Vaba eestlane , August 1, 1985

              National
Gen. Aeg
OTTAWA
L
i %1 L fi^MiS 9&AL 1SSirim¥M.
Nr. 58 (3171) XXXIV aastakäik Neljapäeval, 1. auguStü 1985 "-Thuisday, August 1,1985
•"•-"rTTTrTTryTW Mir>Ttr*T^'Trf?Hrwr'*^^*'-ii II • • iiriMii
Eesti ja teisfe Balti riikide lipyd lehtisid esM0'kord'$elt 4S m%^^
fooksul
HELSINGI is, mis aastakümneid m
nõukogude sõpmse sügaykübnutuses, äratas ootamatult suurt tähelepanu,
soomlased kogunesid tänavaile läitamsto. solidaarsest Balti Rahu- ja
„Me armastame neid inimesi vä-,
ga palju "ütles 65-aastäne Helsin­gi
õpetaja Kristina Järvinen. ,,Nad
on teretulnud: Soome. Me soovime
Eeile kõigile parimat. Nad peavad
jätkama lootmist."
Umbes 290 lätlast, leedulast ja
eestlast mitmelt poolt maailmast
marssisid, nõudes vabadust nende
kodumaadele, tuumarelvade välja
viimist Baltikumist
• j a Inimõiguste <S|esMrJ2idesit Mnnl
pidamist nagn on ettenähtud
Helskgn lõpuaktis aastast 1975.
Demonstreerijad pidasid mittefor­maalse
protestikogunemise umbes
bloki kaugusel N . Liidu saatkon­nast.
Nad hoiti sellest politsei poolt
eemal. Ka mõned soomlased ühi­nesid
demonstreeiijatega sadamast
kesklinnas oleva pargini, kuna tei^
sed ainult olid peallvaataiadv aplo­deerides
ja õnnitledes Ipsavõtjaid,
kes kandsid rahvarõivaid ja oma
rahvuslippe. See oli esimest korda
45-e aasta jooksul, et Soome valit­sus
andis loa baltlastele demon­stratsiooniks
ja nende lippude välja
toomiseks.
„The Toronto Sun" kaastööline,
kes viibis kolmepäevasel, sündmu­sel,
kohtus tänaval Natashaga, ve-js
ne emigrandiga, kes ütles, et tema
süda õn nende inimestega.
• ,»Ma mõtlen, ®,|;.i^s nad teevad ^
t)E hea. §ee on mulle uus. Ma
ei oh seda näinud ^mmiS^V!
üÜes ööklubi lauljatar, kes keel-
:. dus oma nime andmast;,
kartes et ta märkused võivad põh­justada
halba ta Siberis olevaile
vanemaile.
Helsingi demonstratsioonil oli
eriline tähendus, kuna see sattus
samale ajale Helsingi kokkuleppe
10. aastapäeva : kokkutuleku tähis­tamisega,
millest võtavad osa -35-6
riigi välismmistrid. Moskva ütleski,
et baltlaste protest oli sihitud Hel­singi
Euroopa Julgeoleku ja inim­õiguste
lõpuaktile allakirjutamise
10. aastapäeva tseremoonia sega­miseks,
kuna see toimus just välis-mmistrite
kogunemise eelõhtul.
Venelasest dissident Vladimir
Bukovski, kes veetis 12 aastat" N .
tiidu vanglais,' sunnitöö- ja karis-tusiaagreis
ütles:
„Me nõuaMe et teised paMile
aUaMrjutajad smnüksid N . MtiE
resnekteerima
,:?.^^iiinikstd,M. Liito-rešpekteeinma /
l^okkuleppega antud kohustusi. \
Vabadusristlemise eesmärk oli
saada kontakti kaasmaalastega ko­dumaadel,
mUline eesmärk Ic^v saa­vutati.
Igaüks oli sellest kodumaa­del
kuulnud Vabädusraadio kaudu.
Sealsed inimesed toetasid seda üri-^
tust. Nad tundsid, et välisbaltlased
hoolitsevad veel nende eest ja et
niende raske olukord saab kuulda­vaks
kogu maailmas. Viimast osa
on täitnud rohkearvuline meedia
omas mitmekülgsuses.
Presid'efit Recag»
optimistlik
WASHINGTON (AP) - USA pre­sident
Ronald Reagan ütles esime­ses
mtervjuus pärast operatsiooni,
et kuigi ta, nagu iga teine inimene,
on vastuvõtlik vähktõvele, ei lase
ta oma elu mõjutada sellega kaa­suva
mure läbi. Reagan ütles aja­kirjale
„Time^', et ta ei näe ^tte
vajadust, enamaks raviks, kuna
halvaloomulised kasvajad eemalda­ti
enne kui vähidõbi sai levida tema
kehha'/President ütles ka, et kui
ta tervislik olukord ei lase teda
oma tööd jätkata, annab ta oma
ülesanded iile abipresident George
Bush'üe.
RämmuV Jazzworks'i esitantsijaid.
Foto: Lembitu Ristsoo
H. Liidu 6li jo
teraseproduktsioon
langes
MOSKVA - N. l i i d u õU ja tera­se
produktsioon langes käesoleva
aasta esimesel poolel 1984. a. tase­melt
ja jäi maha valitsuse poolt
ettenähtud plaanist, kirjutas valit­suse
ajaleht ,Jzvestija". õli pro­duktsioon
langes 4 prots. 295-le mü-jomle
tonmle. N. Lüt on praeguse
vüsaastaku vümases aastas ja ette­nähtud
produktsioon on langenud
oodatust allapoole. Ajaleht ütles, et
N. Lüdu keemia, minferaalväetistej
puidu ja ehitusmateirjalide tööstu­sed
pole suutnud plaani täita, üks
kommentaator ütles, et uue tehno­loogia
nõukogude tööstussei viimi­ne
on olnud lüga aeglane.
Vägivald võitmas
pinda Lõuna-Aaf rikas
PARIIS (Reuter—AP) — Lõuna-
Aafrika piiskop Desmond Tutu väi­dete
kohaselt näivad noored neeg­rid
olevat veendunud," et ainus va-^
hend apartheidi hävitamiseks m
vägivald ja et nad peatselt hiUga-vad
Tiitu poolt propageeritud rahu­liku
ja patsifismile tugineva prob­leemide
lahenduse. Ma usun, et
paljud valged ei mõista, milline,
meeleolu on haaramas meie noori,"
ütles Tutu. ,,Nadv on yeendu^^ et
relvastatud ülestõus on aintis k^a-hend
süsteemi muutmiseks." Lõu-na-
Aafrikas on teatavasti ohmiä
kestvad rahutused, mis on nõudnud
palju inimohvreid. Vangistatute
arv on viimase kaheksa, päeva
jooksiil tõusnud üle tuhande.
tangem kilfyse
MSA ia Inglismaa jäid hääletamisest eemde kontroll Ontari© suunm
¥abadusristlemine onloonud kooštööVõrgy balti rahvaste vahel
raO^UROjrfgeofe^ Ontario provintsi pditsei(OPP) STOKHOm ^ Balti Raim-tee
Louna-Aafnka Vabariigile ja avaldas nleskutse ule- 3 1 ^ ^ kampaaniat maantee- 360 reisijaga Stokliolim esmaspäeval, 29. juum, š veendimud osavõtjaskoimaga.^^^^ to^^
Resohitšioon võeti vastu häälte raktid tuumaenergia alal ja 5) lõ- i L « - r ! ^ ? o o c f i ^ ^ ^^^^^ kestel oli mitu fesmakord-damasse, nagu algul oli plaanis. . . . -'Wis^el aastal sai hikksomie-Qg^^^^
bma pro- ^^^^^^^
^ _ I tagasi, pärast vahejuhtumeid L e ^
^ l i & m e l^^nQUfo^ - ^ ^ ^ ^ . Ta jäftas öeldes, et see sündmus ^ positiivset ülevaadet de- ^ pa«raMaey_aI«arfas
tanusestoaid^emaleUSA j ^ i l E ^ s - J ' " * J^te^^^l^ab et see^^ koosttwõrgu läti, leedu ^. Helsingis, mis P?;^,^^ij<>m J^^''^^
-Neisofl MMaannddeella ., l1^ e. ^^Ä ^ S linna tänavaile tlndeid "-"^ —
ResoiutsioM mõistab Irafckacan National Con^^^^^ % lüBusreeglite i ^
wartheidi nõuab ^üsÄra^^^^^^^^^^ -Euivsenini d i taväis, et kiiruse ^ vastupannliawmlne v5ib,saa- informatsioon Soomest w i b julgus- , . f ' " « " ^ " f ^ «"^
lõpetamist 36-es Louna-Aafril:a lin- _.,„^„:.^ ..!r.:/..l J™. iiiommSSr, Ä U , , » , ; , » 'da tokkuDunteniimsiš. tadk inimesi Baltikumis. N. Ludu süsteem
sõidii ajal jiUgisM laeva mitu
torpeedolaeva;
nas }ä keskuses.
Julgeoleku nõukogu
nud poliitilised vangid vabastada ülemmäära rikkumise puhul polit
kui nad loobuvad vägiväUasfc^ sei alandas tegelikku Mirustmõne^^^^^^^ ^ yiitiH,fe tea- y ^ÖU, V n-k -a u f^f"
kilomeetri võrra šüs nüüd reeist '^'^^'^^"^^f praegu pouitiiiste tea- Sündmuse tähtsust voib jarelda- tuste perioodi, need muudatused
Liidu reageerhni^est. lass: on m^^^ .,Järgmisel aasta-gi
sisemine olukord ei'kuulu seUe rahatrahvi
J lioukogudiskuteerhnisele jaüsas,^'
Resolutsioon :ohutah,^^^M^ tJRO et ükskõik mida nõukogu võiks dataSb^ Mdalalõmmdä tiindi^ nu nii maailma ajakirjanduses kui soome ametivohnud nikule.
süüdistas
ira dekreedi ahisd.
liikmesriigid rakendaksid sänkt- öelda vÕi teha, see d mõjuta tema suurem arv pdlitseuükke lüMust
sioone Lõuna-Aafrikä vasp viit yalits^
võimahist kasutades: 1) - ei tee vad parimaks kõigüe inimestele ütsei vahatahilikku aWstajat.^ mitmelt poolt maaümas, kaasaar-enäm
uusi investeeringuid ^^^^^I^ Lõunä-Aafrikäs, Apartheid on valit- vatüd paaridümmeiid Torontost,
Aäfrkas; 2) paneb seisma I^uiia-sem^^
Aafrika kuldmüntide importeerimi- valget pmiävad võimu ja eitavad
se; 3) lõpetaks garanteeritud: eks- :?4-le miljonile mustale hääletamise
portlaeimd; 4) lõpetaks uued^to Ja kodanikuõiguste ai^niist.
andsid korralduse laeva isoleeritud
• olid kolmepäevasel Tistlemisel root­si
laeval Baltic Star'\'alates de-^
_ monstratsiooniga : Kopenhaagenis,
demonsratsiopnidega ' Stokholmis, MÖödiinud teisipäeTal avati HelsiM>>
BOSTON < A P ) - P r a e g u i i e m ^ ^ ^ - . v r i L 4 -m x J I C «
Esindajatekoja spüker • Thomas ^ iseseisvust nende kodumaadele, aastapäeva juubeliKoiiyereiitSj iniMest votavad osa 35 mgi
0'NeiU siirdub peatselt ^ 1 ^ ^ ÄtudN. Liidu ygljg
gale Ja tema k ( A t . ^ i ^ -
muutu!) vakantses. Edward Ken- ^^|^"^arelväde vaba tsooni Bkltiku- Uudsuseks oli N . Liidu uue vä-ShevradnadzhelöU ettenähtud m
nedy 3U2ä. ütieb, et t a ei kavatse "^^f inimõiguste rikkumiste lõ-iisministri Eduard She^ardnadze meid eraviisilisi kohtumisi teiste
kandideerida vabanevale köh^ esinemine, kes 2. juulü Võttis N . maade välisministritega.^^
pigemini Jätkab Oma tööd vigast^ 1 • — • ;^ Liidus üle kauaaegse välisministri Esimesel päeval kõneles Sher-tud
ja võimetiite kod^iikkude abis- ji^^^^
tamis€l„SeeoU täiesti isikükot- ? ?!f vastuvõtul leiinuväljal, lisministri eeskujul kõiges kurjas
sus,-: üties 23-aastane; 1 ^ kus teda vastu võttis Soome valis- ySA'd.
kuigi ta arvas, et väljavaated või- J ^ ^ ^ minister Paavo Väyrynen, ütles ta, : ÜSA^
duks head: Ta m ^ et valitsused maailmas peavad te- aga loetles nimepidi neid N . Liio
isa senaator Edward Kennedy pole AmeerjQcast ja Eiiroopast olid lae- gema ühiseid katseid pinge vähen- du vanglais vaeylenod, ' ;
teda püüdnud m^utada-otsuse te- vai. Võibolla tähtsaiöi uudiste osa .damiseks ^ja internatsionaalse pö- kes sinna pandi'im
oli soome meedias, kuna soome te- liitü^^^^