Vaba Eestlane, December 11, 1965

              immüžfi r t
1 jr l'?J
HwV V V JTt™n- 4trt--i a wm m j rutu fffriüMi' m VABA £e8TLÄNE HiW m KVTM MNNS "
r V i' Tf ' ?4S
MlvI
ii i raM Mtftata UiMrafi KtMnpiflrgl g ffftrpity
UupaevaL IL detsembril 1965 — Saturday Dec 11 1965
I
'
I 'li
U
si--J
KIREV MAAILM
BERN — Shveitsl valitsus on
astunud energlLsl samme inflat-siooni
vastu võitlemiseks Selleks
on otsustatud piirata väliskapitali
sissevoolu ja sellega spekuleerimist
Shveitsis Samuti on seitsmeliik-meline
valitsus keelustanud Igasu-guse
ehitustegevuse mis ei ole tun-givalt
vajalik kuni 15 märtsini
LONDON — Inglismaal tegutsev
Strateegilise Uurimise Instituut
avaldab oma aastakokkuvõtted ar-vamust
et Puna-IIiin- a võib praegu
Ontario
metsadeministeeriumi
Whlfefkh
produkt-sioonile
paviljonidesse
Inglise
Inglise
JUTTU
Rikkus ja tööpuudus käsikäes
Ameerika pakkuda töövõimalusi kõigile soovijaile
Automatiseerimise järelmõjudele leita lahendust Vanemate
probleemid
depressioonidest ja paanikaperioodidest viimase ei
mingit lahendust tööpuudusele Suure majanduskriisi ajal
veerand kõigist tõötahtellstest ameeriklastest Kolmekümnendate
ebanormaalselt kõrge protsenti Harbor
mõneks soodus kestis viivuks ka pärast Maailmasõja
lõppu sõjaproduktsioonile jäänud igasugustest tarbe-kaupadest
kaotas tööpuu-duse
töötute
Käesoleval aastal
ehitada esimest allveelaeva ydes umbes protsenti töö- -
millelt on vöimauic vaijaumsiaaa väest tegevuseta — olukorra
rakette väikene on peamiselt
BONN — Lääne-Saksam- aa liidu- - tingitud majanduslikust ekspan-kantsle- r
Ludvig Erhard ka- - sioonist seoses sõjaga
heks nädalaks edasi külaskäi- - Üldiselt aga tuleb nentida et
gu president Johnsonile et lähen-- ' Ameerika tööturg ei suuda või-dad- a
akuutseid töötülisid Lääne-- maldada rakendust igale
Saksamaa metallitöölised kaasa seda soovib Tööpuuduse
arvatud autotöölised nõuavad rd- - probleem ei pool ühesu-mel- t
9-protse-ndilist
palgatõusu ja guselt terav sest see pole Jaota-samu- ti
pressivad kõrgemaid palka- - tud võrdselt riigi läbi
sld 1 raudteelast la costl- - rahvastiku
töölist
PORT ARTHUR — maa-de-
ja piir-kondlik
büroo teatab järgmisest
omapärasest juhtumist Üks jah-ime
cäitlt hilliitl
Hoolimata
protsendile
Saturday
koguni
Lake'i asula 30 miili Port Arthu-'AJak- lrl Jõuab oma tu-rist
et üks lemusele et ehkki enamus amee-noo- r
põdrapull seisis ääres urn- - kastest ennenägematus
eemal poest Jõukuses pea-müü- di
toiduaineid ja jahlvarustust vad endiselt eksisteerima depres-Jahimeh- el
oli tugevajõuline siooniaegsetes tingimustes
kuid ainult hlr-- Iroonilisel kombel võlgnevad likvideeritud bürootöökoha koh- -
veküttimiseks niihästi Jõukad kui tä-põdrapull-ile
otsa ja see vahtis teaduse ja edukäigu-t- u
oleks mõtelnudki le meetodide rakenda-gened- a
Jahimees põtra kl- - mine toidu-videg- a
loopima ja kolmas kivi läks i aineid ja tarbeesemeid hinnalt
pihta moose eemale rohkemaile inimestele kättesaada-kui- d
ja jätkas vaks kunagi varem ajaloos
jõllitamist Nüüd jooksis jahimees alanda-pood- i
ja ütles: Kirjutage mulle nud ühe inimeste elatistaset
kohe välja põdraküttimise luba
lähen ja toon vahepeal püssi
Peatselt kõlasid kolm las-ku
ja uudishimulik oli
NEW — Indias ratsio-neer- iti
käesoleval nädalal nisu
riis ja suhkur ja tehti ametlikult
teatavaks et lähema aasta
jooksul omistatakse toidu
peaaegu niisama suurt tä-helepanu
kui riigikaitsele Viimast
cl saa jätta tahaplaanile
ohu tõttu Puna-Hiin- a ja Pakistani
poolt
MONTREAL — Hooajapilet
Montreali maailmanäitusele kaasa-arvatud
transport ja sissepääs kõi-gisse
maksab 20-dolla- rit juhul see ostetakse aja-vahemikus
21 jaanuar 1966
LIIV3ViUJISU 9SU:1"1"HJLT-m1111a3 k"lVtllät-VJIeuil --inin välja 'pass _ inimene vastava
35 dollarit Maailmanäitus toimub
teatavasti 1967
LONDON — parlamendis
ikka veel laineid printsess
Margareti tema abikaasa külas-käik
kuna leitakse et
see osutus üleliigselt kulukaks
Tööerakonda kuuluv parlamendi-liige
Bill Hamilton on võtnud selle
üles alamkojas rõhuta-des
et kuningakoja ülalpidamine
läheb maksumaksjale liiga
kalliks „Ma ei leia et printsess
Margaret Gloucesteri hertsog (ku-ninganna
ja kuninganna
oleksid väärt mis me
neile maksame" ütleb Hamilton
ja lisab: Kuninganna naera-tab
väga miks ta ei peaks
seda tegema sellise palga juures
mis me talle maksame Kui minu
naine teeniks 210000 dollarit aas
mis makstakse
emale naeraks ta kahtlemata kogu
aja"
CHILUWACK — Britl-Kolum-b- las
Chilliwackis on üks pähkli-farm- er
rakendanud tulusalt tööle
helikopteri See madalalt
üle pähklipuude ja õhusurve pühib
valminud pähklid alla Helikopter
tühjendas kahe tunni jooksul 17- -
aakri ulatuses puid pähklitest soo-ritades
seega mis konventslo- -
TAHA ON
ei suuda enam —
ei —
tööliste
100 aasta jooksul Ameerika
Ühendriigid seni leidnud kestvat
umbes ilma teenistuseta aastate
lõpus oli see suhe ikka veel — 15 Pearl kaotas tööpuuduse
ajaks täielikult ja olukord Teise
kuna keskendumise tõttu oli turg tühjaks
1949 aastaks oli tööpuudus jälle tõusnud 59 protsendile Korea sõda
kuid selle lõppemisel kerkis suhe 5
on Uhendrii-- I
oma 45
nma
paranemine
lükkas Vietnami
oma
isikule
kes
ole igal
üle ega
mlHon
ISM
kuninganna
ole
Nagu „Tlie Evening
Post" oma hiljutises artiklis
märgib on näiteks 10 protsenti
kõigist neegritest töötud
ja noorte neegrite hulgas on
see suhe 26 protsenti
ülevaates
eemal Järsku näg ta
tee elavad
bes 300 jalga kust leidub ka neid kes
püss
ta loa
Jahimees vaatas ka töötud
vas- - nu tehnika
ilma et põ-- Teaduslike
hakkas tööstusesse on teinud
Nüüd lonkas
jäi peatselt seisma kui
Samal ajal on aga teadus
osa
Ma
autost"
põder
DELHI
kestva
kui
aastal
USA-ss- e
küsimuse
ema
ema
aga
tas
sõidab
töö
oli
selline
kuna masinate rakendamine röö
vib Inimestelt töökohti Ja teadu-se
areng pikendab Inimese eluiga
1900 aastast Deale on rahvastik
ühendriikides suurenenud kor
da Ja kõrgema elatistaseme ning
arstiteaduse arengu tõttu elab lä-bilõike
ameeriklane nüüd 20 aas-tat
vanemaks Masinad ei vaja
aga kõiki uusi ameeriklasi
Automatiseerimine on arene-nud
niivõrd kiiretempoliselt et
keegi ei oska ennustada kui palju-delt
see röövib tagatipus töö
1954 aastal oli ühendriikides ka-sutusel
vähem kui 400 elektroo-nilist
aju Nüüd on neid tegevus-se
rakendatud umbes 25000 Ja
enamus nende omanikest ei leia
neile küllaldaselt tegevust Ka
mitmesugused mehaanilised uuen-dused
on vähendanud drastiliselt
vajadust Nii näiteks
kaantega ja näeb nagu J" iJ°uaD üksainus
lööb
ja
seda raha
tihti
USA
25
te masinatega teha vilja pritsimi-sel
umbrohtu hävitavate kemi-kaalidega
töö mille sooritami-seks
enne selliste masinate leiu-tamist
kulus 360 inimest Selliseid
ffcc-?5- CäWl
raiska
tions" viimane väljaanne sisal
dab 23000 erinevat tööalanime-tus- t
6000 nendest ei olnud 10 aastat
tagasi veel üldse olemas — need
on kõik juurde loodud tehnika
Järjest areneva protsessiga Aris-toteles
ütles kord et haritud ini-mesed
on harimatuist niisama
palju erinevad kui elavad
surnutest Tänapäeval on
see veelgi silmatorkavam Kui
1950 aastal oli Uks igast kahe--
teistkümnest neljaklassilise koo-- ' autotoodangut 203000-l- t 2 miljo- -
liharidusega ameeriklasest Ilma
tööta siis nüüd on tibanud see
saatus ühte igast kuuest
Automatiseerimine ei puuduta
aga mitte üksnes töölisi vabriku
tes vaid ka ametnikke kontori-tes
Ka masinakirjutajaid karto- -
teegiametnikke Ja raamatupida
jaid hakatakse Ameerikas Uha
rohkem asendama masinatega Ja
Harvard Business Review" kirju-tas
juba 1960 aastal et iga vUe
autos omas
viie
onu)
ta loob automatiseerimine juurde
ainult ühe
Optimistid väidavad aga et see
on kõik ajutine nähtus ja taga-tipus
loovad masinad kõigile pal-ju
suuremaid töövõimalusi kui
eksisteerib praegu Nad toovad
sün eeskujuks tööstuslikku revo-lutsiooni
kus kudumismasinate
käikurakendamine tekitas algul
paanikat kuid lõi hiljem palju
uusi töökohti juurde Siin aga
unustatakse kaks tähtsat asjaolu
Kõigepealt tõi ka tööstuslik re-volutsioon
algul kaasa svuri kan-natusi
mis tekitasid rahutusi
revolutsioone ja koguni sõdasid
Teiseks juhtusid need muudatu-sed
ühiskonnas milline oli ikka
veel tihedalt seotud maa külge
Ja maa võimaldas paljudele töö-tutele
söögi ning peavarju
Tänapäeval on läbüõike töötaja
llnnaelanik kellel on mitmeid fik-seeritud
väljaminekuid
Isegi juhul kui masinad peaks
tõesti hiljem looma juurde uusi
töökohti — mis pole sugugi kin-del
— ei ole see oma teenistuse
kae tanud töölisele mingiks lo-hutuseks
sest koos sissetuleku
kaotamisega variseb ta majan-duslik
eksistents kohe kokku ja
tal ei ole võimalik ootama jää-da
paremaid aegu
VUskümmend aastat tagasi kui
auto võidukäik kaotas sepaameti
pidid sepad panema oma ameti
toojouau säästvaid Ja töökohti maha kahe-kolm- e kaupa Ja see
kaotavaid vahendeid tuleb Järjest Juhtus asulates kus muidu töö-- juurde jturg oli võrdlemisi heas olukor- -
USA Dictionary of üecupa-- ras Tänapäeval on olukord dras- -
IHWroSSES
tiliselt erinev Nii näiteks kaota-sid
Detroidi idaosas kümne aasta
jooksul automatiseerimise läbi
oma töökohad 79000 Inimest San
Diegos oli sama arv kahe aasta
jooksul 12000 Ja South Bendis
lihe aasta vältel 7000
Uued masinad mõjutavad ühis-kondlikku
elu täiesti uuel viisil
1913 aastal tähendas automatisee-rimist
see kui Ford võttis tarvitu-sele
liikuva lindi süsteemi Ja suu
rendas kümne aasta jooksul oma
nile See suur üleshüpe oli võima-lik
seetõttu et uue operatsiooni
alguses omas ainult Uks igast sa-jast
ameeriklasest auto ja hooli-mata
liikuva lindi tarvituselevõt-misest
suurenesid turunõuded nii-võrd
jõudsalt et töökäte arv kas-vas
14000-l- t 128000-l- e
Kui aga Detroitis alustati 1950
aastal automatiseerimisega
omas juba üks igast neljast
ameeriklasest isikliku auto
Detroit ei saanud suurendada
produktsiooni 1000% nagu Henry
Ford omal ajal vaid ainult 12%
Selle tulemusena suurenes küll
firma profilt kuld tööliste arvu
kärbiti 6% võrra
Teiseks raskeks probleemiks
millele The Saturday Evening
Post" juhib tähelepanu on asja-olu
et firmad USA-- s (ja ka Kana-das)
ei taha meeleldi tööle võtta
Ule 45-aastas- eid inimesi Mõnin-gatel
aladel on vanusepilr veelgi
rohkem kitsendatud Keskealised
mehed kes kaotavad mingil põh-jusel
oma töökoha leiavad et
neil tuleb võistelda nooremate
meestega Nooremad aga omavad
parema hariduse Pooled isadest
Ameerikas omavad 9-klassi-lise
ha-riduse
nende poegadest on aga
pooled 12 klassi lõpetanud Va-nem
tööline leiab end sageli olu-korrast
mis tundub äärmiselt
ebaõiglasena Ta on töötanud aas-taid
et koguda enesele suuremat
penslonimäära Ja muid hüvitusi
kuid siis suletakse vabrik kus ta
töötab Ja ta jääb kõigest ilma
Kui ta pUUab hankida enesele
uut töökohta teab tööandja et
vanema töömehe pension ja
kindlustus lähevad firmale roh-kem
maksma
Tavalise pensioniplaanl raamides
läheb 27-aasta- ne tööline tööand
jale maksma $76 aastas kuid 57- -
aastane värskelt töölevõetud töö
lise puhul on see summa 497 dol
larit aastas Tüüpiline eluklndlus- -
tusepoliis maksab alla 45-aastase- -le töölisele $132 kuus kuid 55-aastas- ele
$965
6SraaHE£š2&£tf
_cro-rone- " mille mudelit näeme Juuresoleval niidil vfilh iiii-ib-n fihnriria mMtnnnnii „„u
naalse moodusega oleks nõudnud leemi maailma suurlinnades Uus rong oo kavandatud selliselt et see sõidab „õhupadjal" erilise be-- viiel töölisel kolm päeva toonroopme kohaL Rong liigub tagaosas asuva propelleriga Katsed sellega algavad kevadel
iSVv
V— 7 W
M&
Hundid
üksikLUmMeEesKIsRuMvilEaTIpSoEoGleA-KeAt EvTeUelDkopMuEtaTdSaATEEL kihnt sUa-sinn- a naelakest asetada palgale tükikene vineeri ja teine plasS
Suvilatel on halb omadus et need ei saa kunagi lõplikult Tt amnids isUndauudhitaajvuadeslautpõäuesvisa kKirugiagsi psuävikeerõõsminuisdessoen tameövöadssaes l!
suusarõõmud tulemata ka need vahepealsed ajad on toreda
jlkKeäuhurivei ekrdaakelarjaugsbsuienisininppaeukdeuogdslkteeaüibdlfmüelasgiisripasaikinamriatimitrlaiaogthukaesalnieustsgeauvtslõaeounloesedeuvasjadaed vrskaiaõlsrmrkjgauetsumpdüaüLkajsiäbnntekidrn!i
liikuva olendi tummalt maastikult
jsalndteNagIevImSeeUatmGtaUiseSNkEasDguJNalelÄuiaDtdaAdjLäAlvlLaeÕatsPaeUdllDe miOsõeNteisnkdNlaeAdGmU—inaLkOiimrOuiDsllteIaDmaütak pilli-si- jrspaaauashgtkkiaksoatultbhiimsutjguõatilnõdetruuvdtdenaanpsdjeauamdpviajegutlaeabtlaaokKnlkogeoidehshktteaauintksudkkdlaiaisngivpajiuadlouetovedkdimokurjupsurleoapeslpdiisdaSjaesaünküdsttröaüissdüilkansdsamiiuisksisllekmSarimhentetv-iasd
djkkinauaoasmmsmesseipangsauatsusslteorlaimsdkkieedvetaararsipsesäegenpavuemadaalektsueütsettleueehnlkudtenriinknltaükugtultuneudssdedjsaamüsesseaõklaidäbeäkgnaaiaiasnsKualmutiatoügpkeausmtuiunadd
HOMMIKUL OLI LOODUS VALGE kui üksik mees vaa-ta- s ja kvohälejvaatsulvuinlad h—ärmmõatsleesst taaknjaasatstMusõnõiuetolLl uvmäriskuleattusvalget poi-vi- nt lsuamabessKtinõknhäaeivnittueaenstnuemd oatossuitvosirliirsijanatdsikaoeoenKriaassjupjueaardlekeuriadMaadeseiossipiKtuohnhaüaslütiakds jvaaäualmtjoa slõapdeatnausd päluenvdauu1d5isteodlli jamaanadnitseeilllmlkalsutiskuajuütilseevlatadkeat:etuödöselkuoidn teedevalitsuse masinad on juba tööl
ÜKSIKUL MEHEL HAKKAS ÄKKI KIIRE Ta pani kek-k- u tööriistad pakkis varustuse mis tuli talveks linna toime-tad- a Sõi kiiresti ja isutult Lülitas välja elektrivoolu lukus-ta- s uksed ja kiirustas autosse Auto liikus läbi koheva lume kuid kündis üles IumepUve mis mattis tuuleklaasi ja vaate!
Liikuda sai vaid tigusammuL Teetöusul hakkasid rattad libi-sem- a auto ignoreeris juhti ja rooli ja keeras pikkamisi kraa- -
VL
aTrauõitouotMsaskEkrEuaäuSahsvkkiOseistdTeSvjlatIäSljpaoüVkhÄsvkiLõisJUlAuihmsiLgeuUaiulMuekssEetaiLnAdhmBiosIuoDdgrAuaoiktJaäaiiedtkteiikdhrsauttjaaaSsstateuiknüalgõnlrlpkaauauksajtsa üles Pimesi sest lendav lumi kattis uuesti tuuleklaasi Paar tühist miili - mõtles mees ja hakkas lumelabidaga rookima
t!öÜöT ei toidaJÖUIsdtulss puauaenstdi aauJtaorsdsie Jja lsBõ0itbiuss nweeSippaüahrskaiddeas:Jasredei roogitud teed Siis istus auto järgmisel rinnakul jällegi sü-gav- as lumes Mees vaatas kella - juba keskpäev Ta kiirus-ta- s jällelumelabidaga uuesti autole teed kaevama Sadu algas
MEES SAMMUS TAGASI SUVILASSE et vahetada lu-jne- st ja higist märjad riided kuivade vastu Meeleheite ja slouortnuusketsuskeülmtuunmneisejajluuhtatsusitedmoagüa takapaidsaanuMd etssaaamekastuimseisetunja- nuseks Nuud oli ta siin oma autoga ainult paari miili kau-gus- el laps Tläehhenmikaast eimaaiatnateleosotdujsaejeõluadmuduest vJaasstuiiski võimetu nagu
kteaihneeTElsoEöorLmkianSuUdsVuuILkriõArSjväTalLgiTKAüoGkeAsraSdIoüAutUuaTUriOasnuüJUdksUiokRtsDemEeteemsmäajräkljagäsilgekmodhe-eveas-ss autolujma elsiikjuanukdiiruksatausgemedaalseL pLikoiomteaedd olTida taislruustaunuuedstiümlubnedr
kühveldama et autot vabaks saada Puhkehetkel üles vaada- tes nägi ta kahte silmapaari uurimas tema tegevust Kaks suurt hundikoera kas need olid koerad või hundid?
seisid teeäärsel künkal ja vaatlesid lumes askeldavat meest
RÖÖGATUS TULI LOOMUSUNNILISELT nagu inimene seda ikka teeb hirmust aetult ja enesekaitseks Ta vehkis
Mlumeeeslapbaidgaegsa auLtoososemadkäpivõiitkaassimd ovoõtsoarsiseja—andteiisnesitgenisaealelipoKoor-laufva- lt ja agu karjudes kuni autopasungi kõlas võika ja hir- -
P1 VaaIena-- Mees ÜUtas mo°'°ri välja väljus haaras lleumKelaarbjiudsa njaagkuiirmuestealsetujoovkeshteksis pliakbiidteaegda tsjiavilviasaattsaisooaneigapjoaol-t võpatades seljataha
INIMENE ON ABITU LOOMAKENE kelle vahvuse ja ku raasi murdmiseks on vahest vaja väga vähe Talle jäärad vaia kaks relva Jz pääseteed: jalad ja palvesõnad huultel
?Ut' Seda kuub Jutl meenutada kui rind kipub Ülalt pusti ja kael ülearu rõngasse
NENDE JAOKS KES PÄEVARAAMATU LEHE litcraiiv
lõpuga rahul ei ole olgu veel järelmärkus Üksik mees tor-T- i kmmi "a ulanl helistas sealt abiveokl mU
jõudis kohale paari tunni pärast Kuna ta oli mootorliiga lii-ge
siis tõmmati ta auto lumiselt metsateelt välja Ta sõitis
kodu poole 30 miili tunnis ja hoidis keele keset suud sest
tee oli jaatanud Mees jõudis koju hilisõhtul vandus kurja
Jõi suure klaasi konjakit tulise teega neelas peotäie aspirii-ni
ja !us kuuma vannL Elama jäi muidu poleks ta seda
lugu jutustanud