1986-09-10-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr: 67 r lü^ Lk. 5
xcsa
<"«>F
\
Arvo Pesti
le küsimusi ning inimõiguste
Tiisi valgustava informatsiooni
|rnisi ja vahendamist. Taotleda
l a i ^ vastupanuliikumise va-
/õitluslike vahenditega varus-Ülemaailmse
Eesti Kesknõu-:
ja viimase üikmesorganisatsi-
|e kaudu. Eelarve osas otsus-e,
et kuna on raske ette näha
lassa tulude suurust, siis juha-teha
Abistamiskeskuse töö-nete
täitmisel kulutusi kesk-laekumiste
ulatuses. Abistar
skuse liikmemaksuks määra-vähemalt
50,00 Rkr. üksik-e
ja vähemah 100.00 Rkr.
^satsioonidele ja ettevõtteile
|limistel valiti juhatus tagasi
koosseisus, nimelt-lvi Hu-
^lusepp. Jaak Jüriado, Mihkel
I' Ants Kippar, Woldemar
'pelman, Ants Pahv, Piia Saa»;
.ülla Vellistc ja Marje Õuna-
'uhatusliikmete asemikeks va-c
Mark Karell ja Lembit Pel-
[,^visjonikomisjoni Senta Karu-
Harald Nurk ja Voldemar
jti aigkool stordil
septembril
'kooli õppetöö TEvS Täien-
L-olis algab Eesti Majas, 958
pview. Ave. Toronto, teisipäe-
:3. septembril s.a. kell 19.00.
oidi toimub õppetöö teisipäe-
Ihtuti.
[sti algkooli õppetöö toimub
töö^i Toronto linna koolivalit-
;a. Kooliealised on kõik Tois
ja ümbruskonnas elunevad
]d, kes on vähemalt seitsme-i=;
ed. Võetakse vastu ka vane-õpilasi,
kes veel senini ei õle
[id eesti algkoolis. Samuti on^
tinavu kavas vastu võtta uusi
itkata tööd seniste eesti, keelt
avaldavate õpilastega.
['Oliaasta sujuva alguse huvides
[ajalik, et esimesel koolipäeval
id kohal nii uued kui ka se-õpilased.
Lühikesest avaaktu-võivad
lastevanemad soovikor-j-
üsa võtta. Aktusele järgneb
õpilaste registreerimine ja
lesed koolitunnid teistes klassi-
[[ilume kõiki selle teadaande luid
omapoolselt kaasa aidata, et
blcv teadaanne levineks igasse
jusse, kus leidub kooliealisi
Jn, kuna senised kogemused
|:»vad, et lastevanemail on ta-acga
ja võimalusi oma lastele
Ikeelse hariduse pakkumiseks.
lohaHku omavalitsuse, haridus°
konna j ^ provintsi ning födc-
Ivalitsusc toetuste abil püütakse
laste eesti kooli saatmise kulud
fla nii madalad kui võimalik,
pevahendid ja õpikud on ka sel
lal kooli poolt tasuta.
m ta olntid omal alal rootsi ell
se ja 1972 esikoha. Ta on ainuke eestlane, kes Kiel Is on kogu
. võites 1979 Rootsi kartovõisiustel
il saavutanud OK-joUis 1970 te!»
eliiti suutnud lüüa. Ta m
ja 1980 Rootsi meisteB*,
Valter Saaristu võrsub spordipeo
rekonnast. Vanaisa Egon Stein-berg
(Saaristu) tõusis Eesti spordi
tippu 1910. aastal saavutatud kolmanda
kohaga Tallinnas toimunud
1500-meetri jcjoksus. Tema suuremad
spordisaavutused on seotud
aga 5000-meetri jooksuga, milles
ta juba järgmisel, 1911. aasta hooajal
asus Eesti esijookksja positsioonile
(sirgteel) saavutatud ajaga
17.06,6. Sellel distantsil sai meie
kergejõustiku hälli juures seisnud
Egon Steinbergist hiljem kogu
Tsaari-Venemaa rekordiomanik!
Meie kergejõustiku ajalukku läheb
Egon Steinberg aga veel Ühel
põhjusel ^ ^spordiajaloo uurijad
peavad teda esimeseks väljaspool
Eestit võistelnud kergejõustiklaseks,
pidades silmas tema starti 2.
oktoobril 19U Riias toimunud
5000-m|eetri jooksus, milles tuli
.kolmandaks.
£SA EGOM I
Valter Saaristu isa Egon ei
tõusnud spordi absoluutsesse tippu,
kuid oli tuntud suusataja Eesti Vabariigi
päevil. Koos oma isaga tulid
nad ka 1944. aastal Rootsi,
kus ta viis aastat hiljem abiellus
võimlemishuvilise eesti neiu Ingaga
(Inga Saaristu on tänagi võimlemispedagoog
Stokholmis).
Kui 1968. aasta hooaeg tõi kaasa
vaid uusi kogemusi ja senise
positsiooni kindlustamise, siis 1969.
aasta oli Valter Saaristule eriti
märkimisväärne. Kevadel lõpetas
l a Enskede gümnaasiumi loodus?*
teadusliku kallakuga ning tänu väga
headele tulemustele asus samal
sügisel edasiõppima Stokholmi
Tehnikaülikoolis füüsikat. Viis
aastat hiljem asus diplomeeritud
raaliprogrammeerijana tööle Ericssoni
kontsernis.
Spordis olid selle aasta saavutused
samuti märkimisväärsed. Kevadeks
sai kokku pandud teine
puust O K ja sellega ka esmakordselt
osaletud Rootsi meistrivõistlustel
Esmalt sai kaasa tehtud väga
tihedas täiskasvanute konkurentsis
ja tulemuseks oli väga tubli üheksas
koht enam kui saja paadi hulgas.
See lisas tublisti enesekindlust
ning hiljem peetud Rootsi juunioride
meistrivõistlustel tuli esimene
kaalukas võit — esikoht ligi
mekümne paadi hulgas.
Võideti' kõigepealt Rootsi karika-võistlused,
meistrivõistlustel saadi
aga hõbemedalid. 1980. aastal tuli
aga lõpuks ka Rootsi meistritiitel
„Neptunitel" Gävles peetud
võistlustel läks kirja kolm sõidu-võitu
ja kaks kolmandat kohta!
Samal ajal oli aga Valter Saaris-tu
ikka enam hakanud unistama
olümpiaklassi ümbenstumisest.
Igal juhul oli 1981. aasta kevadel
üks pruugitud alus soetatud ning
madrusteks tulid vassad tuttavad
Juba poisikesest peale mäletab
1950. aasta kevadel sündinud Valter
Saaristu end Motalas, ema vanematekodus,
järve ääres purjekaid
jälgimas. Aastad läksid, aga
Valteri soov oma purjekale üha
kasvas. Ega aidanudki isa Egonit
lõpuks muu, kui hakati koos pojaga
19^5. aasta talvel „Moth-^
tüüpi jolli meisterdama; Puust aluse
joonised leiti ühest purjespordi
ajakirjast ja Valteri 15. sünnipäev
vaks oli paat enam-vähem valmis.
] 5-aastase noormehe senise elu
üks pidulikemaid sündmusi leidis
aset veidi hiljem vanemate 'suvila
läheduses Mariefredis, kus tema
esimene purjekas samal kevadel
vette lasti. Nagu tavaliselt, lõppes
esimene sõit alles siis, kui purjekas
järvel kummuli ja ise külmas
vees kahlamas. Kuivale maale tagasi
Isaadi alles mootorpaadi abiga.
Esimesed kaks suve kulusidki
peamiselt õppimisele kuidas paati
elementaarselt valitseda ja paremat
tuult püüda.i Ümberminemisi juhtus
muidugi veel korduvalt, kuid
Valteri seilamislusti see ei kahandanud.
Hoopis vastupidi, ikka
enam kasvas soov purjetamisega
kui pärisspordiga tegelda.
Kui 1970. aasta kulus sõjaväe^
teenistusele, siis järgmisest hooajast
istus Valter Saaristu juba esimeses
rahvusvaheliste sõiduomadustega
purjekas, plastmassist OK-jõllis.
Tehnilise baasi mahajäämus
ei saanud nüüdsest enam noormeest
segada. Kuigi varem oli Valter
võistelnud ka korra Taanis, oli
1971. aasta Kieli regatt (Kieli regatt
on maailma purjespordis üks
tähtsamaid sündmusi, mis hiljuti
tähistas oma saja-aastast juubelit)
tema esimeseks suureks rahvusvaheliseks
jõuprooviks.
Sellel saavutatud teine koht üle
kogu maailma kaasa teinud enam
kui 70-ne parima OK-purjetaja
hulgas ületas muidugi mõõtmatult
noormehe kõik ootused ja lootused.
Seevastu sama aasta Rootsi
meistrivõistlustel tuli leppida saja
paadi hulgas pronksmedaliga.
Võib üma igasuguse kahtluseta
öelda, et 1972. aasta Kieli regatt
oli kogu selle ajaloo üks konku-rentsitihedamaid,
sest toimusid ju
sama aasta Müncheni olümpiamängude
purjespordivõistlused samuti
Kielis. Nendel võistlustel kir^
jutas aga Valter Saaristu oma nime
jäädavalt Eesti purjespordi ajalukku
OK-klassi võitmisega.
Peale kaheaastast omal
harjutamist astuski Valter Saaristu
1966. aasta sügisel Mälarhöjdeni
purjespördiklubisse. 1967. aasta
jaanuaris 1 osteti vanemate kaasabil
puust ok-jolli detailid ja kevadeks
oli uus alus oma kätega kokku
pandud, ^ellest kevadest pärineb
ka esimene auhind — ühel klubi
võistlusel oli ta viieteistkümne OK
hiilgas viies ja läks koju, võidetud
plastmassän^ber käe otsas. Ja see
ämber oli tal kui talisman kuni
ülemöödunud hooajani igal võist-lusesl
paadis kaasas.
Võistlustel aga tulemused üha
paranesid ja samal j 1967. aasta sügisel
tuli juba sellise kaaluga saavutus,
nagu kolmas koht enam kui
30laluse hulgas OK-karikavõistlus-tel
Stokholmi ja selle ümbruskonna
Peale maailma absoluutsesse tippu
jõudmist Müncheni olümpiasu-vel
kümme aastat tagasi otsustas
ta paar järgnevat hooaega spordist
tagasi tõmbuda — ta astus küll
1974. aastal Göta purjespördiklubisse
Longholmenil ning ostis
pruugitud kahemehealuse „Neptu-ni"
kuid põhiaeg kulus tehnikaülikooli
lõpetamisele ja uus jaht oli
ka veel 1975. aastal puhkehetkete
harrastuseks. Alles oli küll ka OK,
kuid sellel sai osaletud vaid mõnel
vähemtähtsal võistlusel.
1976. aasta kevadel kohtus Valter
Garina Perssoniga, kes soovis
kangesti soodimehe ametit selgeks
õppida. Kuna „Neptunis" oli ju
koht endiselt vaba, said kaubad tehtud
ja ühine purjetamine kestis
tervelt viis edukat hooaega. Juba
järgmisel hooajal tuli esimene märkimisväärne
tulemus — kuues
koht Rootsi meistrivõistlustelt
„Neptun"-klassis. 1978. aasta kevadeks
sai valmis uus „Neplun",
millise omadused tundusid palju
parematena. Eriti oli minek muutunud
tuuliste sõitude ajal.
Ka selle paadiga tuli suur edu
järgmisel hooajal — 1979. aastal
Esialgu oli alles ka vana „Nep-tun",
mille viimane sõit tõi Valterile
teise Rootsi karikavõidu! Siis
tuli aga alus müüa, sest ,,Solin-gul"
seisid ees väga suured ümberehitused.
Esimese! välisvõistlusel,
mis ei olnud ei enam ega vähem
kui otsesõit 1981. aasta Kieli regatile,
jõuti vaid kolmandasse kümnesse,
kuigi selja taha jäi ligi paarkümmend
rahvusvahelise tasemega
paatkonda. Möödunudaastastel
Rootsi meistrivõistlustel debüteeri-ti
aga kümnenda kohaga.
Maikuus Rootsis toimunud kahel
võistlusel tuli vastavalt teine ja
kolmas koht. Otsustati taas ka
Kieli regatist osa võtta. Sajandal
juubeliregatil, milles seekord osales
neli tuhat purjetajat umbes paaril
tuhandel alusel, juhtus aga uus
äpardus ~ tüür hakkas streikima
ja purunes ühel sõidul hoopiski.
Tulemuseks 39. koht 65 startinu
hulgas.
Oxelösundis peetud Rootsi
meistrivõistlustel tuldi seejärel
seitsmendaks. Nüüd suunati kogu
edasine ettevalmistus septembri alguses
toimunud Stokholmi purje-spordipäevale,
mille põh j ai pidid^
selguma ka seekordsel EM-võist-lustel
osalevad Rootsi paadid,
Enestelegi üllatuseks võideti need
kindlalt!
EM-VÖISTLUSED
Seekordsed EM-võistIused ,.So-lingutel"
peeti Dragöris. Valter
Saaristu paatkonnale algasid need
õnnestunud riskiga esimeses sõidus:
kohe esimesel loovimisotsal
võeti ebaõnnestunud kurss ja viimasesse
pöördesse jõuti umbes
viiekümnendana (startis 53 paati),
ei aidanud muud, kui teistest eralduda
ja päästvat tuult otsida, see
leitigi ja finishiots viis neid mööda
tervelt kolmekümnest paadist!
Edasi läks kõik tõusvas joones
jä peale viiendat sõitu oldi juba
seitsmes (Euroopa paatkondadest
viies). Siis tuli aga tuulevaikus,
kaks viimast sõitu jäid pidamata
ning samade tulemuste põhjal anti
välja ka lõpp-protokoll ning autasustati
parimaid.
V.'.".V.'.*.V
w.v.v . . . . . •^'^^^'•'^^^^^M^ifJ^^
>:^:o:.X':fl*N>'..v..v.v.^'>X';
ort on suvisel hooajal üks meeldivamaid.
tn
kodyincsalt
Pärnu lahtistel meistrivõistlustel
Jalgratturite kriteeriumisõidus osales
ühtekokku 250 sportlast. Meestest
oli 28 km pikkusel distantsil
edukaim T. Lepik, juunioridest
võitis M. Lippe.
Ida-Saksalane Udo Beyer tõukas
Ida-Berliinis uue kuulitõuke
maailmarekordi 22.64. Samal
võistlusel juhtus raske õnnetus
Lääne-Saksamaa tv-kaameramehe-ga,
kes filmis võistlusi ja kellele
ketas sattus pähe.
Veesuusatamise Euroopameistri-võistlustel
tulid absoluutseteks
meistriteks naistest Phüippa Ro-berts
ja meestest järjekordselt 28-
aastane Michael Hazelwood, mõlemad
Inglismaalt. Viimane oli
ühtlasi esimene hüpetes , 54,6 m
ja slaalomis. Parima võistkonna sinine
;lint:- läks Inglismaaie,;:
Kuusalus toimus juuni lõpul II
Kuusalu jaanituur, millest võttis
osa 98 1972.—74. aastail sündinud
jalgratturit. Paralleelselt peeti ka
G-klassi meistrivõistlused. Jalgrat-taspordi
100-ndale aastapäevale
pühendatud võistlused toimusid
Kuusalu keskkooli staadionil. Nelja
päeva jooksul peeti lisaks proloogile
25 km meeskonnsõit, 30 ja 50
km grupisõit. kriteerium ja 15 km
eraldistardist sõit. Viieliikraelisi
meeskondi alustas ja lõpetas 18.
Individuaalselt oli parim V. Toots,
teine A. Aug, meeskondlikult esimene
Tallinna „Kalev". Võistlustega
on Kuusalu astunud eesti jalg-rattak^
skuste rivvi.
Kolmandal augustillõppes Tallinnas
N. Liidu nõndanimetatud
, JX rahvaste spartakiaadi" purjeregatt.
Eesti purjetajad võitsid seal
viis hõbemedalit, ja eestlaste võistkond
sai kokkuvõttes kolmanda
koha, Võisteldi kümnes klassis, ja
eestlased said kokku peale eelnimetatud
hõbedate veel ühe kolmanda
ja neli neljandat kohta. Esikohale
jõudsid väga lähedale 15-aastane
Krista Kruuv ja 18-aastane Tiina
Tarvis naiste kahe-isiku purjekal,
nõndanimetatud ,,470-e" klassis.
Naispurjelaudurite hulgas tuli teiseks
Lilli Liivat. „Lendaval hollandlasel"
tulid teiseks Agu Tomin-gas
ja Agu Lindpere, kuna
„Lutsk'ir* tuli teiseks Indrek Põllu.
Kolmemehe-paadil tulid kolmandale
kohale Andres Laul, Argo
Kruusimägi ja Heiki Tauts.
Samal „spartakiaadir' tuli naiste
„Standard" klassis spartakiaadi
võitjaks Tallinna Aeroklubi esinda-
Kolm yut moailnicic
rekordii Euroopa
Stuttgartis toimuvail
kergejõustiku meistrivõistlustel
saavutati koini uut maailmarekordi.
Venelane Juri Sedõhh heitis
vasarat 86.66; Naistest saavutas
uue maailmarekordi venelanna
Marina Stepanoya, kes jooksis 400
m tõkkeid ajaga 53,32 (endine oli
idasakslanna Sabine Buschi nimel
aastast 1985). Kolmanda maailmarekordi
saavutas inglanna Fatimä
Whitbreäd odaviskes, visates
77.44. mis on parem eelvõistlusel
saavutatud uuest maailmarekordist
76.33. Tiina Lilläk on jäänud
nüüd maailina edetabelis kolmandale
kohale; võistlusel jäi ta neljandaks.
Muudest tulemustest on märkida
bulgaarlase Hristo Markovi uus
Euroopa rekord kolmikhüppes
17.66. 110 m tõkkejooksus oli esimene
prantslane Stephane Garistan
13,20, teine soomlane Arto Bryg-gare
13.42. Maratoni võitis itaäl-ane
GelindoBordin ajaga 2:10,54.
Vasaraheites olid ka teisel ja kolmandal
kohal venelased: S. Litvii-nov
• heitis 85.73 ja I. Nükulin
81.99. Sergei Bubko hüppas teivast,
5.85, kuna teine kuulsus, prantslane
Thierry Vigneron elimineeriti
juba algkõrguse juures. Bübka
katsetas kolniei korräT k^^
6.05 ületamist, aga ei õnnestunud.
Venelane Robert Enimiyan hüppas
kaugust 8.41.
Naistest võitis viievõistluse idasakslanna
Anke Belmer 6717 p.,
10.000 m norralanna Ingrid Kris-tiansen
30.23,25, idasakslanna Heike
Dresehler võitis naiste 200 m
ajaga 21,71, mis on teise idasakslanna
Marita Kochi nimel oleva
maailmarekordi kordamine. Ta oli
sama aja juba varem Dresdenis
Eda Laan tuli neljandaks ja Eesti
meister Anu Harak jäi seekord
I
I ' I I J
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 10, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-09-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860910 |
Description
| Title | 1986-09-10-05 |
| OCR text | Nr: 67 r lü^ Lk. 5 xcsa <"«>F \ Arvo Pesti le küsimusi ning inimõiguste Tiisi valgustava informatsiooni |rnisi ja vahendamist. Taotleda l a i ^ vastupanuliikumise va- /õitluslike vahenditega varus-Ülemaailmse Eesti Kesknõu-: ja viimase üikmesorganisatsi- |e kaudu. Eelarve osas otsus-e, et kuna on raske ette näha lassa tulude suurust, siis juha-teha Abistamiskeskuse töö-nete täitmisel kulutusi kesk-laekumiste ulatuses. Abistar skuse liikmemaksuks määra-vähemalt 50,00 Rkr. üksik-e ja vähemah 100.00 Rkr. ^satsioonidele ja ettevõtteile |limistel valiti juhatus tagasi koosseisus, nimelt-lvi Hu- ^lusepp. Jaak Jüriado, Mihkel I' Ants Kippar, Woldemar 'pelman, Ants Pahv, Piia Saa»; .ülla Vellistc ja Marje Õuna- 'uhatusliikmete asemikeks va-c Mark Karell ja Lembit Pel- [,^visjonikomisjoni Senta Karu- Harald Nurk ja Voldemar jti aigkool stordil septembril 'kooli õppetöö TEvS Täien- L-olis algab Eesti Majas, 958 pview. Ave. Toronto, teisipäe- :3. septembril s.a. kell 19.00. oidi toimub õppetöö teisipäe- Ihtuti. [sti algkooli õppetöö toimub töö^i Toronto linna koolivalit- ;a. Kooliealised on kõik Tois ja ümbruskonnas elunevad ]d, kes on vähemalt seitsme-i=; ed. Võetakse vastu ka vane-õpilasi, kes veel senini ei õle [id eesti algkoolis. Samuti on^ tinavu kavas vastu võtta uusi itkata tööd seniste eesti, keelt avaldavate õpilastega. ['Oliaasta sujuva alguse huvides [ajalik, et esimesel koolipäeval id kohal nii uued kui ka se-õpilased. Lühikesest avaaktu-võivad lastevanemad soovikor-j- üsa võtta. Aktusele järgneb õpilaste registreerimine ja lesed koolitunnid teistes klassi- [[ilume kõiki selle teadaande luid omapoolselt kaasa aidata, et blcv teadaanne levineks igasse jusse, kus leidub kooliealisi Jn, kuna senised kogemused |:»vad, et lastevanemail on ta-acga ja võimalusi oma lastele Ikeelse hariduse pakkumiseks. lohaHku omavalitsuse, haridus° konna j ^ provintsi ning födc- Ivalitsusc toetuste abil püütakse laste eesti kooli saatmise kulud fla nii madalad kui võimalik, pevahendid ja õpikud on ka sel lal kooli poolt tasuta. m ta olntid omal alal rootsi ell se ja 1972 esikoha. Ta on ainuke eestlane, kes Kiel Is on kogu . võites 1979 Rootsi kartovõisiustel il saavutanud OK-joUis 1970 te!» eliiti suutnud lüüa. Ta m ja 1980 Rootsi meisteB*, Valter Saaristu võrsub spordipeo rekonnast. Vanaisa Egon Stein-berg (Saaristu) tõusis Eesti spordi tippu 1910. aastal saavutatud kolmanda kohaga Tallinnas toimunud 1500-meetri jcjoksus. Tema suuremad spordisaavutused on seotud aga 5000-meetri jooksuga, milles ta juba järgmisel, 1911. aasta hooajal asus Eesti esijookksja positsioonile (sirgteel) saavutatud ajaga 17.06,6. Sellel distantsil sai meie kergejõustiku hälli juures seisnud Egon Steinbergist hiljem kogu Tsaari-Venemaa rekordiomanik! Meie kergejõustiku ajalukku läheb Egon Steinberg aga veel Ühel põhjusel ^ ^spordiajaloo uurijad peavad teda esimeseks väljaspool Eestit võistelnud kergejõustiklaseks, pidades silmas tema starti 2. oktoobril 19U Riias toimunud 5000-m|eetri jooksus, milles tuli .kolmandaks. £SA EGOM I Valter Saaristu isa Egon ei tõusnud spordi absoluutsesse tippu, kuid oli tuntud suusataja Eesti Vabariigi päevil. Koos oma isaga tulid nad ka 1944. aastal Rootsi, kus ta viis aastat hiljem abiellus võimlemishuvilise eesti neiu Ingaga (Inga Saaristu on tänagi võimlemispedagoog Stokholmis). Kui 1968. aasta hooaeg tõi kaasa vaid uusi kogemusi ja senise positsiooni kindlustamise, siis 1969. aasta oli Valter Saaristule eriti märkimisväärne. Kevadel lõpetas l a Enskede gümnaasiumi loodus?* teadusliku kallakuga ning tänu väga headele tulemustele asus samal sügisel edasiõppima Stokholmi Tehnikaülikoolis füüsikat. Viis aastat hiljem asus diplomeeritud raaliprogrammeerijana tööle Ericssoni kontsernis. Spordis olid selle aasta saavutused samuti märkimisväärsed. Kevadeks sai kokku pandud teine puust O K ja sellega ka esmakordselt osaletud Rootsi meistrivõistlustel Esmalt sai kaasa tehtud väga tihedas täiskasvanute konkurentsis ja tulemuseks oli väga tubli üheksas koht enam kui saja paadi hulgas. See lisas tublisti enesekindlust ning hiljem peetud Rootsi juunioride meistrivõistlustel tuli esimene kaalukas võit — esikoht ligi mekümne paadi hulgas. Võideti' kõigepealt Rootsi karika-võistlused, meistrivõistlustel saadi aga hõbemedalid. 1980. aastal tuli aga lõpuks ka Rootsi meistritiitel „Neptunitel" Gävles peetud võistlustel läks kirja kolm sõidu-võitu ja kaks kolmandat kohta! Samal ajal oli aga Valter Saaris-tu ikka enam hakanud unistama olümpiaklassi ümbenstumisest. Igal juhul oli 1981. aasta kevadel üks pruugitud alus soetatud ning madrusteks tulid vassad tuttavad Juba poisikesest peale mäletab 1950. aasta kevadel sündinud Valter Saaristu end Motalas, ema vanematekodus, järve ääres purjekaid jälgimas. Aastad läksid, aga Valteri soov oma purjekale üha kasvas. Ega aidanudki isa Egonit lõpuks muu, kui hakati koos pojaga 19^5. aasta talvel „Moth-^ tüüpi jolli meisterdama; Puust aluse joonised leiti ühest purjespordi ajakirjast ja Valteri 15. sünnipäev vaks oli paat enam-vähem valmis. ] 5-aastase noormehe senise elu üks pidulikemaid sündmusi leidis aset veidi hiljem vanemate 'suvila läheduses Mariefredis, kus tema esimene purjekas samal kevadel vette lasti. Nagu tavaliselt, lõppes esimene sõit alles siis, kui purjekas järvel kummuli ja ise külmas vees kahlamas. Kuivale maale tagasi Isaadi alles mootorpaadi abiga. Esimesed kaks suve kulusidki peamiselt õppimisele kuidas paati elementaarselt valitseda ja paremat tuult püüda.i Ümberminemisi juhtus muidugi veel korduvalt, kuid Valteri seilamislusti see ei kahandanud. Hoopis vastupidi, ikka enam kasvas soov purjetamisega kui pärisspordiga tegelda. Kui 1970. aasta kulus sõjaväe^ teenistusele, siis järgmisest hooajast istus Valter Saaristu juba esimeses rahvusvaheliste sõiduomadustega purjekas, plastmassist OK-jõllis. Tehnilise baasi mahajäämus ei saanud nüüdsest enam noormeest segada. Kuigi varem oli Valter võistelnud ka korra Taanis, oli 1971. aasta Kieli regatt (Kieli regatt on maailma purjespordis üks tähtsamaid sündmusi, mis hiljuti tähistas oma saja-aastast juubelit) tema esimeseks suureks rahvusvaheliseks jõuprooviks. Sellel saavutatud teine koht üle kogu maailma kaasa teinud enam kui 70-ne parima OK-purjetaja hulgas ületas muidugi mõõtmatult noormehe kõik ootused ja lootused. Seevastu sama aasta Rootsi meistrivõistlustel tuli leppida saja paadi hulgas pronksmedaliga. Võib üma igasuguse kahtluseta öelda, et 1972. aasta Kieli regatt oli kogu selle ajaloo üks konku-rentsitihedamaid, sest toimusid ju sama aasta Müncheni olümpiamängude purjespordivõistlused samuti Kielis. Nendel võistlustel kir^ jutas aga Valter Saaristu oma nime jäädavalt Eesti purjespordi ajalukku OK-klassi võitmisega. Peale kaheaastast omal harjutamist astuski Valter Saaristu 1966. aasta sügisel Mälarhöjdeni purjespördiklubisse. 1967. aasta jaanuaris 1 osteti vanemate kaasabil puust ok-jolli detailid ja kevadeks oli uus alus oma kätega kokku pandud, ^ellest kevadest pärineb ka esimene auhind — ühel klubi võistlusel oli ta viieteistkümne OK hiilgas viies ja läks koju, võidetud plastmassän^ber käe otsas. Ja see ämber oli tal kui talisman kuni ülemöödunud hooajani igal võist-lusesl paadis kaasas. Võistlustel aga tulemused üha paranesid ja samal j 1967. aasta sügisel tuli juba sellise kaaluga saavutus, nagu kolmas koht enam kui 30laluse hulgas OK-karikavõistlus-tel Stokholmi ja selle ümbruskonna Peale maailma absoluutsesse tippu jõudmist Müncheni olümpiasu-vel kümme aastat tagasi otsustas ta paar järgnevat hooaega spordist tagasi tõmbuda — ta astus küll 1974. aastal Göta purjespördiklubisse Longholmenil ning ostis pruugitud kahemehealuse „Neptu-ni" kuid põhiaeg kulus tehnikaülikooli lõpetamisele ja uus jaht oli ka veel 1975. aastal puhkehetkete harrastuseks. Alles oli küll ka OK, kuid sellel sai osaletud vaid mõnel vähemtähtsal võistlusel. 1976. aasta kevadel kohtus Valter Garina Perssoniga, kes soovis kangesti soodimehe ametit selgeks õppida. Kuna „Neptunis" oli ju koht endiselt vaba, said kaubad tehtud ja ühine purjetamine kestis tervelt viis edukat hooaega. Juba järgmisel hooajal tuli esimene märkimisväärne tulemus — kuues koht Rootsi meistrivõistlustelt „Neptun"-klassis. 1978. aasta kevadeks sai valmis uus „Neplun", millise omadused tundusid palju parematena. Eriti oli minek muutunud tuuliste sõitude ajal. Ka selle paadiga tuli suur edu järgmisel hooajal — 1979. aastal Esialgu oli alles ka vana „Nep-tun", mille viimane sõit tõi Valterile teise Rootsi karikavõidu! Siis tuli aga alus müüa, sest ,,Solin-gul" seisid ees väga suured ümberehitused. Esimese! välisvõistlusel, mis ei olnud ei enam ega vähem kui otsesõit 1981. aasta Kieli regatile, jõuti vaid kolmandasse kümnesse, kuigi selja taha jäi ligi paarkümmend rahvusvahelise tasemega paatkonda. Möödunudaastastel Rootsi meistrivõistlustel debüteeri-ti aga kümnenda kohaga. Maikuus Rootsis toimunud kahel võistlusel tuli vastavalt teine ja kolmas koht. Otsustati taas ka Kieli regatist osa võtta. Sajandal juubeliregatil, milles seekord osales neli tuhat purjetajat umbes paaril tuhandel alusel, juhtus aga uus äpardus ~ tüür hakkas streikima ja purunes ühel sõidul hoopiski. Tulemuseks 39. koht 65 startinu hulgas. Oxelösundis peetud Rootsi meistrivõistlustel tuldi seejärel seitsmendaks. Nüüd suunati kogu edasine ettevalmistus septembri alguses toimunud Stokholmi purje-spordipäevale, mille põh j ai pidid^ selguma ka seekordsel EM-võist-lustel osalevad Rootsi paadid, Enestelegi üllatuseks võideti need kindlalt! EM-VÖISTLUSED Seekordsed EM-võistIused ,.So-lingutel" peeti Dragöris. Valter Saaristu paatkonnale algasid need õnnestunud riskiga esimeses sõidus: kohe esimesel loovimisotsal võeti ebaõnnestunud kurss ja viimasesse pöördesse jõuti umbes viiekümnendana (startis 53 paati), ei aidanud muud, kui teistest eralduda ja päästvat tuult otsida, see leitigi ja finishiots viis neid mööda tervelt kolmekümnest paadist! Edasi läks kõik tõusvas joones jä peale viiendat sõitu oldi juba seitsmes (Euroopa paatkondadest viies). Siis tuli aga tuulevaikus, kaks viimast sõitu jäid pidamata ning samade tulemuste põhjal anti välja ka lõpp-protokoll ning autasustati parimaid. V.'.".V.'.*.V w.v.v . . . . . •^'^^^'•'^^^^^M^ifJ^^ >:^:o:.X':fl*N>'..v..v.v.^'>X'; ort on suvisel hooajal üks meeldivamaid. tn kodyincsalt Pärnu lahtistel meistrivõistlustel Jalgratturite kriteeriumisõidus osales ühtekokku 250 sportlast. Meestest oli 28 km pikkusel distantsil edukaim T. Lepik, juunioridest võitis M. Lippe. Ida-Saksalane Udo Beyer tõukas Ida-Berliinis uue kuulitõuke maailmarekordi 22.64. Samal võistlusel juhtus raske õnnetus Lääne-Saksamaa tv-kaameramehe-ga, kes filmis võistlusi ja kellele ketas sattus pähe. Veesuusatamise Euroopameistri-võistlustel tulid absoluutseteks meistriteks naistest Phüippa Ro-berts ja meestest järjekordselt 28- aastane Michael Hazelwood, mõlemad Inglismaalt. Viimane oli ühtlasi esimene hüpetes , 54,6 m ja slaalomis. Parima võistkonna sinine ;lint:- läks Inglismaaie,;: Kuusalus toimus juuni lõpul II Kuusalu jaanituur, millest võttis osa 98 1972.—74. aastail sündinud jalgratturit. Paralleelselt peeti ka G-klassi meistrivõistlused. Jalgrat-taspordi 100-ndale aastapäevale pühendatud võistlused toimusid Kuusalu keskkooli staadionil. Nelja päeva jooksul peeti lisaks proloogile 25 km meeskonnsõit, 30 ja 50 km grupisõit. kriteerium ja 15 km eraldistardist sõit. Viieliikraelisi meeskondi alustas ja lõpetas 18. Individuaalselt oli parim V. Toots, teine A. Aug, meeskondlikult esimene Tallinna „Kalev". Võistlustega on Kuusalu astunud eesti jalg-rattak^ skuste rivvi. Kolmandal augustillõppes Tallinnas N. Liidu nõndanimetatud , JX rahvaste spartakiaadi" purjeregatt. Eesti purjetajad võitsid seal viis hõbemedalit, ja eestlaste võistkond sai kokkuvõttes kolmanda koha, Võisteldi kümnes klassis, ja eestlased said kokku peale eelnimetatud hõbedate veel ühe kolmanda ja neli neljandat kohta. Esikohale jõudsid väga lähedale 15-aastane Krista Kruuv ja 18-aastane Tiina Tarvis naiste kahe-isiku purjekal, nõndanimetatud ,,470-e" klassis. Naispurjelaudurite hulgas tuli teiseks Lilli Liivat. „Lendaval hollandlasel" tulid teiseks Agu Tomin-gas ja Agu Lindpere, kuna „Lutsk'ir* tuli teiseks Indrek Põllu. Kolmemehe-paadil tulid kolmandale kohale Andres Laul, Argo Kruusimägi ja Heiki Tauts. Samal „spartakiaadir' tuli naiste „Standard" klassis spartakiaadi võitjaks Tallinna Aeroklubi esinda- Kolm yut moailnicic rekordii Euroopa Stuttgartis toimuvail kergejõustiku meistrivõistlustel saavutati koini uut maailmarekordi. Venelane Juri Sedõhh heitis vasarat 86.66; Naistest saavutas uue maailmarekordi venelanna Marina Stepanoya, kes jooksis 400 m tõkkeid ajaga 53,32 (endine oli idasakslanna Sabine Buschi nimel aastast 1985). Kolmanda maailmarekordi saavutas inglanna Fatimä Whitbreäd odaviskes, visates 77.44. mis on parem eelvõistlusel saavutatud uuest maailmarekordist 76.33. Tiina Lilläk on jäänud nüüd maailina edetabelis kolmandale kohale; võistlusel jäi ta neljandaks. Muudest tulemustest on märkida bulgaarlase Hristo Markovi uus Euroopa rekord kolmikhüppes 17.66. 110 m tõkkejooksus oli esimene prantslane Stephane Garistan 13,20, teine soomlane Arto Bryg-gare 13.42. Maratoni võitis itaäl-ane GelindoBordin ajaga 2:10,54. Vasaraheites olid ka teisel ja kolmandal kohal venelased: S. Litvii-nov • heitis 85.73 ja I. Nükulin 81.99. Sergei Bubko hüppas teivast, 5.85, kuna teine kuulsus, prantslane Thierry Vigneron elimineeriti juba algkõrguse juures. Bübka katsetas kolniei korräT k^^ 6.05 ületamist, aga ei õnnestunud. Venelane Robert Enimiyan hüppas kaugust 8.41. Naistest võitis viievõistluse idasakslanna Anke Belmer 6717 p., 10.000 m norralanna Ingrid Kris-tiansen 30.23,25, idasakslanna Heike Dresehler võitis naiste 200 m ajaga 21,71, mis on teise idasakslanna Marita Kochi nimel oleva maailmarekordi kordamine. Ta oli sama aja juba varem Dresdenis Eda Laan tuli neljandaks ja Eesti meister Anu Harak jäi seekord I I ' I I J |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-09-10-05
