vanaa", siis minugi poolest nanaa! Aga mida sa õieti mõtled Zola Nana'd või sakslaste no-noh'i?" Ega Mari keel hammaste taga viitsinud vahtida. Ometi lisas ta kenasti:^ „Tead, see betula nana on kääbuskask Või tundrakask ladina nimega. Meie kask kodumaal on betula aiba." „Eks ta nüüd ehk ole juba bee-laja berjooza," arvas Riina. See ajas naerma. Naiste hirm vabanemise ees oli tasapisi vähenenud. Neid oli juba hulgi läinud, kellelgi ei olnud väga kehvasti. . . Ainult siinseist sõbrust pii kahju juba nüüd, ette mõeldes, et pole enam ise nende hulgas. „Muidugi on hea olla harjunud inimestega ja omavahel,** mõtles Mari aga ütles hoopis: Varsti laseb Beria Akademia välja oma viimased lennud.. Kõigi Venemaa poolt ametlikult okupeerimata maade kodanikud — bulgaarlased, rumeenlased, ungarlased ja poolakad — koondati tap-. pi 1955. aasta märtsi algul, üks poolatar jäi maha —^ ta oli arreteeritud Poola selle poole pealt, mis vahepeal taas Venemaaks oli saanud. Võimud lugesid ta „oma inimeseks" ja lahutasid sõpradest sõna seletamata või silma pilgutamata. Mahajäetud Elzbet kõndis laag-rivahel üksi ja kurvalt. Veel kurvem oli teda vaadata. Kõik laagrisse mahajäänud vangid tõdesid nukralt; kui kurb oli il^ ma- jääda sellest rahvusvahelisest seltskonnast, Niisuguseid suhteid poleks ei nõukogude ega pärisva-baduses ühelgi neist tekkinud. Neile oli võimalikuks tehtud tõelise rahvaste sõpruse head küljed, midagi hoopis muud, kui need, mida kommunistid oma parteiprogram-mides aina kuulutavad. Stalin ja Beria olid oma sotsialismist teinud tobeda karikatuuri, aga laagrites oli sotsialism saavutanud oma kõige ideoloogialähiedasema realisatsiooni, paroodiate paroodia, mis jumala abiga oli tekkinud vastu tegijate tahtmist ja tahtjate kuritegevusest hoolimata.... Sõna ,,vene" pani kõigil südame läikima, eriti baltlastel, kes selle kurjust kõige kibedamalt tundside „Venelane" ei olnud nii tige sõna: kui sellega konkreetset inimest, oma saatusekaaslast mõelda, siis polnud iivelduseks mingit tungivat põhjust. Asetati ;aga seegi soni abstraktsiooni tasandile, siis oli ta kole küll. Predshahtnajasse oli jäänud ainult 300 naisvangi. Barakid kubisesid tühjadest naridest. Ka see oli omamoodi kurb p i l t . .. Mis koik inimesele ^armsaks võib saada! Alles nad magasid kolmekesi ühel naril, kolmekümnekesi ühel kinnilöödud vahedega lavatsil!/ Nijüd seisis seal kuus tühja nari. Ainult kolmel oli veel asusta-jaid.. .Imelikud tunded, väga Imelikud! Mari tabas enda mõttelt, et oleks väga tore, kui nad kõik oleksid veel siin! — Aga päike käis veelgi kõrgemalt ja läks aina hiljem looja. Kevad tuli. Siis hakkas mingi uus komisjon invaliide „akteerima". Mõnelgi vanal ja mitmelgi haigel ning vigasel ärkas uuesti lootus mitte tundra-auku visatult siinmail kõduneda, vaid enne matuseid veel kodumaale jõuda! Ksenia Aleksandrovna oli luba^ nud kirjutada kohe, kui ta oma uude asu- või elukohta jõuab. Ja see naine ei petnud. Kiri tuli. „Armsad kolleegid,^ laagrisibid! On siin jälle koos hulk vanu tuttavaid ja sõpru Predshahtnaja päevilt. Ushi, Rutt ja paljud teised on siin. Aga peab olema kannatust ja pika meelt, et ära oodata, mis tuleb! Laagrikord on täiesti Papa-aegne, aga tühja sellest! Bulgaarlased, poolakad ja tsheh-hid on juba läinud. Aga sakslased, ungarlasedja meie rumeenlased on siin. Istume nii öelda ,,kohvritel", närvid kogu aeg pingul. Asja parem külg on viisakam kliima ja lahkem loodus. Mulle öeldi, et mu karistus on kustutatud ja mind re-patrieeritavat. Väga tore! Varsti kirjutan nii siis kodumaalt." K. A. 'Kolme nädala pärast saabunud uus kiri oli kirjutatud masenduses. (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-03-10-06
