1980-10-28-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. S fABÄ EESTLANE teisipäeval, 28. oktoobrü 1980 - Tuesday, October 28, 1980 Nr. 80
¥ABADE EESTLASTE
VMJAANDJA: Õ/Ü Vaba Eestiane,'135 t e c u^
TOIMETAJA: Hannes
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toromto Oit 1
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus^^(
- . ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38.—; poolaastas $21.-- ja
veerandaastas $11.—,kiripöstiga aastas $61.—, poolaastas $33—
j a veerandaastas $17i—
lELLIMISmJNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaastas
$23— j a veerandaastas $12.—. Kiripostiga USA-s: aastas
$67—, poolaastas $35.50 j a veerandaastas $18.50
LENOTPOSTIGA memere-m
J.— ja veerandaastas $20.—:
50 €. — Üksiknumbri hind
PublisliedbyFre© Estonian I ^ ^ Ltd., 135 TecumsÄ St.,
TcMxmto Ont. M6J 2H2
Balti Rahvaste Naiste Nõukogu korraldas Mjuü väljasõidu Kingston^ asuvasse ieeüuiasist
kunstnikepaari Ähastazija ja Antanas Tamoshaitise kodusse. Leedulaste kodu on nagu muuseum, kus
on mitmekülgselt esitatud kinstnikepaari loomingwt. Pildil NeiJolaLaansoo/vestlemas Antanas Tamos-ühendriikides
toimuv äge vali- Madriidi
misvõitlus Valge Maja vallutami- juhtida kõigile Helsingi koklqüepe-sieks
ja Iraani-Iraagl sõda koos lää- tele ja nende rakendamisele, mille-neinaailma
ähvardava Qlikriisiga de hulgafs on ka rahvastele enese-ön
juhtinud tähelepanu eemale määramise õiguse andmine, siis
Midriidis 11. novembril algavast võis nende väljenduste kohaselt
Euroopa julgeoleku- Ja koostöö kon- loota, et Kanada tõstab iües ka sel-verentsist,
kus tulevad vaatluse ai- le Belgradi nõupidamislel tagasi-la
Helsingi kokkulepetega seotud hoidlikiilt kalevi alla pandud küsi
N. Liidu kommunistliku partei
^iht-ja kommunistlike propaganda-
' organite poolt ilmeksim atuks riigimeheks
proklameeritud Leonid
Brezhnev oli äsjasel partei keskkomitee
koosolekul Moskvas võrdlemisi
morudas tujus ja kurtis päris
avameeli, et nõukogude rahval, kellel
,;maailma parima valitsemis-süsteemi"
juures kõiki külluslikult
peaks olema, ei ole enam liha ega
piima lauale pauna. Parteijuht arvas,
et tuleks rajada unsi programme
liha ja piimatoodangu suuren-damiseks,
kuid jättis targu ja ettevaatlikult
märkimata, millised need
programmid peaksid olema, õigem
oleks vist arvata^ et ta jättis need
programmid esitamata, sel lihtsal
põhjusel, et tal neid ei ole.
Nüüd langeb nende programmide
väljanuputamine j a nõukogude kolhoosnikele
tarkade ideede ettela-dumine
äsja poliitbüroo liikmeks
ülendatud RIihail Görbatshevile.
Üus poliitbüroo liige on nõukogude
standari järele täiesti verinoor
mees — ainult ,49-aastane, kuid nähtavasti
on ta osanud parteibosside
poolehoiu ära teenida partei põllu-majandusosakonna
juhatajana, mida
peetakse väga vastutusrikkaks
- positsiooniks. AUes 1978. aastal oli
ta veel niivõrd tähtsuseta isik ja
tegelane, et tema nimi ei esine
Eesti Nõukogude Entsüklopeedias
ega selle lisaköites. '
Kui Gorbatshev endale «elle vastutusrikka
ülesande võttis, siis ei
Meie linnas peetakse kõik nõu- tute' rüvetäraisele läbi sõrmede lusest joodikud ja napsimehed. Kui tal nähtavasti veel selge, et ye-küsimusbd
j a " ^ ^ poed on tühjad, linna ühel heal päeval ko^ põllumajanduse aUakäik kom-mme
nendele aDakirJutänudriiM- rida Ja raudeesriide^^^ riigikorra juures ei ole
de poolt Tegeükult on konverentsi purskeid esUe tuua. eest lasi veel mõni naljavend enda- mõrtsukad; Talveti ori tänavad täis tamast kroönuretsenseerijate poolt tingitud uute ideede j a programmi-protseduüriküsimuste
lahendam^ valitsus on otsustanud Madrüdis Eesti keeles esinejate sõnu be rahandusministri vastusest mikro- tustunde. On tõesti üllatav^ et kui-hale
saabuvatel delegatsioonidel test seisukohtadest. SMa vaatama- linnas lausa võUanaljadeni. Nü miUe ajalehed meid ütlevad ole- pitalistliku ühiskonna ees. Võima- sa saanud, ei ole neU ikkagi veel
^ e ^ h a k a t a o m a aega pühendama ta eestlaste ja teiste raüdeesrüde P^eti aastaid, kalmisto^^ ole- selge, kus asub vene ja allaheide:
^ Ä e l e võetavatele küsimustele, tagant pärlr rahvusgruppide^ Ja seesugune soga ajas ise- Vabariigi aegset elu mäletavad - mas, kuid kahjuks sotsiaHstlik N L tud rükide põUumajanduse Achil-
Balti rahvusgrupid siinsel mand-tustestjä materjalidest välismiiiis- gi surnuile naeru peale. Teatrit po- aga needsamad ajalehed kinnita- küll neid ära ei kasuta. Sellest ka jese kand. Või oleks õigem oleta-rü
j a Euroopas on võtnud eeloleval teeriumile nin^^ kahes keeles korraga män- vad, et kodanlik iseseisvuseaeg oi- t^ma mahajääv^^ fet isegi kõige paandumatele
Madrüdi konverentsi väga tõsiselt nistustest ja protestidest Madriidi gi^^^' võimalik oleks see prae: nud kole ja vilets. Soome, kes oma nudkapitahstlike riikidega. KüUpn kommunistidele on juba selge, et
ning taotlevad kõigi võimaluste pü- küsimust käsitavas parlamendi k kodanikud aegamööda tai- asjadel: selline areng v^^ :
rides Eesti, Läti ja Leedu küsimuse misjonis. lapsed tahtsid korraldada ees^eel- seisvust jätkab, on N L suur sõber, b sotsialismi eelišeid on täielikult ummikusse, kuid nad liht-päevakorrale
võtmist konverentsil. Minister MacGuigan käsitles Ka- seid suvepäevi, siis need keelati Aga fama suured sõbrad on ju ka suurepäraselt võimalik ära kasuta- galt ei saa enam midagi mõistlikku^
Eesti vabadusvõiUuse organisatsi- lada seisukohti Madrüdi konve-kui-noorsoo lõhe^ ise- da iseenda huvides. J a igaüks ka- ette võtta ja galopeeriva hobuse
oonid kavatsevad Madrüdi saata rentsü lähemalt Winnipegis^ieetud EesÜased elavad venelastega gifäshistlikud riigid, kus kõmmu- sutabki nii nagu jaksab. Selle tule- seljast Umä jalga murdmata maha
esindajad Kanadast oma ja ühend- mraina-Kanadakoh^^^^ õli ja _vesi ühes niste lausa vardasse^^^a^^^
rükidest, kelledega üituksid Stok- seletas, et Kanada kavatseb
holmist j a Londonist väljasaadetud rlidi konverentsil üles tõsta
eesti delegaadid. Konverentsiks on guste küsimuse, kuid täkavats^^
teinud erakordselt suuri ette^ seda teha vüsü, mis eiiekita vae- vad kaarte ja dommotmng lapsed et Eesti ei suutnud oma rahvast sialismi põhieelis pöördunud meie ^ i oli Dmitri Poljanski. See partei-ttisi
ja jõupingutusi lätlased, kes on nulikku^ see tä-^ärmavad metsikult ainult vene toita, aga mina olen ometi'oma sik vastu. ' mees sai juba 43 aastaselt poüitbü-
Madriidis avanud isegi läti büroo hendab väga tagasihoidlikult J a keeles. EesÜased ^^o tegi küret kar-balti
rahvusgruppide tegevuse koor- sordüni all. Kanada ajakirjanduses f^^a toas ja hoiavad toas ka oma Uha all ägasid. na sotsalisüiku omandi tasku Jääri. Kuid Poljanski tähelend lõp-dineerimiseks.
avaldatud informatsioonist Jääb
Praegu on väga Faske ütelda, mil- mulje, et väüsminister ei käsitanud
Ilsed väljavaated on baltlaste esin- Winnipegis peetud kõnes üldse ene-dajate!
konvereritsü oma seisukoh-semääramise õiguse kiisimust, mil-tadega
välja tulla ja kui palju nõid le päevakorda tõstmine häiriks ve-
Mulda võetakse, l ^ d u b , et nü nelasi tunduvalt roIii-
Ameerika ühehdrükides küi ka K a - kem kui inimõiguste käsitamine,
nadas on võetud konverentsi suh- Kui välisministri seisukohad ene-
Kui täheldatakse, et mõni eesti
Jaan või Tõnis On vene poiste
kambas/ süs tähendab see, et
poiss varastab, ajab ära autosid
või vägistab pargis
Praegu kauplustes aina midagi kühveldamisel pes kikesti kui ta nimetati 1973.
puudub: pole koort, pole sealiha . - , aas<^l N. Lüdu põUumaja
1. j a ometi oleme vägevad sea^^"^^ ^^^^^^^^^
kasvatajad. Keegi pole inimeste- ^.«^f majandada ainult kolm aastat ning süs pee-le
ausalt öelnud, mis selle sea- ^'^^^^ otsast Ippunrsuurejooneh^ tagandada ministri
.asüs lõpuks ikkagi^.^^^^^^^ nü häbematult vaesed olemegi. Hä- roost. ^^B^^
Eestlased on aina imestanud, kui Meü peab olema plaanimajan-bematult vaesed 20. sajandi lõpul nast, kelle kaela ajada kommu-tes
peale palju tagasihmdlikuinad semääramise taotlemise küsimuse kergesti jätavad venelased maha dus, aga- millistel niotUvidel pla- esimeses sotsiaüstlikus riigis. Ä^eie^ nistliku süsteemi tulemusena pank-noodid
M mõned kuud tagasL neeritakse puuduma kord äädikas, raiskame^kõiM võimalikku, näiteks rotti läinud põUnmajandust ja sel-ühendriikide
Esindajatekoda Ja ajal ilmselt muutunud, süs seda vad aina paremaile rohumaile" kord sukänõelad, siis hambapasta, isögl tööjõudu, ükski statistik ei leks patuoinaks oU Poljanski, kes
Senat võtsid teata\rasti vastu reso/mõjuvamalt toonitab ta hoopis sel-^^k^^^ teist Pea arvet, kui suur on töötute prõt- saadeti ^, saat-lutsioonid,
mis nõuavad adminst- uste probleem Tekib küsimus, ;,iaiatarbe" artiklit — seda meüe sent. Pealiskaudsel vaatlemisel konda Tökiosse. Samuti nagu tehti
ratsioonilt Madrüdis Balti lükide jadustMadrüdis nagu: seda on ma^ kas venelased oma sünnipaigus keegi ei kõnele ega õpeta. Teie, tundub see olevat üsna aukartust seda Eestis Miresti suurt karjääri
enesemääramise küsimuse päeva- jandüsMkud Ja sõj niisugust sm. H . Vaino, dete minust nü pai- äratav arv; teinud Eestimaa Kommunistliku
korda võtmist, mis on seda rohkem sed. Samasuguseid mõtteid esita- maad või kohta, kuhu eesüased või ju noorem, et pole näinud meie Va- Minu kodukandis tean kolme 40- Partei sekretäriga jä Eesti poliit-põhjendatud,
et Helsingi kokkulep- vad ka Kanada parlamendi komis- kirgüsid' väljarändama kipuksid? barügi-aegseid kaupu ega kauplu- aastast meest, kes ei ole iialgi töö- büroo liikmega Väino Väljasega,
pes töötatakse anda kõrvuti inim- jö ülesandeks oli Enam kui sada aastat tagasi ,,sl- si — aga olete ju ome^^ nai- kes nähtavasti sattus uue Moskva
i õigustega kä kõigile: rahvastele ene- k o ^ ^ materjalide kogumine rutati" ju Samaarasse — aga ai- ristina välismail ja. võisite ehk seal ne ja üks mees, k e s ^ n juba pen- as^ehalduri K a r l Vaino sümis eha-semääramise
õigus. Nüüd ei ole ja ettevalmistuste tegemine. Need "ult sealse kuulu kohaselt viljaka näha? Või arvate tõesti nagu vene- sioniikka jõudnud. Meie riigis^^ on soosingusse ja saadeti Jalust ära —'
" k a h j u k s Wash^ midagi mõtteavaldused ori teataval määral mullapiriiia ja bingem aa saamise iane, et kaubad seal olid Teie tule- suur armee 40—60 aasta vanuseid —'N.Lüdu saatkonda Venetsuee-
* kuulda,: et ühendrükide delegatsi- kooskõlas N.XüduajaMrjanduses võimaluse päras mitte seUeparast, lm puhul aindts^^^ väi- pensionäre. Töö jääb tegemata, lasse. '
oon kavatseks tegeleda enesemää- avaldatud seisukohtadega, mis et venelased seal mmgi^^k^^^ kuid valitsus peab ebaotstarbekaks '
ramise õiguse -küsimustega. Selle taotlevad isaimõiguste j a enesemää- keskkonna oleksid loonud. ' ^ ; ^ ^ , pensionäri rakendada töölisena töö^
asemel kuuldub ühendrükide
linnast hoopis selüst
ameeriklased kavatsevaa nowa asetamisr noopis aetenie poiiiKat ^^i^^öcciiimscic, aascu ttuuiuaK.bt; — p - - .--^ ^ aeii j a Kaaniae juures. Ainult öi- tel ridades ei ole kõik asjad pare-
Madrüdi famveremtsi teatava sor- elustavatele küsimustele - majan- Juttu, et^NLyalitseja/Peeter Suu- j g e väike osa pensionäre töötab põl- ^as korras. Paljusid parteUükmeid
düni ai! Hing hoiduda kSigist kont- duslikule koostööle ja desarmeeri- re „eksitust" teadlikult paranda- "aa. K^uiaiuaKse igauneie praegu lumajatiduses, miUisel a l a l n e i l on häirib et Ontarios võimul oleva
iroversiaalsetest ja venelasi häiri- mise läbirääkimistele,
vatest küsinaustest. Kui suuri väljavaateid raudees
Umbes samalaadsed kuuldused riidetaguste rahvusgruppide esin
iuievad ka Ottawast. Kui Kanada dajatel nende eeltingimurte juures poodides,
välisminister Mark MacGuigan hü- on Madrüdis tegutsemiseks, peaks
Juti läti polütikategelasele prof. selguma jmba konverentsi avapäer
Vasarinshüe saadetud kirjas mai- vai.
ymis, :et ..Kanada . valitsus kavatseb . : K.Ä.-
Iase4 ja nii kaugele läände kui ula-taks.
Aga need venelased, kes siin juba
1960. aastast saadik elavad,
kinnitasid seltsikeestele, et nüüd
Äga tehke väravad lahti ja laske
Lääne töötud süa meie maale tui-konservatüvide
üleriigUisele partei-
Meilonmüjoneid inimesi, kes ^ " '^ ja ajab Kana-faktüiselt
ei tee mUte kui mida- Põhiseaduse Inglismaad koju-gj
toomise J a põhiseaduse muutmisse
küsimuses iseseisvat poliitikat. Ja
l a — need oleksid juba nädala pä- Nende tegevuse kujutamine On föl- paljudele konservatiividele on eri-rast
kadunud ja usuksid, et nä-jetonisti üks lõputuid teemasid, ti häiriv, et Davis toetab täiel mä
gid kurja und: egas inimesed Riigivalitsuse, partei ja muu juh- r a i liberaalse keskvalitsuse juhi
ometi X X sajandi lõpul niiviisi ^tiv aparaat on meil paisunud kole-1 Pierre Trudeau põhiseaduse muut-ela?
tute mõõtmeteni. Näiteks kui ma mise poliitikat, mida peetakse sur-
- • - - J ...V , töötasin haridusosakonnas,^ s^^^
NL rahvamajandus on täiesti e b a - ^ - , . -cr^^i r „^ u i rruii i - i-, \^ - i-- , ^ . ....... , teolise su,h ^te ,l.i selt pikk puhkuseaeg nõukogu poo,l e . . . Muidugi ei o,l e normaalne: inimestel e.i ol.e r.a lia- ^m_e id 4 immest. Koo rv,ooir«Kr^ i;,, Kah^t lemata valits-e b i i•g ai s- poib it-ij-i näitab et rootsi toolise tegelik töö- - , n •> - m ^ • x, i , -^^ - ^ n ^ - T^OT rr ^ rohkem. Nuud on; maakoolid su- lises parteis oma mstsinhm, kiud
aeg on lühim Lääne-Euroopas: "^^^^^^s ,koUee^^ ^midagi T a m b o v i Ä kes oma mitte m i d ^ i peale h^ata. Toot- haridusosakonda: on on ka päris selge, et alati d saa
S t s i ^ tööline puudub nõuda k parteilük-
' • • , ,V :: ^^^^^^^^ ; s^ ^''^^^ " ^ ^ ^ ^ ^ ^
Tööstustööline./Rootsis:^^tö veendumused i u s a a m a d e l e : järgnemisel. Joe
mulM keskmiselt 1515 tundiy 29 tun- / 27 tundi aastas, läänesakslane 104, Oleks koik muud asjacl korras, täielise keelatuse touu. Nn teosta-di
nädMas^i: M l i p ^ ^ ^ siis/ehk; võiks mõni mees^kalmis-;vaä siisterve kolmandiku raharing- • (Järg lk. 7) (Järg lk. 3)
on vUets, aga vaata ikka mis siis
— } ' / ' : ' ' ;• ' ] .7^ ' - . . ' \ , ©Ü, kui'meie. iulime .... '
töötas 1900 tundi aastas, 36 tundi Meie rajoonileht teatas, et üks
• nädalas, töötades sellega peagu vana linna tänavaist laiendatakse
kümme nädalat rohkem kui roots- surnuaia arvel; kes oma kadunuke-
STOKHOM-CEPL)-statistika l ^ ! : - : ^ ^ " ^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 28, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-10-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e801028 |
Description
| Title | 1980-10-28-02 |
| OCR text | Lk. S fABÄ EESTLANE teisipäeval, 28. oktoobrü 1980 - Tuesday, October 28, 1980 Nr. 80 ¥ABADE EESTLASTE VMJAANDJA: Õ/Ü Vaba Eestiane,'135 t e c u^ TOIMETAJA: Hannes POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toromto Oit 1 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus^^( - . ekspeditsioon) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38.—; poolaastas $21.-- ja veerandaastas $11.—,kiripöstiga aastas $61.—, poolaastas $33— j a veerandaastas $17i— lELLIMISmJNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaastas $23— j a veerandaastas $12.—. Kiripostiga USA-s: aastas $67—, poolaastas $35.50 j a veerandaastas $18.50 LENOTPOSTIGA memere-m J.— ja veerandaastas $20.—: 50 €. — Üksiknumbri hind PublisliedbyFre© Estonian I ^ ^ Ltd., 135 TecumsÄ St., TcMxmto Ont. M6J 2H2 Balti Rahvaste Naiste Nõukogu korraldas Mjuü väljasõidu Kingston^ asuvasse ieeüuiasist kunstnikepaari Ähastazija ja Antanas Tamoshaitise kodusse. Leedulaste kodu on nagu muuseum, kus on mitmekülgselt esitatud kinstnikepaari loomingwt. Pildil NeiJolaLaansoo/vestlemas Antanas Tamos-ühendriikides toimuv äge vali- Madriidi misvõitlus Valge Maja vallutami- juhtida kõigile Helsingi koklqüepe-sieks ja Iraani-Iraagl sõda koos lää- tele ja nende rakendamisele, mille-neinaailma ähvardava Qlikriisiga de hulgafs on ka rahvastele enese-ön juhtinud tähelepanu eemale määramise õiguse andmine, siis Midriidis 11. novembril algavast võis nende väljenduste kohaselt Euroopa julgeoleku- Ja koostöö kon- loota, et Kanada tõstab iües ka sel-verentsist, kus tulevad vaatluse ai- le Belgradi nõupidamislel tagasi-la Helsingi kokkulepetega seotud hoidlikiilt kalevi alla pandud küsi N. Liidu kommunistliku partei ^iht-ja kommunistlike propaganda- ' organite poolt ilmeksim atuks riigimeheks proklameeritud Leonid Brezhnev oli äsjasel partei keskkomitee koosolekul Moskvas võrdlemisi morudas tujus ja kurtis päris avameeli, et nõukogude rahval, kellel ,;maailma parima valitsemis-süsteemi" juures kõiki külluslikult peaks olema, ei ole enam liha ega piima lauale pauna. Parteijuht arvas, et tuleks rajada unsi programme liha ja piimatoodangu suuren-damiseks, kuid jättis targu ja ettevaatlikult märkimata, millised need programmid peaksid olema, õigem oleks vist arvata^ et ta jättis need programmid esitamata, sel lihtsal põhjusel, et tal neid ei ole. Nüüd langeb nende programmide väljanuputamine j a nõukogude kolhoosnikele tarkade ideede ettela-dumine äsja poliitbüroo liikmeks ülendatud RIihail Görbatshevile. Üus poliitbüroo liige on nõukogude standari järele täiesti verinoor mees — ainult ,49-aastane, kuid nähtavasti on ta osanud parteibosside poolehoiu ära teenida partei põllu-majandusosakonna juhatajana, mida peetakse väga vastutusrikkaks - positsiooniks. AUes 1978. aastal oli ta veel niivõrd tähtsuseta isik ja tegelane, et tema nimi ei esine Eesti Nõukogude Entsüklopeedias ega selle lisaköites. ' Kui Gorbatshev endale «elle vastutusrikka ülesande võttis, siis ei Meie linnas peetakse kõik nõu- tute' rüvetäraisele läbi sõrmede lusest joodikud ja napsimehed. Kui tal nähtavasti veel selge, et ye-küsimusbd j a " ^ ^ poed on tühjad, linna ühel heal päeval ko^ põllumajanduse aUakäik kom-mme nendele aDakirJutänudriiM- rida Ja raudeesriide^^^ riigikorra juures ei ole de poolt Tegeükult on konverentsi purskeid esUe tuua. eest lasi veel mõni naljavend enda- mõrtsukad; Talveti ori tänavad täis tamast kroönuretsenseerijate poolt tingitud uute ideede j a programmi-protseduüriküsimuste lahendam^ valitsus on otsustanud Madrüdis Eesti keeles esinejate sõnu be rahandusministri vastusest mikro- tustunde. On tõesti üllatav^ et kui-hale saabuvatel delegatsioonidel test seisukohtadest. SMa vaatama- linnas lausa võUanaljadeni. Nü miUe ajalehed meid ütlevad ole- pitalistliku ühiskonna ees. Võima- sa saanud, ei ole neU ikkagi veel ^ e ^ h a k a t a o m a aega pühendama ta eestlaste ja teiste raüdeesrüde P^eti aastaid, kalmisto^^ ole- selge, kus asub vene ja allaheide: ^ Ä e l e võetavatele küsimustele, tagant pärlr rahvusgruppide^ Ja seesugune soga ajas ise- Vabariigi aegset elu mäletavad - mas, kuid kahjuks sotsiaHstlik N L tud rükide põUumajanduse Achil- Balti rahvusgrupid siinsel mand-tustestjä materjalidest välismiiiis- gi surnuile naeru peale. Teatrit po- aga needsamad ajalehed kinnita- küll neid ära ei kasuta. Sellest ka jese kand. Või oleks õigem oleta-rü j a Euroopas on võtnud eeloleval teeriumile nin^^ kahes keeles korraga män- vad, et kodanlik iseseisvuseaeg oi- t^ma mahajääv^^ fet isegi kõige paandumatele Madrüdi konverentsi väga tõsiselt nistustest ja protestidest Madriidi gi^^^' võimalik oleks see prae: nud kole ja vilets. Soome, kes oma nudkapitahstlike riikidega. KüUpn kommunistidele on juba selge, et ning taotlevad kõigi võimaluste pü- küsimust käsitavas parlamendi k kodanikud aegamööda tai- asjadel: selline areng v^^ : rides Eesti, Läti ja Leedu küsimuse misjonis. lapsed tahtsid korraldada ees^eel- seisvust jätkab, on N L suur sõber, b sotsialismi eelišeid on täielikult ummikusse, kuid nad liht-päevakorrale võtmist konverentsil. Minister MacGuigan käsitles Ka- seid suvepäevi, siis need keelati Aga fama suured sõbrad on ju ka suurepäraselt võimalik ära kasuta- galt ei saa enam midagi mõistlikku^ Eesti vabadusvõiUuse organisatsi- lada seisukohti Madrüdi konve-kui-noorsoo lõhe^ ise- da iseenda huvides. J a igaüks ka- ette võtta ja galopeeriva hobuse oonid kavatsevad Madrüdi saata rentsü lähemalt Winnipegis^ieetud EesÜased elavad venelastega gifäshistlikud riigid, kus kõmmu- sutabki nii nagu jaksab. Selle tule- seljast Umä jalga murdmata maha esindajad Kanadast oma ja ühend- mraina-Kanadakoh^^^^ õli ja _vesi ühes niste lausa vardasse^^^a^^^ rükidest, kelledega üituksid Stok- seletas, et Kanada kavatseb holmist j a Londonist väljasaadetud rlidi konverentsil üles tõsta eesti delegaadid. Konverentsiks on guste küsimuse, kuid täkavats^^ teinud erakordselt suuri ette^ seda teha vüsü, mis eiiekita vae- vad kaarte ja dommotmng lapsed et Eesti ei suutnud oma rahvast sialismi põhieelis pöördunud meie ^ i oli Dmitri Poljanski. See partei-ttisi ja jõupingutusi lätlased, kes on nulikku^ see tä-^ärmavad metsikult ainult vene toita, aga mina olen ometi'oma sik vastu. ' mees sai juba 43 aastaselt poüitbü- Madriidis avanud isegi läti büroo hendab väga tagasihoidlikult J a keeles. EesÜased ^^o tegi küret kar-balti rahvusgruppide tegevuse koor- sordüni all. Kanada ajakirjanduses f^^a toas ja hoiavad toas ka oma Uha all ägasid. na sotsalisüiku omandi tasku Jääri. Kuid Poljanski tähelend lõp-dineerimiseks. avaldatud informatsioonist Jääb Praegu on väga Faske ütelda, mil- mulje, et väüsminister ei käsitanud Ilsed väljavaated on baltlaste esin- Winnipegis peetud kõnes üldse ene-dajate! konvereritsü oma seisukoh-semääramise õiguse kiisimust, mil-tadega välja tulla ja kui palju nõid le päevakorda tõstmine häiriks ve- Mulda võetakse, l ^ d u b , et nü nelasi tunduvalt roIii- Ameerika ühehdrükides küi ka K a - kem kui inimõiguste käsitamine, nadas on võetud konverentsi suh- Kui välisministri seisukohad ene- Kui täheldatakse, et mõni eesti Jaan või Tõnis On vene poiste kambas/ süs tähendab see, et poiss varastab, ajab ära autosid või vägistab pargis Praegu kauplustes aina midagi kühveldamisel pes kikesti kui ta nimetati 1973. puudub: pole koort, pole sealiha . - , aas<^l N. Lüdu põUumaja 1. j a ometi oleme vägevad sea^^"^^ ^^^^^^^^^ kasvatajad. Keegi pole inimeste- ^.«^f majandada ainult kolm aastat ning süs pee-le ausalt öelnud, mis selle sea- ^'^^^^ otsast Ippunrsuurejooneh^ tagandada ministri .asüs lõpuks ikkagi^.^^^^^^^ nü häbematult vaesed olemegi. Hä- roost. ^^B^^ Eestlased on aina imestanud, kui Meü peab olema plaanimajan-bematult vaesed 20. sajandi lõpul nast, kelle kaela ajada kommu-tes peale palju tagasihmdlikuinad semääramise taotlemise küsimuse kergesti jätavad venelased maha dus, aga- millistel niotUvidel pla- esimeses sotsiaüstlikus riigis. Ä^eie^ nistliku süsteemi tulemusena pank-noodid M mõned kuud tagasL neeritakse puuduma kord äädikas, raiskame^kõiM võimalikku, näiteks rotti läinud põUnmajandust ja sel-ühendriikide Esindajatekoda Ja ajal ilmselt muutunud, süs seda vad aina paremaile rohumaile" kord sukänõelad, siis hambapasta, isögl tööjõudu, ükski statistik ei leks patuoinaks oU Poljanski, kes Senat võtsid teata\rasti vastu reso/mõjuvamalt toonitab ta hoopis sel-^^k^^^ teist Pea arvet, kui suur on töötute prõt- saadeti ^, saat-lutsioonid, mis nõuavad adminst- uste probleem Tekib küsimus, ;,iaiatarbe" artiklit — seda meüe sent. Pealiskaudsel vaatlemisel konda Tökiosse. Samuti nagu tehti ratsioonilt Madrüdis Balti lükide jadustMadrüdis nagu: seda on ma^ kas venelased oma sünnipaigus keegi ei kõnele ega õpeta. Teie, tundub see olevat üsna aukartust seda Eestis Miresti suurt karjääri enesemääramise küsimuse päeva- jandüsMkud Ja sõj niisugust sm. H . Vaino, dete minust nü pai- äratav arv; teinud Eestimaa Kommunistliku korda võtmist, mis on seda rohkem sed. Samasuguseid mõtteid esita- maad või kohta, kuhu eesüased või ju noorem, et pole näinud meie Va- Minu kodukandis tean kolme 40- Partei sekretäriga jä Eesti poliit-põhjendatud, et Helsingi kokkulep- vad ka Kanada parlamendi komis- kirgüsid' väljarändama kipuksid? barügi-aegseid kaupu ega kauplu- aastast meest, kes ei ole iialgi töö- büroo liikmega Väino Väljasega, pes töötatakse anda kõrvuti inim- jö ülesandeks oli Enam kui sada aastat tagasi ,,sl- si — aga olete ju ome^^ nai- kes nähtavasti sattus uue Moskva i õigustega kä kõigile: rahvastele ene- k o ^ ^ materjalide kogumine rutati" ju Samaarasse — aga ai- ristina välismail ja. võisite ehk seal ne ja üks mees, k e s ^ n juba pen- as^ehalduri K a r l Vaino sümis eha-semääramise õigus. Nüüd ei ole ja ettevalmistuste tegemine. Need "ult sealse kuulu kohaselt viljaka näha? Või arvate tõesti nagu vene- sioniikka jõudnud. Meie riigis^^ on soosingusse ja saadeti Jalust ära —' " k a h j u k s Wash^ midagi mõtteavaldused ori teataval määral mullapiriiia ja bingem aa saamise iane, et kaubad seal olid Teie tule- suur armee 40—60 aasta vanuseid —'N.Lüdu saatkonda Venetsuee- * kuulda,: et ühendrükide delegatsi- kooskõlas N.XüduajaMrjanduses võimaluse päras mitte seUeparast, lm puhul aindts^^^ väi- pensionäre. Töö jääb tegemata, lasse. ' oon kavatseks tegeleda enesemää- avaldatud seisukohtadega, mis et venelased seal mmgi^^k^^^ kuid valitsus peab ebaotstarbekaks ' ramise õiguse -küsimustega. Selle taotlevad isaimõiguste j a enesemää- keskkonna oleksid loonud. ' ^ ; ^ ^ , pensionäri rakendada töölisena töö^ asemel kuuldub ühendrükide linnast hoopis selüst ameeriklased kavatsevaa nowa asetamisr noopis aetenie poiiiKat ^^i^^öcciiimscic, aascu ttuuiuaK.bt; — p - - .--^ ^ aeii j a Kaaniae juures. Ainult öi- tel ridades ei ole kõik asjad pare- Madrüdi famveremtsi teatava sor- elustavatele küsimustele - majan- Juttu, et^NLyalitseja/Peeter Suu- j g e väike osa pensionäre töötab põl- ^as korras. Paljusid parteUükmeid düni ai! Hing hoiduda kSigist kont- duslikule koostööle ja desarmeeri- re „eksitust" teadlikult paranda- "aa. K^uiaiuaKse igauneie praegu lumajatiduses, miUisel a l a l n e i l on häirib et Ontarios võimul oleva iroversiaalsetest ja venelasi häiri- mise läbirääkimistele, vatest küsinaustest. Kui suuri väljavaateid raudees Umbes samalaadsed kuuldused riidetaguste rahvusgruppide esin iuievad ka Ottawast. Kui Kanada dajatel nende eeltingimurte juures poodides, välisminister Mark MacGuigan hü- on Madrüdis tegutsemiseks, peaks Juti läti polütikategelasele prof. selguma jmba konverentsi avapäer Vasarinshüe saadetud kirjas mai- vai. ymis, :et ..Kanada . valitsus kavatseb . : K.Ä.- Iase4 ja nii kaugele läände kui ula-taks. Aga need venelased, kes siin juba 1960. aastast saadik elavad, kinnitasid seltsikeestele, et nüüd Äga tehke väravad lahti ja laske Lääne töötud süa meie maale tui-konservatüvide üleriigUisele partei- Meilonmüjoneid inimesi, kes ^ " '^ ja ajab Kana-faktüiselt ei tee mUte kui mida- Põhiseaduse Inglismaad koju-gj toomise J a põhiseaduse muutmisse küsimuses iseseisvat poliitikat. Ja l a — need oleksid juba nädala pä- Nende tegevuse kujutamine On föl- paljudele konservatiividele on eri-rast kadunud ja usuksid, et nä-jetonisti üks lõputuid teemasid, ti häiriv, et Davis toetab täiel mä gid kurja und: egas inimesed Riigivalitsuse, partei ja muu juh- r a i liberaalse keskvalitsuse juhi ometi X X sajandi lõpul niiviisi ^tiv aparaat on meil paisunud kole-1 Pierre Trudeau põhiseaduse muut-ela? tute mõõtmeteni. Näiteks kui ma mise poliitikat, mida peetakse sur- - • - - J ...V , töötasin haridusosakonnas,^ s^^^ NL rahvamajandus on täiesti e b a - ^ - , . -cr^^i r „^ u i rruii i - i-, \^ - i-- , ^ . ....... , teolise su,h ^te ,l.i selt pikk puhkuseaeg nõukogu poo,l e . . . Muidugi ei o,l e normaalne: inimestel e.i ol.e r.a lia- ^m_e id 4 immest. Koo rv,ooir«Kr^ i;,, Kah^t lemata valits-e b i i•g ai s- poib it-ij-i näitab et rootsi toolise tegelik töö- - , n •> - m ^ • x, i , -^^ - ^ n ^ - T^OT rr ^ rohkem. Nuud on; maakoolid su- lises parteis oma mstsinhm, kiud aeg on lühim Lääne-Euroopas: "^^^^^^s ,koUee^^ ^midagi T a m b o v i Ä kes oma mitte m i d ^ i peale h^ata. Toot- haridusosakonda: on on ka päris selge, et alati d saa S t s i ^ tööline puudub nõuda k parteilük- ' • • , ,V :: ^^^^^^^^ ; s^ ^''^^^ " ^ ^ ^ ^ ^ ^ Tööstustööline./Rootsis:^^tö veendumused i u s a a m a d e l e : järgnemisel. Joe mulM keskmiselt 1515 tundiy 29 tun- / 27 tundi aastas, läänesakslane 104, Oleks koik muud asjacl korras, täielise keelatuse touu. Nn teosta-di nädMas^i: M l i p ^ ^ ^ siis/ehk; võiks mõni mees^kalmis-;vaä siisterve kolmandiku raharing- • (Järg lk. 7) (Järg lk. 3) on vUets, aga vaata ikka mis siis — } ' / ' : ' ' ;• ' ] .7^ ' - . . ' \ , ©Ü, kui'meie. iulime .... ' töötas 1900 tundi aastas, 36 tundi Meie rajoonileht teatas, et üks • nädalas, töötades sellega peagu vana linna tänavaist laiendatakse kümme nädalat rohkem kui roots- surnuaia arvel; kes oma kadunuke- STOKHOM-CEPL)-statistika l ^ ! : - : ^ ^ " ^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-10-28-02
