1979-10-30-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
VABA EESTLANE teisipä©\ral, 30. oktoobril 1979 Tuesday, October 30,1970 Nr.
/ - Nr. 80
VABADE EESTLASTE
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Teqmnseth Bt TomnM.
, PEATOIMETA
POSTIAADEES^: P.O. Box 70, Stn. G, Toronto 3, Ont/MOJ 3M7
TELEFONID:. toimetus 364-7521, talitus
ekspeditsioon) 364-7675
ja
$30.50
TEIJJmsmpfAD Kaaadas: aastas'.$^
veerandaastas |lOiO,Mp(:^tiga aastas $56.--,
^^^^^ ^ ^^^^ ^ j^^^^
TELLI^HINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-^, poolaastas
$21.-r- ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga ÜŠÄ-s: aastes
$61.—, poolaastas $32i0 ja veerandaastas $i7.r-
LENNÜPOSTIGA üleinere-maadesse: aastas $72.—, poolasstss
$36.—ja veerandaastas $19.^.
Aadressi muudatus 50 c. — üksilmuMbri hind 45 c.
Publishedby Free Estonian Publisher LtdrPlSS Tecumseth
Toronto 3, Önt. M6J 2H2
kesk-Ida probleemide lahenda- mine kurnab tohutult kõhm riigi-miSeks
ja Iisraeli mng Araabia m-i kassat. Ligemale 40 protsenti neist
Mde vahekordade Määrimiseks on^U võlgnieb Iisrael
hakanud puhuma uued tuulel.
Nendib tuulte mõji^ ei esine mitte
ainult Iisraelis, kus Menachem
Begini ortodoksse^ valitsusele ja
lema! paindumatule' poliitikale on
tekkinud tügey opositsioon, vaid
nende' tuuleiilide karget puhangut
bn tunda ka Ameerika Ühendriiki-des,
kiis üks president teise järele
on ajanud seni tugevat Iisraeli toetamise
poliitikat, kaldudes sealjuures
üsna tihti rangele Ja Järelandmatule
sionistlikule joonele, kuid
kus nüüd on hakatud ara saama,
et selline poliitika praegusel õli-krüsi
ajastul võib kujuneda
Ühendriikidele majanduslikult Ja
poliitiliselt väga kulukaks ja tülikaks
•— kui; isegi:. mitte :saatusli-kuks.
•
Iisraelis on Menachem Begini
konservatiivne valitsus ajanud
tüüpilist siopistlikku poliitikat, mis
ei tunnista Palestiina araablaste
õigusi ning peab araablastelt okupeeritud
Jordani jõe läänekallast
ajalooliselt Iisraelile kuiiluvaks.
Kuigi vastavalt Camp Dayidi kokkuleppele
on Egiptusele loovutatud
Siinai alad ja seatud Kairoga jalule
enam^vähem normaalsei vahekorrad
d ole autonoomia andmine
Palestiina araablastele Jordani Jõe
läänekaldal ja Gaza maakttsusel
paigast nihkunud ning Jerüusalemj-ma
saatuse ümber vaütseb ebamäärane
olul^ord. Sõjakad Juutide
grupid on rajänül uusi asundusi, kuberner John B. Conn^lly, kes
Jordani läänekaldale, saades; sel- ilmselt ei karda juutide Yastuakt^ |
leks Begmi ^valitsuselt moraalse j sioone ning On omalt ppölt esita-j
toetuse, mis omakorda mürgitab • mid üheksapunktilise kaija Kesk-vahekordi
araablastega ning disk- j Ida probleemide lahendiamiseks.
rediteerib kogu maailmas Iisraeli Connally esitas oma kava Was-riiki
jä valitsust jhingtoni Pressiklubis ja ei ole tei-
Osa Iisraeli riigimehi eesotsas nud sellest mingit saladust, et te-senise
välisnäüster Moshe Daya- ma rahukava on seotud õliga,
higaön hakanud aru saama, et 1 „Kesk-Ida õli on ja Jääb lääne tsi-
Iisrael peab oma senist poliitikat j vilisatsiooni elusoöneks eelolevatel
hakkama Palestiina araablaste; aastakümnetel", ktnmtas €pimal-suhtes
muutma kui ta ei taha sat- !ly, kelle plaani kohaselt taotletak-tuda
kogu maailma põlu all. Seda 1 se araablastelt õlh^elva mahapane-arvamišt
püüdis Dayan läbi su-i^iist neilt okupeeritud maaalade
ruda ka Iisraeli valitsuse juures tai^asiandmisega. Connally kava
kui tabägi, et ta oma uute ideede- järele saavad araablased kõik
ga kaugele ei jõuda, siis pidas ta | oma maad tagasi kui nad loobuvad
paremaks valitsusest tagasi tõmbuda
Ja oma ministrikohast loobuda.
Kuid Dayan ja mõned teda
toetavad poliitikud ei ole ainukesed,
kes taipavad, et Iisrael läheb
iormile vastu vaga väikese kandejõuga
laeval. Ka paljud Iisraeli
elanikud hakkavad aru saama, et
rahuleping Egiptusega ei toonud
olukorda lahendust iiing et^suured
probleemid alles algavad. Üldisele
meeleolule mõjub ka pigistav majanduslik
olukord, kuna hinnad
tõusid tugeva .inflätsioonilaine
tõttu 4^ protsenti möödunud aas-ial
ja käesoleval aastal on hinnatõus
koguni 58 protsenti.
Riigile on tohutuks
Ühendriikidele, mis on tekitanud
Iisraelis tunde, et Iisraeli
Ja • saatus . olenevad .
ühendrükidest ning sealse elanikkonna
ja poliitikute hoiakust.
ühendriigid on seni olnud Iisraelile
• helged Ja armulised ning on
seisnud Iisraeli võitluses araablastega
vankumatult Iisraeli selja taga.
Kõik ühendriikide presidendid,
valitsused Ja suurem osa Kongressi
liikmeist on alati arvestanud
Ühendriikide Juutide suurte majanr
diislikkude ressurssidega, mõjuvõimuga
Massimeedias Ja juudi valijaskonnaga
mõningates osariikides;
Ühendriikide valitsuse ja
Kongressi senine suur majanduslik,
poliitiline Ja moraalne toetus
Iisraelile on kahtlemata tingitud
Ühendriikide Juutide osavast ja agressiivsest
poliitikast pealinnas
Washingtoni^ Ja reas suurlinnades
eesotsas New Yorgiga.
Nüüd on siiski olukord teatavali
määral muutunud ja selle muudatuse
põhjustajaks bn Ühendriikides
valitsev õlikriis, mis tungib
igasse kodusse ja igasse perekonda
ning on kujunenud nüvõrd mõjuvõimsaks
teguriks, et selle elimineerimiseks
osutub isegi juutide
suur miSjuVõim võimetuks. Tekkinud
olukorda on asunud osavalt,
kartmatult ja energUiselt ära kasutama
vabariiklaste partei üks presidendikandidaate
endme 1 Texase
Vene
des, et
avastamine Kuubal Ja ÜIieBdriikide-valitsuse reaM ^Nad-oia; miiiitmd ©ma seisiikohta, üte!-,
brigaad on treeningus, ImM nad-eitavad ikkagt, et see-^^
BONN (EPL^ — Krenm — tähistas 7. okt. oma 30. aasta-päeva,
mille puhul olid Ida-Berliinis koos idabloki imperaator Brezhnev ja tejtna vasallriikide kvis-
Iigud peale Rumeena parteishefi Ceaucescu. Selle sünge aastapäeva puhul analüüsib olukorda
DDR-is tuntud lääiiesaksa publitsist Matthias Waldeh Bonni suurlehe ,pDie Welt" veergudel, Vastavalt
Sprtngerl kontserni tavadele ta kasutab ,,DDR'M nimetuse j ^ ^ ^ jutumärke, kirjutades
,>Tääikidest ja okastraadist kait-j SöUe 30-ne aasta jooksul olek-sökorsetis,
sissemüüritud alaväär- sid pidaüiiud ikodaniküd üles kas-tustuimetus^
ga , ja kTÜskava | varna — sündinud sotsialismi —
piuiase propagandaga mingitima|uait;e kiimestena,' M ideo-tähistab
„DbR" oma 30 a. sünni- loogia unistab. Agä kes rezhilmile
päeva.. Suimiviisüine juübeldami-: vastu seisavad, põgenevad, või
ne kõlab Miäintideltvalj^äälda- luku ja rüvi taha pannakse, on
jäte kaudu. Äga sel ajal, mil peo-' enamuses 20—30-äastased. Kad
kõned kirjutati ja fairilaaride puhumist
harjutati, kaevas üksjjjooir
kodanik endale paljaiste, kätega
põgenemisted riigipiiril raudaia
alt
Vangimaijad on üleoiiajutatud.
Kasvav arv kodanikke e5 näita
rezhiimS ees enam hiriiiu.
Trotsijaid ähvardaitaikse, vahis-pole
loma elus /tundigi vabaduses
vübiihud, kuid risikivad oma eluga
selle õest. ;
. EriohHonecikerön selle aast^
päeva puhul öelnud, et „DDR"-is
elavad inimesed õnnelikumalt kui
,,BRD''-s. Milleks siis veel müür?
Havemannil on täiesti õigus, kui
ta ütleb, et riigi ja partei juht-
I kond peab oma; vastastie arvil nii
suureks. ja ähvardavaks, et ta
keela,b neile liikumisvabaduse. .
30 aastat „DDR'^ — ja t©ma
kodanBkud,\kes riigi alamateks
deklasseeritud, tunnevad ainult
üht matet: 30 aastat on
terrorist Iisraeli vastu ning tõotavad
rakendada „stabiilšed õlihin-nad".
Kokkuleppe garanteerimiseks
saadavad" Ühendriigid, oma
sõjajõud Kesk-Itta.
Connally kõnele J^gnes ühendriikide
juutide juhtkonnalt äge krii-tikatorm,
millest Connally ei lasknud
ennast eksitada. Tal on raha
kampaaniakassas külluslikult ja ta
ei arvestada juutide häältega, kuna
ta on võtnud oma valimisprogrammi
punkti, millega ta võidab
paljude ameeriklaste poolehoiu.
John Connally seisukohad on
kindlasti terved Ja reaalsed, kuid
tulevik peab naitma, kas rieed op
ÄmeeriSä Ühendriikides reallseeri-suured
välisvõlad. Iilis W *avad Ja rakendatavad. Igatahes
tatafese, saadetakse maialt välja j
või müüaikse sijlaraha ^ t lääine-'
le. Karistusnoimide raskiehdami-sega
pingutati pöidlakruvisid. Sotsialist
Havemann rääkis „tsent-raalse
pasrteiapairaadi diktaktu-
•rist'\ riigi kõikjaloilekust, m^^
meie hirmudes kutsub esile tontliku
maailma, mida kirjeldab
GeoTga Orwell .oma raamatus
,,1984". y
Äride ees looklevad sabad nagu
sõja- ja pärastsõjaajal. Majade
fassaadidelt pudenev krohv.. Palkade
tase on armetu.
Militarism raksatavate säärikute
ja paraaditseva relvakultuse-ga
peab asendama selle jõu, mis
pmidub^ . ametliku . idolbogia
veenvuses.:'-.', ;
Elamisköökides ja ärklitubades
mõtisiklevad''kodanikud selle üle, i serveerib riigi ning lääs annab
kuidas pääseda välja sellest häda-j tunnustuse, mida Tiigile ei osuta
Oiiust, milie üle kogU|maailm nae- tema enda kodanikud. Kredüdid
ris,- kui kaks pei^onda sellele: lääne kindlais vääringutes finant-Õhupalligä
põgenemisega ' selja I seerivad ratastooüi, miiega halva-
See riiik on iminemäjoöksmise^^
tema suletud piirides on palju si-se;
mist häda, ipailju kibedust tingi-ttma
miahakirjutatud elust, vägivaldset
minetamisest, inimväärsü-se
kaotamisest • ja inimõiguste
puudumisest; :
. : SED-rögi tegelastele tähen-tfab
see kõik poliitilist pankröt-
:-:;ti.:\:v^.:..^- -\':::: r r.yyy
Mis neid hoiab ja kaitseb,' tuleb
ainult väi j aspoolt idast j ä" läänest.
Nõukogude sõjaline võim kori-
„DDR"-i vangimajast ja : katsest
rniustaimisetos, ikuid lisas aga
juurde, et kogu inirnlik väärikus
on seotud kindlaksjäämisele,
mitteunustamisele ja itruudusele
Mitteünustamine, kindlaks jäämine
ja truudus puuiäuvad siinpool
Berliini müüri varju, teispool
mitte. • Tahe ja tunnetus, hoida
rahvus tesrvlkuna, on Sealpool häda
v o o m s e n aÄ siin
on see uinunud. „Vabadu9earmas-tus
ön türtni lill, ütleb Heinrich
Heto.'-' ,"; • v'
30 aastat '„DDR"-i — need on
kolm aastakümmet polütilist kriminaalsust,
pöörasid. Teised aga kaotasid põ-genemiskätseü
ehi. Baiiäd on
rieed. mis tähistavad „PDR'-i teed
läbi kolme aastakümne. Nendes
puhkavad põllurhehed, kes eelis^
tasid vabasurma sundkollefctivi-seerimiseie,
vangid,: kes :^urid
oma kongides, 1953. a. ülestõusu
puhul mõrvatud, hulkatud vastu-hatokajad,.
miinidest purustatud,
laskeapairaatidest (läbilastud ja
kohta suurimad kogu maailmas.
Iisraeli kogu välisvõlg ulatub 14 j
mUJardile doHarJle, millede maks
algus uuele teerajale astumiseks
K.A.
*. Võib-dia meie ei tea toast,
iidse muud, kui aga; seda ponriu-kest,
mis leidub vähienmlt idunar
gi meis nestes?
, A.H. Tammsaai^ •
* Ja inimestega on sellirie imelik
lugu: kes ei tea, see yaevleity/ et
k saaks teada, ja kes juba teab,
see valutab südant, et ta teab.
Ä.H. Taminisa»e
; tud plaanimajandus — tänu idabloki
.elanike Imblidusele —- ennast
liigutab.-^Meie poolt serveeritakse
ka ideoloogüine abi. Noor-sotside
Heridlehes, mis lövitati sel
ajal kui rezhiimikriitik Nico Hüb-ner
vahistati, seisis: „Sotsialist-;
iikeš riikides on siiski teatud nähtusi,
mis annavad reaktsioonilistele
ringkondad0lf8 põhjust antikommunistlikuks
ässitustööks."
täpsusküttide poolt mõ.waitud põ- j Sealt, kust päike tõuseb, tulevad
genikud. ,,E5t üksÖ eoiia oma po- j tankid. Sealt, kuhu päike loojub,
ja päralt ei nuta," seisab „DDR".i tulBb prästii23h. Sissemüüritud
hümni tekstis, mida nüüd enam' rahva poolt tidebaintiit oigamine,
ei laulda. Läänes teart^akse, mis seal juh-
See ,J)DR" on nõukogude tub. Teisiti kui natside ajal, ei või
impeeriumi kolonü; ja impe- Ideegi vabaduses ^av öelda, et ta
raator Brezhnev lendas kohale, P^^® sellest teadnud. Kõik teavad
et selle Kremli hotelli pidulik kõike. *
^kustaimilttemale endale maks-i .^^ paljud*Mulevat'aimjlt:s^
va usutavusega sisustada. da, mida nad kuulda tahavad.
Ta tuli rõhumise piirkonda, mille
samadus rahvussotsialismiga po-' See on kognitiivne dissonants, ütle
mitte juhuslikku laadi, vaid levad teadlased,
kõigi türanniate perekonnasaiiiar > See oli noor kirjanik Drestenist
dus. ' . .sigmar Faust, kes klrjutas^^ü^
^ Münchenis .juhtus kummaline
lüklustoietus. Ninielt sõitis seal
keegi mees 6. sept. õhtul kell 9
autoga täiel käigul vastu maja
seina, saades, nagu. esialgu arvati,
silmapilkselt surma. Juurdlus selgitas
aga, et autot .juhtinud mees
oli surnud juba enne auto. majaseina
yästu sõitmist,
Edasine juurdluskäik tegi kindlaks,
et ^surnud autojuhiks oli ve- j
ne emigrant Aleksander' Konstati-,
novitsh Orlov. Vene ringkonda- ]
des tuntud aktiivne antikommu- •
nistlik tegelane, kelle juhtimisele
oli allutatud vene pagulaskonnas
üldtuntud antikommunistliku so-lidairistide
(NTS) liikumise sala-andmefe
osakond. : :
Moskva KGB-s oli ta hästi teada,
ja raskelt vihatud. ;
Vene ajakirjanduses teatatakse,
et selgus kä, et maja, kus Orolv
elas, olnud pidevalt valvatud
kahitlaste tüüpide poolt, kes jälginud
igat Orlovi käiku. Märgitakse^
et ei tule kahelda, kelle kätetöö
oli Orlovi ^tapmine ja parast auto
juhtimine täiskäiguga vastu majaseina,
üksikasj älikumate andmete
kogumine on käimas. Vene
Med kirjutavad, et München kihavat
KGB agentidest.
i Salapäraseid surmajuhtumjeid
on Münchenis esinenud korduvalt
ka varem. Hukatud on mitmeid
ukrainlasi salapäraste mürkidega
vihmavarjude märkamatust tor-
• kest ja teostatud muudlaadi mõr-
Vaakte kommunismivastase võitluse
üldtuntud aktivistide vastu.
Võimudel pole korda läinud mõrvareid
tabada, kuna need kohe
putkavad piiri taha.
(VES)
Ühendriikides, Buffalos, elav
ukraina päiitoluga vanem abielupaar
ei ole sen! ajani aru saanud,
kas N. Liidust nende juiu*de sõitnud
ja siiri elama asunud nende
poeg oli Venemaalt välja saadetud
agent või juhtUs temaga tõeliselt
midagi arusaamatut, mis sundis
ta raudeesriide taha tagasi minema.
•
Kogu see küinmaline draama algas
Teise maailmasõja ajal kui
kolme aastane Pjotr Eovalik lahutati
oma vanematest, kes siirdusid
läände ning asusid lõpul^s
elama Ühendriikidesse, Buffalos.
Pjotr kasvas üles Ukrainas ja
saavutanud oma vanematega kon-takti,
tuli neid Buffalosse Idilasta-ma.
Vanemate palvel otsustas ta
koos oma perekonnaga — abikaasaga
ja kahe tütrega — Ühendriikidesse
vanemate juurde elama
asuda. Nad saabusid Ühendriikidesse
1977. aasta veebruaris, kuid
siirdusid peagi Ukrainasse tagasi.;:
; v . ; . ^ ; ^ V ; . ,^
Miks?
Selle bisarse loo kohta annah
omapoolse selgituse N. Lüdu aja-flehit
,,Sotsialistitskaja Industrija",
kes teeb Kovaliiqi reisist suur-numbri
ja kasutab selle ilmselt
ära kommunistlikuks propagandaks.
' • •.• ,
Ajaleht ütleb, et Pjotr Kovaliku
esimesteks sõnadeks kodulinna
naasmisel olid: „Ärge laske ennast
petta head inimesed. Ühendr
i i k i ^ rikkad lähevad rikkamaks
ja vaesed vaesemaks". Ning
siis järgneb pikk ja s^Mantlõhes-tavartikke!
kuidas sugulased oM
vaese Pjotr kovaliku „alt tõmmanud"
ja ta Ühendriikidesse viletsuste
hõlma meelitanud. Ajaleht
kf: jutab, et Imi Kovalik oma perekonnaga
Buffalosse jõudis, siis
ei olnud seal Ühtegi sugulast, vastas.
Kui nad võtsid takso ja sõitsid
Pjotri vanemate juurde, siis
leidsid nad eest lukustatud ukse.
Kui vanemad lõpuks koju saabusid,
siis ütles isa: „Tõepoolest —
meie ei usimnud, et sa sealt põrgust
välja pääsed!" Kui Pjotr ja
ta naine Maria vanematele hakkasid
selgitama kui hea on elu Ukrainas,
siis nimetasid vanemad
kõike seda informatsiooni „kom-munistlikukš
propagandaks*'.
Kuid uustulnukate elu libises
pidevalt allamäge Ja üks pettu-*
mus järgnes teisele, kirjutab vene
leht. Kui KovaMku noorem tütar
haigestus, siis ravis Maria ta terveks
Ukrainast kaasa toodud arstimitega,
kuna Buffalos polnud
vastavaid arstirohtusid. Pjotr ei
saanud muud tööd kui lihttöölise
koha, kus talle makseti ainult 280
dollarit kuus palka. Kuid sellejuures
ainult nende gaasiarve oli
talvekuudel 130 dollarit kuus ja
vanema tütre eesti makseti kooliraha
22 dollarit kuus. Kui Kovaük
I läks südamehai^se pärast haiglasse,
siis tegi arst kardiogrammi
V A U
NÄDÄI
3. ja 4. nov.
751-6141.
10. jä 11. no)
. 921-7777.
KINDII
23 WEStMOi
Rexdale,
Tel.
(Järg lk. 3)
(Alg
Ja andis talle lj
vi" eest võeti
liitus 40 doUc
lusid.
Vene ajaleht |
Kovaliku pei
dest mõõt taU
N. Lüdu koi
sisõiduks, mi|
„Nüüd ori Koi
kindlustatud j |
jätte kooUs," l(
re paatosega.
Ajalehe Mr jt
tades on Kovs
Süngad, mis U
reie propa^
ühendiiiMde
konununistl
seks. Nii riiaii
mesel külastus
lik oma töölt
üle mei*e v£
Meie teadmisel
lastamine N.
geltld nü lihti
iile elama piki
teaja. Kui K^
perekomiaga
liilddesse siiri
Liidu võimuc
asidmetel hui
lahkelt ümbej
na nad tahtsi
kes kavatses
vanemate juü^
Muinasjutte
imid see venel
tab lugejale jj
maia mulje.
Kui palju
suurriigid rel
Tohutud Sl
tab vastav st|
se eksperdid
le ja sõjavä
rohkem lalia
kohnandilm
tuse kuludest]
Ühendrüldc
avaldatud n
vesteerisid vj
rtlvastusessel
rit. Teisel
Ühendriigid,
tunduvalt mj
di dollariga,
Lääne-Sakf
mäa 14,8
Kui maail
vastuse väh(
kidfle ja
kulude kärpi
see olevat
andmed rää^
ta jooksul
aastani kas\
mineloid rel|
ti. Atlandi P|
ti riigid kuil
javäele
raudeesriidel
jandusele ii
lud kurnav^
des. Atlandi
gusummas
Ja^rdit dollaj
oma rah^
kuna raudt
sõja etteväl
jardit dGÜJ
11,7 protsei
siissetulekusl
StatistUrrt
tudN.Liiöi
ei ole kuidi
lakkamatüt(
pingelõdvei
im^ Ku
vatsesid üi
rahu, peab|
siis ei klai
käitumisegj
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 30, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-10-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e791030 |
Description
| Title | 1979-10-30-02 |
| OCR text | ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ VABA EESTLANE teisipä©\ral, 30. oktoobril 1979 Tuesday, October 30,1970 Nr. / - Nr. 80 VABADE EESTLASTE VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Teqmnseth Bt TomnM. , PEATOIMETA POSTIAADEES^: P.O. Box 70, Stn. G, Toronto 3, Ont/MOJ 3M7 TELEFONID:. toimetus 364-7521, talitus ekspeditsioon) 364-7675 ja $30.50 TEIJJmsmpfAD Kaaadas: aastas'.$^ veerandaastas |lOiO,Mp(:^tiga aastas $56.--, ^^^^^ ^ ^^^^ ^ j^^^^ TELLI^HINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-^, poolaastas $21.-r- ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga ÜŠÄ-s: aastes $61.—, poolaastas $32i0 ja veerandaastas $i7.r- LENNÜPOSTIGA üleinere-maadesse: aastas $72.—, poolasstss $36.—ja veerandaastas $19.^. Aadressi muudatus 50 c. — üksilmuMbri hind 45 c. Publishedby Free Estonian Publisher LtdrPlSS Tecumseth Toronto 3, Önt. M6J 2H2 kesk-Ida probleemide lahenda- mine kurnab tohutult kõhm riigi-miSeks ja Iisraeli mng Araabia m-i kassat. Ligemale 40 protsenti neist Mde vahekordade Määrimiseks on^U võlgnieb Iisrael hakanud puhuma uued tuulel. Nendib tuulte mõji^ ei esine mitte ainult Iisraelis, kus Menachem Begini ortodoksse^ valitsusele ja lema! paindumatule' poliitikale on tekkinud tügey opositsioon, vaid nende' tuuleiilide karget puhangut bn tunda ka Ameerika Ühendriiki-des, kiis üks president teise järele on ajanud seni tugevat Iisraeli toetamise poliitikat, kaldudes sealjuures üsna tihti rangele Ja Järelandmatule sionistlikule joonele, kuid kus nüüd on hakatud ara saama, et selline poliitika praegusel õli-krüsi ajastul võib kujuneda Ühendriikidele majanduslikult Ja poliitiliselt väga kulukaks ja tülikaks •— kui; isegi:. mitte :saatusli-kuks. • Iisraelis on Menachem Begini konservatiivne valitsus ajanud tüüpilist siopistlikku poliitikat, mis ei tunnista Palestiina araablaste õigusi ning peab araablastelt okupeeritud Jordani jõe läänekallast ajalooliselt Iisraelile kuiiluvaks. Kuigi vastavalt Camp Dayidi kokkuleppele on Egiptusele loovutatud Siinai alad ja seatud Kairoga jalule enam^vähem normaalsei vahekorrad d ole autonoomia andmine Palestiina araablastele Jordani Jõe läänekaldal ja Gaza maakttsusel paigast nihkunud ning Jerüusalemj-ma saatuse ümber vaütseb ebamäärane olul^ord. Sõjakad Juutide grupid on rajänül uusi asundusi, kuberner John B. Conn^lly, kes Jordani läänekaldale, saades; sel- ilmselt ei karda juutide Yastuakt^ | leks Begmi ^valitsuselt moraalse j sioone ning On omalt ppölt esita-j toetuse, mis omakorda mürgitab • mid üheksapunktilise kaija Kesk-vahekordi araablastega ning disk- j Ida probleemide lahendiamiseks. rediteerib kogu maailmas Iisraeli Connally esitas oma kava Was-riiki jä valitsust jhingtoni Pressiklubis ja ei ole tei- Osa Iisraeli riigimehi eesotsas nud sellest mingit saladust, et te-senise välisnäüster Moshe Daya- ma rahukava on seotud õliga, higaön hakanud aru saama, et 1 „Kesk-Ida õli on ja Jääb lääne tsi- Iisrael peab oma senist poliitikat j vilisatsiooni elusoöneks eelolevatel hakkama Palestiina araablaste; aastakümnetel", ktnmtas €pimal-suhtes muutma kui ta ei taha sat- !ly, kelle plaani kohaselt taotletak-tuda kogu maailma põlu all. Seda 1 se araablastelt õlh^elva mahapane-arvamišt püüdis Dayan läbi su-i^iist neilt okupeeritud maaalade ruda ka Iisraeli valitsuse juures tai^asiandmisega. Connally kava kui tabägi, et ta oma uute ideede- järele saavad araablased kõik ga kaugele ei jõuda, siis pidas ta | oma maad tagasi kui nad loobuvad paremaks valitsusest tagasi tõmbuda Ja oma ministrikohast loobuda. Kuid Dayan ja mõned teda toetavad poliitikud ei ole ainukesed, kes taipavad, et Iisrael läheb iormile vastu vaga väikese kandejõuga laeval. Ka paljud Iisraeli elanikud hakkavad aru saama, et rahuleping Egiptusega ei toonud olukorda lahendust iiing et^suured probleemid alles algavad. Üldisele meeleolule mõjub ka pigistav majanduslik olukord, kuna hinnad tõusid tugeva .inflätsioonilaine tõttu 4^ protsenti möödunud aas-ial ja käesoleval aastal on hinnatõus koguni 58 protsenti. Riigile on tohutuks Ühendriikidele, mis on tekitanud Iisraelis tunde, et Iisraeli Ja • saatus . olenevad . ühendrükidest ning sealse elanikkonna ja poliitikute hoiakust. ühendriigid on seni olnud Iisraelile • helged Ja armulised ning on seisnud Iisraeli võitluses araablastega vankumatult Iisraeli selja taga. Kõik ühendriikide presidendid, valitsused Ja suurem osa Kongressi liikmeist on alati arvestanud Ühendriikide Juutide suurte majanr diislikkude ressurssidega, mõjuvõimuga Massimeedias Ja juudi valijaskonnaga mõningates osariikides; Ühendriikide valitsuse ja Kongressi senine suur majanduslik, poliitiline Ja moraalne toetus Iisraelile on kahtlemata tingitud Ühendriikide Juutide osavast ja agressiivsest poliitikast pealinnas Washingtoni^ Ja reas suurlinnades eesotsas New Yorgiga. Nüüd on siiski olukord teatavali määral muutunud ja selle muudatuse põhjustajaks bn Ühendriikides valitsev õlikriis, mis tungib igasse kodusse ja igasse perekonda ning on kujunenud nüvõrd mõjuvõimsaks teguriks, et selle elimineerimiseks osutub isegi juutide suur miSjuVõim võimetuks. Tekkinud olukorda on asunud osavalt, kartmatult ja energUiselt ära kasutama vabariiklaste partei üks presidendikandidaate endme 1 Texase Vene des, et avastamine Kuubal Ja ÜIieBdriikide-valitsuse reaM ^Nad-oia; miiiitmd ©ma seisiikohta, üte!-, brigaad on treeningus, ImM nad-eitavad ikkagt, et see-^^ BONN (EPL^ — Krenm — tähistas 7. okt. oma 30. aasta-päeva, mille puhul olid Ida-Berliinis koos idabloki imperaator Brezhnev ja tejtna vasallriikide kvis- Iigud peale Rumeena parteishefi Ceaucescu. Selle sünge aastapäeva puhul analüüsib olukorda DDR-is tuntud lääiiesaksa publitsist Matthias Waldeh Bonni suurlehe ,pDie Welt" veergudel, Vastavalt Sprtngerl kontserni tavadele ta kasutab ,,DDR'M nimetuse j ^ ^ ^ jutumärke, kirjutades ,>Tääikidest ja okastraadist kait-j SöUe 30-ne aasta jooksul olek-sökorsetis, sissemüüritud alaväär- sid pidaüiiud ikodaniküd üles kas-tustuimetus^ ga , ja kTÜskava | varna — sündinud sotsialismi — piuiase propagandaga mingitima|uait;e kiimestena,' M ideo-tähistab „DbR" oma 30 a. sünni- loogia unistab. Agä kes rezhilmile päeva.. Suimiviisüine juübeldami-: vastu seisavad, põgenevad, või ne kõlab Miäintideltvalj^äälda- luku ja rüvi taha pannakse, on jäte kaudu. Äga sel ajal, mil peo-' enamuses 20—30-äastased. Kad kõned kirjutati ja fairilaaride puhumist harjutati, kaevas üksjjjooir kodanik endale paljaiste, kätega põgenemisted riigipiiril raudaia alt Vangimaijad on üleoiiajutatud. Kasvav arv kodanikke e5 näita rezhiimS ees enam hiriiiu. Trotsijaid ähvardaitaikse, vahis-pole loma elus /tundigi vabaduses vübiihud, kuid risikivad oma eluga selle õest. ; . EriohHonecikerön selle aast^ päeva puhul öelnud, et „DDR"-is elavad inimesed õnnelikumalt kui ,,BRD''-s. Milleks siis veel müür? Havemannil on täiesti õigus, kui ta ütleb, et riigi ja partei juht- I kond peab oma; vastastie arvil nii suureks. ja ähvardavaks, et ta keela,b neile liikumisvabaduse. . 30 aastat „DDR'^ — ja t©ma kodanBkud,\kes riigi alamateks deklasseeritud, tunnevad ainult üht matet: 30 aastat on terrorist Iisraeli vastu ning tõotavad rakendada „stabiilšed õlihin-nad". Kokkuleppe garanteerimiseks saadavad" Ühendriigid, oma sõjajõud Kesk-Itta. Connally kõnele J^gnes ühendriikide juutide juhtkonnalt äge krii-tikatorm, millest Connally ei lasknud ennast eksitada. Tal on raha kampaaniakassas külluslikult ja ta ei arvestada juutide häältega, kuna ta on võtnud oma valimisprogrammi punkti, millega ta võidab paljude ameeriklaste poolehoiu. John Connally seisukohad on kindlasti terved Ja reaalsed, kuid tulevik peab naitma, kas rieed op ÄmeeriSä Ühendriikides reallseeri-suured välisvõlad. Iilis W *avad Ja rakendatavad. Igatahes tatafese, saadetakse maialt välja j või müüaikse sijlaraha ^ t lääine-' le. Karistusnoimide raskiehdami-sega pingutati pöidlakruvisid. Sotsialist Havemann rääkis „tsent-raalse pasrteiapairaadi diktaktu- •rist'\ riigi kõikjaloilekust, m^^ meie hirmudes kutsub esile tontliku maailma, mida kirjeldab GeoTga Orwell .oma raamatus ,,1984". y Äride ees looklevad sabad nagu sõja- ja pärastsõjaajal. Majade fassaadidelt pudenev krohv.. Palkade tase on armetu. Militarism raksatavate säärikute ja paraaditseva relvakultuse-ga peab asendama selle jõu, mis pmidub^ . ametliku . idolbogia veenvuses.:'-.', ; Elamisköökides ja ärklitubades mõtisiklevad''kodanikud selle üle, i serveerib riigi ning lääs annab kuidas pääseda välja sellest häda-j tunnustuse, mida Tiigile ei osuta Oiiust, milie üle kogU|maailm nae- tema enda kodanikud. Kredüdid ris,- kui kaks pei^onda sellele: lääne kindlais vääringutes finant-Õhupalligä põgenemisega ' selja I seerivad ratastooüi, miiega halva- See riiik on iminemäjoöksmise^^ tema suletud piirides on palju si-se; mist häda, ipailju kibedust tingi-ttma miahakirjutatud elust, vägivaldset minetamisest, inimväärsü-se kaotamisest • ja inimõiguste puudumisest; : . : SED-rögi tegelastele tähen-tfab see kõik poliitilist pankröt- :-:;ti.:\:v^.:..^- -\':::: r r.yyy Mis neid hoiab ja kaitseb,' tuleb ainult väi j aspoolt idast j ä" läänest. Nõukogude sõjaline võim kori- „DDR"-i vangimajast ja : katsest rniustaimisetos, ikuid lisas aga juurde, et kogu inirnlik väärikus on seotud kindlaksjäämisele, mitteunustamisele ja itruudusele Mitteünustamine, kindlaks jäämine ja truudus puuiäuvad siinpool Berliini müüri varju, teispool mitte. • Tahe ja tunnetus, hoida rahvus tesrvlkuna, on Sealpool häda v o o m s e n aÄ siin on see uinunud. „Vabadu9earmas-tus ön türtni lill, ütleb Heinrich Heto.'-' ,"; • v' 30 aastat '„DDR"-i — need on kolm aastakümmet polütilist kriminaalsust, pöörasid. Teised aga kaotasid põ-genemiskätseü ehi. Baiiäd on rieed. mis tähistavad „PDR'-i teed läbi kolme aastakümne. Nendes puhkavad põllurhehed, kes eelis^ tasid vabasurma sundkollefctivi-seerimiseie, vangid,: kes :^urid oma kongides, 1953. a. ülestõusu puhul mõrvatud, hulkatud vastu-hatokajad,. miinidest purustatud, laskeapairaatidest (läbilastud ja kohta suurimad kogu maailmas. Iisraeli kogu välisvõlg ulatub 14 j mUJardile doHarJle, millede maks algus uuele teerajale astumiseks K.A. *. Võib-dia meie ei tea toast, iidse muud, kui aga; seda ponriu-kest, mis leidub vähienmlt idunar gi meis nestes? , A.H. Tammsaai^ • * Ja inimestega on sellirie imelik lugu: kes ei tea, see yaevleity/ et k saaks teada, ja kes juba teab, see valutab südant, et ta teab. Ä.H. Taminisa»e ; tud plaanimajandus — tänu idabloki .elanike Imblidusele —- ennast liigutab.-^Meie poolt serveeritakse ka ideoloogüine abi. Noor-sotside Heridlehes, mis lövitati sel ajal kui rezhiimikriitik Nico Hüb-ner vahistati, seisis: „Sotsialist-; iikeš riikides on siiski teatud nähtusi, mis annavad reaktsioonilistele ringkondad0lf8 põhjust antikommunistlikuks ässitustööks." täpsusküttide poolt mõ.waitud põ- j Sealt, kust päike tõuseb, tulevad genikud. ,,E5t üksÖ eoiia oma po- j tankid. Sealt, kuhu päike loojub, ja päralt ei nuta," seisab „DDR".i tulBb prästii23h. Sissemüüritud hümni tekstis, mida nüüd enam' rahva poolt tidebaintiit oigamine, ei laulda. Läänes teart^akse, mis seal juh- See ,J)DR" on nõukogude tub. Teisiti kui natside ajal, ei või impeeriumi kolonü; ja impe- Ideegi vabaduses ^av öelda, et ta raator Brezhnev lendas kohale, P^^® sellest teadnud. Kõik teavad et selle Kremli hotelli pidulik kõike. * ^kustaimilttemale endale maks-i .^^ paljud*Mulevat'aimjlt:s^ va usutavusega sisustada. da, mida nad kuulda tahavad. Ta tuli rõhumise piirkonda, mille samadus rahvussotsialismiga po-' See on kognitiivne dissonants, ütle mitte juhuslikku laadi, vaid levad teadlased, kõigi türanniate perekonnasaiiiar > See oli noor kirjanik Drestenist dus. ' . .sigmar Faust, kes klrjutas^^ü^ ^ Münchenis .juhtus kummaline lüklustoietus. Ninielt sõitis seal keegi mees 6. sept. õhtul kell 9 autoga täiel käigul vastu maja seina, saades, nagu. esialgu arvati, silmapilkselt surma. Juurdlus selgitas aga, et autot .juhtinud mees oli surnud juba enne auto. majaseina yästu sõitmist, Edasine juurdluskäik tegi kindlaks, et ^surnud autojuhiks oli ve- j ne emigrant Aleksander' Konstati-, novitsh Orlov. Vene ringkonda- ] des tuntud aktiivne antikommu- • nistlik tegelane, kelle juhtimisele oli allutatud vene pagulaskonnas üldtuntud antikommunistliku so-lidairistide (NTS) liikumise sala-andmefe osakond. : : Moskva KGB-s oli ta hästi teada, ja raskelt vihatud. ; Vene ajakirjanduses teatatakse, et selgus kä, et maja, kus Orolv elas, olnud pidevalt valvatud kahitlaste tüüpide poolt, kes jälginud igat Orlovi käiku. Märgitakse^ et ei tule kahelda, kelle kätetöö oli Orlovi ^tapmine ja parast auto juhtimine täiskäiguga vastu majaseina, üksikasj älikumate andmete kogumine on käimas. Vene Med kirjutavad, et München kihavat KGB agentidest. i Salapäraseid surmajuhtumjeid on Münchenis esinenud korduvalt ka varem. Hukatud on mitmeid ukrainlasi salapäraste mürkidega vihmavarjude märkamatust tor- • kest ja teostatud muudlaadi mõr- Vaakte kommunismivastase võitluse üldtuntud aktivistide vastu. Võimudel pole korda läinud mõrvareid tabada, kuna need kohe putkavad piiri taha. (VES) Ühendriikides, Buffalos, elav ukraina päiitoluga vanem abielupaar ei ole sen! ajani aru saanud, kas N. Liidust nende juiu*de sõitnud ja siiri elama asunud nende poeg oli Venemaalt välja saadetud agent või juhtUs temaga tõeliselt midagi arusaamatut, mis sundis ta raudeesriide taha tagasi minema. • Kogu see küinmaline draama algas Teise maailmasõja ajal kui kolme aastane Pjotr Eovalik lahutati oma vanematest, kes siirdusid läände ning asusid lõpul^s elama Ühendriikidesse, Buffalos. Pjotr kasvas üles Ukrainas ja saavutanud oma vanematega kon-takti, tuli neid Buffalosse Idilasta-ma. Vanemate palvel otsustas ta koos oma perekonnaga — abikaasaga ja kahe tütrega — Ühendriikidesse vanemate juurde elama asuda. Nad saabusid Ühendriikidesse 1977. aasta veebruaris, kuid siirdusid peagi Ukrainasse tagasi.;: ; v . ; . ^ ; ^ V ; . ,^ Miks? Selle bisarse loo kohta annah omapoolse selgituse N. Lüdu aja-flehit ,,Sotsialistitskaja Industrija", kes teeb Kovaliiqi reisist suur-numbri ja kasutab selle ilmselt ära kommunistlikuks propagandaks. ' • •.• , Ajaleht ütleb, et Pjotr Kovaliku esimesteks sõnadeks kodulinna naasmisel olid: „Ärge laske ennast petta head inimesed. Ühendr i i k i ^ rikkad lähevad rikkamaks ja vaesed vaesemaks". Ning siis järgneb pikk ja s^Mantlõhes-tavartikke! kuidas sugulased oM vaese Pjotr kovaliku „alt tõmmanud" ja ta Ühendriikidesse viletsuste hõlma meelitanud. Ajaleht kf: jutab, et Imi Kovalik oma perekonnaga Buffalosse jõudis, siis ei olnud seal Ühtegi sugulast, vastas. Kui nad võtsid takso ja sõitsid Pjotri vanemate juurde, siis leidsid nad eest lukustatud ukse. Kui vanemad lõpuks koju saabusid, siis ütles isa: „Tõepoolest — meie ei usimnud, et sa sealt põrgust välja pääsed!" Kui Pjotr ja ta naine Maria vanematele hakkasid selgitama kui hea on elu Ukrainas, siis nimetasid vanemad kõike seda informatsiooni „kom-munistlikukš propagandaks*'. Kuid uustulnukate elu libises pidevalt allamäge Ja üks pettu-* mus järgnes teisele, kirjutab vene leht. Kui KovaMku noorem tütar haigestus, siis ravis Maria ta terveks Ukrainast kaasa toodud arstimitega, kuna Buffalos polnud vastavaid arstirohtusid. Pjotr ei saanud muud tööd kui lihttöölise koha, kus talle makseti ainult 280 dollarit kuus palka. Kuid sellejuures ainult nende gaasiarve oli talvekuudel 130 dollarit kuus ja vanema tütre eesti makseti kooliraha 22 dollarit kuus. Kui Kovaük I läks südamehai^se pärast haiglasse, siis tegi arst kardiogrammi V A U NÄDÄI 3. ja 4. nov. 751-6141. 10. jä 11. no) . 921-7777. KINDII 23 WEStMOi Rexdale, Tel. (Järg lk. 3) (Alg Ja andis talle lj vi" eest võeti liitus 40 doUc lusid. Vene ajaleht | Kovaliku pei dest mõõt taU N. Lüdu koi sisõiduks, mi| „Nüüd ori Koi kindlustatud j | jätte kooUs," l( re paatosega. Ajalehe Mr jt tades on Kovs Süngad, mis U reie propa^ ühendiiiMde konununistl seks. Nii riiaii mesel külastus lik oma töölt üle mei*e v£ Meie teadmisel lastamine N. geltld nü lihti iile elama piki teaja. Kui K^ perekomiaga liilddesse siiri Liidu võimuc asidmetel hui lahkelt ümbej na nad tahtsi kes kavatses vanemate juü^ Muinasjutte imid see venel tab lugejale jj maia mulje. Kui palju suurriigid rel Tohutud Sl tab vastav st| se eksperdid le ja sõjavä rohkem lalia kohnandilm tuse kuludest] Ühendrüldc avaldatud n vesteerisid vj rtlvastusessel rit. Teisel Ühendriigid, tunduvalt mj di dollariga, Lääne-Sakf mäa 14,8 Kui maail vastuse väh( kidfle ja kulude kärpi see olevat andmed rää^ ta jooksul aastani kas\ mineloid rel| ti. Atlandi P| ti riigid kuil javäele raudeesriidel jandusele ii lud kurnav^ des. Atlandi gusummas Ja^rdit dollaj oma rah^ kuna raudt sõja etteväl jardit dGÜJ 11,7 protsei siissetulekusl StatistUrrt tudN.Liiöi ei ole kuidi lakkamatüt( pingelõdvei im^ Ku vatsesid üi rahu, peab| siis ei klai käitumisegj |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-10-30-02
