Vaba eestlane , May 10, 1977

              ), 1977 Nr. 85
samma
Pühapäeval, 17. apriÜÜ peeti Kalevi SuusaMubi talvis©
' viimane kokkutulek Toronto Eesti>IajaÄoorterunmis. Klubil on 121
liiget, M e s t kohal oli 51.
Koosoleku avas Suusafclubi esi­mees
Peter Pajos, tervitades ko­halviibivat
ESS Kalev'i esimeest
Riki Rassi ja kõiki klubikaäslasi.
Ta tutvustas uutele liikmetele klu­bi
juhatust ja andis sõna edasi klu­bi
abiesimees Mark 01o'le, kes an­dis
aruande klubi 1976/77 tegevu­sest.
Klubi liikmeid on Muskoka
Loppetist osa võtnud juba 7 aastat.
W7. a. jaanuaris toimunud Loppe-til
oli neid registreeritud 52. 30
km sõitsid läbi 18 liiget ja 8 km 23
liiget. Poiste 16 ja alla klassis oli
klubi liikmetest ainuke voistlus-sõiitja
13-aastane Riki Tae, saavu­tades
14. koha ajaga AZM
3 km meeste matkasõidul tuli
e-^imeseks klubi liige Rein Vares,
ajaga 40.19 ja kolmandale Jcohale
Peet Vähi ajaga 41.17.
i Ka!ev'i Suusaklubi astus
Southern Ontario Division'5 liik­meks,
mille liikmekaardiga on
klubi liikmetel õigus osa võtta
Ontarios toimuvatest suisavõist-
. tastesft. '•
1977. a. Põhja-Ameerika Balti
Suusapäeva korraldamine lasus tä­navu
,J^alev'i" Suusaklubi õlga­del.
Korraldamisel aitas kaasa aga
ka Eesti Suusaklubi lüknieid. Mäe­suusatamisest
võittis osa 9 klubi
liiget, murdmaa suusatamisest 24
liiget. Majanduslikult lõppesid
võistlused kahjuga, peamiselt just
murdmaa osas, toa osavõtjate
arv oli seal allpool ootusi. Läti
päritoluga murinaa suusatajad
puudusid täielikult.
Loenguid kanadalastele Mmd-maa
suusaspordi kohta on talve
jooksul raämatukogucles peetud
neli korda.
Lektoriteks olid Peeter Pajos, R i ­ki
Rass ja Martin Jõgi. Sellega on
klubi annud oma panuse ka Kana­da
ühiskonnale.
Järgnevalt jagati välja klubiliik­mete
Balti Murdmaa ja klubi oma
Suusapäeva võistluste medalid.
Kohvi juues jälgiti huviga Lembit
Saare häid valguspHte viimasest
Muskoka Loj^tist ja Agu Kiili
liihifilme suusastülidest ning 1969.
a . j i f l r f a Soome murdmaa võist­lustest.
Suusaklubi esimees P. Pajos
tänas lõpuks kõiki isikuid, kes
aitasid kaasa nii Balti kut ka
oma klubi võistluste heaks kor­daminekuks,
eriti esile tiiues järgmisi isikuid:
Kuhiö Veskoja, Helmut Jaaguste,
Agu Kiili, Ilmar Sambla, Asko
Kütti, Lembit Saar, Raul OIo, Pea­ni
Tamm, Tiia Kütt ja
Tae.
Õus 400 kc| m@(ss iesHs
STOKHOLM - Pärast Jaan
Taltsi tekkis nagu tühemik eesti
tõstespordis, kus keegi järelekas-vust
temani ei küündinud. Nüüd
näib tema jälgedesse astuvat üle-rä^
eikaallane Toivo Kurg, Tartu
sportlane, kes 8. aprillil astus 400-
kilo-meeste Idubisse, s.o. ta saavu­tas
kahe tõstega 400 kilo.
ö Kink Vesterstein Diiluithisit.,
Minn., Paul Vestersteini poeg,
võttis osa 'niini-mootorratas.te või­dusõidu
maailmaMmeistriJvõist-lustest
nöljas klassis. Võistlused
toimusid Trabuco CanyoniSj Käli-fomias.
K. Vesterstein kvalifit-seerus
varem iiheiks pariamiks mi-ni^
mootorrataste võistlustel noor­tele
Wisconsiaiis ja Minnesotas.
Seekord võistles ta kolmed alai
Honda-XR-75 rattal ja ühel Su­zuki
RM-100 rattal.
VABA EESTLASE'' TALITUSES
ATUID
md
I
IB
Põikread: 4. Tainataoline mass,
7. Tagaotsas, 9. Naigfeuju „Kalevi-pojas'',
11. Kalapüügiriist, j 2.
Kartlikud, 13. Kleepuv ame, 14.
Asjad, 16. Sihnapaistev eesti k i l -
tuuritegelane 19. sajandil, 17. Roh­kem,
18. Kaalub palju, 20. Linn
Etioopias, 23. Pole ilus, 26. Aabra-mi
poeg, 29. Nihkumine, 30. Kõrge
ehitis, 31. Naisenimi, 32. Aadlitii­tel,
33. Järv ja kanal Soomes; 34.
Sagimine.
Kanada Eesti Rahvusteater, kes
tõi Torontos kahel õhtul lavale
suure menuga P. Abrahami opereti
„Havai l i l l " , viib seUe mai teisel
poolel külalisetendusena ka Amee­rika:
ühendriikidesse. Etendused
toimuvad Lakewoodis 21. maü ja
New Yorgis 22. mail (viimases
koolimaja aulas 57 St. ja 2 Ave.).
Lavastajaks on Lydia Vohu, or­kestrijuhiks.
P . P . Lüdig 'kuna
kaasosaliseks on ka Heinz Riivald
Lakewoodist.
Leedu -kii-jandusloolane Temas
Venclova, kes sai loa okupatsiooni­võimudelt
Leedust läände sõitmi­seks
5 aastaks, j a kes veebruaris
saabus New Yorki, siirdus siit Ka-liforniasse,
Berkeleysse, kus ta
asub õpetama kirjandust sealses
ülikoolis. Läände saabunul . jäid
Leedusse abikaasa ja lapsed. Ta oli
seal ka üheks Leedus loodud 5-1 iik-melise
komisjoni liikmeks, kes
kontrollisid Helsingi konverenf;^
deklaratsiooni täitmist N. Venes.
T. Venclova on avalikult kõnel­nud
Vene survest Leedus ja tera­valt
kritiseerinud sealset olukorda.'
Leedulased arvavad seepärast, et
tal on võimata 5 a. pärast tagasi
pöördumine okup. Leedusse.
T. Venclova on muuseas seleta­nud,
et Venes ja okup. Leedus on
teatud isikuil võimalik uurimistöö­de
ja teiste eriülesannete täitmisel
juurdepääs Läänes ilmuvaüe raa-niatuile
ja ajakirjandusele. See
sünnib valju kontrolli all.
Püstread: 1. Laeva osa, 2. Peal,
küljes, 3. Kajas, 4. Sõjaliie kaitse-ehitis,
5. Hinnaline ese, 6. Sadama­linn
Saksamaal, 8. Koht, 10. Tasase
pinnaga, 13. Natiüce, 14. Fordi auto
märk, 15. Renessansiajastu kuulus
kirjanik, 19. Eesti paremaid jalg­pallureid
minevikus, 21. Truu, 22.
Armastusjumal, 24. E i riku meest,
25. Kaunistame^ 27. Mõistuses, 28.
Ettejõudnud olekj 31. Eesruum.
RISTSÕNA NR, 929 LAHENDUS
Põikread: 1. Usk, 4. Kross, 7.;
LSD, 10. Kuub, 11. Kaua/12. Uus,
13. Sügis, 16.. Prs, 17. Stop, 18.
Mn, 19. Riaa, 20. Andid, 23. Kuu,
25. It, 26. üle, 27. See, 28. Bu, 29.
Tas, 31. Ennem, 33. Ems, 34. Mu­he,
35. Elda, 36. Pii, 37. Rohud, 40.
Aju, 42. Ants, 43. Isad, 44. Ses, 45.
Saare, 46. Idu.
Püstread: 1. ü k , 2. Suusatami­ne,
3. Kusta, 5. Rüü, 6. Sai, 7. La­pik,
8. Surnud majad, 9. pas, 13.
Spaleer, 14. God, 15. Sidemed, 19.
Rit, 2i. Nen, 22. Ise, 24. Uus, 30:
Suits, 32. Noh, 33. Edasi, 36^ Pas,
38. Oka, 39. Uur, 4L Udu.
® Prof. dr. Ilmar Tammele, kes
mõne aasta eest kutsuti Sydneyst
Austriasse Salzburgi ülikooli õi­gusfilosoofia
korraliseks professo­riks,
murdis jaanuari lõpul ühel
loengureisü Shveitsi St. Galleni
ülikooli oma parema kae küünar-luu.
Aprilli algul oli käsi ikka. veel
j lahas, kuna peenike luu on visa
paranema.
Bme Ivandi — PargS j
Kralte tammetõra — Näidendid Ja
ettekanded noortele
L. Wahtras — EJivaklass
HavlMtaimed, 250 retsepiU
Ena Nõu — Vasftavett
Aima Ahmatova — Marie Under Eeeteviem
]ä. MichelsoQ SlkautUkuI teel
H. Micbeisoo^Noorsootöö radades
H. Mlchdson — Eesti radadelt
Eduard Krants — LnmelUtlased Xluuletuskogu)
Eona Laaman — Mis meed sipelgad ^
(luuletuskogu)
Estonian Offici^I Gaid®
Paul Laan ~ Mõttelend — PUte ja peegeldoid
Herbert Salu ~ Utoopia ja jfutorolojogia
Karin Saarsen — Loliengrini lahkomine
oTrüno" a&slkssambr^
K. Inno Tarftffl University in Estonia
A. Kubja — kadannd kodud ^ mälestaseS
A. Kuhja-
E. Uustalu ja B. Moora — SooM®poisi(g]
45» lk. + S4 I t fotiMSid
Leho Lumiste — AlBmnse Andries
Une jutetus kirjanik Oskar
L. Lumist® ~ Atlandi aknsül ,
L. Lumiste Kfflad külas , '
A. Vomm Eistsõnaä E
A. Vomm — lüstsõnad II
A. Vcpun ~ Ristsõnad III
A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm — Minu hing (luuletuskogu)
E. Eerme — Snrnnd laevad
K. Eerme — Päevata päevad ja oota ööd H
S. Ekbaum-^Ajater (luuletuskogu)
Aaran^ Roos — Jamalaga, Ears ja Erziram
J . P i
T. Taibm — Need teod süüdistavad E
A. Käbin - Valm ja mnid
Urve Karuks — Kodakondwr (luuletuskogu)
2.50 35
m
3S
15
15
5.- ' m
3.50 S5
3.- 35
AW •35
9^ 35
3.- 15
15
40
25
4.S0 25
4^ 15
1.2S
40
3.- 25
m
14.- 35
6.65 40
2.10 40
5.30 40
2.50 ^
2^ 20
2.25 20
m 20
40
1.^ : .:15
4.- 40
4.- 30
4.- 30
8.80 40
5.- 40
m ~ 40
6.~ 2Ö
RAAMATUm LASIBLE:
Kalevipoeg—- Õppe- ja tööraamat lastele
õpeta mind lugema! — (õppe^ ja tööraamat
eelkiooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind logemsi II — õppe- ja tööraamat
eelkiooUealistele lastele värvitrükis)
Eesti keele Harjutustikl
2.50
3—
2.25
50
35
6.
laksime leti äärde, süngetest
bandido'dest mööda trügides, ja
helistasime kella.
„Härrad Upping j a Kork Kana­dast",
teadustas Eiiv, „kui tohib^
paluda."
Lakutud juustega valgekuueline
mees saatis meile silmanurgast
altkuknu pugu, aga ei liäinud
meist hooUvat.
„Un momentito", vastas ta. üks
momendikene. Ja siis lobises ta
oma kahe süngenäolise sõbraga
edasi, ilmselt oli tal jutt tähtsa
koha pealt pooleü jäänud. Sellist
asja ei saanud me ju kahele kau-gelt-
tulnud privaat-pülurüe meel­dida
lasta!
Nõjatusin letiääreie ja võtsin
poisil kuuenööbist kinni.
,,Oiga!'^ tüclesiii. See sõna ei
tähenda mifte sedasama^ mis meil
eesti keeles, ma ei tahtnud mitte,
et poiss järsku oigama haückab. E i ,
ma tahtsin, et ta mu juttu kuulaks.
„Tu, hijo de puta!" ütlesin ma
taJle, ja see on väga. ränk solvami­ne,
sest see tahendab hoorapoega
— sedasama mis inglise keeli „son-ofawhore*„
Sa hoorapoeg, veidi
kiirendust, kui tohib paluda, sest
härrad on kaugelt tuhiud, väsinud
ja näljased ~ ja veidi nagu Uge-
! Ja soovivad oma tube, sest
neü on siin reservatsioon, said
aru? Muy pronto!"
Ihnselt mu jutt mõjus, sest see
hoorapojaks nimetatu kargas
kraptsi taga jalule püsti, ütles:
„Perdoneme!" mis tähendab, et ta
palub vabandust^ ja tegi kohe ja
kiiresti mitu kerget kummardust.
Ja hakkas siis kribinal-^krabinal
kartoteegis meie reservatsiooni ot­sima,
kuna nüüd meie vastu leti-serva
nõjatusime ja süngetel seli^
del igaks juhuks sihna peal hoid­sime.
>
„Senor Upping? Senor Kork? Ah,
s i . . . por favor!" Ta oU leidnud
meie reservatsioonid ja lükkas
meile nüüd registratsioonikäardid
nina alla.
Täitsime need ära, kuna vask-nööbiline
ametnik pealt vaatas.
j^Siin, sõber", ütles Kiiv, nagu
Humphrey Bogart vanades gangs-terifihnides,
taskust Kanadamaa
'kumnedoliariliist võttes ja seda
pooleks rebides, „kui nieie eest
hästi hoolitsed, saad teise poole kui
minema hakkame." Ja ta ulatas
poole rebitud rahast Senor Puta'le.
See mõjus sellile kui süst adre­naliini
pehmesse kQhta. Ta kargas
meie ümber ringi, naerdes üle ter­ve
tõmmu näo ja jagas oma ban-didonäoiistele
sõpradele Jcäsklusi.
„Ruum number 418,"^ härrade
jaoks, pronto! Hoolitsege, et kõik
oleks korras! Söögisaal ja ujula on
kord^ allapool, Senores, samuti
baar, kui soovite.,. por favor,"
pon' favoorrrr!"
Poisid haarasid meie kohvrid ja
Jooksid nendega lähedase lifti juur­de.
Me järgnesime, lohakalt ja
non-chalantselt, cigarrod suunur­gas
ja kübarad kuklas. Ollakse ju
härrad luksushotellis, kas pole?
Sõitsime ühe majäkorra kõrgema­le
ja siis jalutasime poistele järgi,
mööda pikka galeriid. Vasakul
pool oU ainult reeling, millest üle
hüpates oleks jõutud kaktustega
palistatud hotelli tagaaeda. Pare­mal
pool oli ušterida. Poisid tegid
meile ukse number 418 lahkelt lah­ti
ja kandsid meie kohvrid sisse!
Keerasid õhu jahuta ja peale ja sul­gesid
klaasuksed, mis viisid välja
rodule. Ruum läks kohe mõnusalt
jahedaks. Süs näidati meile nurgas
asuvat jääkappi, miBe jaoks oli
eraldi võti, toavõtme külge kinni­tatud.
Kapp oli täis igasuguseid
jooke. Inglise ja hispaania keele
segus tehti meie selgeks, et här­rad
võivad end ise serveerida. Kui
lahkumise juures pudelid tühjad
on, lähevad need arvesse. Sest
praegu, mu härrad, on need kõik
täis.
Me arvasime, et see oli plaan
missugune, j a andsime kummalegi
kahebimneviie-sendise. Kui n^id,
altkulmu piiludes et oleks vist pi­danud
rohkem saama, aga siiski
kummardudes, jalga lasksid, • vaa-tasüne
me joogitagavarad üle.
Jah, siin oli tõepoolesit igat sorti
kraami — kolme sorti õlut, viit
sorti rummi, kesteab veel mitut
erisorti muud joomaaega — kõiki
tillukestes pudelites, aga suurte
pudelite hindadega.
Kanada rahasse ümber pandult
alid need hinnad tõesti jahmata­mapanevad.
Pudel õlut maksis 90
senti (Kanadas 40), väike \ pudel
Bacardi nmimi kuus. dollarit (Ka­nadas
kölm j a pool), shöti viskit
veel nimetaniata. Aga me olime
janused, seepärast me ei hoolinud.
Võtsime kumbki pudeli „AquiIa
Dorada" õlut, ja Küv tõmbas ka
ühe väikese mmmi laliti.
„Ega need pudelid linna peal ik­ka
nii palju maksa, see on hotelli-hind",
arvas ta ise, „toome pärast
linnast asemele. Kas need mehhik­lased
arvavad et kõik turistid on
pea peale kukkunud, ehehee?"
Nojah, nagu pärast välja tuli,
polnud meil seda tarviski teha, aga
sel ajal me sellest veel midagi, ei
teadnud, olime süütud nagu äsja­sündinud
lapsukesed. Seepärast
lasksime külmal joogu hea maits­ta
ja ma astusin rõdule* et kõrgelt
mäelt linna vaadata.
Nagu õhujahutusega ruumi ve-randa-
ukse lahti lükkasin, lõi väl­jast
hirmus saunaleitsak vastu. Ka
õhtu tulek ei paistnud siin maal
ilma jahendavat. Aga ilus pii küll.
Poolkaarse lahesopi ümber vilku­sid
tuled, lahel ankrus olevad lae­vad
olid tuledega tikitud, silmapii-r
i l vilkus tuletorn, ja mööda pikka
keerlevat rannapuiesteed liikusid
sajad valgustatud autod nagu tule-ussid.
Paistis, et Acapulco oli meie
jaoks terve oma ilutulestiku peale
keeranud. Kühri õllepudel rusikas
jahe hotelliruum seljataga laskis
kuumusegagi leppida. J a sealsa­mas,
mõni majakörd allapool, sä­deles
tsement-terrassü suur ja si­nine
ujumisbasseinv mille ümber
parajasti tuled süttisid ja kus mõ­ned
saledad senoritat näisid end
ujumisega amüseerivat.
„Kuv mü poiss", ütlesin mina,
„viska ujumispüksid jalga ja lä­heme
allkorrale ujuma." Äga Küv
ei paistnud asjast huvitatud. ta
villis klaasiservast Bacardit ja
torkis telefoni kallal.
,,Mine sina", vastas ta, „mul on
siin paar kõnet teha."
No hea küU, mõeldud tehtud.
Panin ujumispüksid jäiga, viskasin
Hispaniamaalt ostetud ^,serapeV
ümber õlgade ja lükkasin sandaa­lid
jalga, sest siin oli üks „grin-go",
kes oli Mehhikomaa asjade
jaoks ette vahnistatud, elles olnud
Hispaanias ja sealt vastavat va­rustust
kaasa toonud. :
Ujumisbassein, kuhu mind lift
kohale toimetas, oli mõned maja-korrad
allpool ja selle servas asus
igasuguste peenete jookidega täi­detud
baar. Võisid basseini karata,
paar korda edasi-tagasi ujuda ja
siis läbi vee baari äärde paterda-da,
kus ka veepoolsel küljel istmed
asusid, poolest saadik vee all. Nii
et kuuma päevaga võisid, ise kõi
hust saadik jahedas vees, endale
tequila-kokteile otse basseinis hea
last maitsta. Nü ma siis tegingi.
Vaevalt olin end baaripukile üles
seadnud kui keegi hõikas:
„Hei, Harv—- oled see tõesti
sina?" ;
Vaatasin ringi. Teisel pool sõõri­kujulist
baari istus iiks tuttava
näoga sell puki otsas ~ mu vana
sõber Ja töökaaslane, detektüv-osakonna
konstaabel Bill McGuinn.
„ S h h h t ! " ' ütlesin talle^ sõrme
põiki üle huulte asetades. Tahtsin,
et ta oma hääle vaiksemaks sum­mutaks.
Oli süs igal mehel ^tarvis
teada, &t Kanadamaa võmmid
olime? Siis läksin ümber baarikaa-re
ja istusin ta kõrvale, märgadest
ujumispükstest hoolimata.
„How ya doin'?" küsis McGuinn
üsna joobunud häälega, >,or buddy,
oF pai?" Et kuidas sul läheb, vana
sõber?
Ilmselt oli ta juba üsna tublisti
pudelipõhja vaadanud.
„Mida sina siis pühitsed?" uuri­sin
miija.
„Mur^d uputan, kas tead,
htkk", pomises McGuinn, ,,pidikus
on läbi, raha on otsas, pean koju
tagasi minema — buss viib mind
varsti lennuväljale, ja s e a l t . . ."
„Ja on kahju tagasi minna?"
„0n ja ei ole k a . . . see on üks
neetud maa, see siin, sõber...
pealtpoolt kõik läigib ja lipitseb,
aga altpoolt on mäda, just nü,
mäda, kas tead.. .Käisin paar
päeva tagasi linnaservas jaluta­mas,
nägin, kuidas sõdurid miaju
lammutasid — just nü, sõdurid.
mitte ehitustöölised! Maju, ah mis
majad need o l i d . . . okstest ja
plekkpurkidest onnid! inimesed k i ­hutati
välja ja onnid löödi buil-dooseritega
lamedaks... kes vas­tu
vingus, sai püssikabaga ham­mastesse,
jajah, just nagu nendes
vanades Metsiku Lääne fihnides
. . . Viva Zapata! Need tahmanäod
elavad nimelt valitsuse maa peal,
ja täitsa üma lubadeta, lihtsalt
lõid oma hütid üles ja jäidki sin­na,
ja kuna seda maad sel momen­dil
kellegü tarvis ei ohiud, ei tul­dud
neid tülitama... jäeti neid
rahule, hiMc! Aga pärast tuli tar­vis
sinna suurt turisti-hotelli ehlta^
ta, rikaste gringode tarvis nagu
meie, kes maale valuutat toovad -
siis öeldi, et välja, katsuge sandid
et ,süt minema saate." ,