1986-09-10-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 2 VABA E E ^ A N E kolmapäeval, 10. septembril 1986 - Wednesday, September 10,
: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St.
Om. M3B 2M3
i
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslie St.
Don Mills, Ont. M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOIMETAJA: Olaf' Kopvillem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastai $57.—.
poolaastas! $32.—-ja veerandaastas $17.—, kiripostigalisaodub
postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat:, aastas $77.—, poolaastas
$42.-j- Ja veerandaastas $22,—. 1 klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $111.—, $59.—, $31.—, mujal välismaal
$136.—. $72.—, $38.—,
Aadressi muudatus $1.— Üksiknumbri hind 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel
$6.—. KMMBiui^psi võetakse vasto nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homn;i. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap.
homm. kella 10-ni. Väljaspool tmzegm Leida Marley 223-0080
ve eestlasi Toronto raekoja ees ootamas vihmasajus Musta Lindi Päeva
i algust. Pildil vasakult Avo Kittask, Katrin Kütti/ Madli^^
Kivik, Anneli Andre-Barrett, Andres Raudsepp • ees Merike And-re-
Fikkatüe^ aastate kestet OB^ meie batahtSIkuk ayie, vaodi kdDguti Ml- ^Mmm@%\Hmm ÜRO i§if®«>vSrgys idabloki riikide käes, ;
vaib^dusvõitlusega tegelevad orga- ieks ka summasid, et televisoonis ««7110 t u < u iL»n» • n 0
iBBsatsioomd kasutanud mitmesügu-^^ 8^ ^^^^^ Ü kaalukas ajaleht ,9The Wall btreet Journal avaldas hiljuti kurjiii-seid
võttdd wing kora^danud suu-^^^^^^^^ eluneva vabakutselise ajakirjaniku M mis käsitleb
ja vahemaecB ^Ktsiooiiie meiie
rahvale tehtud ülekohtu selgitaBiiB" tele
mks ning t^lle
seks.
taastamk
3e
itsuse-: ^.ja
on
bi^anisatsioonis
^Eestk
osa teao mBdagi
ja natsi
Ikest ahnitsemise ja Märk Huber kirjutab: Nõuko-
Ifflgamise plaanidest, gude kodanikele meeldib töötada
Rahvaste -meenutada, kuidas; ühe diktaatori ühinenud .Rahy^ Organisätsioo-esin--
maailmariigi Söömise skeemi, vare- nj peakorteris -New Yorgis.
is kommunistlik impee- eiendused. KaupadeküUased ärid.
u- rium, mille pSirldesse suruti vägi° SDioneerimisevöinialused. Viiniati-mSda
enesest kujutavad enam miljooi dollariga aastas. Raamatu-kui
1200 Nõukogude Liidu, kogu eesmärgiks on aidata tõhu-
Nõukogude bloki ja Moskva sall kaasa ÜRO tööle raamatute ja
yientrnkide rahvusvahelist riigi- miiude materjalidega, mis maai)-
teenistujat, kes on ametis ÜRO maorgahisatšiooni . igajpaevases te-sekretariaadis.
gevuses tarvis läheb, kuid tegeli-i
riigid ja iiimetatud tegevus sundiski Ühend- Arkadi Shevshenko» kes kuni ära- kult yalitseb seal äärmine korra-i
N. Liidu koloniaal-KeskrEuroop^^ riigid lülitati ,,ise- riike niärtsikuul korraldust tege^ hüppamiseni 19^^^^ oli kõr- lagedus ja üks erruläinud, Euroo-süsteemist
Läänemere rannikul :seisvate*^ satelliitnikidena Moskva ma, et Nõukogu ametiisik ÜRO past pärinev raamatukoguametnik
l i n g on üritatud ka demons mõjusfääri. oma personali Ühinenud Rahvaste sekretariaadis, ütleb, et kuni poo ütleb:' ,^
ioonide kors^ldämist. /Osa^^^^^^^n led nendest leenist ujaist võivad te^ ,,Ida-Eurooplastest : teenistuj
aktsioonidest jä ettevõtetest on toB loo- 275-lt 170-le.: geleda spionaazhiga. Võtame näi- poleks kunagi tööle
munud: meie rahvusgrupi. üksiket- ^miseks \korraldati see teiste- Balti' See jätaks aga neile ikka veel teks ÜRO: raamatukogu New Yõr-; .juhul, kui nad tulnuks mõnelt •
tevõlttena, kuna osale on selja ta- riik^^ gis. teiselt maalf^
ha koonc^tud suuremad jõudusid' badusvõi^^^^ või Hiina esindustes. Tege- See raamatukogu on olnud I^lõukogude Liit on organiseerinud
kas teised Baiti n või suu-^ ühisettevõttena. Selline ühine niist on küll kiiduväärse sammuga, Nõukogude Liidu juhtimise all raamatukogu täiesti oma huvide
rimate algatuste: p u ^ l k õ i k a n n a veel lahendusi 1964. aastast peale. Tookord võt- kohaseltrHeitkenr, vaid pilk rub-tatud.
Ida-Sjuroopa rahvad; viimiseks kä vajalike rahasumma- probleemile. sid ühendriigid aumeeste kokku- riiki, mis kannab nimetust — „ag^
Kahtlemata; on neil üritusteL ja de. kokkupan^^ ning: .sundis ; - . leppe alusel oma hooleks ÜRO ressioon". Sinna on liigitatud vaid
algatustel olnud teatud mõju ja Kanada; p^^ Musta Lindi v^^^^^ v v ; ~ füüsilised operatsioonid üks maa — Lõuna-Aafrika Vaba-jfieed
on leidnud mõningates polii-'Päe^^
tilistes ringkondades jäyaUtsusliik-^^m
mete juures tähelepanu, kuid ül- Raekoja väljakule kogunud 2000-
tehes ja saavutatud pealist protesteerijate hulka ea saades
lesamev et ^ need nüd ajakirjandus oma tavalisel
ei ole i küllaldased ning meie loo- koinbel iignbreerida ning andis
tused on jäänud kantud ülikonnana siindmuse^
vkukagiie unustuste kapinurkaripr^^^^t^^ edasi. sellesse üritusesse^: KGB"^^önaa- S
.puma. ,Aastate; pikkused kogemu-^^^^^^M aga
sed on näidanud, et ajakirjandus, sel oli kahtl^^^ üks hõrgem USA diplomaat nime- puuduvad üldse toimikud territoo-oon
ei ole piflhen-ki,; kuid üldiselt ^^^õ^^^ riumide kohta, mille okupeeryaiks
«i^_^sj»f^ B...__^r . ürituste korralda- _ - ^
nagu näiteks hoonete korrasho Ei mingit märki selle kohta,
arvestada. ^ ja koristamistööd. Nõukogude Lii- et punaarm^e^^^ Afganistani.
Päeva korraldama- ^^iieyii^jta^i^^jjn^^ Ühi- Või vaadakem kategooriat |nimetu-
» suur pluss, nenud Rahvaste konverentsiteenin- sega „tsensuur". Siin nimetatakse
ei saa ^unustada ega kahe düsed, kaasaarvatud raamatukogu, ainult kahte riiki --Lõuna-A^
* pidu Ka- tõlkimised ja trükkimised. Näili- ka Vabariik ja Iisrael. Iisraeli
suhtumme selt süütu ÜRO raamaUikogu on pooU okupeeritud maade kategoo-danud:
meie; probleemidele Kunagi voferaiiuldavait ja täitis oma^uies- ^^^m^^r uruusie. Biurraiaa- pesaks"..Põhiliselt samale :järeldu- on Nõukogude Liit või Vietnam,
erilist ja vajalikku tähelepanu,: miK ande ~ tutvustader kanadäM^^^ ^mis Jutvustavad laiematele ,ele jõudis möödunud aastal ka .,Demokraatia" all on kolm-lle
tuiemusena
probieemideg!
mast
tee^h^lma.' Seife vtä^^^
»«o,eie teele t^,ek,jeig kirjutab ajakirjanik kontrollile New Yorgi raan^
oma selgi- Mark: Huber, jätkates: gii üle on Nõukogude Liidu. Ida-
Vastandina Nõukogude Liidu bloki ja Moskva klientmaade koja
yiijaiiKKumneic|iiium,inii- ünae — luivusiaoes itanaiaaiMeie .«..u^..».™ seie joudis möödunud aastal ka Demokraatia" all on kolni-lemusenaBalä
riigid oma ja teiste riikide seda üle- massidele _Moskva kommunisllik^^ kir- kümmend üheksa sissekannet,
jemidega >^junudlaie-koliut, mille ohvri^^ kuidas ..kommunismi- kategoorias sada-perepektimst
vaadeldes unus. maailmasaja kestel baIH jä keskv ÄgusBd.^oleme oma_ v raamatu- kümme Umbes samasugune va-hõlma,
^ellesr laihtiiries nit pmmrkinta rnhva«l :<^PÜ» nnov m«»pmB- voatluse untustc oreamseerintiseB : • . . . . • . . . . . r.
me efl
on-tehtud. Teise^
;e: ffiksee-
• * • » _ t
»itaao
tekkinud paratamatult vajadus tas ka
Baltikumi küsimuse senisest jõuli- eBanikele, et
semal kujul päevakorrale tõstma- vätele
seks niiig ineie
saatuse laiemate
;tutvustamiseks. • \^ .• :nemaa Komroüiift aHHa ja
, 23,. äugustiL suüfrt;: ülekohut,; mille
.Kanada linnades, samuti' te^^
kides ja linnades korräldatudl
aastal sõlmitud Hitleri-St^^^ et Jwh!
1> kokkuleppe — nn. Molotov-Malj- kuulutuste paigutamine Kanada ^®st
: bentrop päkti-meenutamlse aasta- .televisioöiiisaadetesse tõi meie
• päev/ ,mis -toDmus^^^^^^^^^^^
ms teis-
: Selgitada on yeel |alju^^^^^^^^^ üheskoos ot^
vabas maailmas on vähesed kuu- N J A , , ! . , , ! , , ^ uu.^\i • \ • . . ^ .' "i 1 ' l ac
Woi*r,rSi!i^u« iMoukoguüe teenistujate suhtes sustavad nad selle ule, kuidas
oli noor
Markus Hess, oSi üheks
sellelaadiliseks uueks
ü^iis apelleeris suuremate
hulkadele i ning mille
«J^^ims- ÜRO sekretariaadis; mingeid liiku- ÜRO informatsioon kogutakse, tal-r
navBiamisesr nin^suur' ^ r ^
L S m ^ ^ ^ k V v^""" ^ ' ^ W s j om andmete kohaselt; saa- matukogu korraldab ka maailman
i Nõukogude Liitu kastide viisi organisatsiooni informatsiooni-
. p a ^ h S ü ^ et see v ^ l u haruraamatukogudesse^^^
ntas vaiah iikdka«iaii«.^»r "^'^f^'"'' Mmud. Üks Noukogu- sada kakskümmend seitse, tohus-
. . . . . »..«»«mkr ^ ? v « ^ S S ^ " f ''^^ LuUu niinimetatud raamatuko- tades-seeläbi suurel määral Nõü-wahoni
keeldumine g«stem.sf. Selle_ yalgus^amisloo te- guhoidja saadeti kodumaale taga- kogude U^du Isinformatsiooni
šelgltamföeks ei loodetud Kanadas ru isegi seal, kus seda keegi ei õs
K. Ac
Ühendriigid panustavad ÜRO mis oleks neutraalseks informatsä-raamatukogysüstccmii
eelarvet- viie ooniallikaks. • • ^-r
•
Nr.
E
Kui vene jahilendurid kolm aastat
tagasi—- 1983. aasta 1. septembril
Kamtshatka poolsaare
kohal N. Liidu õhuruumis Korea
reisilennuki koos 269 reisijaga ja
meeskonnaliikmega alla tulistasid,
siis oli see tol korral suureks sen-satsioaniks.
Kogu maailm mõistis
lennuki allatulistamise hukka ning
venelased tunnistati üldiselt õhu-
TÖöyliteks ja metsikuteks kurjategijateks,
kes on valmis silma pilgutamata
sajad rahulikud reisijad
surmariiki saatina. Kreml asus kohe
nõukogude vastu esitatud süüdistusi
tagasi tõrjuma vastusüüdis-tustega,
tembeldades Korea reisilennuki
spionaazhilennukiks, müle
meeskonnale oli Ühendriikide CIA
poolt ülesandeks tehtud vene sõjaliste
seadmete ja radarite kohta
andmeid koguda^
Ja nagu see alati on juhtunud
kremli valede esitamisel •—• ka
seegi kord võtsid paljud kergeusklikud
Läänes spionaazhilennuki
versiooni omaks ning leidsid kuriteo
vabandamiseks ja venelaste
näo puhtaks pesemiseks sobiva ettekäände.
Nii ongi läänes viimase
kolme aasta jooksul Korea reisilennuki
allatulistamise kohta püsima
jäänud kaks versiooni — ühe
versiooni kohaselt arvestas Korea
lennuki meeskond oma marssruudi
valesti ning sattus eksikombel N.
Liidu õhuruumi, kus venelased
kaitseta reisilennuki oma seniste
tavade kohaselt vaatamata ligemale
300 inimohvrile alla tulistasid,
kiina teise versiooni kohaselt juhtis
meeskond lennuki sihilikult
Kamtshatka poolsaarel N. Liidn
territooriumi kohale, kogudes seal
CIA ülesandel luureandmeid.
Vahejuhtumi kohta on palju ridu
kirjutatud ning viimasel ajal on
asi hakanud vajuma unustuse hõlma.
Kuid siiski mitte täiesti —
äsja ilmus trükist ameerika ajakirjaniku
Seymour Hershi teos „The
Target is destroyed", mis käsitleb
pikaajalise uurimistöö ja andmete
kogumise viljana Korea reisilennuki
allatulistamise lugu ja katsub
valgust heita senitundmata asjaolu-oli
ga
oru
v^i
iluv
selt
lip
ilu
lik
leh
ruj
em
pu
V
s
E
0
P
d
V
is
ri
B
bi
•
J
n
g
k
s
d
l
Autor Hersh, kes külastas andmete
kogumisel ka N. Liitu, kus k
ta kohtas juhtivate kaitseministeeriumi
ja välisministeeriumi mees^ s
tega, üritab oma lõppotsuse tege- j
misel kiriku keset küla paiguta- s
mist. Ta jõuab otsusele, et Korea
reisilennuk sattus N. Liidu õhuruumi
inimliku eksituse tulemusena
lennuki kompuuteri program- |
mimisel ning meeskond ei olnud
seotud luureüleisannetega. Kuid r
Hersh üritab ka venelaste kuriteole
pehmemate toonide andmist,
mainides, et venelased ei tulistanud
teadlikult alla suurt reisilennukit,
vaid pidasid seda tegelikult
suureks Ühendriikide luurelennu- (
••kiks.:V '
On ilmne, et Hersh tahab oma
raamatuga mõlemaid pooli puhtaks
pesta ja katsub näidata, et
lennuki allatulistamine oli puhtakujuline
õnnetu juhus. Kuid kõiki
iakte kainelt kaaludes ei olnud
mõeldav, et ameeriklased oleksid
saatnud suure reisüennuki vene
territooriumi kohale luureülesan-deid
teostama. CIA käsutuses on
teist paremaid vahendeid selliste
operatsioonide teostamiseks. Venelaste
kahjuks kõnelevad asjaolud,
et nad pole kunagi suutnud kindlaks
teha, et Korea lennuki meeskond
tegeles spionaazhiülesannete-ga,
samuti on selge, et vene lendurid
tulistasid võõra lennuki alla ilma
et nad oleksid katsunud järele
uurida, millise lennukiga neil oli
tegemist. Ja lõpuks— Korea reisilennuk
polnud esimene reisilennuk;
mille punalendurid alla tulistasid.
Meil tarvitseb ainult meenu-soome
reisilennuki hävitamist
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 10, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-09-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860910 |
Description
| Title | 1986-09-10-02 |
| OCR text | Lk. 2 VABA E E ^ A N E kolmapäeval, 10. septembril 1986 - Wednesday, September 10, : O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Om. M3B 2M3 i PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOIMETAJA: Olaf' Kopvillem TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe tariifiga aastai $57.—. poolaastas! $32.—-ja veerandaastas $17.—, kiripostigalisaodub postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50. TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat:, aastas $77.—, poolaastas $42.-j- Ja veerandaastas $22,—. 1 klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — USA $111.—, $59.—, $31.—, mujal välismaal $136.—. $72.—, $38.—, Aadressi muudatus $1.— Üksiknumbri hind 70 c. KUULUTUSTE HINNAD: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—. KMMBiui^psi võetakse vasto nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homn;i. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni kolmap. homm. kella 10-ni. Väljaspool tmzegm Leida Marley 223-0080 ve eestlasi Toronto raekoja ees ootamas vihmasajus Musta Lindi Päeva i algust. Pildil vasakult Avo Kittask, Katrin Kütti/ Madli^^ Kivik, Anneli Andre-Barrett, Andres Raudsepp • ees Merike And-re- Fikkatüe^ aastate kestet OB^ meie batahtSIkuk ayie, vaodi kdDguti Ml- ^Mmm@%\Hmm ÜRO i§if®«>vSrgys idabloki riikide käes, ; vaib^dusvõitlusega tegelevad orga- ieks ka summasid, et televisoonis ««7110 t u < u iL»n» • n 0 iBBsatsioomd kasutanud mitmesügu-^^ 8^ ^^^^^ Ü kaalukas ajaleht ,9The Wall btreet Journal avaldas hiljuti kurjiii-seid võttdd wing kora^danud suu-^^^^^^^^ eluneva vabakutselise ajakirjaniku M mis käsitleb ja vahemaecB ^Ktsiooiiie meiie rahvale tehtud ülekohtu selgitaBiiB" tele mks ning t^lle seks. taastamk 3e itsuse-: ^.ja on bi^anisatsioonis ^Eestk osa teao mBdagi ja natsi Ikest ahnitsemise ja Märk Huber kirjutab: Nõuko- Ifflgamise plaanidest, gude kodanikele meeldib töötada Rahvaste -meenutada, kuidas; ühe diktaatori ühinenud .Rahy^ Organisätsioo-esin-- maailmariigi Söömise skeemi, vare- nj peakorteris -New Yorgis. is kommunistlik impee- eiendused. KaupadeküUased ärid. u- rium, mille pSirldesse suruti vägi° SDioneerimisevöinialused. Viiniati-mSda enesest kujutavad enam miljooi dollariga aastas. Raamatu-kui 1200 Nõukogude Liidu, kogu eesmärgiks on aidata tõhu- Nõukogude bloki ja Moskva sall kaasa ÜRO tööle raamatute ja yientrnkide rahvusvahelist riigi- miiude materjalidega, mis maai)- teenistujat, kes on ametis ÜRO maorgahisatšiooni . igajpaevases te-sekretariaadis. gevuses tarvis läheb, kuid tegeli-i riigid ja iiimetatud tegevus sundiski Ühend- Arkadi Shevshenko» kes kuni ära- kult yalitseb seal äärmine korra-i N. Liidu koloniaal-KeskrEuroop^^ riigid lülitati ,,ise- riike niärtsikuul korraldust tege^ hüppamiseni 19^^^^ oli kõr- lagedus ja üks erruläinud, Euroo-süsteemist Läänemere rannikul :seisvate*^ satelliitnikidena Moskva ma, et Nõukogu ametiisik ÜRO past pärinev raamatukoguametnik l i n g on üritatud ka demons mõjusfääri. oma personali Ühinenud Rahvaste sekretariaadis, ütleb, et kuni poo ütleb:' ,^ ioonide kors^ldämist. /Osa^^^^^^^n led nendest leenist ujaist võivad te^ ,,Ida-Eurooplastest : teenistuj aktsioonidest jä ettevõtetest on toB loo- 275-lt 170-le.: geleda spionaazhiga. Võtame näi- poleks kunagi tööle munud: meie rahvusgrupi. üksiket- ^miseks \korraldati see teiste- Balti' See jätaks aga neile ikka veel teks ÜRO: raamatukogu New Yõr-; .juhul, kui nad tulnuks mõnelt • tevõlttena, kuna osale on selja ta- riik^^ gis. teiselt maalf^ ha koonc^tud suuremad jõudusid' badusvõi^^^^ või Hiina esindustes. Tege- See raamatukogu on olnud I^lõukogude Liit on organiseerinud kas teised Baiti n või suu-^ ühisettevõttena. Selline ühine niist on küll kiiduväärse sammuga, Nõukogude Liidu juhtimise all raamatukogu täiesti oma huvide rimate algatuste: p u ^ l k õ i k a n n a veel lahendusi 1964. aastast peale. Tookord võt- kohaseltrHeitkenr, vaid pilk rub-tatud. Ida-Sjuroopa rahvad; viimiseks kä vajalike rahasumma- probleemile. sid ühendriigid aumeeste kokku- riiki, mis kannab nimetust — „ag^ Kahtlemata; on neil üritusteL ja de. kokkupan^^ ning: .sundis ; - . leppe alusel oma hooleks ÜRO ressioon". Sinna on liigitatud vaid algatustel olnud teatud mõju ja Kanada; p^^ Musta Lindi v^^^^^ v v ; ~ füüsilised operatsioonid üks maa — Lõuna-Aafrika Vaba-jfieed on leidnud mõningates polii-'Päe^^ tilistes ringkondades jäyaUtsusliik-^^m mete juures tähelepanu, kuid ül- Raekoja väljakule kogunud 2000- tehes ja saavutatud pealist protesteerijate hulka ea saades lesamev et ^ need nüd ajakirjandus oma tavalisel ei ole i küllaldased ning meie loo- koinbel iignbreerida ning andis tused on jäänud kantud ülikonnana siindmuse^ vkukagiie unustuste kapinurkaripr^^^^t^^ edasi. sellesse üritusesse^: KGB"^^önaa- S .puma. ,Aastate; pikkused kogemu-^^^^^^M aga sed on näidanud, et ajakirjandus, sel oli kahtl^^^ üks hõrgem USA diplomaat nime- puuduvad üldse toimikud territoo-oon ei ole piflhen-ki,; kuid üldiselt ^^^õ^^^ riumide kohta, mille okupeeryaiks «i^_^sj»f^ B...__^r . ürituste korralda- _ - ^ nagu näiteks hoonete korrasho Ei mingit märki selle kohta, arvestada. ^ ja koristamistööd. Nõukogude Lii- et punaarm^e^^^ Afganistani. Päeva korraldama- ^^iieyii^jta^i^^jjn^^ Ühi- Või vaadakem kategooriat |nimetu- » suur pluss, nenud Rahvaste konverentsiteenin- sega „tsensuur". Siin nimetatakse ei saa ^unustada ega kahe düsed, kaasaarvatud raamatukogu, ainult kahte riiki --Lõuna-A^ * pidu Ka- tõlkimised ja trükkimised. Näili- ka Vabariik ja Iisrael. Iisraeli suhtumme selt süütu ÜRO raamaUikogu on pooU okupeeritud maade kategoo-danud: meie; probleemidele Kunagi voferaiiuldavait ja täitis oma^uies- ^^^m^^r uruusie. Biurraiaa- pesaks"..Põhiliselt samale :järeldu- on Nõukogude Liit või Vietnam, erilist ja vajalikku tähelepanu,: miK ande ~ tutvustader kanadäM^^^ ^mis Jutvustavad laiematele ,ele jõudis möödunud aastal ka .,Demokraatia" all on kolm-lle tuiemusena probieemideg! mast tee^h^lma.' Seife vtä^^^ »«o,eie teele t^,ek,jeig kirjutab ajakirjanik kontrollile New Yorgi raan^ oma selgi- Mark: Huber, jätkates: gii üle on Nõukogude Liidu. Ida- Vastandina Nõukogude Liidu bloki ja Moskva klientmaade koja yiijaiiKKumneic|iiium,inii- ünae — luivusiaoes itanaiaaiMeie .«..u^..».™ seie joudis möödunud aastal ka Demokraatia" all on kolni-lemusenaBalä riigid oma ja teiste riikide seda üle- massidele _Moskva kommunisllik^^ kir- kümmend üheksa sissekannet, jemidega >^junudlaie-koliut, mille ohvri^^ kuidas ..kommunismi- kategoorias sada-perepektimst vaadeldes unus. maailmasaja kestel baIH jä keskv ÄgusBd.^oleme oma_ v raamatu- kümme Umbes samasugune va-hõlma, ^ellesr laihtiiries nit pmmrkinta rnhva«l :<^PÜ» nnov m«»pmB- voatluse untustc oreamseerintiseB : • . . . . • . . . . . r. me efl on-tehtud. Teise^ ;e: ffiksee- • * • » _ t »itaao tekkinud paratamatult vajadus tas ka Baltikumi küsimuse senisest jõuli- eBanikele, et semal kujul päevakorrale tõstma- vätele seks niiig ineie saatuse laiemate ;tutvustamiseks. • \^ .• :nemaa Komroüiift aHHa ja , 23,. äugustiL suüfrt;: ülekohut,; mille .Kanada linnades, samuti' te^^ kides ja linnades korräldatudl aastal sõlmitud Hitleri-St^^^ et Jwh! 1> kokkuleppe — nn. Molotov-Malj- kuulutuste paigutamine Kanada ^®st : bentrop päkti-meenutamlse aasta- .televisioöiiisaadetesse tõi meie • päev/ ,mis -toDmus^^^^^^^^^^^ ms teis- : Selgitada on yeel |alju^^^^^^^^^ üheskoos ot^ vabas maailmas on vähesed kuu- N J A , , ! . , , ! , , ^ uu.^\i • \ • . . ^ .' "i 1 ' l ac Woi*r,rSi!i^u« iMoukoguüe teenistujate suhtes sustavad nad selle ule, kuidas oli noor Markus Hess, oSi üheks sellelaadiliseks uueks ü^iis apelleeris suuremate hulkadele i ning mille «J^^ims- ÜRO sekretariaadis; mingeid liiku- ÜRO informatsioon kogutakse, tal-r navBiamisesr nin^suur' ^ r ^ L S m ^ ^ ^ k V v^""" ^ ' ^ W s j om andmete kohaselt; saa- matukogu korraldab ka maailman i Nõukogude Liitu kastide viisi organisatsiooni informatsiooni- . p a ^ h S ü ^ et see v ^ l u haruraamatukogudesse^^^ ntas vaiah iikdka«iaii«.^»r "^'^f^'"'' Mmud. Üks Noukogu- sada kakskümmend seitse, tohus- . . . . . »..«»«mkr ^ ? v « ^ S S ^ " f ''^^ LuUu niinimetatud raamatuko- tades-seeläbi suurel määral Nõü-wahoni keeldumine g«stem.sf. Selle_ yalgus^amisloo te- guhoidja saadeti kodumaale taga- kogude U^du Isinformatsiooni šelgltamföeks ei loodetud Kanadas ru isegi seal, kus seda keegi ei õs K. Ac Ühendriigid panustavad ÜRO mis oleks neutraalseks informatsä-raamatukogysüstccmii eelarvet- viie ooniallikaks. • • ^-r • Nr. E Kui vene jahilendurid kolm aastat tagasi—- 1983. aasta 1. septembril Kamtshatka poolsaare kohal N. Liidu õhuruumis Korea reisilennuki koos 269 reisijaga ja meeskonnaliikmega alla tulistasid, siis oli see tol korral suureks sen-satsioaniks. Kogu maailm mõistis lennuki allatulistamise hukka ning venelased tunnistati üldiselt õhu- TÖöyliteks ja metsikuteks kurjategijateks, kes on valmis silma pilgutamata sajad rahulikud reisijad surmariiki saatina. Kreml asus kohe nõukogude vastu esitatud süüdistusi tagasi tõrjuma vastusüüdis-tustega, tembeldades Korea reisilennuki spionaazhilennukiks, müle meeskonnale oli Ühendriikide CIA poolt ülesandeks tehtud vene sõjaliste seadmete ja radarite kohta andmeid koguda^ Ja nagu see alati on juhtunud kremli valede esitamisel •—• ka seegi kord võtsid paljud kergeusklikud Läänes spionaazhilennuki versiooni omaks ning leidsid kuriteo vabandamiseks ja venelaste näo puhtaks pesemiseks sobiva ettekäände. Nii ongi läänes viimase kolme aasta jooksul Korea reisilennuki allatulistamise kohta püsima jäänud kaks versiooni — ühe versiooni kohaselt arvestas Korea lennuki meeskond oma marssruudi valesti ning sattus eksikombel N. Liidu õhuruumi, kus venelased kaitseta reisilennuki oma seniste tavade kohaselt vaatamata ligemale 300 inimohvrile alla tulistasid, kiina teise versiooni kohaselt juhtis meeskond lennuki sihilikult Kamtshatka poolsaarel N. Liidn territooriumi kohale, kogudes seal CIA ülesandel luureandmeid. Vahejuhtumi kohta on palju ridu kirjutatud ning viimasel ajal on asi hakanud vajuma unustuse hõlma. Kuid siiski mitte täiesti — äsja ilmus trükist ameerika ajakirjaniku Seymour Hershi teos „The Target is destroyed", mis käsitleb pikaajalise uurimistöö ja andmete kogumise viljana Korea reisilennuki allatulistamise lugu ja katsub valgust heita senitundmata asjaolu-oli ga oru v^i iluv selt lip ilu lik leh ruj em pu V s E 0 P d V is ri B bi • J n g k s d l Autor Hersh, kes külastas andmete kogumisel ka N. Liitu, kus k ta kohtas juhtivate kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi mees^ s tega, üritab oma lõppotsuse tege- j misel kiriku keset küla paiguta- s mist. Ta jõuab otsusele, et Korea reisilennuk sattus N. Liidu õhuruumi inimliku eksituse tulemusena lennuki kompuuteri program- | mimisel ning meeskond ei olnud seotud luureüleisannetega. Kuid r Hersh üritab ka venelaste kuriteole pehmemate toonide andmist, mainides, et venelased ei tulistanud teadlikult alla suurt reisilennukit, vaid pidasid seda tegelikult suureks Ühendriikide luurelennu- ( ••kiks.:V ' On ilmne, et Hersh tahab oma raamatuga mõlemaid pooli puhtaks pesta ja katsub näidata, et lennuki allatulistamine oli puhtakujuline õnnetu juhus. Kuid kõiki iakte kainelt kaaludes ei olnud mõeldav, et ameeriklased oleksid saatnud suure reisüennuki vene territooriumi kohale luureülesan-deid teostama. CIA käsutuses on teist paremaid vahendeid selliste operatsioonide teostamiseks. Venelaste kahjuks kõnelevad asjaolud, et nad pole kunagi suutnud kindlaks teha, et Korea lennuki meeskond tegeles spionaazhiülesannete-ga, samuti on selge, et vene lendurid tulistasid võõra lennuki alla ilma et nad oleksid katsunud järele uurida, millise lennukiga neil oli tegemist. Ja lõpuks— Korea reisilennuk polnud esimene reisilennuk; mille punalendurid alla tulistasid. Meil tarvitseb ainult meenu-soome reisilennuki hävitamist |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-09-10-02
