1980-04-01-12 |
Previous | 12 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\
..VABA EESTLANE"
vebod® eesf/asf@ häähkanäj
Ilmub2 korda nädofos
felsipäeval jo nelfapöevaf
BEOOB
Teisipäeval, 1. aprillil 1980 — Tisesday, April 1, 198©
MILWAUKEE Armastuse-transistori
on konstrueerinud Milwaukee
leidur Garlisle Dickson.
Aparaat kannab lame „Love Bug".
See saadab välja elektroonilisi laineid
ja otsib sobivat vastust. Aparaadi
omanik söödab sellesse andmed]
ömä vanuse, sugupoole, rassi,
usu, hobide, sissetuleku jne. kohta.
Olles mitid avalikus kohas, näit.
restoranis, diskos või mingil rahvakogunemisel
ta saadab signaalid
välja ja ootab, kiini tekib „peep-peep"
toon. See tä,hendäb, et ta on
rahva hulgas leidnud vastassugupoole,
kellel taskus on samasugune
aparaat ja kellega tema andmed
sobivad. Vastaspool leitakse kergesti
üles, sest selle lähenemisel
,,peep-peep" toonid tugevnevad,
kaugenemisel mrgenevad. Aparaadi
hind on $140, teatab ,,Saturday Üheks osaks eesti, keskkooli omaloomingu õhtul oli rahvatantsu ettekanded. Pildil vaade ftaitsijaile, kes-lar
Meisse, paremal Ellen Valter ja Paul Kängsepp. . \ Foto: Vaba Eestlane
OSLO — Oslos suiti Mjuti Maria
Quisling, kõikide reeturite, „kvislin-gute''
prototüübi Vidkun Quislingu
lesk. Tema pärandusse kuulub miljonitesse
kroonidesse ulatuv varandus
kunstiaarete näol — näiteks
Eubensi onginaa|maalid, ikoonid,
kuld, kristall ja hõbe. Muuhulgas
ka Quislingu enda ' originaallräsi-kirjady
mis kirjeldavad natsislikku
EuhK)pat i ^ a s t nn. Kolmanda Riigi
võitu. Suurem osa kunstiaaretest
on pärandatud kirikule^ Pärast sõ^
da mõisteti Vidkun Quisling surma
nigireeturina ja. hukati. Kuid sõna
„kvisling" on jäänud rahvusvahelisse
keelepruuki fcõiMde riigireeturite
kohta.
STOKHOLM i - Arvestuste kohaselt
on Rootsis umbes 6.000 prostituuti.
Neist tegutseb umbes 300
Malmskillnadsgatanil Sto^holmis,
kusjuures hinnaks on umbes 100^
500 krooni — olenevalt vamsest ja
kvaliteedist üldiselt. Mitmed on
öelnud, et nad näiteks haigeabide-na
teenisid 3.000 krooni kuus (net-no)
kuna nad töötades Malmskill-nadsgataiiü
saavad sama summa
paari päevaga. Seejuures on tegemist
rahaga, mis on täiesti maksuvaba.
Hoopis teisest kategooriast
on aga need tüdrukud, kes töötavad
luksushotellides ja täiesti eraviisiliselt
omal käel.
UKIAH, Kalif. — Üks teismeline
kes oli röövitud ja peetud kinni
Neid oli kokku kuus, vanu- tööseStskond kui ühest suust
selt on nad kümne ja viie aas- ja võib sealjuures siiski õnneli-ta
vahemail ja igaüks neist kuna konstateerida, et „aga
võib end auga nimetada „vana- kaks muna oli tal ometi juba
ema kallikeseks". valmis ja võistlusist saab ta
On ju ka veel üks seitsmes osa võtta küll!"
ja tilluke, aga see on alles Tipakeše ema võtab lapse
mähkmeis ja munavärvimise süUe ja kannab ülestuppä voo-tähtsast
toimingust veel osa ei
vota, aga ta ei näi sellest ise
ka eriti hoolivat ja magab alles
õiglase und vanaema pesukorvis.',,
.
On otsustatud, et tänavune
munavärvhnine tiileb võistlüs-korras
ja auhindadega. Mitte
trofeed ega karikad^ vaid vanaisa
paneb välja rahalised autasud:
I, II, III eriauhind ja
LOS ANGELES-- Broadway on üks Los Angelese. ühe linnaosa peatäBSvaist. Se© o i täiesti meliMlko.
tänav. Seal kajab plekifeellEie tslrkniseimuusika Ja k©el mi kõneldav kui kirjalik — on hispaania keelj
•mehhiko-hispaaniakeei \ ; ; : .r. V
ronis, väikses Kesk-Kalifomia te
nas. Hmm on õigesti m ^ i k i a s -
Samasugune on olukord ka He», Juba nüüd on Kalifomia elanikest
18% ladinarameerika päritoluga
ja lexase elanikest ek 20%.
test maatööliste aiäline laager, I M ja Texas on oma elani-tundmatu
ja tuuline väike keskus, ke arvult USA suuremad osariigid.
Turu serval olevas kõrtsis paku- \ Texases, Uus-Mehhikos, Arizonas
takse, mehhiko õlut ja veine.' Kuid j ja Kalifornias, USA lõunaosas, on
ka Mrjakeeleks on hfepaania keel.^. n^^ kokku üle 7 miljoni, kus nad
on saanud ikka paljudes kohtades
omavalitsuses madalamaid positsioone.
'
Hispaania keel ei ole ka kõrgema
hariduse keeleks. USA ladin-lased"
lõpetavad oma kooliskäimise
enneaegsemalt kui muudesse
eianikrühmadesse kuuluvate
Sama võib näha kui sõidacl. San
Diegost lõunasse
ri
Mööduvais autodes on meiihikla-sed
ja autonumbrid on MehBlko
omad. Raadios räägitakse hispaar
niä keelt, M g i raadiojaam on
ühöndrüMde poolel. Ladinlasi on
kõikjal Lõuna-Kaliformas (neid
kutsutakse • „chicanoiäekš" või
„hispanike^ks'' — armsal lapsel on
mitu nime).. Need inimesed on
melihikiased või muüst ladinaameerika
rahvused olevad ameeriklased.
Praegu on neegrid icka veel
I ühendriikide suurim vähemus-
• Vüendik ladina-ameeriSca
kondadest
vaesuspiirist allpool.
Ühendriikide elanike vaesuspiirist
allpool elavate koguarvu võiks ar-.
vestada vähe alla kümnendikule
elanikkonnast. Ladina-ameerikla-sist
tööliste kesikmine teenistus on
$8.000 aastas, kusjuures kõikide
ameeriklaste keskmine teenistus
on üle $11.000. Hispaania ei ole suure
sissetulekuga rahva keel. See
ei ole ka kongressi, linnavalitsuste
või pürkonnanõukögude keel.
gnipp. Neid on umbes 20 miljonit USA Kongressis on sünnipäralt lar
ehk 10% ühendrükide elanikest, dina-ameeriklasi 4, kuid musti on
Aga oluikörd on muutumas. 1980-
ndate aastaifcümneil tuleb lõuna-seitse
aastat mehe poolt, keda ta j
oli harjunud isaks nimetama, põgenes
oma röövija juurest koos 5-
aastase poisiga, kes oli vümasel
valentinipäeval sama mehe poolt , . . .
röövitud. TeismeUne on nüüd 14- ameenMase sünnipäraga imm«si
aastane. Ta rööviti seitsme aasta, «l^endrutades^^^ nad^on vanÜ
; suurmiaks vahemiHsrahva rühmaks.
'
eest, kui ta OÜ teel koolist kojuj
kesk-Kalifornia linnas. Röövija oli
viinud ta veendumusele, et ta õiged
vanemad ei hooü enam temast.
STOKHOLM -~ HooHmata riigi
tugevast joomise vai^tasest kampaaniast,
joovad rootslased nüüdisajal
rohkem kui kunagi enne, mis
selgub veebruaris ilnfunud statistikast.
Absoluutseks, alkoholiks ar-vestatima
läheb iga rootslase kurgust
alla 8 liitrit aastas. Aasta tagasi
oli see veel 3% võrra väiksem.
BONN ~ Perekonnaminister Ant-je
puber ütles, et sündivus Lääne-
Saksamaal on jälle tõusmas ja põhjus
võivat olla tööstusühiskomia
muutunud eluvüsis. Samal ajal on
abiellunute arvii Dääne-Saksamäal
nüüd suurem kui kunagi enne.
Keskealistest elavad' 90% abielus.
Oletatakse, et viimaseaja uuendused
seadusandluses on märgatavalt
See rühm kasvab Mireffiaini, tämo
suurele sundivusele
USA-s on ametlikel andmeil umbes
12 miljonit ladina-ameeriklast
aga kõik teavad, et tõeline arv ori
palju suurem. Rügis on 4—12 mil-n.
ö. puihtalt.hispaania keelt
17 ja juute 27. Kuid kohapealses
Los Angelese linnavalitsuses ei ole
ühtki ,,ladinlast". Neid ei ole ika
Los Angelese pihrkonna usaldus-organeis.
Kaliforma osariigi Kongressis on
3 iladina-ameeriklast kummaski
kambriSi Kokku on osariigi kong-rešsüükmeid
120. Selline on olukord
osarükides, miile elanikkonnast
aga kümne aasta pärast enamus
võivad olla ladinarameerikli-ku
päritoluga.
Ladinarameeriklasist vanemate
lapsed käivad koolis keskmiselt ^8,1
aastat; võrdluseks käivad mustade
lapsed koolis keskmiselt 10 ja
valgete lapsed 12,1 aastat.
Need asjad on siiski üksteisega
seoses. Väiksema hariduse saanud
sattuvad vähemtasuvaüe töökohtadele.
See tähendab elamist agulis,
kus on jälle vüetsad koolid,
kust {mseb madalapalgalistele
töödele, Nü on olukord püsinud
juba märgatavalt kaua.
Kuid ladina-ameeriklaste iihte-kuuluvustunne
haikkab nähtavale
tulema. Nad kõnelevad sama keelt
ja need kuuluvad samasse katoliiklikku
khikušse: Aga muidu see vä-hemusgrupp
on hajuvü. Sellesse
kuulub palju huviriihmi ja 'poliitilisi
suundi.
Suurim nihm ladina-ajneerikla-sist
on mehhiklased (üle 7 milj.),
pueirtoriiklasi on 2 mUjomt ja
kuubalasi ühe mÜJoni lähedaL
Milline on nende osa USA-s tulevikus.
Poliitikud, sotsiaaiantro-poloogid
ja kultuuritegelased annavad
sellele küsimusele erinevaid
vastuseid. Aga peagu kõik on kindlad,
et hispaania keelt kõnelevad
grupid põhjustavad suuri muudatusi
üsna varsti USA-s ja ameeriklaste
üihiskondljkus elus.
rääkivat immigranti. Kui arvestu^
se aluseks kasuitatakse ametliklke
arve, oleks ,,chicanokie*' osa ela-nikest
umbes 7%. Kui kasutatakse
kõrgemat arvu, on nende osa
jubäl0%. •
• Lisaks, on. ametlik saladus, et see
elanike osa arvestati luga väikeseks
1970. a. rahvaloendusel, mil
esimese aasta; immigraaite ei:ar-
.vestatud. veel kaasa.. ^ .;•
Igal juhul ladinarameerüclastest
elanike osa kasvuikiuiis on ametlikult
umbes 30%, kuna selle kõrval
kogu elanikkonna kašvuprotsent
kas^ hüppasid mak-suure'idiruse- on vaevalt;6%. Ennustuste põhjal
näib sellisena, et hispaania keelt
kõnelevaid ameei^iikläsi on juba enne
1985. aastat rohkem, kui ;musti
,ja laastakümnencia lõpuks võib
mõjutanud abielude arvu.
KALKUTA — Indias sai vüs inimest
surma, kui nad suures paaniga
sõitvalt veoautolt. Veoauto kastis
oli nimelt surnukirst, mille autojuht
oli ostnud lihe sugulase matuseks.
Autojuht aga unustas kaä-sasõitjatele
rääkimast, et kirstu
asus ajutiselt puhkama üks tema
sõpradest. Kuna peale kõige muu
hakkas sadama, sulges juht kirstu-kaahe
ja sõitis edas|. Kui sõbra
uni sai täis, ronis ta puusärgist välja,
kus juures kaasasõitjad hüppasid
paanikas autost
surma.
9 Queen st. E.Toronto-
Meil on rikkalikus valikus impörteeritudl^
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks,
tikkimiseks ja sõlmhniseks (macrame). ^SKANDINAAVIAST
HUVITAVAID mTERJAI.E KÄSITÖÖKS MUSTRIGA ^ Kaa-vaa
mitmes värvis - SOODSAD HINNAD. Avatud: esmasp.—koi-map.
9--6,neljap., reedel i - S , laup. 9.30-4. Meie teine äri:
674 Broadview Ave. Tor. Tel. 469-2205, kell 3 ^ p.L
neid öUa juba
,,Tahaksin meeleldi viibida kusa-gü,
kus kogu päev ei näe ega kuule
ühtegi siimest."
. • „Astu ometi osanikuna minu aris-
REAL ESTATE. BROKER
-Sl 1 8;
8 isosiüii Ave. mear of 1014 Queen St. E.) Toronto, Ont. M4M
\^ 21 Ä. KOGEMUSI lONl^SVÄRÄDE VÄHENDAMK^ '
disse, teiste töö läheb edasi.
„Nagu lahingus: haavatud
kantakse ära ja muu sõjavägi
võitleb vapralt edasi" tähendab
keegi komisjoni poole
pealt.. • •'.
Ig:al värvijäl (alias kunstnikul)
on oma stiil ja töövõtted
ning munavärvimine paljude
värvidega annab tõesti võimalusi
igasuguseid. Küll maali-sellele
järgnevad kõik üheväär- . ^
sed nii, et iga osavõtja ikka laineid, vöote ja futuristlikke
mingisuguse võidu saab.
Munalakipüdeleid erivärvides
kasutamiseks on ^us, nii et
jätkub igale ja need käivad süs
sa kõvemini ei
Vaata nü!" „Kui värvid,
nägemusi, kuni üsna ühekorra^
ga on kahel poisikesel ja kahel
tüdrukul oma seitse muna valmis.
Selline on igaühe ports-
. . . ., , jon.Tõnn on aga alles viienda
ro^tsiooni I«,rras ringi, ^ s k i , ^i. ta ei taha omadest
seitsmes^ pudd on ka olemas, ^M^^^
mi selleks juhuks, kui mõni Suurimahoo-mnbw
p ^ s minema. Seda Meisterlikkusega pärast
sumikmmalt ka juhtub ja j On teada ennegi,
vaid loota, et see hirnms värv- et TõnnU näft eriline
ame pinult lauale ja mitte kel- kunstimeel igasuguseiks pee-lelegisuUe
ei voola. ndks^k
Nõnda siis alustame. skulpteerimiseks, värvimeel
Kiirus ei ole tahtis, ainult ä^Mia Jui^^
kõige ilusam ja huvitavam vär- Lõpuks pn munad värvitud
vitöõ leiab arvessevõttu. ja hüiid tulieb vanaema esimep
Vaikse nohin^a Mustaiakse ^ ^ ^ ^ - ^
töödi kuni lauaötsas käib prak- ^^^^^ " ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^
sakas ja purukspillatud muna- ^ " ^ ^
ke veereb löpa-lõpa põranda J^''^^^^^
pidi omateed. Nüüd ">läheb »,ütle,missugune on sinu ar-seltskond
elavaks ja muna- vates see kõige ilusam- Mida
hoidmise õpetusi tuSeb iigast mhia küU valuna peaksin?
suust: Kõik on ilusad, eks ole; No
aita nüüd ometiT
Tõesiti, nii palju on ilusat,
pööra rohkem kätt, mitte mu- vanaenia südamele eriti, et
na ja ära ole nii lohakas!" ja lihtsalt otsustada ei oska. Lõ-ikka
nõnda edasi. puks saame siiski hakkama.
Auhlnhakomisjoni kuuluvad Nüüd on aeg käes auhinna-kõik
täiskasvanud ja neid ei komisjoilil hindamiseks ja suü-lubata
mitte otsest töötege-resa^ kantakse võistlus-mist
pealt vaadaa, sestmuidu tööd iihisel vaagnal hindajate
hääletab igaüks auhinna oma ette. Ja keegi neist ei tohi tea-läpsele"
teab ..paar .vanemat da, kes on nüllise muna „au-maimukest
kinnitada. Äiiiult tor Äh jah, vanaemale antak-vana^
a ja üks lasiteema. on seöiluba teiste hulgas välja
juurde lubatud, kes pühkimise, oma sibulakoortega kir-nühkimise,
puhastamise, aita- jatud loominguga ja ori enam-mise
ja abistamistööd oma vähem kindel^ et ta seitsmenda
peale võtavad; (ehk viimase) koha ja auhinna
Kõrvaltoas istub kogu suur
komisjon ikka veel söögflauas 3E*ühademünad on kirjud ja
ja %edaks valdlusteemal^s Husa^ värvija on kasuiar
kuuldub olevat: „Uude elumaj- nud omaenda stiüi ja võimete-ja
elektri sissetoomise prob- kohaselt loonud parima — au-leeme
ja raskusi kohtroiU ning Mimakoniisjon^ dilemma on
inspektoritega.^ ühh, kui hu- sama suur, kui vanaemalgi oli.
vitfflv! ; Otsust ootab aga kuus säravat
Keset kõige /tugevamat töö- Ja lootusrikast s
pinget, kui käed juWüsna-värSii^
gavänlsed on ja parasjagu ga*argao
isest jätkub laiiale ning n^^ ,,Mis õleks, kui määraksime
pealegi, läheb llpal — sel kõi- kõigüe m u i ^ ühesuguse
ge pisemal — äkitselt süda pa- III auhinna, ei esimesi ega vii-haks.
Küllap ta on värvipudeli maseid, sest kõik on väga Slus-kohal
liigselt lakilõhna sisse tl tehtud!"
|5:õik hingavad kergendatult
ja vanaisa asub vätja jagama
rahamünte nii, et igale
hinganud, enne-sedä head-par
reiriat palju söönud ja pisut
haiglane olnud varemaltki.
Nõnda juhtub siis see hea ja
parem iile parda" tulema Lihayõttelks unustame, et
kraanikaussi otse keset suur- terve elu on ju üks suur võist-tegevust
ja tekltabiiidišt äre- las (või ehk koguni võitlus) ja
vusi läksime kevadele vastu Ilma
j,yaene Tipa" ohliab kogu võitjaite ja kao^
I M I II II I
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 1, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-04-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800401 |
Description
| Title | 1980-04-01-12 |
| OCR text | \ ..VABA EESTLANE" vebod® eesf/asf@ häähkanäj Ilmub2 korda nädofos felsipäeval jo nelfapöevaf BEOOB Teisipäeval, 1. aprillil 1980 — Tisesday, April 1, 198© MILWAUKEE Armastuse-transistori on konstrueerinud Milwaukee leidur Garlisle Dickson. Aparaat kannab lame „Love Bug". See saadab välja elektroonilisi laineid ja otsib sobivat vastust. Aparaadi omanik söödab sellesse andmed] ömä vanuse, sugupoole, rassi, usu, hobide, sissetuleku jne. kohta. Olles mitid avalikus kohas, näit. restoranis, diskos või mingil rahvakogunemisel ta saadab signaalid välja ja ootab, kiini tekib „peep-peep" toon. See tä,hendäb, et ta on rahva hulgas leidnud vastassugupoole, kellel taskus on samasugune aparaat ja kellega tema andmed sobivad. Vastaspool leitakse kergesti üles, sest selle lähenemisel ,,peep-peep" toonid tugevnevad, kaugenemisel mrgenevad. Aparaadi hind on $140, teatab ,,Saturday Üheks osaks eesti, keskkooli omaloomingu õhtul oli rahvatantsu ettekanded. Pildil vaade ftaitsijaile, kes-lar Meisse, paremal Ellen Valter ja Paul Kängsepp. . \ Foto: Vaba Eestlane OSLO — Oslos suiti Mjuti Maria Quisling, kõikide reeturite, „kvislin-gute'' prototüübi Vidkun Quislingu lesk. Tema pärandusse kuulub miljonitesse kroonidesse ulatuv varandus kunstiaarete näol — näiteks Eubensi onginaa|maalid, ikoonid, kuld, kristall ja hõbe. Muuhulgas ka Quislingu enda ' originaallräsi-kirjady mis kirjeldavad natsislikku EuhK)pat i ^ a s t nn. Kolmanda Riigi võitu. Suurem osa kunstiaaretest on pärandatud kirikule^ Pärast sõ^ da mõisteti Vidkun Quisling surma nigireeturina ja. hukati. Kuid sõna „kvisling" on jäänud rahvusvahelisse keelepruuki fcõiMde riigireeturite kohta. STOKHOLM i - Arvestuste kohaselt on Rootsis umbes 6.000 prostituuti. Neist tegutseb umbes 300 Malmskillnadsgatanil Sto^holmis, kusjuures hinnaks on umbes 100^ 500 krooni — olenevalt vamsest ja kvaliteedist üldiselt. Mitmed on öelnud, et nad näiteks haigeabide-na teenisid 3.000 krooni kuus (net-no) kuna nad töötades Malmskill-nadsgataiiü saavad sama summa paari päevaga. Seejuures on tegemist rahaga, mis on täiesti maksuvaba. Hoopis teisest kategooriast on aga need tüdrukud, kes töötavad luksushotellides ja täiesti eraviisiliselt omal käel. UKIAH, Kalif. — Üks teismeline kes oli röövitud ja peetud kinni Neid oli kokku kuus, vanu- tööseStskond kui ühest suust selt on nad kümne ja viie aas- ja võib sealjuures siiski õnneli-ta vahemail ja igaüks neist kuna konstateerida, et „aga võib end auga nimetada „vana- kaks muna oli tal ometi juba ema kallikeseks". valmis ja võistlusist saab ta On ju ka veel üks seitsmes osa võtta küll!" ja tilluke, aga see on alles Tipakeše ema võtab lapse mähkmeis ja munavärvimise süUe ja kannab ülestuppä voo-tähtsast toimingust veel osa ei vota, aga ta ei näi sellest ise ka eriti hoolivat ja magab alles õiglase und vanaema pesukorvis.',, . On otsustatud, et tänavune munavärvhnine tiileb võistlüs-korras ja auhindadega. Mitte trofeed ega karikad^ vaid vanaisa paneb välja rahalised autasud: I, II, III eriauhind ja LOS ANGELES-- Broadway on üks Los Angelese. ühe linnaosa peatäBSvaist. Se© o i täiesti meliMlko. tänav. Seal kajab plekifeellEie tslrkniseimuusika Ja k©el mi kõneldav kui kirjalik — on hispaania keelj •mehhiko-hispaaniakeei \ ; ; : .r. V ronis, väikses Kesk-Kalifomia te nas. Hmm on õigesti m ^ i k i a s - Samasugune on olukord ka He», Juba nüüd on Kalifomia elanikest 18% ladinarameerika päritoluga ja lexase elanikest ek 20%. test maatööliste aiäline laager, I M ja Texas on oma elani-tundmatu ja tuuline väike keskus, ke arvult USA suuremad osariigid. Turu serval olevas kõrtsis paku- \ Texases, Uus-Mehhikos, Arizonas takse, mehhiko õlut ja veine.' Kuid j ja Kalifornias, USA lõunaosas, on ka Mrjakeeleks on hfepaania keel.^. n^^ kokku üle 7 miljoni, kus nad on saanud ikka paljudes kohtades omavalitsuses madalamaid positsioone. ' Hispaania keel ei ole ka kõrgema hariduse keeleks. USA ladin-lased" lõpetavad oma kooliskäimise enneaegsemalt kui muudesse eianikrühmadesse kuuluvate Sama võib näha kui sõidacl. San Diegost lõunasse ri Mööduvais autodes on meiihikla-sed ja autonumbrid on MehBlko omad. Raadios räägitakse hispaar niä keelt, M g i raadiojaam on ühöndrüMde poolel. Ladinlasi on kõikjal Lõuna-Kaliformas (neid kutsutakse • „chicanoiäekš" või „hispanike^ks'' — armsal lapsel on mitu nime).. Need inimesed on melihikiased või muüst ladinaameerika rahvused olevad ameeriklased. Praegu on neegrid icka veel I ühendriikide suurim vähemus- • Vüendik ladina-ameeriSca kondadest vaesuspiirist allpool. Ühendriikide elanike vaesuspiirist allpool elavate koguarvu võiks ar-. vestada vähe alla kümnendikule elanikkonnast. Ladina-ameerikla-sist tööliste kesikmine teenistus on $8.000 aastas, kusjuures kõikide ameeriklaste keskmine teenistus on üle $11.000. Hispaania ei ole suure sissetulekuga rahva keel. See ei ole ka kongressi, linnavalitsuste või pürkonnanõukögude keel. gnipp. Neid on umbes 20 miljonit USA Kongressis on sünnipäralt lar ehk 10% ühendrükide elanikest, dina-ameeriklasi 4, kuid musti on Aga oluikörd on muutumas. 1980- ndate aastaifcümneil tuleb lõuna-seitse aastat mehe poolt, keda ta j oli harjunud isaks nimetama, põgenes oma röövija juurest koos 5- aastase poisiga, kes oli vümasel valentinipäeval sama mehe poolt , . . . röövitud. TeismeUne on nüüd 14- ameenMase sünnipäraga imm«si aastane. Ta rööviti seitsme aasta, «l^endrutades^^^ nad^on vanÜ ; suurmiaks vahemiHsrahva rühmaks. ' eest, kui ta OÜ teel koolist kojuj kesk-Kalifornia linnas. Röövija oli viinud ta veendumusele, et ta õiged vanemad ei hooü enam temast. STOKHOLM -~ HooHmata riigi tugevast joomise vai^tasest kampaaniast, joovad rootslased nüüdisajal rohkem kui kunagi enne, mis selgub veebruaris ilnfunud statistikast. Absoluutseks, alkoholiks ar-vestatima läheb iga rootslase kurgust alla 8 liitrit aastas. Aasta tagasi oli see veel 3% võrra väiksem. BONN ~ Perekonnaminister Ant-je puber ütles, et sündivus Lääne- Saksamaal on jälle tõusmas ja põhjus võivat olla tööstusühiskomia muutunud eluvüsis. Samal ajal on abiellunute arvii Dääne-Saksamäal nüüd suurem kui kunagi enne. Keskealistest elavad' 90% abielus. Oletatakse, et viimaseaja uuendused seadusandluses on märgatavalt See rühm kasvab Mireffiaini, tämo suurele sundivusele USA-s on ametlikel andmeil umbes 12 miljonit ladina-ameeriklast aga kõik teavad, et tõeline arv ori palju suurem. Rügis on 4—12 mil-n. ö. puihtalt.hispaania keelt 17 ja juute 27. Kuid kohapealses Los Angelese linnavalitsuses ei ole ühtki ,,ladinlast". Neid ei ole ika Los Angelese pihrkonna usaldus-organeis. Kaliforma osariigi Kongressis on 3 iladina-ameeriklast kummaski kambriSi Kokku on osariigi kong-rešsüükmeid 120. Selline on olukord osarükides, miile elanikkonnast aga kümne aasta pärast enamus võivad olla ladinarameerikli-ku päritoluga. Ladinarameeriklasist vanemate lapsed käivad koolis keskmiselt ^8,1 aastat; võrdluseks käivad mustade lapsed koolis keskmiselt 10 ja valgete lapsed 12,1 aastat. Need asjad on siiski üksteisega seoses. Väiksema hariduse saanud sattuvad vähemtasuvaüe töökohtadele. See tähendab elamist agulis, kus on jälle vüetsad koolid, kust {mseb madalapalgalistele töödele, Nü on olukord püsinud juba märgatavalt kaua. Kuid ladina-ameeriklaste iihte-kuuluvustunne haikkab nähtavale tulema. Nad kõnelevad sama keelt ja need kuuluvad samasse katoliiklikku khikušse: Aga muidu see vä-hemusgrupp on hajuvü. Sellesse kuulub palju huviriihmi ja 'poliitilisi suundi. Suurim nihm ladina-ajneerikla-sist on mehhiklased (üle 7 milj.), pueirtoriiklasi on 2 mUjomt ja kuubalasi ühe mÜJoni lähedaL Milline on nende osa USA-s tulevikus. Poliitikud, sotsiaaiantro-poloogid ja kultuuritegelased annavad sellele küsimusele erinevaid vastuseid. Aga peagu kõik on kindlad, et hispaania keelt kõnelevad grupid põhjustavad suuri muudatusi üsna varsti USA-s ja ameeriklaste üihiskondljkus elus. rääkivat immigranti. Kui arvestu^ se aluseks kasuitatakse ametliklke arve, oleks ,,chicanokie*' osa ela-nikest umbes 7%. Kui kasutatakse kõrgemat arvu, on nende osa jubäl0%. • • Lisaks, on. ametlik saladus, et see elanike osa arvestati luga väikeseks 1970. a. rahvaloendusel, mil esimese aasta; immigraaite ei:ar- .vestatud. veel kaasa.. ^ .;• Igal juhul ladinarameerüclastest elanike osa kasvuikiuiis on ametlikult umbes 30%, kuna selle kõrval kogu elanikkonna kašvuprotsent kas^ hüppasid mak-suure'idiruse- on vaevalt;6%. Ennustuste põhjal näib sellisena, et hispaania keelt kõnelevaid ameei^iikläsi on juba enne 1985. aastat rohkem, kui ;musti ,ja laastakümnencia lõpuks võib mõjutanud abielude arvu. KALKUTA — Indias sai vüs inimest surma, kui nad suures paaniga sõitvalt veoautolt. Veoauto kastis oli nimelt surnukirst, mille autojuht oli ostnud lihe sugulase matuseks. Autojuht aga unustas kaä-sasõitjatele rääkimast, et kirstu asus ajutiselt puhkama üks tema sõpradest. Kuna peale kõige muu hakkas sadama, sulges juht kirstu-kaahe ja sõitis edas|. Kui sõbra uni sai täis, ronis ta puusärgist välja, kus juures kaasasõitjad hüppasid paanikas autost surma. 9 Queen st. E.Toronto- Meil on rikkalikus valikus impörteeritudl^ ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikkimiseks ja sõlmhniseks (macrame). ^SKANDINAAVIAST HUVITAVAID mTERJAI.E KÄSITÖÖKS MUSTRIGA ^ Kaa-vaa mitmes värvis - SOODSAD HINNAD. Avatud: esmasp.—koi-map. 9--6,neljap., reedel i - S , laup. 9.30-4. Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. Tel. 469-2205, kell 3 ^ p.L neid öUa juba ,,Tahaksin meeleldi viibida kusa-gü, kus kogu päev ei näe ega kuule ühtegi siimest." . • „Astu ometi osanikuna minu aris- REAL ESTATE. BROKER -Sl 1 8; 8 isosiüii Ave. mear of 1014 Queen St. E.) Toronto, Ont. M4M \^ 21 Ä. KOGEMUSI lONl^SVÄRÄDE VÄHENDAMK^ ' disse, teiste töö läheb edasi. „Nagu lahingus: haavatud kantakse ära ja muu sõjavägi võitleb vapralt edasi" tähendab keegi komisjoni poole pealt.. • •'. Ig:al värvijäl (alias kunstnikul) on oma stiil ja töövõtted ning munavärvimine paljude värvidega annab tõesti võimalusi igasuguseid. Küll maali-sellele järgnevad kõik üheväär- . ^ sed nii, et iga osavõtja ikka laineid, vöote ja futuristlikke mingisuguse võidu saab. Munalakipüdeleid erivärvides kasutamiseks on ^us, nii et jätkub igale ja need käivad süs sa kõvemini ei Vaata nü!" „Kui värvid, nägemusi, kuni üsna ühekorra^ ga on kahel poisikesel ja kahel tüdrukul oma seitse muna valmis. Selline on igaühe ports- . . . ., , jon.Tõnn on aga alles viienda ro^tsiooni I«,rras ringi, ^ s k i , ^i. ta ei taha omadest seitsmes^ pudd on ka olemas, ^M^^^ mi selleks juhuks, kui mõni Suurimahoo-mnbw p ^ s minema. Seda Meisterlikkusega pärast sumikmmalt ka juhtub ja j On teada ennegi, vaid loota, et see hirnms värv- et TõnnU näft eriline ame pinult lauale ja mitte kel- kunstimeel igasuguseiks pee-lelegisuUe ei voola. ndks^k Nõnda siis alustame. skulpteerimiseks, värvimeel Kiirus ei ole tahtis, ainult ä^Mia Jui^^ kõige ilusam ja huvitavam vär- Lõpuks pn munad värvitud vitöõ leiab arvessevõttu. ja hüiid tulieb vanaema esimep Vaikse nohin^a Mustaiakse ^ ^ ^ ^ - ^ töödi kuni lauaötsas käib prak- ^^^^^ " ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^ sakas ja purukspillatud muna- ^ " ^ ^ ke veereb löpa-lõpa põranda J^''^^^^^ pidi omateed. Nüüd ">läheb »,ütle,missugune on sinu ar-seltskond elavaks ja muna- vates see kõige ilusam- Mida hoidmise õpetusi tuSeb iigast mhia küU valuna peaksin? suust: Kõik on ilusad, eks ole; No aita nüüd ometiT Tõesiti, nii palju on ilusat, pööra rohkem kätt, mitte mu- vanaenia südamele eriti, et na ja ära ole nii lohakas!" ja lihtsalt otsustada ei oska. Lõ-ikka nõnda edasi. puks saame siiski hakkama. Auhlnhakomisjoni kuuluvad Nüüd on aeg käes auhinna-kõik täiskasvanud ja neid ei komisjoilil hindamiseks ja suü-lubata mitte otsest töötege-resa^ kantakse võistlus-mist pealt vaadaa, sestmuidu tööd iihisel vaagnal hindajate hääletab igaüks auhinna oma ette. Ja keegi neist ei tohi tea-läpsele" teab ..paar .vanemat da, kes on nüllise muna „au-maimukest kinnitada. Äiiiult tor Äh jah, vanaemale antak-vana^ a ja üks lasiteema. on seöiluba teiste hulgas välja juurde lubatud, kes pühkimise, oma sibulakoortega kir-nühkimise, puhastamise, aita- jatud loominguga ja ori enam-mise ja abistamistööd oma vähem kindel^ et ta seitsmenda peale võtavad; (ehk viimase) koha ja auhinna Kõrvaltoas istub kogu suur komisjon ikka veel söögflauas 3E*ühademünad on kirjud ja ja %edaks valdlusteemal^s Husa^ värvija on kasuiar kuuldub olevat: „Uude elumaj- nud omaenda stiüi ja võimete-ja elektri sissetoomise prob- kohaselt loonud parima — au-leeme ja raskusi kohtroiU ning Mimakoniisjon^ dilemma on inspektoritega.^ ühh, kui hu- sama suur, kui vanaemalgi oli. vitfflv! ; Otsust ootab aga kuus säravat Keset kõige /tugevamat töö- Ja lootusrikast s pinget, kui käed juWüsna-värSii^ gavänlsed on ja parasjagu ga*argao isest jätkub laiiale ning n^^ ,,Mis õleks, kui määraksime pealegi, läheb llpal — sel kõi- kõigüe m u i ^ ühesuguse ge pisemal — äkitselt süda pa- III auhinna, ei esimesi ega vii-haks. Küllap ta on värvipudeli maseid, sest kõik on väga Slus-kohal liigselt lakilõhna sisse tl tehtud!" |5:õik hingavad kergendatult ja vanaisa asub vätja jagama rahamünte nii, et igale hinganud, enne-sedä head-par reiriat palju söönud ja pisut haiglane olnud varemaltki. Nõnda juhtub siis see hea ja parem iile parda" tulema Lihayõttelks unustame, et kraanikaussi otse keset suur- terve elu on ju üks suur võist-tegevust ja tekltabiiidišt äre- las (või ehk koguni võitlus) ja vusi läksime kevadele vastu Ilma j,yaene Tipa" ohliab kogu võitjaite ja kao^ I M I II II I |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-04-01-12
