Vaba eestlane , July 21, 1983

              ¥ABA EESTLANE , 21. juuJil - Tiiursday, M y 21,1983
•tn
tädi
^ es, Hiiumaal
linnas
^rekonnaga
ibikaasaga
lasäga
maga
KLUBI
maga
maga
;ä
laga
aga ja
Iga
caasaga
[imuva inter-proosaanto-
^•jekorras 46.
itiöns 46 on
teis Ranniti
|oon) ja ,,To
Viimane oli
|ik •luuletaja
lahkus Vene-leelitati
' ^ GB
tUs ta enese
la löömingut
ria Riike, Bo-
[nas öeldakse
pisel, et Alek-eespoolseim
Lk. 5
if in^klrl: k^ostcaiiif sel
EST0-8Ö ajal korraldatud juristi­de
kokkutulekul Stokholmls avalda­ti
üksmeelselt soovi, et allakirjuta­nud
koostaks eesti päritoluga ju­ristide
nimekirja, mille alusel
saaks korraldada jätkuvalt kokku­tulekuid
järgnevatel ülem.aailmse-tel
Eesti Päevadel-- ESTODEL.
See töö on käigus lip^ljud kollee­gid
on juba saatnud meile oma
isiklikud andmed. Täname! Siiski
on põhjust arvata, et kpik pole veel
vastanud.
Palume seepärast tungivalt neid
eesti- soost õigusteadlasi, kes soo­ritanud
jurüdilise ülikoolieksami
väljaspool Eestit :ja töötavad õppe­jõududena,
kohtunikena, advokaati­dena,
prokuröridena, äri- ja panga-juristidena,
riigi- ja omavalitsuste
asutustes või muudel aladel, teata­da
kirjalikult oma nimi, millise üli­kooli
lõpetanud, millise teadusliku
la-iaadiga ja millal,! tiitel, aadress
ja telefon; tthtiasi pakme niärkida
lühidalt millega peamiselt tegeled.
Andmed saata aadressil:. Advokat-firman
Ervin Pang AB, Wahren-dorffsgatan
8, 5 tr., S-11^ 47 Stock­holm,
Sweden, telefon: (08) 218050
või 217030.
Järgmine eesti juristide kokkutu­lek
toirauh EStO-84 ajal Torontos.
Organiseerijaks on kohapeal advo­kaat
Tõnis Laar, aadress: Bell
Temple — 7 King Street 'East,
Süite 1401, Toronto, Ont.Canäda,
M5C 1A6 — telefon (416) 365-1442.
Kokkutuleku aeg ja koht teatatak­se
1984. a. kevadel.
Koostöö elukutselisel pinnal- •—
mitte kutsealane konkurents — saa­gu
Toronto kokkutuleku deviisiks!
Kõik on teretulnud need, kes
oskavad eesti keelt kui ka need kes
ei oska!
Stokholmis, juunikuul 1983. ,a.
-Ervin Pang^'.;Ethel:PaMg;;.
Möödunud kohnapäeva hommi­kul
Torontos lennukisse asudes, et
Jamboreele sõita, hõlmas mind sa­masugune
ärev tunne, nagu 48
aastat tagasi, mil asusin teele, et
sõita Puitale, Eesti Noorte^^^^^fe
kaste esimesse suurlaagrisse. Leid­sin,
et aastad ei muuda tundeid —
sest kui oled ükskord skaut, siis
oled alati skaut! >
^ M eu-nast
nagu suurest inetsiku lääne
linnast, kõikjal suured kaabud,
kirjudsärgid ja kõrge kannaga, de­koreeritud
säärikud. Isegi moodsas
lennuhoones olid mitmed kohad
,^^koreeritud koorimata plankude­ga,
et anda muljet suurest „ranc-hist".
Oli kuulus Calgary stampedi
nädal. Kohalikud inimesed maini­sid,
et linnas on nüüd raske liiku­da,
kuna ,j:Qik hobused ohi lin­nas".
kirikupoiemin^
vaks igal aastal 1—2 punkiriknt
maha põletada. See on Isaanud na­gu
rahvuskombeks. Tänavu siiütas
Helsingi noomk Isajoe iigi paari­saja
aastase ^unMrikn ianpäeya
vastasel ööl. feofod arvatakse,
et vaid mõned minutift päästsid M-
1 ^ täieliknlst hävimisest. Kni ak­nad
olnuks purunenud kuumusest
enne tuletõrje kohale Jõudmists
saanuks tuleleegid õbku Ja kogSB
pOTridrik plahvataniBks leekidesse.
Politsei tabas veel samal ööl ki­riku
süütaja, kes end ka süüdi
tunnistas. Politsei leidis ta Selkä-mere
haiglast, kuhu ta oli läinud
siduma kiriku akna^daasist saadud
kriimustusi. •
Isajõe pruunikaškollane puust
ristikirik õnnistati aastal 1833. See
oli tuntud arhitekti Johan Carl
Ludvig Engeli kavandatud ja Erk-ki
Kuorikoske ehitatud.. Kiriku
: väärtuseiks hinnatakse 7—9 miljo­nit
Soome marka (ca 2 miljonit
dollarit).
siiski kiriku teks­tiilid
ning kahjustas tundmatu
kunstniku tehtud altarimaali. Kirik
võeti pärast suuremat remonti ka­sutamisele^
1980. Kui nüüdne tule­kahi
kahjustas ka kirikus ohiud
maale, võiks kahju tõusta
poolele miljonile margale. '
Soovin üürida 2 mag.toaga
alates 15. septembrist.
MeLp. kella 6 õ; 762-1066
¥AIPÄDE&
SEINÄST-SEINÄ JA LAHTISED
ffit LOKBIK — 447-9834
JAANALMER
Tel. 293-2128
773-201^
mm ja parandame vauE
linnas km ka suvilates.
:§ÕIT;LAAGRMS ,
Sõit laagrisse läks aina huvitava­maks,
sest tee viis päris Kaljumä­gede
jalale. Kananäškis maa-äla,
kus Jamboree asus, tahetakse väi-,
j aehitada pargiks, mille panoraam
on võrratu oma suurte ja kõrgete
poolmetsastanud kaljumägedega.
Maapind öii kaetud kohati rohuga
ja metsaall roomavate kadakatega,
millised ainult ^ 3 tolli maapinnast
kasvavad. Aasadel kasvab palju lil-
II Peamisteks puudeks männid,,
kuused ja haavad. Kananaskis jõgi
on; kiire vooluga, kärestikuline jä
väga külm, sest Vesi on pärit jää-liustikelt
mägedest.;
Läbides Jamboree välisvärava,
niilleks oli ainult kaks suurt torni,
tuli üles otsida all-laagefj kus eesti
poisid elasid. See polnud raske ju­ba
varem varutud laagri plaani
abil. See plaan osutus hüjem väga
vajalikuks, liikudes tohutu-suurel
laagrimaa-alal.
Mööda munakividega kaetud ja
väänlevat laia teed kõndis hulk
poisse ja ka tüdrukuid. Tee kõrval
asetsesid mitmes suuruses ja mit­mes
värvingus telkide read.
Eesti poiste leidmine polnud ras­ke,
sest kohati üle puulatvade leh­viv
lippude kolmik juhatas teed.
Tugev tuul pingutas lipud: keskel
kanada ja kõrval eesti ning ungari
lipud, kindlaks tee]ühiseks igale
külastajale. Meie all-laagri vära­vasse
oli üles tõmmatud suur loo-mänahk,;
millele Hehnut Jaaguste
juba linnas oli peale joonistanud
Toronto- linna silueti. Naha keskele
oli asetatud pikk laud, millele oH
sisselõigatud ,jTpR0NTO" ja aUa
äärele kirjutatud osavõtvate poiste
nimed. Nagu hiljem kogesin kirju­tas
iga külastaja oma nime naha
tagaküljele; kui hahk maha võeti
oli tagakülg tihedalt nimesid täis.
Jällenägemise rõõm oli suur, kui
üksuse juhid Ants Evard, Mikk
Jõgi ja Riki Laanvere väravast
sisseastudes kätt surusid ja kohe
oma töö juurde tagasi läksid, et
tuuleohu tõttu mahavõetud suurt
söögikoha katust üles seada. Pois­tel
olid • kenad rohelised telgid, mil­listega
neil probleeme ei olnud. Ke­set
laagrit oHd üles seatud neli
suurt söögilauda, katuseks „söök-lale"
oli suur telgiriidest kate. Sel­le
all keedeti, šöpdi jä peeti koos­olekuid."
Püstitasin oma ühemehe telgi
pehmele roomava kadaka pmnale
mändide vahele, tõmbasin jalga
kerged matkasaapad, ning nõuta-sin
kohe „linnaloa", et minna laag­rit
külastama.
LAAGRI SUURUS
Jamboree laagriala pU väga suu-remõõtmeUneiiihest
otsast teise
kõndimiseks kulus pool tundi Ja
terve laagriga tutvumine võttis vä­hemalt
kaks ja pool päeva. Linna-loaks
oli pass, kuhu iga all-laagrit,
programmipunkti või asutust kü­lastades
vastavasse kohta tempel
sisse löödi. Meie all-laagri templil
oli meie Jamboree märk. Laagriala
suurust iseloomustas üks väike
shveitsi poiss, kes ütles, kui ta saa­bumispäeval
laagriväravast oma
aMaagrisse oli jõudnud, et selle
kaugusega, millise ma praegu ma­ha
marssisin, oleksin Shveitsis
jõudnud piirist piirini! Kõik kõn­disid,
sest sõidukid, mida silm nä^
gi, olid ainult teenistusaütod. Kä
pidid poisid jala sammuma ühest
prograinmipunktist teise, niillised
olid tstvaliselt paigutatud laagri ä,ä-remaile.
Suurimad programmi
olid;. ,: takistusradayv; märgi-;
laskmine savituVidele, omatehtud
parvega jõel parvetamine, maasti­ku
rattasõit, ,,metsiku lääne tege­vus",
spordivõistlused, mägestikus
üleöö matk ja teised. Meie poisid
võtsid kõigest huviga osa, kõige
huvitavamaks loeti takistusrada ja
laskmine.
VA i r}^^^ vantsimise järele
ohi m väsinud ja paar rulU fü-mi
seljakotis. Olin aga ülimalt en­daga
^ rahul, sest olin kohamid
skaute^ igast ihnakaarest, luues
u u s i ^ ja tutvudes nende elu­ga,
i^oikjai üllatas sõbralikkus ja
äsrmiiie abivahnidus on ju
need skautluse põhialused.
Jamboree! viibimise ajal tegin
tutvust vähemalt kohne tosina eri
maade^skautidega, nii poiste kui
tüdrukutega, vahetades mõtteid ja
marke, ning tutvustades Eestit jä
tema saatust. Meie poistel oh
selleks trükitud kohe eriline nime-kaart,
kuhu nad kirjutasid esiktil-jele_
onia nime ja aadressi, ning ta­gakülg
oli varustatud Eestit tutvus^
tavaluhilooga.
Kolmapäeva õhtul oh meil kül­lakutse
soomlasilt. Ehkki lõkked
olid keelatud tuleohu kartusel
möödus õhtu soomlaste juures tu-t'
(soomlasi OÜ laagris.
Päevane tegevuskava oÜ ajali­selt:
kell 6.00 — äratus, kell 8.00
honunikusöök, kell 10^00 pro­grammid,
kell 12.00 lõunasöök,
kell 14.00 programmid, kell 18.00
õhtusöök ja vabaaeg ja kell 23.00
öörahu. Kõik toiduained toodi
poiste poolt kohale ja nad ise
keetsid omale süüa. Toitu oü kül­luses,!
mitmekesine ja poisid päris
head kokad, ööseks laagrisse min­geid
toiduaineid karude hädaohu
pärast ei lubatud jätta.
Kui karudest juttu, siis peab üt­lema,
et see on karude maa ja poi­sid
olid külalised, seepärast olid
vist neli suurt karupuuri igaks ju­huks
vahnis. Ei olnud kuulda aga,
et karud oleksid laagrit külasta­nud.
'••;•.'.,;••'
~ Suursündmusiks olid laagri te­gevuses
— Calgary stampede'i kü­lastamine,
kust meie poisid omale
suured kaabud ostsid; eriti sihna-torkavad
olid juhtide helekollased
kaabud. Teine väljasõit toimus
Bariffi, kus supeldi soojas basseinis
ja imetleti mäestiku ilu köisraudtee
kondolitest. Eriprogrammiks oli
üleöö mägestikumatk, kus meie
hulljulged poisid peatuskohast va­bal
ajal veel 1500 jäiga ülespoole
ronisid ja üks poiss oma kella sin­na
kaotas. Pärast uhkusega teistele
näitas, et näe, seal kõrgel on minu
keii!;V-•:;;;•.•••;••-•
lapaeval tutvusin progranmii
aladega. Samuti trükkisune Jaan
Lepaga paari tunni jooksul „silk-skreerfil"
300 särki ja kaelarätti
eesti esindusüksuse märgiga. Neid
oleks^ veel võinud trükkida sadu,
tint ja aeg lõppesid otsa, nii jäi
mõnigi, soovija ilma, seevastu olid
äga märgi saajad rõõmsad, saades
ühe ilusama märgi Jamboreelt
oma särgile.
Kahjuks meie teine tõmbenum­ber—
laser püss oli transpordiga
kannatada saanud ja ühe osa puu­dumisel
ei saanud seda tarvitada.
JAMBOREE AMETLIK.
mm LIPP PUUDUB'
Minu esimeseks retkeks oma all-laagrist
oli matk laagri keskusesse.
Et õiget teed leida, kasutasul laag-riplaani
ja et mu aeg oU piiratud
asusin kohe pildistama. Huvitavaid
telke ja väravaid öH palju, seepä­rast
pidin selekteerima objekte.
Laagriteel tuli vastu igas värvis
'poisse ja tüdrukuid, kirevais vor-noiides
ja märkidega dekoreeritud.
Laagri keskuse moodustas: sisse-,
minekuks suur lippude allee, kuhu
suurte pikkade palkide otsa olid;
tõmmatud kõik jamboreede lipud,
Selle allee lõpus oh suur palkidest
A kujuHne värav, millel maailma
skautlust märk. Sealt edasi avanes
suur lippude väljak, mille keskel
palkidest sammas, kandes skautlu­se
75. aasta juubehmärki. Suures
Hppude ruudus olid!^ kõikide osa­võtjate
maade lipud, pilt oli kirev
ja võimas, meele tegi kurvaks
teadmine, et meie lipp sealt puu­dub.
Sealt edasi oli kesklinn; ni­melt
iga maa esindusel oli üks
telk, kus tehti reklaami oma skaut­lusele
ja rahvusele. Sellelt telktär
navalt leidsin ka telgi, mille sildiks
oli jjRahvusvaheline suhtlemine".
Astusin sisse, et protesteerida, miks
meie lippu polnud suures lippude-rivis?
Selles telgis töötas kä meie
tuntud skaut Jaan Lepp, kes sele­tas,
eit need esindused, kes tegut­sevad
teistel maadel ja omal riiki
ei ole, nende lippe ei saa üles
tõmmata; erandiks on armeenla­sed,
kelledel oli erileping Lord Ba-den
Poweirigä. •
Hiljem kohtasin veel Evi Jaa^
gustet, kes töötas laagri pangas,
Helmut Jaagustet, kes maaUs teh­nilises
osakonnas silte ja plakateid,
Valter Piiglit, kes töötas laagri
kantiinis ja Peeter Kallaste't, kes
oli tervishoiu kontrolliks. Üldse oli
laagris üle 2000 juhtkonna liikme,
kes • kõik skaudijuhid, andes oma
panuse Jamboreele tasuta, makstes
, is^ oma transpordi eest;... '.
jäeva .õhtul oli Jamboree
ametlik lõpetamine. Meil oh ka­vatsus
viia lõpuparaadUe Eesti
lipp, mille nurgas Jamboree märk
ja Sautmaleva lipp; kõigile katse­tele
vaatamata ei õnnestunud aga
suurt Eesti lippu kaasa võtta, ku­na
see keelati. Meie skautmaleva
lipp lehvis aga võimsalt meie rivi
eesotsas ja kui me lõpetamise
platsile jõudsime oli meie lipp,
niiZ?d teföel küljel ani-must-valge,
püsti keset suurt väljakut, kus
skaudid istusid ja lipud ülal lehvi­sid.
See oli võimas vaade kui
noortemass kogunes ja siis istus,
ainult .peade mets ja igas suuruses
lipud. See pilt nagu ütles, et siin
tõstab pead. homne maailma juht­kond.
• Lõpetamise tseremoonia venis,
sest esinejaid oH mitmelt maalt
skautide hulgast. - Võimsaks kuju­nes
aga lõpul skautluseisa Lord
Baden Pdweiri pojapoja sõnavõtt
ja temale skautluse suurte teenete
tähistamise märgi üleandmine.
Laagri juht pani sümboolselt kaps­lisse
laagrisöed ja Austraalia esin­daja,
kus korraldatakse järgmine
Maailma Jamboree, võttis need
vastu. Siis kustus laagrituli ja XV
Maailma Jamboree oli ametlikult
10
Reedene päev oh kurvem laag­ripäev,
siis tu]i hakata pakkima.
Kui meie poisid kella kolmeks
oma telgid kokku said, siis hakkas
tugevalt sadama. See polnud une,
sest laagris sadas tihti, mitte pi­kalt,
-aga peale lõunat tuli tihti
mõni sagar. Suurim valang tuli
just enne avamisparaadi. Tuult oli
aga laagris palju, see tõusis tuge­vaks
iga päev kella nelja paiku
peale lõunat, vaibus õhtul ja pu­hus
jälle tugevalt, nii et telk rap­pus
öösel kella nelja ajal!
Et meie ärasõit laagrist toimus
alles õhtul, siis kasutasin viünasel
päeval veel aega laagri keskuse
külastamiseks. Seal oli siis veel
märkide „turg" täies hoos. Amee­rika
poistel olid isegi skaudunärki-de
kataloogid kaasas. Vahetati mär­ke,
särke, kaelaiätte ja esemeid
mis kedagi, huvitas. Jagasin ära
oma viimased märgid, muide meie
esindusüksuse märic oli üks oma-
F,0. B:©S 247, SAULT STE. MARIE,
TöökoiitsacidaYcii
Dl a
9.
NÕUDEDs
' raMiiatispidamIs® oslkis, võimecl
veid ja knu-anian^eid.
Võimed töötada vanadega, juhatusega Ja soli§iaalametni°
kega. Kogemus soovitav. Soome keele oskus tuleb kasuks.
Sooviavaldused tunnistuste, soovituste ja palganÕudmisega
ssüata ülaloleval aadressil hiljemalt 31. augustiks 19@3.
RATAS OPTICAL
219 DANFORTH AVENUE
TORONTO, ONTARIO M4K
465-6251 '
Täidame täpselt igat lüki prilli-retsepte, näifi. „cataracf* tüüpi.
Suur valik lasteraame, spordi kaitsepriUe ja parimas kvaliteedis
päikeseprille.
Raamid peamiselt Euroopast, alates $12.— kiin! $200.—
Hinnaalandus kaasmaalastele 10%
Täidame ka kodumaiseid retisepte ja soovikorral saadame ära.
innishPlace
5463 Yonge St. WiUovydale M2N 5S1
(FincM l ä h e d a l )TeL 222-757^^^
^^^^^^^^^^^^^
Kodu ja suvila jaoks kõrgekvaliteedilised ja maiteekad söögi­nõud,
potid, saunalinad, seebid, kummisaapad, soome grammo-foniplaadidjm.
- IGAL NÄDALAL ERINEVAD TARBED VÄLJAMÜÜGIL -
Avatud: teisip., kohnap. 9—6, neljap., reedel 9—8, laup. 9—4.
Suvel esmaspäeviti suletud.
M \ mmm ^i
ri litil^LYiLitllL^
ci' -
« i i l
^ ^ . - ^ ^ -^-^P^^^icrM^
Esimene nädal Jõekääru Eesti laste suvekodus möödus sõprusside°
mete joomise, laskmise ja matkamise tähe all olles päikesepaisteline,
meeldiv, vaheldusrikas ja huvitav. Eesti elu publitses kõige värskemas
nooruses.
^ 1 ja seepärast võis
eest saada mida soovisid»
ELAMUS
Nii kandsid viimasel päeval pal­jud
vahetatud vorme ja oh raske
öelda kes oli kes. Näiteks, siis kui
saabusin ja olin j^st oma all-laag­rit
otsimas tuUd üks poiss ja tüd­ruk
saksa skaudi vormis ja poiss
Päevane kava algab äratuse,
võimlemise ja ruumide koristami­sega,
millele järgneb lippude heis­kamine,
söögipalve ja hommikuei­ne.
Peale söömist Jumalale ja pe­reemadele
tänu ütlemist algab päe­vane
tegevus. Kavas on laul, eesti
keel, ujumine, sport, laskmine,
ehisnaha-töö õppimine ja matkami­ne,
mis on huvitav ja pakub lastele
küsis kohe särki vahetada, ning
tütarlaps soovis mu skaudi baretti.
Kahjuks ei saanud ma nende soo­videle
mitte vastu tulla.
Minule kui täiskasvanule olid
need kolm päeva suureks elamu­seks
ja usun, et meie poisid võtsid
kaasa: paruiiaid mälestusi eluks
ajaks.
Vaatamata, et poisid kui nad
laupäeva hommikul väsinuina,
kuid rõömsaina ja uhkeina Toron-.
tosse tagasi jõudsid, võis nende il-meist
lugeda, et nad olid saanud
täide viia skaudi suuruna unistuse,
— osa võtta Maailma-Jamboreest!
Ka mina. olin uhke, et skautlik
vaim elab nii võimsalt edasi terves
maaihnas ja ka meie skautluses.
meelepärast tegevust. Eriline rõhk
on pandud aga paralleelselt kultuu­rilisele
tegevusele, mille raamides
Õpetatakse eesti laule ning osuta­takse
suurt tähelepanu eesti keele
täiendamisele. '
E. Ruberg õpetab soovijatele na­ha
ehistööd, treenib laskmist,
õpetab noortele Kalevipoega, rää­gib
neile muinas-eesti jutte, näi­tab
filme ja diapositiive jne.
Laskmises on esimesel nädalal
CIL märklaudu laskmisel edukad
olnud ja saavutanud pronksi Raisa
Lmg ja Erik Jalakas, kuna Tarmo
Roosild laskis toelt ,samasse märk­lauda
100-st 100, neist 7 südames­se,
Erik Jalakas laskis käelt 100-st
98. Türukudki ei andnud alla ja nii
laskis Kari Taul toelt 100-st 94 ja
Veronika Riisma 100-st 90.
J, S-g!
MÜÜA JÕEKÄÄRUL
alis talveWndel „BUNGALOW"
ja 100 X190 krumtt
Tel. 839-7814
:.VERA • ? ;
L. S. Snelgrove
Egbert Runge