Vaba eestlane , May 28, 1987

              Lk.:6v V May 28; Nr, 40 Nr.
am
V Juba kaks
takaaadi on näidanud Eesti sporüi
viletsust; Veel enanl kui kesine
ehk mõnede nn. esindusalade
madalseis. Äfja on ü
suuremad ja vähemad äsjätünd-jada.
Pärast eelmist rahvaste spar­takiaadi
tuleväs^^^ edu pandiks
l i kuulutatud spordi arendamise
sihtprogrammi on taas unustatud.
• Pollismski arvustus eesti sjjor-
>dist on krõbe, hiljem artiklis kut­sub
ta seda koguni, vlügiinemakip-puv&
s Eesti spordimosaiigiks-.
Kui Pollisinski on terav oma
sõnavalikus, et näi tal siiski palju
lahendusi olevat. ta leiab, et
praegu esineb liigne spordialade
lahterdamine. Räägitakse näiteks
olümpiaspordist, tehnikaspordist,;
rahvaspordist^ võistlusspordist,
koolisf)ordist, tippsf^ordist jm.
Oh küll üksikuid, keda valitakse
välja ja kellele antakse
te
need, kes sinna gruppi ei mahu, ei
saa kuigi suuri võimalüsi
edusamme saavutada:
, ,Kui leidub mees, kes täie
kindlusega jä veenvalt tõestab, et
asi on Icodukamara^^^
madalakvaliteedi taga, jään teda
uskuma. Kuni sellist meest ei ole,
• mis
spoKÜšt koik need,
keda mingil hetkel ei peeta
vääriliseks tippu pürgima,^
järelikult kaob neil ka võimalus
vähegi tõsisemalt juba har-juinuspärast
harrastust jätkata.• *
Mötorada ja korvpallihall tõm­bavad
'harilikult publikut, aga
kergejõustikuga ja ujumisega oh
olukord hoopis halvem/ Siin­juures
võib televisioon väga palju
tähendada. Näiteks muutus murd­maasuusatamine
populaarseks TV
kaasabiga. Seevastu on vettehüp-ped
raskes olukorras. Hiljuti pid^
vettehüpete treener Besterman
oma tiitlit muutma
Kaks ilipikka
uuendasid maailmärekord^^
2,40m,miHele^r^^^
lisas ühe sentimeetri.tEür(^ neid „1
jdsuit-
1, et see ei Jase « « ^ s i IO«T..^« ^i€^r
Pollisinski on ka
koolispordi suhtes; Tema arvates
ei jätku 90 minutisest
võimlemisest nädalas, eriti küi see
tihti peab toimuma koridorides
võimla puudusel la võimlemisel
eelistatakse liiga tihti teatud nor­mide
täitmist selle asemel, et lasta
eri
Itaalias, kiis jalgpall on rahvüs-võivad
ühtedele olla
üle jõu käivad, teistele parajalt
stimuleerivad, kolmandatele peo-klngades
täidetavad/'
Pollisinski pooldab küll
televisioonis kantakse üle meistri­võistluste
mänge," ülekannete ajal
30% töölistest ja ametnikest.
Sellega tekitav kahju Itaalia ma­jandusele
olevat nii tuntav, et
Itaalia tarbijate liit tahab pöörduda
parlamendi poole ettepanekuga
kehtestada seadus, mis keelaks
teleülekanded jalgpallimatshidelt
Kalifornias on väliskergejõustik
juba täies hoos ja seega võjb
kriips alia tõmmata tänavusele
sisehooajale ja teha väike
ülevaade 1987. aastal hallides
sündinud uutest maailmarekordi-dest.
Uued tippsaavutused on
järgmised: (mitmekordse uuenda­mise
puhuron nimestikku võetud
ainult viimane, kõige parem
resultaat)
MEHED: 60 m-^
Johnson, Kanada 6,41; 200 m —
Bruno Mane-Rose,Prantsusm
20;36; iOOO m — Igor Lotarev N.
Liit 2.18,0; 60 m tõkkeid - Greg
Foster, ÜSA 7,46; 5 km käik -
Mihhail Shtshennikov, N. Liit
18.27,79; kõrgus - Patrik
Sjöbergv Rootsi 2.41;; kolmik —
Mike Conley; USA 17.76; teivas
- Sergei Bubka, N - Liit 5.97;
kuul — Werner Grünthor, Shveits
'-•22;26..:;-;:.
NAISED: 50 m - Angela Issa-jenko,
Kanada' 6,06; 200 m —
Heike Drechsler, Ida-Saksa
EERIK LAIDSAAR
lUTüSTUSI SÕDURIELUST
kohustuslikke spartiklaade, aga
neil võistlustel esindavad koole
tihti noored, kedai kool tema
sportlikul erialal pole treeninud.
See treenimine on toimunud väl­jaspool
igasuguseid kohustuslikke
programme ja on seepärast tihti ka
viimastega konfliktis ajatpuuduse
tõttu.
""li
Kergejõustikus on välisradadel
üks^ tähtsamaid alasid 100 meetri
jooks. Hallides vastab sellele 60
meetrit. Nüüd, kus 1987 aasta
sisehooaeg on lõppenud, pakub
vahest huvi heita pilk 60 meetri
kõigi aegade edetabelile. Seda
juhib suure edumaaga kanadalane
Beh Johnson. ;
(6,41 B. Johnson, Kanada . . . 1987
6^0 Lee McRa^, U S A . . . . . 1987
6,51 M. Woronin, Poola . .1987
6,54 H.McTeaF^ USA . . . . . 1976
6,54 S. Bringmann, ^Saksa. 1986
6,54 M.%itherspoon; USA .1987
6^55 Gh. iiaas, Lääne-Saksa 1980
6,5f5A.Aksinin,N.Liit^^..^.l^^^
6,56 R. Desruelles, Belgia. .1985
6,56 A. Šhümilov, N, Liit ..!985
6,56 E. Kii^g, U S A . . . . , .
6,56;B. Marie-Rose, Pr. . .:
22,27; 800 m - Sigrun Wodars,
Ida-Saksa 1,58,42; 50 m t õ k . -
Gömelia psehkenat, Ida-Saksa
6,71; 60 m tõk. — Jordanka
Donkova, Bulg. 7.74; 3 km käik
- Olga Krishtop, N. Liit
12.05,49; kaugus - Heike
Direehsier 7.32; kõrgus - - Stefka
Kostädinova^Bulg. 2.04.
Peale nende aladel, kus ei kin­nitata
ametlikke maailmarekor­deid,
vaid neid saavutusi loetakse
ainult tippmarkideks:
MEHED: 300 m - A. McKay,
USA 32,51; 500 m R. Halley,
USA 59,89; 2000 m-E.Cough-lan,
Kri 4.54,0; NAISED: 55 m
- G. Torrence,j USA 6,56; 500 m
- I. Nazarova,N. Liit 1.08,86;
600 m — L . Kirjuhhina, N, Liit
1.25,46; 55 m tõk. - C.
Ošchkenat 7,37; kolmikhüpe —
G: Histjakova, N. Liit 13.98;
4 X 800 m - Villanova ülikool,
USA 8.24,72.
eega on võistlemas- kõik' eiiam-vähem
imehed ja järelikult on
temal, Pensionil, seal kõige enam šansse. Iga­tahes
enam kui ühelgi teisel spordialal.^^M
sõber Jüri —•; muudkui anname endid üles
egas kolm vaba päeva vaesel si
us pn oige
u soni
• • 1 -T
on
s. Laupäev ja pühapäev
yäd ihitmesugused kerg
pataljoni spordivaljal, küll
:arul. ja võitjad — oi-oi, need ön nii üh­et
iaaüheäa enam ei räägigi, kuigi
peaaegu iga ala kohta /juba ^^a
on, kes selles esimeseks tulebvSeek^^^^
Ssi veelgi pidulikum: KiideMaa kuulitõukes ja
Kkhr kaugusbiippes ö
joni rekordid, mis pare
niklikust rekordist! Rääkimata väiksematest
o,i2iriadest*^ isegi patü^^^
sest see kõik tõotab i
jä üüt kuulsust
nagu
tema üusi
:suur
kaks pühapäeval on os
start. See ala erineb kõigist teistest
võistlusaladest oma osavõtj
•Nagu P e n s i o n ; . ' n ä e b , : . : ; tervelt 129
meest/ kes soovivad võisteld^^
osavõtjaskönd
jah, siit
on voimaltJis teha ainult üks järel^^^
ka ülejäänud 12
.samuti vkui ;I^ensidnj eöne küi endid; või
üles andsid.
"aia, paistaD, et see
ima seiesmise
ib, et orienteerumis
Startijate hülgas ei leidu ühtki neist^ kes. võist­lesid
1500 ja 5000: meetri Jooks^^^^
on see ju nii väga mõitsetav: oled 'ka 1500 või
meetris tulnud kas või esimese nelja hulka^
kogu ajaks; ikka see spordikangelase
mis on^ oluline inseneripataljonis.
Orienteerumisjooksus aga mõne tundmatu siiti-ruse
käest lüüasaamine kahandab tunduval
määral endiste loorberite värskust. Sellepäraš^^^^
parem karta kui kahetsedäv Las orienteerujad
rabavad omavahel ise, ja õnn kaasa sellele, kes
võidab. On ju see- ala nii kahtlane, et ainult
ega ei tee sa seal kuigi palju,
:sa maantee äärde on
võistluste alguseks kogunenud tohutu lahva-pilv.
Kohtunikudv oma väeosa nöore^^
šerid ja allohvitserid, askeldavad ringi nägu­dega,
nagu oleksid nad vähemasti kindralid, Ei.
täna ärgu nende meestega keegi katsugügi
mõistlikku juttu ajadav sellest ei tui
midagi välja. Härradel pole aeg isegi!
• Võistle^ lähtest väljalaskmine toimub
metsaserval; otse maantee äärcs.^^ Iga koliive-sekundi
färele kf>lab revolvriDaiik. mis
närku ühele yõisl'>'
lähtekoht, mis on ü
tiks, pii tähistatud kahe lipuga. Kuna püha^
puhkepäevakš-r^kõigile, Oi võist
muhtid rida kaitseväelasi naaberväeosadest, sa­muti
ka rohkesti tsiviilpubW^
võistlusel ei võeta;mingit"%al
üri Pension on loosimisel saanud
:i 65. See on kinnitatud neljja haaknõelaga
ta; seljale. Täpselt üks minut enne starti ennab
üks kohtunikke talle ümbruskonna kaardi ja
kompassi. Kaardil on häidätud nelja kontroll­punkti
asukohad, millised jooksja peab üles ot­sima
ja siis lähtekohta tagasi jooksma. Kuna
mets 4a paigutine soo, milles jooks sünnib, on
meestele tundmatu, noüab üksikute kontroll­punktide
leidmine küllaltki head kaarditund-mist,
seda enam, et sirget teed nende punktide
v^iel ei saa igakord kasutada jõekese tõttu, mis
samas piirkonnas läbi metsa jookseb. Nii siis
tuleb usaldada end peaasjalikult pinult oina hea
vaistu ja.— kompassi hooleks. ^
See kõik on Pensionile selge vähema kui
ininuti jooksul. Taevas tänatud, et kaardil kõik
sookohad ja jõekäärud ülal on!
mis ;... Tähelepanu . . . Põmm!
ai Pension, müts tuulerihmaga lõua
innitatud, jookseb pikkade sammudega
stardistv^väljä ja kaob peagi, kaart ühes, kom­pass
teiBes käes, metsaaluse hämarusse, kuhu
kadunud enne teda kõigi pealtvaal
i eest juba Icuuskümmend neli yõistlejato
Teiste silmist eemale. jõudnud, Pension,; ikka
tempos edasi joostes, süveneb veel kord
i. Sellejuures avastab ta väikese konksm
jopksukava koostajail võištlejail^
Vana-Andrese kogui
IkahepäevaUst kontserti
kogudust: Lakewoodis
IPauiuse kirikut.
Varahommikul asus koori
õpetaja Udo Petersoo,
Tamara Norheim-Lehela ja
sõitjatega teele lõunasse,
hommik eeldas ilusat ili
selles ei pettunud bussitäis
armastajaid. Silmale oli rõc
ilus kevadine maastik ja üudj
iga uut filmilikult möö[
vaadet. Elevust tekitas
esimehe, Ouo Pajud, sünni
talle lauldi tervituslaulj
märgatudki ^ et pool maad oi
sõidetud, kui asuti H(
Johnstoni restorani lõunale,
kuueks jõuti Lakewoodi, kui
paigutati hotelli. Kohati lenj
kohalejõudnud koorijuhti
Ballstadti ja organist
Kivikut, kes olid autol saa]
New Yorgist.
Peale väikest peatust s|
Lakewoodi Eesti Pühäi
kirikusse, kus tervitas meid
suur altarimaal kunstnik
Koksilt, millest hoovas
värve, armastava Jeesuse sij
soojust ja eestlaste sümbc
viimase sõja päevilt kuni
mandrile asumiseni. Maali
sid kogudusele juhatuse ej
H. Must ja abiesimees L.
1973. aastal. Maali suurust
6x12 jalga. Kirik on ei
eestlaste poolt peamiselt
korras, millele lisanduvada
ja tööruumid ja samal
asuv Eesti Arhiiv Ühendriil
Kiriku allkorruse suuresl
oli koori ootamas soe õhti
millest võtsid osa kogudusel
ja praost R. Reinaru, ko|
esimees H. Must ja
kohalikke eestlasi. Tervitul
olid H. Mustalt koorile,
dele ja eriti Kanada
praostile Udo Petersoole.
tervitusel ja röögipalvel
Udo Petersoo Jumala õi
Lakewoodi eesti koguduse
ka kõigile eestlastele,
lahkeid perenaisi ja vastu^
Ühtlasi andis ta tervitusec
koori, Vana-Andrese koi
kui ka Toronto eestlaste nii
Peale õhtusööki kül
lahkeid küllakutsujaid ja
jätkus koori esimehe sünni|
Need, kes külastasid oe
Musta kodu tundsid enc
astudes olevat kanadaliki
tavana: seal olid tohutud Ki
päritolevad kivid, kaetud
ametüsti-kriställidega. Sui
kõrges elutoas tekkis tunn^
oleksime astunud E. Kc
teiste eesti kunstnike mui
kuna seal oli esitatud li]
kunstiteost. H. Must oli
Kõksi austaja ja ühtlasid kj
toetaja. Tema kaasabil]
kohalik linnavalitsus on
jeesse suure pannoo E.
Kogu õhtu möödus
Koksist ja tema tööst nii
vesteldes.
Järgmisel hommikul o|
tulvil kohalikest eestlaste
olid tulnud kuulama
Andrese koori ja külali:
jutlust. Ligi 40-liikmelii
esitas L. Avessoni, M.