Vaba eestlane , June 7, 1984

              •••1.
VABA EESTLANE-neljapäeval, 7. juudi 19^8^^ Thiirsday, June 7,1984 Nr. 43
osaa
T A B A D E EEŠITLASTE H M J L E K A N B M
: O/ü Vaba Eestlane, 1955 LesHe St.J3©n
: TOMErUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Ide, 0 1 ^
TELEFONID; toimetus 444-4823, taHtus (tellimised, kuulutused,
e l ^ d i t s i o o n ) 444-483Ž
imiiMISfflNNAD Kanadas: aasta $51.—,: poolaastas $28.—
ja veerandaastas $15.—
väljas^KK)! Kanadat: aastas $ 6 5 . ^
aastas $ 3 5 . ~ j a veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri tiind 70 Co
KUXJLUTUSTE mNNAD üks M ü^^^
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, ^ I j d $5.
FublishedbyFree Estonian Publisher Ltd,
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M 3 B 2M3
Osa Vana Andrese koguduse püliapäevakooli koorist emadepäeva aktusel.
. : ^NelJandad. .Ü^^
Fäevad on ukse ees. Peagi hakka­vad
Torontosse saabuma Kanadast
ja pialjudest teistest maadeist tuhan­ded
eestlased, et koos kohaliku
^OTfMo eesüa^mmg^ timda end
ühise suure eesti perena, kes nä­dalapäevade
kestel võtah osa pal­judest
suurematest ja väiksematest
üritustest, mis moodustavad eesti
kultuuri, vabädusvöitiöse, eestilise
säilitamise ja meie ühiskondliku
struktuuri luustiku. Senised koge*
mused kinnitavad, et viimase 12
aasta jooksul iga nelja aasta Järele
- Jkorraldatud eestlaste ülemaailmsed
pidustused on nagu eriliseks ehista-vaklsehksiiriks,
mis ergutavad siu^
^mm kippuvat eesti ühiskonda,
aimavad uusi impulsse meie k u l -
t t o u ^ poliitilisele ja seltskond­likule
tegevusele ning koondavad
jgä nelja tuule pode valguvat eesti
moonist sini-mjist-valge värvide ja
eesti embleemide alla. T^ooru^^^
®n eriti oluline^ et iseoses Torontos
tolmivafe suurpidustustega korral-jdatakše
Kotkajärvel skautllku noo­ruse
maailmalaager^ mis on juba
ülieksas y sellelaadHisiie • saaimiritus
maailmas.
„ — l e ülemaa-
™ e t e Eesti ; Päevade raaimkava,
selgub üUatusIikuIt, et see on jää-eud
oma põhilises osas samaks,
nnis aktsepteeriti ja rakendati To­rontos
1972, aastal toimunud esi-
DBI^ste tlemaaihnSete Eesti Päeva­de
ajal. Pidustuste vundamendiM-videks
o i d sel ajal Valguspidu,
M u p i d u , rongkäik, Rahvuskong-ress.
Sõjameeste kongress ja juma-lateenistušejd,
milledelfe liitusid väik­semad
nõupidamised, teatrietendu­sed,
kontserdid, seltskondlikud
kokkutnlekud, noorte eriüritused
jne. Selle põhilise kava juurde jää­mine
kinnitab, et esimeste Üle-maaümsete
Eesti Päevade korral­dajatel
ja organiseerijatel öli seda
vajalikku intuiteiooni, mis määras
Mndlakis ülemaailmsete pidustuste
põhialused ja tegi seda sellise täp­susega,
et need on jäänud peaaegu
muutmatult püsima juba üle aasta­kümne.^
- '
suõhtutel ja eriürituste!,
ürituste õnnestumine on selleks ba­romeetriks,
mis meile näitab meie
rahvusliku elujõu tõusu või langust
ning mis laseb meil ennustusi teha
ja kalkuleerida, kas meil on küllal­dasel
määral noori elujõulisi reseff-'
ve välja pauna kui meie hakkame
nelja aasta pärast toimuvaiä järg­misi
ülemaaihnlisi suurpidustusn
korraldama ja organiseerima.
Teeksime suure vea kui me ar­vaksime,
et Ülemaailmsete Eesti
Päevade õnnestumine oleneb pea­miselt
sellest kuidas need oU ette
valmistatud, kuivõrd asjatundlikult
ja põhjalikult kõigi ürituste kavad
on. läbi töötatud ning kui suurel
arvul lauljaid, rahvatantsijäid ja
võimlejaid on suudetud masslavaS^
tusteks kokku tuua j a ette valmis­tada,
kuivõrd asjatundlikult ja
põhjalikult kõigi ürituste kavad on
läbi töö^tud ning kui suurel arvul
lauljaid, rahvatantsijäid ja võimle­jaid
on suudetud masslavastusteks
kokku tuua j a ette vähnistada.
Kahtlemata on suurürituste kava­lise
osa õnnestumine oluline tegur
kogu pidustuse Õnnestumisel, kuid
kõik ilusad ettekanded ja südames^
se timgivad laulud jäävad õhku
iigidseie
J^i!Beerekci-le@dylaf3@ vostab Washingtoni syyriehe toimetusliikmele
New York („Vaba Eestlane"). — Hiljuti tõime ära täies ulatuses „The Washington Post'i*V juhtkir-
Jalehekülje toimetaja asetäitja Stephen Eosenfeldi pikema kommentaari Balti riikide ja rahvaste kohta,
seoses Los Angeiese olümpiamängude ümber käiva rahvusvahelise poleemika ja president Reagani admi­nistratsiooni
polütikagä Nõukogude Lüdu suhtes üldiselt, j a Balti riikide osas spetsiifiliselt. Lisagem veel
siinjuures, et Stephen Rosenieldile pole kogu see küsimustekompleks mitte võõras, sest ta on elanud vare­mini
Moskvas „The Washington P o s t i " korrespondendina. \
Kui pidustuste ^
hemalt vaadelda, siis võib k^^
teerida, et see on koostatud väga
Isoolikalt ja kaalutult, kusjuures
irõhku 01 pandud nii meie ©ma si­semiste
vajaduste kui ka teistest
rahvustest külaliste huvide j a meie
poliitiljste aspiratšioonide rahulda-iasisele.
M yõinie ütelda, et V a l -
guspidü f^eekordse nimega Esto
Visioon) mõeldud nii meÜe endile
M kavälisküM^ kuna. samal
aja! teine massüritus -—laulupidu
on peamiselt meie onsa rahva
asi pannes helisema Bsieie südame-keeled,
kuid jättes võõrad külmaks
ja jahedaks. Mis puutub päevade
poliitilistesse üritustesse, siis Rah-vuskongress
on puhtal kujul meie
oma sisemine üritus, kuna samal
ajal Vabadüssmõude Rongkäik oh
välismafühna poole pöördumine
abi ja toetuse taotlemiseks meie
rahvale vabaduse ja ta põhiliste
. pguste taastamiseks.
Meie oma sektoris ön kahtlema­ta
eriline tähtsus skautlikunoonise
maailmalaagrii, noorte konverent-"
, sil.:ning noortele "
rippuma ja tühjalt kõlama: kui neid
nägema |a kuulama ei tole suurel
arvul inimesi. Küsimus ei Seisa ai­nult
selles, et esinejad on näinud
asjatult vaeva ja kulutanud oma
aega nõudliku kava õppimiseks,
vaid vähene osavõtt suurüritustest
võib tekitada korraldajatele ka ma­janduslikke
probleeme — halvemal
juhul isegi ülepääsematuid raskuSi.
E r i t i suured raskused võivad
korraldajatel tekkida selliste kallite
ruumide üüride maksmisel nagu
seda on Maple Leaf Gardens, kus
toimuvad laulupidu j a Esto V i ­sioon.
Siin on tegemist mašSlavas-tustega,
mis nõuavad suurte kulude
katmiseks rohkearvulist publikut,
mida ei arvestada sadadega vaid
tuhandetega. Eüi publiku arv siin
tuhande võrra iilcs- või allapoole
nihkub, siis võih see kaasa tuua
teatud ülejäägi või tialvemal juhul
puudujäägi, mida ei Suuda kattsi
teised' väiksemad õmestunud üntu-
•sed. '
Nõnda võib ütelda, et korralda-jatele-
organiseerijätele on ESTO-
84 suuriirituste korraldamine tea­taval
määral isegi õnnemäng, kus
õnnestumine ei olene mitte ainult
tõhusast ettevalmistusest j a suurest
esinejate arvust vaid ka rohkearvu­lisest
publikust. See kehtib samuti
vabadusttõude rongkäigu kohta,'
kus mängus ei ole majanduslikud
motüvid, vaid eesti rahvusgrupi
prestiizh j a meie elujõu dem<m-stratsiöon.
Vabadusnõude rongkäi­gul
oleksid isegi negatiivsed tule­mused,
kui osavõtjate read jääksid
hÕredaiks ning meie ei suudaks
tuua Toronto tänavatele j a raekoja
väljakule imponeerivat rahvamassi,
kes ärataks üldist: huvi ja täheSe-,
panu.;' ••/•^ :^ •
Kõigile eestiastele on selge, et
ülemaailmsed Eesti Päevad on va-lismaailmäs
asuva eestlaiskonna
elujõii, aktüvsüse ja rahvusliku ise­teadvuse
demonstratsioon; Eelmis­tel
Eesti Päevadel on meil piisanud
küUuslikult elujõudu, onn.ä.rahvus-
Nädalapäevad hiljem, 19. mail,
• avaldas „The Washington Post"
umbes sama pika vastulause Ro-senfeldile,
mille autoriks on Victor
Näkas, noorema põlvkonna amee-r.
ika-leedulane, kes on tuntud Balti
aktivistina ja mitmete ühisbalti
ürituste korraldajana. Viktor Na-kase
kirjutus on pealkirjastatud
;„Miks panna tugipuid toeks haigla­sele
gigandile?" ning kõlab sõna­sõnalises
tõlkes järgmiselt: '
„Stephen Hosenfeld ütleb, et Rea­gani
administratsioon ,,on pööra­nud
suurt tähelepanu inimõigustele
ja rahvuslikele püüdlustele" Balti
riikides.
• T a loetleb pre^sident Reagani akt- •
sioone sellega seoses, jättes JHUV
je nagu tema Initsiatiivid oleks
pretsedenditud^
Tegelikult on i ga president Frank-l
in Rooseveldist saadik kinnitanud
Balti riikide õigust iseseisviisele ja
keeldunud tunnustamast nende eba­seaduslikku
vallutust Nõukogude
Liidu poolt.; • -
Mis veel olulisem, president Car-ter
tegi sama palju, kui mitte roh­kem.
Ta koondas maaüma tähele­panu
inimõigustele ja andis Balti
dissidentidele, kuigi vaid lühikeseks
ajaks, võimaluse teha nende lootu­sed"
jä unistused teatavaks Lääne­le.
Tä nimetas ühe ameerika-leedu-lase
ÜhendriiEde delegatsiooni liik­meks
Madriidi inimõiguste läbirää­kimistele,
kus teised Lääneriigid
ühinesid Ameerikaga Balti küsimu­se
avalikult esile tõstmisel. Samuti
kindlustas Carter Washingtonis
asuva Leedu saatkonna finantsilise
püsimise, jä kergendas diplomaati­lise
akrediteerimise nõudeid Balti
esindajate suhtes. Enne seda tun­nistati
ametlikult ainult neid balt­lasi,
kes olid olnud iseseisvate Ees­ti,
Läti j a Leedu vabariikide välis­teenistuste
liikmed. Neid nõudeid
järgides oli aga Balti diplomaatili­ne
korpus väljasuremas. Carteri
administratsioon kaotas sellise kit­senduse.
Reagani samme tuleb vaadata
kui nende initsiatiivide jätkamist ja
mitte kui dramaätUist murrangut
eelnevaga.
Tegelikult mõnedki ameerika-balüased
sooviks, et Reagan jäi-giks
kmdlamalt seda poiütikat,
mida Carter rakendas pärast A i -
•kvasiooni.
et Balti ühiskond Ameerüca Ühend­riikides
võib saada eksiteele viidud
Reagani administratsiooni poolt,
pannes neid unistama ,,võimatut
unelmat" radikaalsest ühendriiki­de
poolt juhitud ristisõjast Balti
riikide vabastamiseks. Leedu pärit­oluga
ameeriklasena, võin ma tun­nistada,
et' ükski • Balti-Ämeerika
grupp, kaasaarvatud ka kõige ta­gurlikumad
nende seas, ei hellita
taolisi illusioone. Ameerika-baltla-sed
mäletavad liiga hästi kuidas
Eesti, Läti ja Leedu hüljati Lääne
poolt Teise maailmasõja kestel ja
pärast sõda. Nü nagu praegu Afga­nistani
gerüjadele, anti Balti parti­sanidele
neli" aastakümmet tagasi
ainult niipalju toetust, et nad said
pidada pikka kumamissõda puna­armee
vastu, kuid mitte küllalda­selt
abi, et võitj aks tulla.
Ameerika baltlased, üldjoones,
usuvad et Nõukogude Lüt on haig­lane
gigant, kes variseb kokku
omaenda sisemiste vastuolude
koorma all;
Nad loodavad, et Ameerika
ühendriigid ja teised Lääneriigid
jätaks järele Nõukogude süstee­mi
aruandmispäeva ' saabumise
edasilükkamise selle süsteemi
majandusele tugipuid alla pan-
:-nes. • • _
Selle sihi saavutamiseks - - Lää­neriikide
abi lõpetamine Nõukogu­de
Liidule — Ameerika baltlased
mõistavad, et Ühendriikide avalik­kus
ja eriti massteabevahiendid
peavad end lahti ütlema lollist ar­vamusest,
et Nõukogude Lüdu ek­sisteerimine
on elulise tähtsusega
maailmas jõutasakaalu ülalhoidmi­seks
j a et Nõukogude suurvõimu
püsimine õigustab Äi?ieerika suur­võimu
staatust. Rosenfeld on lange­nud
selle teooria ohvriks kui ta väi­dab,
et kui meie hakkame küsitie-ma
Nõukogude Liidu õigust hoida
oma valduses Balti riike, siis mei^
le võidakse ette heita . . . Texase
allaneelamist.
Ameerika ühendriikide' poolt mi­nevikus
ja plevüois sooritatud pa­tud
aga ei õigusta , mingu vüsil
Nõukogude Lüdu poolt minevücüs
ja praegu toimepandud hirmutegu­sid.
Samuti ei saa nendega nulliks
teha tõsiasja,' et Nõukogude Liit on
viimaseks
miks. .
allesjäänud impeeriu-
Kuigi me e i saa ega tohi hellita­da
illusioone sõja alustamiseks,
et seda tõsiasja muuta, peaksime
me lõpu tegema masohhistlikule
vaatele, nagu oleks Nõukogude
süsteem meie enda vastupeegel-
•.\;dus. :.
Tuleb maha jätta lipitsemine Ar­mand
Hammeri taolistega, kes on
enda rikastamiseks valmis tegema
üicstapuha mida ja hakata mõtle­ma
peenekoelistele meetoditele ja
vahenditele, kuidas, aidata kaasa
Nõukogude Liidu impeeriumi lagu­nemisele
ja selle teokssaamisele.
Teisiti, praegusest ajast neliküm­mend
aastat Mjem, mõni Stephen
Rosenfeldi liingesugulane tunneb
end olevat kohustatud hoiatama, et
ei ole kasulik avalikult protestee­rida
Afganistani mkorporeerimise
vastu Nõukogude Lutu, põhjendu­sel,
et siis võidaks Nõukogude poolt
rünnata meid sellepärast, et Amee­rika
kunagi haaras Uus-MehhUco
osariigi." (otsese tsitaadi ja Victor
Nakase kirjutise lõpp).
o\meerika4eedulastest noorema
põlvkonna aktivisti Victor Nakase
poolt 19. mai ,,The Washmgton
P o s f i " numbris avaldatud krütika
selle ühendriikide tähtsuselt teise
ajalehe — „Th€ New York T i ­m
e s ! " järel ja kõrval — toimetus-
Uikme Stephen Rosenfeldi poolt va­rem
avaldatud Balti rüke ja pre­sident
Reagani^poiütikat käsitleva­te
mõttekäikude suhtes jätkab
ameerika pealinna suurinia päevar
lehe veergudel juba kuü aega kest­nud
tähelepanu pööramist Balti r u ­ladele
ja Aiheerücas elunevate balt­laste
tegevusele,
mille jooksul erilise tähelepanu
osaliseks sai Kalifornias tegutsev
Balti Vabaduslüt j a Los Angeiese
Eesti Maja. ;
Kogu see laialdane pubUtsiteet
eestiastele ja baltiastele sai teata­vasti
alguse paradoksaalsel kom­bel
Moskvast, siis kui Nõukogude
L i i t hakkas ameeriklasi süüdista­ma
olümpiamängude korraldamise­ga
ühenduses ja otsustas pärast
süüdistuste esitamist Los Angeiese
mängudelt eemale jääda.
Nad usuvad, et Balti küsimust
edendati tõhusamalt teravilja eks-pordüceeluga
ja Moskva olümpia­mängude
boikoteerimisega, kui se­da
on tehtud Reagani tigedate kuid
õõnsate kõnedega ,Jcurjuse impee­riumist".
^
Rosenfeld tunneb muret seÜe üle,
TEL AVIV — Ksraeli julgeolekumehed peksid surnuks kaks 18-aas-tast
palestiina araablast, pärast seda kui nad vangistati päästemees­konna
poolt bussi hõivamise pärast. Varem olid sõjaväe esmdajad vait-nud,
et need kaks meest said surma teel haiglasse, aga ühel fotol näh­ti
neid tervetena jalutavat sõdurite vahel.
l i ku iseteadvuse tõstmiseks ja selle
väijaspoole näitamiseks. Oleme
temud seda teadmises, et Ülemaa­ilmsed
Eesti Päevad . on s e l te
tähtsaks tugisambaks, mille ünnber
me ehitame tuleviku eestluse. Tee­me
. seda ka eeloleva ESTO-84 ajall
lisraeü sõdurid olid tervate ese­metega
purustanud nende pealuud.
Üks uurimiskomisjoni luge ütles, et
,,võib oUa, et mõned julgeoleku
üksuse liikmed murdsid seadust".
Iisraeli kaitsemmister Moshe
Arens nimetas reservmajor Meir
Zorea uurimiskomisjoni juhiks, kes
hakkavad uurima tõsist distsiplimi
rikkumist.
Ometi. oli.. Ärens' ise sündmuse
Juures juhtides bussi hõivajatelt
päästmise operatsiooni. ^
Uurimisel tahetakse süüdlased
avastada ja neid karistada.
Ärens esitas siiani, et ta olnulcs
sündmusest teadlik, kuid nüüd on
võtnud omaks, et ta oli juhtunust
teadlüc. Uus vahejuhtum on Iisrae­l
i rahva moraali maaüma avaliku
arvamise ees viinud madalseisu.
Iisraeli valitsus on sattimud olu-korday
kus oma vitsad hakkavad
valusalt peksma. Iisrael on alati
süüdistanud palestiinlasi üsraeU
rahva vastu organiseeritud terrori-aktsioonides
ning on kasutanud ük-sUiuid
araabia terroristide kallale-tmige
Iisraeli territooriumil ette­käändeks
Lübanonis asuvate pales-tünlaste
põgenikelaagrite pommita­misel
j a põhjendanud sellega isegi
viimast suurt invasiooni liibanoni.
Nende hävitamisoperatsiooiüde kes-tel
arvestatakse surmaohvrite arvu
sadadele — kui mitte tuhandetele,
kui siia Usada k a need üle 800 naist
j a last, kes Iisraeli sõjaväe
kontrollpiirkonnas asuvates pales-tiudaste
laagrites Liibanoni krist­laste
poolt mõrvati.
Näib, et kogu läänemaailm on
aktsepteermud vaikse tagasihoidük-kusega
sellise omapärase iiolütika,
mis analoogilistel juhtumitel teiste
rahvaste juiu-es . varem alati on
hukka mõistetud, .
Nüüd on Iisrael ilmselt sattunud
ise oma polütika lõksu ja Jeruusa­lemmas
asuval valitsusel on suuri
raskusi vümasel ajal avastatud iis­raeli
sõdiu"ite Ja tsiviilisütute terro-riaktsiöonide
selgitamiseks ja
süüdlaste karistamiseks. Iisraeli
okupatsioonialadel viimasel ajal
avalücidcs tulnud juhud näitavad,
et iisraellaste terror okupeeritud
araal)Iaste aladel on üsna sügavale
juurdunud ja kannatajateks ei ole
sugugi juudid nagu seda kogu maa-
Umale on püütiid seletada vaid
hoopis-tükis araablased.
Araablased süüdistasid juba am-rnu,
et üsraeli põrandaalused terro­ristide
organisatsioonid sooritavad
Jordani läänekaldal araablaste? kal­l
a l vägivallategusid, kuid nendest
kaebustest mindi alati vaikides
mööda j a läänemaailma ajakirjan­dus
pööras neile vaid vähest tähe-
\lepanu. Nüiid on asjad siiski võt­nud
nü halva pöörde, et lisraeü va­litsus
alustas ise ametlikku uuri­misprotsessi,
mille tulemusena Jor­dani
läänekaldal 25 iisraeli terroris­ti
vangistati nuig neid ähvardab
kohtu alla andmme.
Kuut neist meestest süüdistatak­se
ettekavatsetud tapmises, mille
ohvriks langes kolm araabia üli­õpilast,
kes õppisid Hebronis asu­vas
islami kolledzhis. Viisteist
meest arreteeriti läänekaldal tegut­sevate
prominentsete araabia po­liitiliste
tegelaste mõrvamiskatsete
pärast Jordani läänekaldal.
Kuid veelgi võikam on kahe noo­re
araablase surm pärast seda, kui
nad koos kahe kaaslasega Ksraeli
okupatsiooni alla kuuluval Gaza
kitsuseT ühe iisraeli bussi üle võt­sid
j a kõrvalteele juhtisid. Iisraeli
sõdurite üksus atakeeris bussi, kus­juures
kaks ülevõtjat ja üks reisija
sai^ surma, kuna kaks eluga pää­senud
kaaperdajat vangi võeti.
Iisraeli võimud teatasid esialgu, et
kõik kaaperdajad said surma, kuid
ühel ajalehe fotomehel oli õnnestu­nud
teha pUti, mis khinitab, et kaks
araablast v i i d i ' vigastamatult üs-raeli
sõdurite poolt sündmuskohalt
minema. Nüüd on selgunud, et mõ­lemad
mehed, kes olid kohalikud
elanikud, , peksti üsraeli sõdurite
poolt surnuks.
Sellised lood ei ole Iisraelile rah­vusvahelises
maailmas heaks rek-laamUts
j a võivad mõjutada isegi
ameeriklasi ja kanadalasi, kes seni
Iisraeli riiki ja rahvasse ilma k r i i ­tikata
ja erilise südamesoojusega
on suhtunud.
Üts kahest — kas ungari noored
on tõesti erakordselt julged või on
seali kommunistlik rezhiim tundu­valt'nõrgsem
ning valitsuse kriösee-rimhie
kergemmi karistatav kui N .
Liidus j a teistes kommunistlikes
Ida-Euroopa^ riikides?
I Võtame näiteks neljaliikmelise
ungari rock-muusika grupi, mis ra­jati
19p. aastal Ungari lõunasosas
asuvas' Szegedis. Poistele ei astu­nud
nü kaua keegi varvastele, kui
nad kommimistlikku süsteemi ei
sarjanud, kuid asi muutus tõsiseks,
kui nad hakkasid laulma kahte an­tikommunistlikku
pala. üks laulu­dest
oli veel kuidagi talutav, kuna
see kritiseeris ainult tuumarelvade
ladusid idas'ja läänes kuid teine
laul ajas punastele võimumeestele
karvad täielikult turri. Poisid võt­sid
endile nimelt selle erakorralise
(Järg lk. 3)
Nr. 43
Vi
NÄI
9. ja 10, j^
dr; M .
16. ja 17.
dr. A.
Ebasej
säatmi
Kodumi
!>etatakse
dusel. Roj
päevaEs 3
taii üks ei
selle 1. ji
äri Ukral
nad vüta\
lini ja
Vaba Ees
mai numi
kohaselt
saatmine
peeritud
rast sedal
võtjani kl
lõpetama
kide saj
poolt nõJ
Vastavi
mise lõf
sÜn tegul
nelastegaj
Postipj
endiselt,
tõsteti
kõrgeks, i
või pole
liit välja
Pakki/
damisestl
del, kuil
gendamij
litsus k f
luuta
keegi ai
Koksi
kaiK
Roo(
84 kai
kond,
daatidcl
neiu
Stokhol
Esi ml
tal Ees(
on hell
•ge, õpi
käsU e|
niine.
Teini
õigustel
Huvialf
jandus]
keelt
niis.
Mõlj
I Õpi i k l j
Lom
Lor
mail
leerilal
histas
kahekj
rilastcl
umbejl
Ruth
zannci
Koi
julgu
nurnii
riävii
punaj
pank]
Lai
nud
kahel
ala( i\
kari sl
aliisd
edasil
nitnsj
Kai
karid
elu sl
Liichj
gevu|
ma.A^
vanri
hulu(