Vaba eestlane , November 20, 1984

              w Frank MillerOntari©
peaministri
«f*x?::i-:
^11
ingehud eesti sõ-
JVõitleJate Ühingu
|gar Marten.
>: Vaba Eestlane
JMMANUELI -
!E KOGUDUS
l^/iek Ave. ^
(98-5645
kVllan Laur,
;by Cres.
)nt. L3R 4L2
177-6248
tl. nov. kell 7 õhtul
nov. kell 2 p.l.
p ja PUHAPÄE-Kell3.
p.l. JUMA-Kõneleb
7ffi'an
i l Pumber ja Ülo
Eesti Kodust kell
Iskeelne JUMALA-leleb
Toomas Rüd-hia
mälestamine.
128. nov. kell 7 õ.
Idets. kell 6 õhtul
tapäeva tähistami-kiELK
JAKOBI
lUDUS
ler. Luteri kirik
[ridian Rd.)
501 Davisville
ito M4S 1J2.
ja $527-0410
novembril kell
ÜHA TEENISTUS
VIRpiNIA UNI-wy
48 ja Royal
NETUNNib: igal
,18;00—19.90 omas
ville Ave., Toron-äeval
keU 18.00-
kiriklas, 3 Maple-ton,'
tel. 527-0410.
septembris , Helja
rthis suri 15. sep-
KõU, sündinud 9.
..allinnas,
septembril Võide­lnud
1. mail 1903
i 7. septembril Eli-inud
17. detsembril
idonis suri 23. au-ate
Beal, sündinud
14 Pärnus,
rdiffis suri 3. sep-
5gi, sündmud 10.
Kuressaares.
amworthis suri 1.
Id Kirimaa, sündi-il
1925 Põlvas.
rt 25, septembril
neiuna Kert, sündi-ril
1899'Peterburis.
Ontario peaministri ja konserva­tiivide
partei juhi kohale on kandi­deerinud
heli valitsuse liiget, üks
neist on praegune Ontario |;ööstus-kaubanduse
minister Frank Miller,
kes tutvustas Ontario! etnilisele
pressüe oma vaateid ja eeliseid
mis tal on selle koha täitjana.
57-aastast Frank Milleri toetavad
20 Ontario parlamendi liiget, kes
hindavad teda mitmel valitsuse
ametikohal näidatud tubliduse eest.
Vastuvõtu korraldajaks oli minis­ter
Nicholas Leluk.
F. Miller valis oma programmi
tutvustamiseks etnilise pressi, ku­na
selle juured ulatuvad siinse pal-jurahvusliku
ühiskonna juurde, ta
ütles, et on 25 aastat oma äri juhti­nud,
mis annab kogemusi inimes­tega
suhtlemisel ja valitsuse juhti­misel.
• • ' • • • (.-1 • • • \
Hariduselt on ta kebmiainsener,
elanud Toronto Parkdale rpjoonis,
töötanud kooliõpetajana ja kuulu­nud
pikemat aega Ontario parla­menti.
Valdab I kahte ametlikku
keelt. Ta arvab, et iga poliitik peab
olema pragmaatik, kes tahab olla
ametis. Poliitiliselt peab ta end pa-:
remal olevaks keskpunktist s.p, tõe­line
konservatiiv. Etnilise pressi
kohta ta arvab, et see täidab väga
Q\VM^\ osa siinses ühiskonnas ja ar­vas
selletõttu, et Ontario konserva­tiivide
partei pole seni etnilist pres­si
küllalt hästi teeninud.
Uus Ontario könserVjatiivlide juht
tuleb valimisele tuleva aasta jaa­nuaris.
1
iiilHIIIHIilllilllilSiniliiiilllllillillliiilllllillililllililllll
KAS KEEGI TEAB MIDAGI?
HUGO MORITZ Kkarli poeg
LUTSOJA'st
sündinud 25. apr. 1921 (Kuivajõe
vallas^ 194^» a. kergelt haavatuna
pandi Pärnus sanltaarlaeyale Sak­samaale
viimiseks. I
Teated tel. (416) ShMm või Mr-
Jutada: A. Tamm, 272 Rusholme
m , Toronto, Ont M6H 2Y8
lillfiillilllillllllillllHIililllllllllllllllillllllllHHillintilillil
Eesti Majandusklyfeo
külastab T®r@iit@
börsihld^net
Eesti Majandusklubi . Kanadas
korraldab neljapäeval, 22. novemb­ril
külaskäigu koos daamide ja kü­lalistega
Toronto börsihoonesse
(Toronto Stock Exchange). Kogune­mine
on kell 6.15 2 First Canadian
Place Main Floor Lobby: sissekäik
York .tänavalt. Ringkäik«Juided
tour) algab täpselt kell S.3Ö õ. ja
kestab umbes poolteist tundi. Pä­rast
ringkäiku võib moodustada
ühiseid gruppe õhtusöögiks.
Klubi juhatus loodab liikmeskon­na
rohkearvulst osavõttu seUest ha­rukordsest
külaskäigust, sest To­ronto
börsihoone : on uutes, väga
moodsates ruumides ja peetakse
üheks moodsamaks Põhja-Ameeri­kas.
Eesti Majandusklubi avalik loeng
kõigile kaasmaalastele toimub nel­japäeval,
6. detsembril kell 7.30 õ.
Eesti Maja keskmises saalis, kus
on teemaks „Huvitavaid investee­ringuid
tänapäeval''. Selgitusi ja
juhtnööre annavad Ilmar Martens
ja Lennart Kadak. Mõlemad refe­rendid
omavad pikaajalisi kogemu­si
investeeringute alal. ;
ILMUNUD
Sl ymiseporan
kroonikate „Lisandusiino^
isudiste vabale levikule Eestis"
teine köide, sisaldades 185 lk. kroonikate kogud VIII—XIII.
Kroonikate teine köide on eeltellijaile välja saadetud. Kolmas
köide kogudega X I V - - X V i r ilmub k.a. detsembris.
Kroonikate kolme köidet on võimalik ssada eeltellimishintiagsi
kuni 15. detsembrini 1984. EelteUimishinnad koos saatekulude­ga
ön järgmised: USA-s $35.00, Kanadas $45.00.
EelteUimisi vÕtaS vastu VABA EESTLASE taHtus. Eeltellimist
võib ka otse tasuda E W Abistamiskeskusele aadressil: Bpx
34018, S-100 26 Stockholm, Sweden. Postzhiiro nr. 500104-5.
Kaaüseestlased! Kasutage harukordset võimalust Eesti vastupanu­liikumise
põrandaaluste kroonikate omandamiseks ning kodu­maise
vabadusvõitluse jälgimiseks. Tutvuge eesti rahva kallal
toimepandava okupatsioonivõimu vägivallaga. Toetage kodu­maist
vastupanuliikumist!
VASTUVÕTT
Maakondlike orgamsätsioonide esimehed Iliidlaste Seltsi 10 aastapäevaL
Esireas vasakult läänlaste esindaja EomanMarley, Maakondliku Kogu
esimees Johannes Vihma jä Hiidlaste Seltsi esimees Edgar ^^^^^ j^^jg^
savad võrumaalaste esindaja Leo Puw*its,pärmumaalaste esindaja En^ '
del Äinsaar ja saarlaste cfsindaja hr. Heinsoo, (Algus lk.
EESTI VANGISTATUD VABADUSVÕITLEJATE
ABISTAMISKESKUSE VÄLJAANDEL ILMUNUD
LISANDUSI
ÜÕTETE JA UUDISTE VABALJ
LEVIKULE EES^^^^^^^^
:/;:rKÖIDE::,^'-•
Kogud I—Vn 1978—1980, 228 IL
Hind $20.-^ pluss postikulu $1.—
o 0 O.» ID
i>o<iaM<i9Q>o«ia>o«ii»<>caH>«a&o<ii»o4si»<><iiBO<ii>^^
, 1 . novembril täitus Tartu College'iasjaa ja ja-di rektor ErvmM et mõ­ni
sõber temale sünnipäevakirjütise koostaks, nõustu s ta andma mtervjuu, et ise muljeid avaldada kolm­veerand
sajandi pikkusest eluteest, E. Mägi on sündinud Tallinnas virulasest isa ja tartlasest ema pojana.
Esto Miroo likvideerimisel Wk
müüa alljärgnevad esemed:
lüijutosmaisin p^pX^ ^(^ IBM
sdedric II) .
SeSo-etäri L-kujüline kirjutuslaudi
Pikem elektrijuhe (3 traadiline).
„Pai1ideboard<' plaadid, 40 x 80
tolli, 10 mm paksud, umbes 60 tk.
hind $3.00 tükk. ^
Papptorud, 1,5 toM läbimõõt, 13-^
tolli, sobiv kuni 30 cm laiuste pai°>
berite postiga saatmiseks.
ESTO '84 albumi eeltellimihe —
$31.25.
Jagage nägusaid Esto reklaamtikke
„Freedom for Estonia" 50 too­si
karbis $2.50, saatekulu Kanadas
$1.25. ' ^
Samuti veel: lippe, albusileid, kava»
raamatuid, pMateid.
Tehke oma pakkumine! Helistada
465-1834 (neljap. või teisip. kell
18--20) või dr. Arujale, 447-8958.
Oma juhioskused' jä kogemused
ütleb E. Mägi olevat saanud Tallin­na
Poeglaste Reaalkooli õpilasena,
kus ta kuuludes NMKü-sse organi­seeris
esimese spordiklubi, kuuius
selle juhatusse ja temast sai grupi
juht. Ta ise arvab, et noortega te­gelemine
spordis ja seltskonnas on
saanudki taUe iseloomulikuks, ku­na
ta on oma elus alati pliuid. seo­tud
mingisse gruppi kuulumisega.
Ka paguluses, kui ta Austraalias
alustas kahe kaaslasega Sydney
Eesti Maja juurdeehitusega.
1956. a. Torontosse jõudes oli
Sakala grupp siin juba olemas. Eui
ta EKL liikmetega tuttavaks sai,
käis jutt EKL-le oma maja muret­semisest.
Ta rääkis siis kõigile aka­deemilistele
organisatsioonidele
ühise maja ostmisest; .
1967. a. kui ta oli oimad EKL esi­mees^
peeti esimene koosolek
korporatsioonide Vironia, Estica
ja Sakala vah^l; kuna esimeste
kasutada olnud maja oli neUt ära
läinud.
E. Mägi ütleb nüüd, et see oli olu­line
moment, sest laii saanuks onia
maja $100.000 suuruses, poleks see
sel ajal olnud võimatu.
Kuid enne kui selle idee võinuks
rakendamisele võtta, selgus et E.
TampõUul oli olemas projekt, mis
oH seisma jäänud, küna Kanada
üliõpilaskond ei julgenud enam
alustada uute üliõpilasmajade Ä -
tämisega, senised kogemused olid;
hirmutanud. E. Tampõld rääkis
oma kahe miljoni dollari suurusest
projektist, inida ta pakkus ilma va-hekasuta
osta. Küsis vaid: kas jul­gete
ära osta? Ettepanek oli hii
huvitav, et kutsuti kokku EKL liik­med
ja ettepanek muutus f^tsuseks
ning projektist sai asja. Sellega oli
õnn, sest see oli viimane rtiinut mil
veel sellise eesmärgiga majale lae­nu
anti, kuna valitsus lõpetas lae­nude
andmise.
Tartu Gollege ongi E. Mägi To­ronto
ajastu suurtöiki^ Wd^rta^öh;^^
15 aastat" asjaajaja-direktorina juh-^
tinud. Seda tähtpäeva Ä s t ; a | i x l Ä^
juti koos tema sünnipäe^%ä. '
Ta ise arvab, et tema elukäik on
kulgenud meeskonna juhina, kiis
on taktikaks, et kui oled šäänWd
jala ukse vahele, siis tuleb minna
visalt oma grupiga edasi kuni tu­lemus
on saavutatud.
Kuid ta hindab oma kaastöölisi,
öeldes et need ori olnud meeldivad
inimesed kellega ta on koos tööta­nud.
Ta ütleb, et elukutselt ta on raa­matupidaja,
õppis Tartu ülikoolis
kaks semestrit raamatupidamist,
kuid lisaks sellele ori tulnud endal
juurde õppida. Alustas tööd Eesti
Pangas j kuid . noor edasipüüdlik
mees töötas edutatuna mitmeil töö­kohtadel,
enne esimest Nõukogude
okupatsiooni Tallinna Lmnakassa
kontrolörina ja linna rahandusosa­konna
vanema raamatupidajana.
Okupatsioonide ajal töötas Tallinna
Elamute Valitsuses',
dada üle 4000 kinnisvara: Töökoht
vabastas teda sõjaväkke kutsumi­sest.
EInne okupatsiooni lõpetas ta
pärast eemalolekut Tartu ülikooli
majandusteaduskonna.
; Ei;Mägi/te^iiis Narva I Jalaväe
rügeiriehdis, lõpetas EV Sõjakooli
reservlipnikuna.
Ja 1944. a^ augustis mobiliseeriti
ta sõjaväkke ning paigutati Võ­russe
2. Jalaväerügemendi juur-
21. septembril viidi üksus Võrtsjär­ve
äärde positsioonile, oUes tead­mata,
et Tärtii oli langenud. Rinde
kokkuvarisemisel alustas pägutee-könda
Mõisaküla kaudu üle Riia-Üibavi
ja Meemeli Saksamaale.
Oli Neuhammeris ohvitseride väl­jaõppel,,
saadeti Eesti piviisi 46.
(Rebase) rügementi rühmaüle­maks.
Sai Öpelni juures venelase
niimipilduja inürsust kahest jalast
liaävata ja oli Marienbadi haiglas,
kui venelaseidiviisid ta oma kande­raamiga
teise haiglasse. Oli juunir
kuuni Sudeedimaal sakslasena, ku­ni
USA Punase Risti konvoi viis
Püsnerist ära 150—180 nimeliselt
sakslast, üle Egerit silla minnes
venelased protesteerisid selle oma­voli
üle, aga jänlc|d ütlesid pidage
suu" ja päästsid ka tema; vasta­sel
korral võinuks ta venelaste van­gina
Siberisse minna.
Aga tal on elus kolm korda ol­nud
õnne surmast pääseda.
Esimene kord autoõnnetusei, siis
-Ätiikiila jaamas pommitamisel ja
Opelni juures venelaste käki ohv-
-;r|na,'• mis. langesid : • m 'km--.
firmas töökoha ja sai seal viie aas­taga
nii hinnatuks, et talle Austraa­liast
lahkumisel kinnitati, et „kui
djii^reisilt tagasi tuled, siis ilm-tingimata
tule tagasi meie juurde."
E. Mägi on ka ärimehena alga­tusvõimeline,
Austraalias olles im-porteeris;
rukist Tasmaaniast ja
Üu3rMeremaalt- Austraaliasse, lasi
selle jahvatada ja müüs eesti paga-reiie
kodumaise leiva küpsetami­seks.:-.
.' \ •
Ta Ütleb tagasivaatavalt, et oÜ
Austraalia eluga igati rahiü, ai­nult
klüma oli soe Ja niiske.
Kui Kanadasse asusid, kadus abi­kaasal
Austraalias olnud kojuigat­sus,
sest Kanada on' mi kodumaa­le
lähedase; kliimaga.
E. Mägi ütleb ,et ta tunneb oma
koliheyeerandsajandi pikkuses elu­töös
eriti tähtsat osa Tartu CoÜe-ge'ile
antud aastais, ta peab neid
viljakamaiks oma elus, nähes sel­les'
eesti kultuurilisele aluspimiale
ehitatud monumenti.
['-Sy:
Muude huvi- ja elualade kõrval
ta on olnud ka aktüvne sportlane.
Juba reaalkoolis harrastas jalg-,
Jää- võrk- ja korvpalli, olles nen­des
kooli esindusmeeskondade lu­ge.
Pärast kooli kuulus sõjaväes
jalgpallimeeskonda, kes tuK Tal-linna
garnisoni meistriks.
Oma pikaleluteelon ta kuulunud
eesti organisatsioonidesse ka väl­jaspool
kodumaad, eriti aktiivne oli
Sydneys sealse Eesti Seltsi ja Eesti
Maja juures. Torontos kuulub Eesti
Ohvitseride Kogusse ja ^ akadee^
miliselt Korp! Sakalasse, olles To­rontos
kauaaegne Vii! kogu esi-
.mees.'^ ' .. • .'' '
See osutub aga tugevaks isiksuseks
jä pole ülekuulamisel' alistunud
katsetele teda mõjustada, hukka
mõistma väimehe sammn. „Leila
tegi seda, mida ta õigeks pidas ja
seda ma respekteerin", oU ta öel­nud,
kuigi ta oli teadlik, et ta en­da
olukord oleks märksa kergem
kui ta esineks nii nagu temalt ta­hetakse.
õieti on vanaema Hilja kutsetega
kooliõpetaja, kuid on viimased 20
aastat pidanud töötams^ lihapoes,
kus ta on saanud reumatismi. Ta
on olnud kakskorda varem abielus,
esimene mees suri ja kui ta teisest
lahutas, jäi ta üksinda kahe lapse­ga.
Tekkis väga raske olukord,
kuid ta õppis- ise elus toime tule­ma.
Kord olevat üks Rootsi-eestla-ne
teinud täile abieluettepaneku, et
teda Läände viia, kuid ta keeldus,
kufla ta ei taha kodumaalt lahku-da.
Oma Ameerika reisil külastasid
Randpere-Miller. ka Valget Maja,
kus esitasid palve, et neid abista­taks
15-kuuse tütre kättesaamisel
okupeeritud Eestist.
USA senaator William Ärmstromg
tegi Kaisa asja *oma südameas­jaks
ja on USA välismmisteeriu-mile
temud esUdise Müler-Rand-pere
püüdluste toetamiseks lap­se
kättesaamisel.
1 esimeest
(Algus lk. 1)
1. Heinsoo märkis seUe juurde,
et tähtpäevade puhul peame meelde
tuletama ka seda,
et peame oma organisatsioonide­le
kaasa aitama, toetama seda
väärikat organisatsiooni.
Eesti Vabariigi aastapäevade kor­raldamisel
on TES alati olnud
koostöötahtlik. Ta tänas seltsi
tehtud töö eest ja soovis siis head
jätkamist.
Esimene.TESH esimees M. Han­sen
ütles oma sõnavõtus, et tal oli
õnne olla selle siünniprotseduuri
juures. Kõik toimus õnnelikult,
polnud takistavaid tegureid. Töö
sujuvaks alguseks oli teataval mää­ral
olnud vanaeestlaste klubi Edu.
Alul käidi koos igal neljapäeval,
oli sadu eestlasi Soome Majas.
Asutamise koosolek toimus Peetri
koguduse kasutada olnud St. John
kiriku ruumes.
Šel ajal kui selts sündis, siis oli
see terve eestlaste elu keskuseks.
Kõigi teiste organisatsioonide
ideed sündisid neil neljapäevas­tel
köoskäimistel ja said äratuse
seltisist.
Ta ütles uskuvat, et kui peame veel
kaua väljas olema, siis on üks or­ganisatsioon,
mis ikka seisma jääb,
see on Toronto Eesti Selts. Selleks
õnne ja edu tulevaiks aastaiks!
Senaator on otseselt pöördunud ka Koosviibimisel oli ulatuslik muu-
N.JLiidu suursaadikuDobrõniiii poo- sikaline osa ooperilauljal Avo Kit-le.'
Seni on N. Liidu saatkond keel- taskil, keda klaveril saatis Charles
dunud aktsepteerimast lap^e välja- Kipper. Enne lauludega alustamist
•reisi avaldust. soovis laulja õnne ja edu seltsile
• juubeli puhul.
; . . , _ . ^- : • ..: • ; / A. Kittask laulis Mart Saare he­litöö
Arinä Haava sõnadele „Ju
valgus tõstab tiibu", J. Bleive viisi
Marie Underi sõnadele „Hulguse
laul", Evald Aava viisi H. Visna-,
puu sõnadele „Tervitus kevadele",
Eedo Karrisoo laulu „Kas mul olla
kurb", Figaro aaria' ooperist „Se-villa
habemeajaja", misjärel kunst­nikele
anti lille.
kunstinäitus
Montrealis
Pühpäeval, 2. detsembril peale
jumalateenistust avatakse Montrea­lis
Jaani kh-iku saalis Montrealis ela­va
eesti kunstniku Endel Rubergi
kunstinäitus. Näitusel esitatakse 40
tööd. Samas näidatakse ka Alar
Kivilo filmi ,,Ruberg". Näitus toi­mub
vaid ühel päeval ja on avatud
kiini kella 7-ni õhtul.
Nendel juhtudel on ainult mingi
vaistlik teisititoiminiine ohiud
Pärast sõda töötas Saksamaal
raamatupidajana, kuid sürdus töö­lepingu
alusel Austraaliasse. Pärast
18 kuud sundaega teenis Sydneys
suurettevõttes revidendina ja arve-osakohna
juhatajana. Julge ja vä­he
ülbe algatusega leidis ta suur-
Moritreali Eesti akadeemiliste
organisatsioonide ühisel, korraldusel
toimub Alma Materi päeva aktus
pühapäeval, 2. detsembril 1984,
kell 18.00 Möntreah Eesti Ev. Lut.
Usu Jaani kiriku saalis, 4345 Mar-cilAvenue,
Montreal,
Aktuse kavas on avasõna hr*
Karl Koppelilt, millele\järgneb ak­tusekõne
mag. Aino Müllerbeckilt
Torontost. Kõne teemaks on „Ees-tist
ja eestlastest Kanada raamatu­kogudes".
Pri. Epp Luik deklamee­rib
Arina Haava luulet ja auhinna­komisjon
avaldab auhinnatööde
tulemused. Lõppsõna ütleb pri.
Ingrid Mikk. Aktusele järgneb
kohvilaud. Kõigile tere tulemast.
iüSA's
LOŠ ANGELES — 84-äastane
Andrija Artukovic, keda süüdista­takse
natsi sõjakuritegudes 770.000
serblase ja juudi mõrvamises. Ju­goslaavias
II maaümasõja ajal, ar­reteeriti
tema Los Angelese eeslin­na
kodus, pärast 30 aastast USA's
elamist. USA ametivõimud alusta­sid
katseid tema deporteerimiseks..
Süüdistatu oU lühiajalise kroaati­de
natsistliku valitsuse ajal kõrge­mal
ametikohal. Ta arreteeriti USA
föderaalpolitsei poolt Jugoslaaviast
Kuld lakkamatule nõudele vasto
tulles, esitati lisapaladena Paul
Tammeveski „Üksainus õis" ja
Olavi aaria E. Aava ooperist
^Vikerlased".
Peagu kontserdi ulatusega lauludes
näitas end laulja suurepärase eesti
laulude tundliku tõlgitsejana ja
ooperiaariate näitiejalike elementi­dega
..esinejana, . keda . imetieva
tundlikkusega saatis klaveril Ci
Kipper.
Pärast õhtusööki järgnes • selts­kondlik
osa V. Gustavsoni orkestri
saatel. Jagati kohviga koos killuke
sünnipäevakringlist ja-tordist.
saadud väljanõudmise peale. Artu­kovic
tüli USAsse 1948. a. valepas­siga.
Teda süüdistatakse Jugoslaa­vias
otseselt 22 inimese mõrvami­ses.'
•