0377a |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
fcta
I
VA
"
~_~m- _- - üjy-wKn-w
rimw" M mUHM '-r-~
gSWfirfMw3fiw-'-~S_~_~- r "— ' a'--w- — -
Lht a VABA EESTLANE iaupSevil 11 dets 1965 - Saturday Pee 11 1965
SÕDA USA JA HIINA VAHEL?
Kolm prominentset Isikut —
UNO peasekretär U Thant USA
senaator Mike Mansfield ja Ing-lise
välisminister Michael Stewart
— püüavad palavlikult otsida või-malusi
Vietnami sõja aeglustami-seks
enne kui see muutub suure-maks
ja ohtlikumaks Seni ei ole
ühelgi nendest rahumisjonäridest
esitada mingisugust eduraporti ja
kõik kolm muutuvad sõja pidur-damise
võimaluste suhtes üha
pessimistlikumaks
Praegu on põhjust karta et
Vietnami konflikt kujuneb otse
seks kokkupõrkeks USA ja Puna-Hiin- a
vahel Ühendriigid suuren-davad
oma panust Vietnamis ol-les
sinna rakendanud umbes 165
000 meest Otseseks eesmärgiks
on sealse sõjaväe suurendamine
300000-l-e mehele Lisaks sellele
on Vietnami piirkonnas tegevuses
tugevad USA õhu- - ja merejõud
Umbkaudsel arvestusel on üks
kolmandik USA praegusest la-hinguval-mist
sõjajõust rakenda-tu- d
Vietnamis Teine kolmandik
püsib Euroopas ja kolmas on re-servis
ühendriikide pinnal
Kommunistlikul poolel on Põh-ja-Vietna- m
hakanud saatma võit-lustesse
suuremaid regulaarväge-d- e
üksusi Suurimaks uudislikuks
teguriks on siin asjaolu et ka
Puna-IIiin- a valmistub oma üksus-te
saatmisele lahlngupiirkonda- -
desse ja on võimalik et juba
praegu on Põhja-Vietnami- s suu-remad
Puna-IIiin- a sõjaväeosad
Puna-IIiin- a on korduvalt ähvar-danud
sekkuda toitlustesse nii-pea
kui Põhja-Vietna- mi eksistents
satub hädaohtu USA on pidevalt
pommitanud Põhja-Vietna- mi ja
praegu on Washingtonis kaalumi-sel
nende rünnakute tugevdamise
küsimus Nüüd jääb loomulikult
Hiina otsustada kas sellised rün-nakud
ohustavad Põhja-Vietna- mi eksistentsi või mitte Paljud eks-perdid
peavad tõenäoliseks et
sellele otsusele on juba jõutud ja
vastus sellele väljakujundamisel
Kui see vastab tõele on ainult aja
küsimus millal Lõuna-Vietnami- s
USA üksuste vastu astuvad sõdu-rid
räägivad hiina keelt
KOREA EESKUJU
Kommunistlik Põhja-Kore- a on
jäänud läänemaailma külastajai-le
suletud piirkonnaks Sinna ei
lasta välisajakirjanikke ja vähe-sed
andmed sealse eluolu kohta
pärinevad peamiselt aasia äri-meestelt
kes sooritavad sinna
kaubareise Selliste andmete põh-jal
avaldas USA ajakiri News-week"
hiljuti pikema kirjutuse
kus märgitakse et Põhja-Korea- s
kehtivad samasugused kitsendu-sed
isikuvabaduste osas nagu mu-jalgi
kommunistlikus maailmas
kuid lisatakse et rahva elatistase
on seal võibolla kõrgemgi kui va-bas
Lõuna-Korea- s hoolimata as-jaolust
et viimane saab tõhusat
majanduslikku abi USAlt Majan-duslik
edu Põhja-Korea- s olevat
saavutatud peamiselt Chollima
liikumisega' Chollima on müto-loogiline
tiibadega hobune kr
katnud 533 miili päevas ja seda
legendi kasutavad punased nüüd
rahva t ilustamiseks suurematele
jõupingutustele
Kui Newsweek" sellise artikli- -
LUGEJA KIRJUTAB:
Keelelisi õgvendusi
EÜT vaidlusõhtu teemal „Eesti
akadeemilistel intiimorganisatsioo-nidel
ei ole tulevikku" oli igati si-sukas
julge ja elav Ja kiitmata
küllaltki ladus keele poolest Ta-hestahtm-ata
jäid siiski mällu mõ-ningad
keelelised ebatäpsused mil-lele
noorte oma teadmised tähele-panu
juhtida ei oska Seepärast
usun et sellekohane õgvendami-n- e
e väljenduste kohandamine
mõistetega aitaks edaspidi vältida
segadust ja teatud arusaamatusi
esinejate ja publiku vahel
õigupoolest on siin nn vaidlus-õhtu
nime all tegemist kahe eri-neva
esinemismooduse kokkusula-tamisega
Kuigi lähedases teine-teisega
on vahetegemine akadee-milisel
tasemel hädavajalik
Vaidluse debatt (debatt — ava-lik
vaidlus) nõuaks teema aseta-mist
väljakutsuva küsimusena „Kas
äkad intiimorganisatsioonidel puu
Johni koi hiinlased asuvad Põb-ja-Vletnam- ile
appi on huvitavaks
probleemiks kas USA otsustab
vastulöögiks pommitada Puna-IIiin- a
territooriumit või peab ta
seda ikka veel liiga riskantseks
Washingtonis ei ole selles suhtes
iõutud veel otsusele kuid selle
langetamine lähemas tulevikus
osutub tõenäoliselt paratamatuks
Tuumarelvade tarvituselevõtmine
otsesel võitlusrindel on täiesti
võimatu
Kas on sel kokkupõrkel mis
võib kujuneda uueks maailmasõ
jaks mingisugust alternatdvi?
U Thant tunnistab et tal ei ole
praegu mingit kontakti Vietnami
konflikti määravate asjaosaliste-ga
Senaator Mansfield ei ole oma
reisidel avastanud kuskil sood-said
tunnusmärke vaenuliste pool-te
lepitamise suhtes Välisminis-ter
Stewart lootis et ta leiab
Moskvas vähemalt sümpaatiat
oma puhtsüdamlikele katsetele
sõja pidurdamiseks Seda aga ei
juhtunud ja Stewartile jäi mulje
et N Liit näeks just meeleldi USA
ja Puna-IIiin- a sõjalist kokkupõr-get
Kagu-Aasia- s
See soov on ka kõigiti loogiline
sest miski ci teeniks soodsamalt
Kremli eesmärke Kui USA ja
Puna-IIiin- a kulutaksid vastastik-ku
oma energiat suures sõjas
saab sellest esmajoones kasu olla
N Liidule Moskva on nüüd täp
selt samasuguses olukorras nagu
London 1939 aastal kuna Inglis-maa
lootis tol ajal sõjale Saksa-maa
ja Venemaa vahel mis jät-nuks
Inglismaa kõrvaltvaatajaks
USA on kahel korral tõsiselt
kaalunud sõjalist operatsiooni
Hiina vastu Esmakordselt toimus
see siis kui kommunistide armeed
vallutasid Hiina Teist korda ker-kis
see küsimus esile Korea sõja
ajal Mõlemil juhul otsustati et
suureulatuslik sõjaline operatsi-oon
Aasias ei ole kooskõlas USA
vitaalsete huvidega See oli Tru-man-Eisenhow-eri
ajastu välispo-liitika
President Johnson seisab
nüüd valiku ees kas järgneda sel-lele
või teha uus pöörang Ühend-riikide
militaarses ajaloos
ga jõudis Louna-Koreass- e kus
see laialdaselt levib keeldus ko-halik
esindaja seda vastu võtmast
ja kirjutus tuli ajakirjast eemal
dada Põhjuseks oli Lõuna-Korea- s
kehtiv seadus mille alusel mää
ratakse kuni 7-aast-ane
vanglaka
ristus isikuile kes levitavad kom
munlsmi kiitvat või propageeri
vat kirjasõna
Siin võis kergesti tegemist olla
liialdusega sest tervikuna ei ol-nud
Newsweeki" artikkel sugugi
kommunismisõbralik Sellise sea-duse
omamisega ja sellest kinni-pidamisega
on aga Lõuna-Kore- a
kahtlemata eeskujuks paljudele
teistele riikidele vabas maailmas
kus kommunistlik propagandakir-jandu- s
võib takistamatult levida
hoolimata asjaolust et selline
vabadus- - saab vaid eksitavalt
mõjuda inimeste mõtlemisviisile
ja tolerants kommunismi suhtes
vaid halvata neid jõudusid milli-sed
on vahel tõelise vabaduse säi-litamise
eest
dub tulevik?" Ja sel korral läheks
iga vaidleja tulle ainult isikliku
veendumuse kohase ammunitsioo-nig- a
Debatt sõnasõda" lubab
ägedust rünnakul ja kaitsel kus
vaimumõõgad sähvivad" — sünd-suse
piires muidugi Poliitilisel
areenil toimuks tüüpiline näide
vaidlusest
Siinseile üliõpilastele juba kesk-koolist
tuntud mooduse rakendami-sel
saab vaidlusest" väitluse dis-puudi
harjutamine (väitma —
arvamist avaldama tõendama väit-lema
— korduvalt vaieldes väitma
dispuut — teaduslik vaidlus) Väit-lus
on eelmisest taltsam ja seega
sobivam meie iseloomule ja hella-le
enesetundele Teema asetatakse
sel puhul rahulikumalt nVäidetak-s- e
et " ja valitud väitele esi-tab
vastaspool vastuväiteid kusjuu-res
on juba päris loomulikult mõis-tetav
et väitlejad kaitsevad poolt
mitte isiklikke veendumisl See
moodus tugineb loogikale ja leid-likkusele
akadeemilise taseme saa-vutamise
otstarbel
Iiri liMBMBBl i Iniii ii __? ' ''wBI
:%__________________________&a_£'$_________________________________
'P________________________F~ %_______________________________
'-- &" a '3M_T_R_____-_______________-L_r____-- - P
$%'$+ '2 wl - l___H_E$_r &rtf JOjf r
jwTs„ J ii(jlÄ#-ÄJlP'- v 3_ K]jfi 3 - '"mŽ- - "4B_--
F
% ___l v %?'
ET v" -- v _„_Plbfc___j-VJ_________-_ ~t" ' # f
JL "' U JiJ ___i5£'_iP_______ $'TJ:& Y ?
___l_ ?&? x Äi w Vi____B r _ _ K__r Bk 4 v iiy £ ni__H_fe '#__zIK___E_GV iir _________BK__#a4rviv::w~ ________L ______________1 rm Jf __ - i__NC
_---- --_& ---_---- -----K
_____________________b__' 'i7 v? r _____H_k ' _________L s _____H_k________H ____________________H__aK_ $ V V
hr'? rW t ? r---
+' 2~ i m
Yarafalvine märkmik
kolmeküm-nendail
aaret
majanduslikult
tc „„:♦ nnMnti rwiTht südameatakk tõesti ei saa midagi ta
sundis teda siirduma Vana sõjamees on siiski nüüd Basi ja patriootlikum tegu
paranemisel ja tujus võib järeldada esitatud kroonijuveelid kommunis- -
USA PÖÖRAB PILGU EUROOPALE
Saksamaa probleem akuutselt esiplaanile
Kuigi Ühendriikide käed on helist majanduslikku koostööd
Vietnami sõja tõttu tihedalt seo-- l President Johnsonil ja tema nõu
Kagu-Aasi- as ei saa ta jätta andjatel tuleb esmajoones vastus
Euroopat unarusse — seda enam leida küsimusele- - kas Lääne-Sak-- et
Euroopa probleemid on viimaste samaale kui Euroopa tugevamale
kestel üha aktuusemalt esi- - tööstusriigile võimaldada kaasarää-plaanll- e
kerkinud Hirm N Liidu klmise õigust tuumarelvade kont-e- es
mis aitas Euroopa riike veel rollimise ja kasutamise küsimustes
aastad tagasi tihedalt kokku ' mida sakslased nõuavad?
kittida on hakanud järk-järgu- lt
haihtuma ning vastavalt sellele on
päevakorrale kerkinud omavaheli-sed
tUlid ja arusaamatused mida
aitavad süvendada teravaks muu-tunud
Saksamaa probleemid
Ühendriigid ei ole Euroopa prob-leemide
suhtes kunagi olnud üks-kõiksed
kuna Lääne-Euroo- pi oma
suure tööstuspotentslaaliga ja sada-de
miljonite elanikkudega
suurjõu millega paratamatult
peab arvestama
Sellele sakslaste nõudmisele on
kategooriliselt vastu Prantsus-maa
president de Gaulle ja
terve rida juhtivaid inglise polii-tikuid
kes pooldavad tihedama-te
sidemete sõlmimist kommu-nistidega
ja kardavad et Saksa-maale
suuremate õiguste andmi-ne
võib vihastada venelasi ja
rikub nendega kokkulepete sõl-mimise
võimalused
Ühtlasi kalkuleerivad selle mõtte
viisi esindajad et N Liidul on
Ajalugu on niidanud et ühend praegu palju tegemist oma sise-riimid
on kaks korda saatnud j miste probleemidega ja venelased
oma sõdurid Euroopa kontinen- - ei muutu enam agressiivseiks kui
dile sõtta et takistada selle piir- - neid ei ärritata Olukord võib aga
konna langemist USA-l- e vaenu- - tunduvalt muutuda kui läänerii-Ilkkud- e
reihiimlde gid annavad Saksamaale suuremaid
alla õigustusi mis annab põhjust vene- -
ning ka praegu on Lääne-Euroo- pa
' lastel arvata et Läane-Saksam- aa
piiril valvel 400000 ameeriklast et muutub liiga tugevaks
Euroopa riike kommunist-- 1 Antud olukorras leidub Was-lik- u
bloki võimalikkude kallale-- hingtonis poliitikuid kes on jõud-tungid- e
vastu I nud arvamisele et USA peab oma
Euroopa keskseks probleemiks poliitikat Euroopas muutma jättes
on craeeu küsimus millist rolli tülitsevad Eurooro nieid ise oma i v -- ~ „ r —„-- _ —
t
hakkab Saksamaa tulevikus mängi- - probleeme lahendama ning sõlmi-m- a
Euroopa riikide peres — kui ma tihedamad sidemed N Liiduga
suuri õigusi anda Saksamaale lihi- - ja Puna-Hiina- ga mis oleks USA
se tuumarelvastuse küsimuse la-- j seisukohast kasulikum kui praegu-hendamis- el milliseid samme tu- - ne Euroopa riikide toetusele bas-le- ks astuda Saksamaa taasühenda- -' poliitika
miseks ja kas võimaldada Saksa- - On selge et president Johnson
leemidega on terve targu esilekerkinud prob-rid-a teisi küsimusi mis puuduta-Jeemidel- e Sellega on seletata
eestlasist kuu-tav- as esinemiszhanris oluline
lduiskmusäsäiroitolnetud aineala keskuste- - IsiEklsiiktautu veendukmauisgeel etteheitesotri
Niisiis peaks haritud eeliseks nrivt
ma väitlusõhtu sellest
mi keele seisukohalt kõike veal tea rõõmnW
uicuUd'
kahe Peek
Käesolev
aastail läks Ole Euroopa
lavade prantsuse ko-möödia
„Tovarish Peategelas-teks
oli vene emlgrantidest vürs-tipaa- r
nii lähedal tsaaritroonile
nende valduses oli tohutult kal-lihinnalisi
kroonijuveele Nad näl-gisid
õilsalt alandusid teenija-tööksk- i
kuid ei puudutanud ju-veele
mis olid õigupoolest Ema-kese
omad Kommunis-tid
tahtsid muidugi seda
neilt saada Venemaal oli
kitsas käes vajati
hädasti Kui vürstipaar
juveele heaga ei loovutanud
neid sellega et muidu on
sovjetid sunnitud Bakuu õlialli- -
kaid inglastele rentima 4a te
teate ise" ütles kommunist
emigrandist patrioodile „mis juh-tub
kui inglased millelegi käpa
peale panevad Seda ei saa neilt
keegi enam ilal tagasi Kes teab
mis võib juhtuda on rohkem
et teie pool võidab ja
kui õliallikad on siis ikka veel
venelaste käes ole te midagi
kaotanud" Vürstipaar leidis et
kommunistil oli õigus inglas- -
FUpnhnurrit tabas äsia telt keegi
rnis haiglasse anda
parimas nagu pildüt tsaari
kerkib
tud
kuude
mõned
moodus-tab
meelevalla
kaitsta
seeruv
saada täpset ülevaadet Euroopas
vaiiucvasi uiuKurrasi csmajounes
saabub Washingtoni Inglismaa pea
minister Wilson kellele
kohe Lääne-Saksam- aa kantsler
Erhard
Umbes samal ajal sõidab USA
asepresident Humphrey Pariisi
kus kohtab president Gaul- -
Ie'iga sealt edasi Moskva
et pidada nõu Liidu juhtivate
riigimeestega
tw
snl
vene
—flUif
res
see
kinuvid
õppida"
olla
mj
rahusalt
ienae nõupidamiste järele tu- - sed" üha mõõdrand leb presidendil teha kriitiline ebamäärasuse muda
ja valida kahe võimaluse vahel —j nähe
kas sõlmida kokkulepe N nüri nanw
ja Saksamaa välja tuuma- - raisatakse vainweV relvade poliitika üle Nood
vastu mis toimuvad
maa soovidele munistlikus kirjanduses
uitu mis aga hai-- ei rohkem kultuuri
riks poliitikute
nende võimalus- - savipoti muster ole kod
Tööera- - mti knmmiinistiiferi
konna ministrid kalduvad üldiselt sest
arvama venelastega tuleks pakkuda meü neiu
miaa mingisugune kokkulepe vfiiiknnide
poolda-- mi„g ka eestipän- - lääneriikide liidu tugevdamist t4 n midari
Lääne-Saksama-ale
hääleõlgu- - remat kui see mida siinmail
anamist tuumarelvade poliitika tatakse ajalehesõnumite
uie televisioonis
Prantsusmaa eeskavade vaheajal nci anaa saksamaale
mingisugust võimalust tuuma
relvade küsimuses kaasa rääki-miseks
ning pooldab Saksamaa
mahasurumist ja tagaplaanil
hoidmist
Lääne-Saksam- aa praegused ju- hid veendunud USA peab
oma sõjajõududega Euroo
ning organiseerima NATO
maale tulevases Euroopas juhti- - ei saa nii kaugeleulatuvaid otsuseid rgid ühiseks kaitserindeks Kuid
osa Seoses Saksamaa prob- - teha kergel käel ninc oeab tasa ia'samal ajal nõuavad sakslasi onni
esile kerkinud lähenema
ka
le võrdseid õigusi teiste
tuumarelvade küsimuses kaasi
vad NATO tulevikku Lääne-Eu- - vad Euroopa riigimeeste Mmlseks pidades seda alavästa
roopa nõukogude bloki vahekor-- ' külaskäigud Washingtoni mille ivaks et neid koheldakse teise jar
di Laane-Euroo- pa riikide va- -' raamides Johnson tahab inimestena kuigi annavad
lääneriikide kaitserindes- -
CA tllllHAMI __ asendaks Väidetakse et sisuline vahe olemas: koroona J™T IT" V "USe KU1 telsed Eu
seotbivalt sesttõlke Otsustvaõtuibd oont-- nmidõtetseks vapneuasmepisrienktssiipkasv(amtuisllpeõhi-a- l-- 'leemide ShSdÄ i-TV-
™" sus ainult järgneda dispuudile An- - tu osa põhjendusi oli sihitud) ül --
I pVdäSX tud juhul jääb aga otsus ka õpilasseltsides vastavalt neab o „1™ ft ning küsimuse
lõppedes lahtiseks Väitlemise duaalsus Järelikult on tavalt JS9 eesmärk on mõtlemise stimulee- - võimalik kasutada ainult sõna tLto 0rS?itfi T rimine ml'te otsuste langetamine ganisatsioon" - pikk ja kohma- - S? id?nte '?ohnsonile
Selgitavalt ja veelgi pehmenda- - kas aga kahjuks EuÄtT f varnalt kõlaks vastav sissejuhatus: pärased ühistu" JubaW süski i?
Mõttevahetuse mis aga teisi eri organisaUioonlliikP S "
kahandaks oot♦usD:in„evus"t "kmil:a:tü:U: isrurthrm"™l : :::__u" u sce™ois-ieoua- e " "ra#hunemisueileesKeeratud
g " wwuus wy icum
on arul!ie lajalle
— sõbralik on
ulatuses kohaselt
EÜT ettevõte kand- - inimesele e
nime — teostusvor- - leegiumiks teadlikkus et '
ja ta ei la ' ♦
— - -- - - __vv
asjatud
on
sajandi
menukas
et
hir-mutati
—
võimalust
ei
—
I
ta de
N
otsus'
lülitada
km
ja sellega
tis
venelasi
valitsevad
vaa
de Gaulle'1
ää- -
Ka
?nm
ja
mee--
oletada Johnson taot- leb mingisuguse kuldse ____ leidmist katsudes sõlmida vaen- -l "siega lepingut tuumarelvade
leviku keelustamiseks
samal sakslastele
Teine keeleline komistus sama võimed kannavad tMdiü! Z Mi":™" mamSI ""
ohtu raames puudutab Üldistamist lisandamist Selles mõttes tohiks) rHHuil üSlmustes
iälrmevseulstesht arjtuinmguitsueds:t või eslnemis-- keUekleügslimitnuendudakaalandavana Kui kaunlJ u St l '" bheb ega andmine
esineb ainult ühte eesü üliõpilas-- - keelelise ?B !- - HS j"elfndmist
organisaUioonl vormi mis nõuküsimise tol LI £ °1 5 ?s htada
kõiki InÜimorganlsatsioone antud Õhtut kuulota tii-- _____ Klndel see
teema kohaselt Unustades kõik molu noolest vastan i'?" ü"ürT?s V anla
ja mõttetud kemplemised õhtu õnnestunud m7 "::: "slc'e s?iU_sea võimalusi kus
organisatsioonitüiibi vahel Silva
Venemaa
kätte
valuutat
järgneb
ning
Võlb
kuld
ajal
sattuda
kontrolli alla
tuu- -
täi
Udele toetada
majandust KodW!9
maa
Säärane natri„:_ "
lal teatrinnMiu
lugu muiduri
inglastelt thtfat
saadud kaasaartV
SUallikadjaetkuliTj
inglise nljTJ
karu kes hoj nii Luroooale lmiTlr'
""uti saja--n- au
1'atriotism võib võtu pentsikuid kujusid Me
pKeuaial vseeveniiimujauksnutemuldmiateagsauddd bt_i laia natuuriga küdkond v!l
vab teenivat al vll
hõlma maailma voimaliSI
ulatuses - nefrtir
üle sõdade kuni Muw
kunsti ja kirjanduse! vL
õhinat jälgides tekkih
kas tehakse lihtsalt teatrit ju
se tõesti väea häHmi
arvatakse pniM
muvat?
Väikerahvaste liikmeid
alati oht et nad
vastest pisut maha vi
vabad vaimud nsV
ajavooludele järele lonkima ora poliitilistes ja kultuuriüritust!
lanapaeval on moodne
la Kommunismi vastu ei Uni
sumpatiseeridamõisti
üksteist tundma m
jällegi konsemtib
so kainelt kaalutleja tasakubl
kas ettenägelik ja mõistlik Ro sistents see viiekümnendate
lööksõna on täiesti
ära Elukogemused on niiduni
et võimatu on kömiS
majandusliku vaimse ki
vinguga ja nüüd otsitakse Mä
rale teisi lahendusi uute
ga
provintslikud „Tabamtd-- l
aga sõtkuvad
dekaadi
Uks on meie ajalehte
Liiduga la alakirla MifHl
Nõukogude
otsustavast käsitlemisele pateetüistJ
itogusi voi tuna Laäne-Saksa- -'
tugevdada jah
laaneniKiae ni
Inglise kui aafrika neegri rahvatants™
Meil ei
te valikul lahkarvamlsed midw I
' vahetada neil ei ole meik
et sõi- - midagi ega ole
ku- - --mnliin 1
na kutselised diplomaadid ja
- i ni
e
se kõrvil
oisustamisel pUtidena raadios ja
juhti- -' Kõik puha
ei vana reklaam
on et
jääma
passe
i vat
riikidega
eelolevad i ja
ning president nad
ühisesse
halva on '
" loogiliselt
luse ül indiv- -
uif
'
ühing {
korras:"
nvM r iwies
Knim— uucicgemjne et
an- nab min
uute NATO
ei
korporatsioon nõu Va" f
tupidi tal
"2Ä Sak! ei
„ ' se'g€: on et
— — salcs- - -- "7:
marelvad võiks nendp
I liku
i'ilttx:i
T0!-
-l
on
et on
impeerium
na
Pftlmicl
on i
fik
eesti
Aasia
kL
a
sunrtKtM
jäirai
täiesii
enam
tohib
tate
elada ja
relnfc
Meie
et
katsetused
vääri
nuigas
miH-r- i
kodumaal
ning
vait- -
di
viiaa
va
VABA EESTLAM
TOIMKTUS JA TALITIS
avatud esmaspäevast ree
denl kell 9--4
Telefonid: toimetus 364-152- 1
talitus 364-767- 5
fjoosO"
söjaP
Toimetajad kodus väljas
pool tööaega
Karl Arro 766-205- 7
Ilmar Külvet 466-461- 6
Heino 766-510-7
Talitus väljaspool tö
aega:
Helmi Liirandi 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll ühel veerul
kuulutuskülgcde
tekstis
esiküljel
Korterikuulutlised
Side
00 VM?
tafffl°e
l 1
taü ba6r
t s!lTc
L
Jõe
bitanüskoi
eseu
Stisiswni--
pu5limei
jaaavune
tugipunkt
11-6-
0
J175
J200
alam
määr J100 Kirikute orgaai
satsioonlde ja Isikute teada
anded 100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
L Vaba Eestlase talitus:
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Stn
Toronto Ont
Riho Põua
59 Glenslde Ave
Toronto Ont
Tel HO 3-87-
86
Abistab
ajatele V
$30- 0-
iOlev
' väärtus- -
v
J
t
3
2
8
teatan
55ÜITJUO"
uniuüK a
nisgkt
Ö 5- 3-
laupäev:
r on w~
liügüaua
Uoseid ese
jõulu
lii vai
iukaarte
koroona
' parimaks
naid on k
bistanüsk
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba Eestlane, December 11, 1965 |
| Language | et |
| Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
| Date | 1965-12-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | VabaeD8000092 |
Description
| Title | 0377a |
| OCR text | fcta I VA " ~_~m- _- - üjy-wKn-w rimw" M mUHM '-r-~ gSWfirfMw3fiw-'-~S_~_~- r "— ' a'--w- — - Lht a VABA EESTLANE iaupSevil 11 dets 1965 - Saturday Pee 11 1965 SÕDA USA JA HIINA VAHEL? Kolm prominentset Isikut — UNO peasekretär U Thant USA senaator Mike Mansfield ja Ing-lise välisminister Michael Stewart — püüavad palavlikult otsida või-malusi Vietnami sõja aeglustami-seks enne kui see muutub suure-maks ja ohtlikumaks Seni ei ole ühelgi nendest rahumisjonäridest esitada mingisugust eduraporti ja kõik kolm muutuvad sõja pidur-damise võimaluste suhtes üha pessimistlikumaks Praegu on põhjust karta et Vietnami konflikt kujuneb otse seks kokkupõrkeks USA ja Puna-Hiin- a vahel Ühendriigid suuren-davad oma panust Vietnamis ol-les sinna rakendanud umbes 165 000 meest Otseseks eesmärgiks on sealse sõjaväe suurendamine 300000-l-e mehele Lisaks sellele on Vietnami piirkonnas tegevuses tugevad USA õhu- - ja merejõud Umbkaudsel arvestusel on üks kolmandik USA praegusest la-hinguval-mist sõjajõust rakenda-tu- d Vietnamis Teine kolmandik püsib Euroopas ja kolmas on re-servis ühendriikide pinnal Kommunistlikul poolel on Põh-ja-Vietna- m hakanud saatma võit-lustesse suuremaid regulaarväge-d- e üksusi Suurimaks uudislikuks teguriks on siin asjaolu et ka Puna-IIiin- a valmistub oma üksus-te saatmisele lahlngupiirkonda- - desse ja on võimalik et juba praegu on Põhja-Vietnami- s suu-remad Puna-IIiin- a sõjaväeosad Puna-IIiin- a on korduvalt ähvar-danud sekkuda toitlustesse nii-pea kui Põhja-Vietna- mi eksistents satub hädaohtu USA on pidevalt pommitanud Põhja-Vietna- mi ja praegu on Washingtonis kaalumi-sel nende rünnakute tugevdamise küsimus Nüüd jääb loomulikult Hiina otsustada kas sellised rün-nakud ohustavad Põhja-Vietna- mi eksistentsi või mitte Paljud eks-perdid peavad tõenäoliseks et sellele otsusele on juba jõutud ja vastus sellele väljakujundamisel Kui see vastab tõele on ainult aja küsimus millal Lõuna-Vietnami- s USA üksuste vastu astuvad sõdu-rid räägivad hiina keelt KOREA EESKUJU Kommunistlik Põhja-Kore- a on jäänud läänemaailma külastajai-le suletud piirkonnaks Sinna ei lasta välisajakirjanikke ja vähe-sed andmed sealse eluolu kohta pärinevad peamiselt aasia äri-meestelt kes sooritavad sinna kaubareise Selliste andmete põh-jal avaldas USA ajakiri News-week" hiljuti pikema kirjutuse kus märgitakse et Põhja-Korea- s kehtivad samasugused kitsendu-sed isikuvabaduste osas nagu mu-jalgi kommunistlikus maailmas kuid lisatakse et rahva elatistase on seal võibolla kõrgemgi kui va-bas Lõuna-Korea- s hoolimata as-jaolust et viimane saab tõhusat majanduslikku abi USAlt Majan-duslik edu Põhja-Korea- s olevat saavutatud peamiselt Chollima liikumisega' Chollima on müto-loogiline tiibadega hobune kr katnud 533 miili päevas ja seda legendi kasutavad punased nüüd rahva t ilustamiseks suurematele jõupingutustele Kui Newsweek" sellise artikli- - LUGEJA KIRJUTAB: Keelelisi õgvendusi EÜT vaidlusõhtu teemal „Eesti akadeemilistel intiimorganisatsioo-nidel ei ole tulevikku" oli igati si-sukas julge ja elav Ja kiitmata küllaltki ladus keele poolest Ta-hestahtm-ata jäid siiski mällu mõ-ningad keelelised ebatäpsused mil-lele noorte oma teadmised tähele-panu juhtida ei oska Seepärast usun et sellekohane õgvendami-n- e e väljenduste kohandamine mõistetega aitaks edaspidi vältida segadust ja teatud arusaamatusi esinejate ja publiku vahel õigupoolest on siin nn vaidlus-õhtu nime all tegemist kahe eri-neva esinemismooduse kokkusula-tamisega Kuigi lähedases teine-teisega on vahetegemine akadee-milisel tasemel hädavajalik Vaidluse debatt (debatt — ava-lik vaidlus) nõuaks teema aseta-mist väljakutsuva küsimusena „Kas äkad intiimorganisatsioonidel puu Johni koi hiinlased asuvad Põb-ja-Vletnam- ile appi on huvitavaks probleemiks kas USA otsustab vastulöögiks pommitada Puna-IIiin- a territooriumit või peab ta seda ikka veel liiga riskantseks Washingtonis ei ole selles suhtes iõutud veel otsusele kuid selle langetamine lähemas tulevikus osutub tõenäoliselt paratamatuks Tuumarelvade tarvituselevõtmine otsesel võitlusrindel on täiesti võimatu Kas on sel kokkupõrkel mis võib kujuneda uueks maailmasõ jaks mingisugust alternatdvi? U Thant tunnistab et tal ei ole praegu mingit kontakti Vietnami konflikti määravate asjaosaliste-ga Senaator Mansfield ei ole oma reisidel avastanud kuskil sood-said tunnusmärke vaenuliste pool-te lepitamise suhtes Välisminis-ter Stewart lootis et ta leiab Moskvas vähemalt sümpaatiat oma puhtsüdamlikele katsetele sõja pidurdamiseks Seda aga ei juhtunud ja Stewartile jäi mulje et N Liit näeks just meeleldi USA ja Puna-IIiin- a sõjalist kokkupõr-get Kagu-Aasia- s See soov on ka kõigiti loogiline sest miski ci teeniks soodsamalt Kremli eesmärke Kui USA ja Puna-IIiin- a kulutaksid vastastik-ku oma energiat suures sõjas saab sellest esmajoones kasu olla N Liidule Moskva on nüüd täp selt samasuguses olukorras nagu London 1939 aastal kuna Inglis-maa lootis tol ajal sõjale Saksa-maa ja Venemaa vahel mis jät-nuks Inglismaa kõrvaltvaatajaks USA on kahel korral tõsiselt kaalunud sõjalist operatsiooni Hiina vastu Esmakordselt toimus see siis kui kommunistide armeed vallutasid Hiina Teist korda ker-kis see küsimus esile Korea sõja ajal Mõlemil juhul otsustati et suureulatuslik sõjaline operatsi-oon Aasias ei ole kooskõlas USA vitaalsete huvidega See oli Tru-man-Eisenhow-eri ajastu välispo-liitika President Johnson seisab nüüd valiku ees kas järgneda sel-lele või teha uus pöörang Ühend-riikide militaarses ajaloos ga jõudis Louna-Koreass- e kus see laialdaselt levib keeldus ko-halik esindaja seda vastu võtmast ja kirjutus tuli ajakirjast eemal dada Põhjuseks oli Lõuna-Korea- s kehtiv seadus mille alusel mää ratakse kuni 7-aast-ane vanglaka ristus isikuile kes levitavad kom munlsmi kiitvat või propageeri vat kirjasõna Siin võis kergesti tegemist olla liialdusega sest tervikuna ei ol-nud Newsweeki" artikkel sugugi kommunismisõbralik Sellise sea-duse omamisega ja sellest kinni-pidamisega on aga Lõuna-Kore- a kahtlemata eeskujuks paljudele teistele riikidele vabas maailmas kus kommunistlik propagandakir-jandu- s võib takistamatult levida hoolimata asjaolust et selline vabadus- - saab vaid eksitavalt mõjuda inimeste mõtlemisviisile ja tolerants kommunismi suhtes vaid halvata neid jõudusid milli-sed on vahel tõelise vabaduse säi-litamise eest dub tulevik?" Ja sel korral läheks iga vaidleja tulle ainult isikliku veendumuse kohase ammunitsioo-nig- a Debatt sõnasõda" lubab ägedust rünnakul ja kaitsel kus vaimumõõgad sähvivad" — sünd-suse piires muidugi Poliitilisel areenil toimuks tüüpiline näide vaidlusest Siinseile üliõpilastele juba kesk-koolist tuntud mooduse rakendami-sel saab vaidlusest" väitluse dis-puudi harjutamine (väitma — arvamist avaldama tõendama väit-lema — korduvalt vaieldes väitma dispuut — teaduslik vaidlus) Väit-lus on eelmisest taltsam ja seega sobivam meie iseloomule ja hella-le enesetundele Teema asetatakse sel puhul rahulikumalt nVäidetak-s- e et " ja valitud väitele esi-tab vastaspool vastuväiteid kusjuu-res on juba päris loomulikult mõis-tetav et väitlejad kaitsevad poolt mitte isiklikke veendumisl See moodus tugineb loogikale ja leid-likkusele akadeemilise taseme saa-vutamise otstarbel Iiri liMBMBBl i Iniii ii __? ' ''wBI :%__________________________&a_£'$_________________________________ 'P________________________F~ %_______________________________ '-- &" a '3M_T_R_____-_______________-L_r____-- - P $%'$+ '2 wl - l___H_E$_r &rtf JOjf r jwTs„ J ii(jlÄ#-ÄJlP'- v 3_ K]jfi 3 - '"mŽ- - "4B_-- F % ___l v %?' ET v" -- v _„_Plbfc___j-VJ_________-_ ~t" ' # f JL "' U JiJ ___i5£'_iP_______ $'TJ:& Y ? ___l_ ?&? x Äi w Vi____B r _ _ K__r Bk 4 v iiy £ ni__H_fe '#__zIK___E_GV iir _________BK__#a4rviv::w~ ________L ______________1 rm Jf __ - i__NC _---- --_& ---_---- -----K _____________________b__' 'i7 v? r _____H_k ' _________L s _____H_k________H ____________________H__aK_ $ V V hr'? rW t ? r--- +' 2~ i m Yarafalvine märkmik kolmeküm-nendail aaret majanduslikult tc „„:♦ nnMnti rwiTht südameatakk tõesti ei saa midagi ta sundis teda siirduma Vana sõjamees on siiski nüüd Basi ja patriootlikum tegu paranemisel ja tujus võib järeldada esitatud kroonijuveelid kommunis- - USA PÖÖRAB PILGU EUROOPALE Saksamaa probleem akuutselt esiplaanile Kuigi Ühendriikide käed on helist majanduslikku koostööd Vietnami sõja tõttu tihedalt seo-- l President Johnsonil ja tema nõu Kagu-Aasi- as ei saa ta jätta andjatel tuleb esmajoones vastus Euroopat unarusse — seda enam leida küsimusele- - kas Lääne-Sak-- et Euroopa probleemid on viimaste samaale kui Euroopa tugevamale kestel üha aktuusemalt esi- - tööstusriigile võimaldada kaasarää-plaanll- e kerkinud Hirm N Liidu klmise õigust tuumarelvade kont-e- es mis aitas Euroopa riike veel rollimise ja kasutamise küsimustes aastad tagasi tihedalt kokku ' mida sakslased nõuavad? kittida on hakanud järk-järgu- lt haihtuma ning vastavalt sellele on päevakorrale kerkinud omavaheli-sed tUlid ja arusaamatused mida aitavad süvendada teravaks muu-tunud Saksamaa probleemid Ühendriigid ei ole Euroopa prob-leemide suhtes kunagi olnud üks-kõiksed kuna Lääne-Euroo- pi oma suure tööstuspotentslaaliga ja sada-de miljonite elanikkudega suurjõu millega paratamatult peab arvestama Sellele sakslaste nõudmisele on kategooriliselt vastu Prantsus-maa president de Gaulle ja terve rida juhtivaid inglise polii-tikuid kes pooldavad tihedama-te sidemete sõlmimist kommu-nistidega ja kardavad et Saksa-maale suuremate õiguste andmi-ne võib vihastada venelasi ja rikub nendega kokkulepete sõl-mimise võimalused Ühtlasi kalkuleerivad selle mõtte viisi esindajad et N Liidul on Ajalugu on niidanud et ühend praegu palju tegemist oma sise-riimid on kaks korda saatnud j miste probleemidega ja venelased oma sõdurid Euroopa kontinen- - ei muutu enam agressiivseiks kui dile sõtta et takistada selle piir- - neid ei ärritata Olukord võib aga konna langemist USA-l- e vaenu- - tunduvalt muutuda kui läänerii-Ilkkud- e reihiimlde gid annavad Saksamaale suuremaid alla õigustusi mis annab põhjust vene- - ning ka praegu on Lääne-Euroo- pa ' lastel arvata et Läane-Saksam- aa piiril valvel 400000 ameeriklast et muutub liiga tugevaks Euroopa riike kommunist-- 1 Antud olukorras leidub Was-lik- u bloki võimalikkude kallale-- hingtonis poliitikuid kes on jõud-tungid- e vastu I nud arvamisele et USA peab oma Euroopa keskseks probleemiks poliitikat Euroopas muutma jättes on craeeu küsimus millist rolli tülitsevad Eurooro nieid ise oma i v -- ~ „ r —„-- _ — t hakkab Saksamaa tulevikus mängi- - probleeme lahendama ning sõlmi-m- a Euroopa riikide peres — kui ma tihedamad sidemed N Liiduga suuri õigusi anda Saksamaale lihi- - ja Puna-Hiina- ga mis oleks USA se tuumarelvastuse küsimuse la-- j seisukohast kasulikum kui praegu-hendamis- el milliseid samme tu- - ne Euroopa riikide toetusele bas-le- ks astuda Saksamaa taasühenda- -' poliitika miseks ja kas võimaldada Saksa- - On selge et president Johnson leemidega on terve targu esilekerkinud prob-rid-a teisi küsimusi mis puuduta-Jeemidel- e Sellega on seletata eestlasist kuu-tav- as esinemiszhanris oluline lduiskmusäsäiroitolnetud aineala keskuste- - IsiEklsiiktautu veendukmauisgeel etteheitesotri Niisiis peaks haritud eeliseks nrivt ma väitlusõhtu sellest mi keele seisukohalt kõike veal tea rõõmnW uicuUd' kahe Peek Käesolev aastail läks Ole Euroopa lavade prantsuse ko-möödia „Tovarish Peategelas-teks oli vene emlgrantidest vürs-tipaa- r nii lähedal tsaaritroonile nende valduses oli tohutult kal-lihinnalisi kroonijuveele Nad näl-gisid õilsalt alandusid teenija-tööksk- i kuid ei puudutanud ju-veele mis olid õigupoolest Ema-kese omad Kommunis-tid tahtsid muidugi seda neilt saada Venemaal oli kitsas käes vajati hädasti Kui vürstipaar juveele heaga ei loovutanud neid sellega et muidu on sovjetid sunnitud Bakuu õlialli- - kaid inglastele rentima 4a te teate ise" ütles kommunist emigrandist patrioodile „mis juh-tub kui inglased millelegi käpa peale panevad Seda ei saa neilt keegi enam ilal tagasi Kes teab mis võib juhtuda on rohkem et teie pool võidab ja kui õliallikad on siis ikka veel venelaste käes ole te midagi kaotanud" Vürstipaar leidis et kommunistil oli õigus inglas- - FUpnhnurrit tabas äsia telt keegi rnis haiglasse anda parimas nagu pildüt tsaari kerkib tud kuude mõned moodus-tab meelevalla kaitsta seeruv saada täpset ülevaadet Euroopas vaiiucvasi uiuKurrasi csmajounes saabub Washingtoni Inglismaa pea minister Wilson kellele kohe Lääne-Saksam- aa kantsler Erhard Umbes samal ajal sõidab USA asepresident Humphrey Pariisi kus kohtab president Gaul- - Ie'iga sealt edasi Moskva et pidada nõu Liidu juhtivate riigimeestega tw snl vene —flUif res see kinuvid õppida" olla mj rahusalt ienae nõupidamiste järele tu- - sed" üha mõõdrand leb presidendil teha kriitiline ebamäärasuse muda ja valida kahe võimaluse vahel —j nähe kas sõlmida kokkulepe N nüri nanw ja Saksamaa välja tuuma- - raisatakse vainweV relvade poliitika üle Nood vastu mis toimuvad maa soovidele munistlikus kirjanduses uitu mis aga hai-- ei rohkem kultuuri riks poliitikute nende võimalus- - savipoti muster ole kod Tööera- - mti knmmiinistiiferi konna ministrid kalduvad üldiselt sest arvama venelastega tuleks pakkuda meü neiu miaa mingisugune kokkulepe vfiiiknnide poolda-- mi„g ka eestipän- - lääneriikide liidu tugevdamist t4 n midari Lääne-Saksama-ale hääleõlgu- - remat kui see mida siinmail anamist tuumarelvade poliitika tatakse ajalehesõnumite uie televisioonis Prantsusmaa eeskavade vaheajal nci anaa saksamaale mingisugust võimalust tuuma relvade küsimuses kaasa rääki-miseks ning pooldab Saksamaa mahasurumist ja tagaplaanil hoidmist Lääne-Saksam- aa praegused ju- hid veendunud USA peab oma sõjajõududega Euroo ning organiseerima NATO maale tulevases Euroopas juhti- - ei saa nii kaugeleulatuvaid otsuseid rgid ühiseks kaitserindeks Kuid osa Seoses Saksamaa prob- - teha kergel käel ninc oeab tasa ia'samal ajal nõuavad sakslasi onni esile kerkinud lähenema ka le võrdseid õigusi teiste tuumarelvade küsimuses kaasi vad NATO tulevikku Lääne-Eu- - vad Euroopa riigimeeste Mmlseks pidades seda alavästa roopa nõukogude bloki vahekor-- ' külaskäigud Washingtoni mille ivaks et neid koheldakse teise jar di Laane-Euroo- pa riikide va- -' raamides Johnson tahab inimestena kuigi annavad lääneriikide kaitserindes- - CA tllllHAMI __ asendaks Väidetakse et sisuline vahe olemas: koroona J™T IT" V "USe KU1 telsed Eu seotbivalt sesttõlke Otsustvaõtuibd oont-- nmidõtetseks vapneuasmepisrienktssiipkasv(amtuisllpeõhi-a- l-- 'leemide ShSdÄ i-TV- ™" sus ainult järgneda dispuudile An- - tu osa põhjendusi oli sihitud) ül -- I pVdäSX tud juhul jääb aga otsus ka õpilasseltsides vastavalt neab o „1™ ft ning küsimuse lõppedes lahtiseks Väitlemise duaalsus Järelikult on tavalt JS9 eesmärk on mõtlemise stimulee- - võimalik kasutada ainult sõna tLto 0rS?itfi T rimine ml'te otsuste langetamine ganisatsioon" - pikk ja kohma- - S? id?nte '?ohnsonile Selgitavalt ja veelgi pehmenda- - kas aga kahjuks EuÄtT f varnalt kõlaks vastav sissejuhatus: pärased ühistu" JubaW süski i? Mõttevahetuse mis aga teisi eri organisaUioonlliikP S " kahandaks oot♦usD:in„evus"t "kmil:a:tü:U: isrurthrm"™l : :::__u" u sce™ois-ieoua- e " "ra#hunemisueileesKeeratud g " wwuus wy icum on arul!ie lajalle — sõbralik on ulatuses kohaselt EÜT ettevõte kand- - inimesele e nime — teostusvor- - leegiumiks teadlikkus et ' ja ta ei la ' ♦ — - -- - - __vv asjatud on sajandi menukas et hir-mutati — võimalust ei — I ta de N otsus' lülitada km ja sellega tis venelasi valitsevad vaa de Gaulle'1 ää- - Ka ?nm ja mee-- oletada Johnson taot- leb mingisuguse kuldse ____ leidmist katsudes sõlmida vaen- -l "siega lepingut tuumarelvade leviku keelustamiseks samal sakslastele Teine keeleline komistus sama võimed kannavad tMdiü! Z Mi":™" mamSI "" ohtu raames puudutab Üldistamist lisandamist Selles mõttes tohiks) rHHuil üSlmustes iälrmevseulstesht arjtuinmguitsueds:t või eslnemis-- keUekleügslimitnuendudakaalandavana Kui kaunlJ u St l '" bheb ega andmine esineb ainult ühte eesü üliõpilas-- - keelelise ?B !- - HS j"elfndmist organisaUioonl vormi mis nõuküsimise tol LI £ °1 5 ?s htada kõiki InÜimorganlsatsioone antud Õhtut kuulota tii-- _____ Klndel see teema kohaselt Unustades kõik molu noolest vastan i'?" ü"ürT?s V anla ja mõttetud kemplemised õhtu õnnestunud m7 "::: "slc'e s?iU_sea võimalusi kus organisatsioonitüiibi vahel Silva Venemaa kätte valuutat järgneb ning Võlb kuld ajal sattuda kontrolli alla tuu- - täi Udele toetada majandust KodW!9 maa Säärane natri„:_ " lal teatrinnMiu lugu muiduri inglastelt thtfat saadud kaasaartV SUallikadjaetkuliTj inglise nljTJ karu kes hoj nii Luroooale lmiTlr' ""uti saja--n- au 1'atriotism võib võtu pentsikuid kujusid Me pKeuaial vseeveniiimujauksnutemuldmiateagsauddd bt_i laia natuuriga küdkond v!l vab teenivat al vll hõlma maailma voimaliSI ulatuses - nefrtir üle sõdade kuni Muw kunsti ja kirjanduse! vL õhinat jälgides tekkih kas tehakse lihtsalt teatrit ju se tõesti väea häHmi arvatakse pniM muvat? Väikerahvaste liikmeid alati oht et nad vastest pisut maha vi vabad vaimud nsV ajavooludele järele lonkima ora poliitilistes ja kultuuriüritust! lanapaeval on moodne la Kommunismi vastu ei Uni sumpatiseeridamõisti üksteist tundma m jällegi konsemtib so kainelt kaalutleja tasakubl kas ettenägelik ja mõistlik Ro sistents see viiekümnendate lööksõna on täiesti ära Elukogemused on niiduni et võimatu on kömiS majandusliku vaimse ki vinguga ja nüüd otsitakse Mä rale teisi lahendusi uute ga provintslikud „Tabamtd-- l aga sõtkuvad dekaadi Uks on meie ajalehte Liiduga la alakirla MifHl Nõukogude otsustavast käsitlemisele pateetüistJ itogusi voi tuna Laäne-Saksa- -' tugevdada jah laaneniKiae ni Inglise kui aafrika neegri rahvatants™ Meil ei te valikul lahkarvamlsed midw I ' vahetada neil ei ole meik et sõi- - midagi ega ole ku- - --mnliin 1 na kutselised diplomaadid ja - i ni e se kõrvil oisustamisel pUtidena raadios ja juhti- -' Kõik puha ei vana reklaam on et jääma passe i vat riikidega eelolevad i ja ning president nad ühisesse halva on ' " loogiliselt luse ül indiv- - uif ' ühing { korras:" nvM r iwies Knim— uucicgemjne et an- nab min uute NATO ei korporatsioon nõu Va" f tupidi tal "2Ä Sak! ei „ ' se'g€: on et — — salcs- - -- "7: marelvad võiks nendp I liku i'ilttx:i T0!- -l on et on impeerium na Pftlmicl on i fik eesti Aasia kL a sunrtKtM jäirai täiesii enam tohib tate elada ja relnfc Meie et katsetused vääri nuigas miH-r- i kodumaal ning vait- - di viiaa va VABA EESTLAM TOIMKTUS JA TALITIS avatud esmaspäevast ree denl kell 9--4 Telefonid: toimetus 364-152- 1 talitus 364-767- 5 fjoosO" söjaP Toimetajad kodus väljas pool tööaega Karl Arro 766-205- 7 Ilmar Külvet 466-461- 6 Heino 766-510-7 Talitus väljaspool tö aega: Helmi Liirandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu Kuulutuste hinnad: Uks toll ühel veerul kuulutuskülgcde tekstis esiküljel Korterikuulutlised Side 00 VM? tafffl°e l 1 taü ba6r t s!lTc L Jõe bitanüskoi eseu Stisiswni-- pu5limei jaaavune tugipunkt 11-6- 0 J175 J200 alam määr J100 Kirikute orgaai satsioonlde ja Isikute teada anded 100 tollilt KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: L Vaba Eestlase talitus: 135 Tecumseth St Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Stn Toronto Ont Riho Põua 59 Glenslde Ave Toronto Ont Tel HO 3-87- 86 Abistab ajatele V $30- 0- iOlev ' väärtus- - v J t 3 2 8 teatan 55ÜITJUO" uniuüK a nisgkt Ö 5- 3- laupäev: r on w~ liügüaua Uoseid ese jõulu lii vai iukaarte koroona ' parimaks naid on k bistanüsk |
Tags
Comments
Post a Comment for 0377a
