1983-07-21-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MEWSPAPcR DIVISJON
PIVI5I0N DBS JOURNAUX
fr:..
Secondctamai
cegistration nnmbeir^ —1089.
E M U B IGAL TEISIPÄEVAL
JANEUAPÄEVAL
Nr. 54 (2975) X X X I I aastakäik Neljapäeval, 21. juulil 1983 Thursday, Jiüy 21, 1983
indiffie välisminister t@@di Kesk-Ainterfkci proMeeiis© Mkmimu
WASHINGTON — Seitse aastat pärast seda, kui praegune USA president Honald Reagan mõistis
Imikka Henry Kissingeri „USA sõjalise ülevõimu kaotamise pärast**, Reagan kutsus endise väli&ministii
omale abiks Ameerika välispolütika kujundamisel Kesk-Ameerikas. Reagan tegi selle raiadise teatavaks
Hollywoodis, Floridas peetid fc§nes.
Seitse aasti^t tagasi, kui Reagan sellest hemisfäärišt, aga nad ei
püüdis saada republikaanide pre- soovi valada tilka verd ega kulu- Raamatus loetletud veel
sidendikandidaadiks Gerald Fordi tada ainsatki. doHarit,"kui eesmär- muidki Kissingeri hävitava tege-asemele,
ta mõistis hukka Kissin- giks on midagi muud kui võit. vuse tuleinusi. Kissinger oli USA
geri poolt juhitava Ameerika valis- Reagani valik on kutsunud esile presidendivalimiste ajal töötanud
poliitika, kus iga hinna eest püüti kriitikat ka teiste poolt. Toimetaja „topeltspioonina" mõlema partei
detente vaimus venelastega koos Richard Viguerie pidas Reaganile poolel. Kissinger on siiski väitnud,
töötada, mis tähendas venelaste mitte-targaks sammuks pöörduda et Herschi raamatus toodud asja-soovidele
järele andmist ja laskis Kissingeri poole ajal, kui Reagani olud'on porine" vale.
sellega venelased pSA sõjalisest valitsuse poliitika Eesk-Ameerikaš Araabia riigid, kus Kissinger
jõust mööda minna.i Reagan püü- on rünnakuobjektiks Kongressis ja käis sageli rahu sobitamas, ei usal-dis
selleaegse süüdistusega heita kogu elanikkonnas. danud teda kunagi. Kui Kissinger
varju president Gerald Fordi valit- Viguerie ütles, et Kissinger oli 1981. aastal oli Kesk-Idas oma
suse ajale, tõsta oma kandidatuuri number üks isik USA välispoliiti- eraringsõidul, siis Jordaania kunin-väärtust,
lubades, et kui ta on va- kas, kui see tõeliselt kokku varises, gas Hussein ei lasknud teda oma
litud presidendiks 1976, siis tema viies, kaotustele Angolas, Vietna- riiki. Saudi Aj:aabia selleaegne
esimene samm on Kissingeri vai- mis, Laoses ja Kamputscheas. kroonprints, nüüdne kuningas ei
landamine. V Eisüsinger kannab vastutust ka võtnud teda vastu. Valusam löök
Kissingeri tagasi kutsumine on Panama kanali loovutamise pä- oli talle juunis 1981, kui Kissinger
rast ja selle välispoliitika eest, kaotas oma liikmekoha Council of
mis jätkuvalt hoiab Ida-Euroopa Foreign Relations.
olnud üllatuseks isegi Reagani
parteikaaslasile. Ameerika konservatiivide
esindaja katsus värskendada
Reagani mälu,
üksiknumbri hind 60 ttxlA
kommunistide orjuses.
Praegu on Washingtonis vähe
öeldes et Kissinger oli Vietnami kuulda inimesi, kel olekg lahket
ikaotuse strateegia arhitekt ja sõna „Super K" vastu, nagu teda
nüüdki võiks Küssingeri sellele omal ajal ajakirjanduses nimetati,
kohale määramme anda vale Oma viimasel päeval Valges
srusaamise nendele kes on ees- Majas president Jimmy Garter ni- duvält legaalseid katseid selle raa-llnil
Salvadoris võitlemas, sa- metas Kissingeri ,,briljantseks ja matu ilmumise takistamiseks enne
muti šandanista vastu võitlevasle kõveraks", aga vältis, et ta on ka 13, juunit, kuid raamat ön ilmü-partisanideie
Nikaraaguas^ „valelik", keda ei või usaldada. nud. Endine välisminister on kaits-
Seal oli 9 kandidaati kahelisale ToTonto Peetri koguduse noortekoor „LootM§** esinemas Rosemarie Lindau juhatusel XVI Lääneranniku
ja Kissinger kaotas
oma sõbra ja õpetaja David
Rockefelleri kurvastuseks soovi-
•'tud kohav.
Kissingeri nõuandjad tegid kor-
San Franeiscos,' Foto: E. Kulmar
DAMASKUS— Süüria armee on varustatud N . Liidu rakettidega, N . Liidu võiÜnšIennuMtega, N .
sõidukitega, N . Liidu käsi- ja masinrelvadeg^. Pärast seda kui Iisraeli väeosad hävitasid Süüria 6Õ«
kuš nii kerge on i^õmmatä päral- Äsja ilmunud raamatus Pulitzer nud oma tegevust linna parimais jayäs relvastiKC, Kreml saatis umbes 4500 nõukogude sõjayäelüst nõuandjat Süüriasse.
leele Kissingeri osaga Vietnaüiii vi- auhinna võitja ajakirjanik Sey- salongides, äga ^^p^ ajal
lyttTulving Ontciri©
Society ©f Artists
presidendiks
ja Gerald Fofdi vaUtsuste väMs- paigutades ta umbes samasugust
minister Kissinger vaevalt tegut- probleemi lahendama, kui oli Viet- iV.oskva käskudele.
s<£^ rüga, vaid peamiselt oniiia hu- oami sõja lõpetamine, •
•BEIRUT — Lübanom armee võitis oma esimese suurema latyngö
surudes peagu 100 shiite muhameedlasest miilitsameest taganema pärast
seitsmetunnilist lahingut Lääne-Beinitis. Lahingus said surma 5 Ja
haavata 21 shüti, vastaspoolel oli langenuid 2 sõdurit ja t mülitsameest ^oskvä suhteid Damaskuse ja
limg paarikümmend haavatut, nendest 11 tsiviilisikut.
lõpuks on Iisrael ise see ices otsus- tastikune usaldamatus jätkub nen
tab, mis on nende rahvuslikes hu- (jg suhetes. '
Kuid välisdiplomaadid ja sõjali-'vides. Sageli see otsus ei meeldi
sedmatlejad mõtlevad siiski teisiti, ameeriklasile^ Sama olevat ka Äsjane sõda Iisraeliga läks
Nad ütlevad, et president Hafez süürlaste suhe venelastega. Moskvale kalliks, kuna on tulnud
al-Ašsadi valitsus kutsus nõuand-. üks teine diplomaat ütles, et asendada kõik need relvad, mis
jadStüriässe, neist kohtadest, mis Süüria võithisis kaotas,
kuä N . liidule pole antud või- ei arvesta laiemaid probleeme, kui ^a^^i^^^ tõstsid küsimuse üles
maiusi seal oma mõju avaldami- need oleks vastu Süüria huvidele. ^^^^^ kvaliteedist, aga venela-
- selis npg ideoloogia levitami-. N . Liidu aspektis, Süüria peaks
/ seis.
Mitmed diplomaadid võrdlevad
sed väitsid, et peaaegu saja lennuki
ja muu varustuse kaotus
polnud nende relvade isüü, vaid
süürlaste viga, kes neid juhtisid.
Vastavalt mõnede diplomaatilise
Värskemad uudised loete
, . V A B A : E E S T L A S E S T "
See oli ägedaim tänavavõltlusshiitest põgenikke, mMgä Ijm^i
Lübanoni pealinnas pärast Iisraeli polütilinejuhtimme jääks kristiäs-vägede
välja tõmbamist möödunud tele. Beirutis on praegu üle ühe
septembris ja asendamist Liibanoni miljoni elaniku j kes on parlamen-sõjaväega.
Lahing oü jätk eelmisel dis esindatud 10 Imstlase ja kuue Po^l^g jyjj^f^
päeval alanud kokkupõrkele. Päev muhameedlasega, vümaseišt üks ^ . ». V
varem oli sõjaväepatruU võidelnud shiite i4üü"i@ dltiiieSTlCif
olema liitlane.
Viimase kümne aasta jooksul
arvukas rida juhtumeid näitavad,
kpi lähedane see vahekord
võiks olla.
Äsjane Assadi valitsuse toetus te allikate andmeile on liit N . L i i -
on loonud mässuvõimaluse PLO du ja Süüria vahel vastastikuste
organisatsioonis, mis traditsioonili- vajaduste parast. See annab vene-šelt
on olnud lähedane Moskvale, lastele j alaaseme Kesk-Idas, kohas
N. Liit on katsetanud mässuliste kus.nad saavad peatada ameerik-mõõdukusele
mõjutamist, aga laste mõju edasi levimist selles
mässuliste tegevus Yasser Arafati piirkonnas. Lõpuks on Moskva
" " ^ a J S S ^ S Ä u r i d ar l i i J f * muhameedlaste mii. VARSSAVI ^ piola pühitsevat ^ ^ S n i s S ^ i k ^ ; ; ; ^ ^ : paigutanud , miljoneid dollareid reSirM^me a^^ v . . - v oma- sõjaseaduse lõpetamist käes- nistusega ja on tõsiselt nõrgenda- Saunasse,. peamiselt relvade naol,
ko rnTtm^pS.? ja ^teised vasakpoolsete grupid oleva nädala reedel, kusjuures on nud PLO juhi Arafati võimu. Tor- kuid jonnakas Süüria keeldub ikka
liibanonlast. ^""^^ ""^^ ^ kutsusid mesüld^^^^^ ettenähtud 120Ö-le inimesele am- Ä e Assadi ja Arafati vahekord veel paindumast N. Liidu ees.
Sõdurid hoidsid neid paar tundi givalla" vastu.
Mnni, pekstes ja « ^ ^ ^ eriti Järgmisel päeval, laupäeval
:-kaumuledean.k lasi, keM•e k•is a .o h eemale liilias jäUevõithisi
Milles neid süüdistati, polnud esi- —• • •°: •• ' ' : '
algul teada. . ;.
Beiruti lahingute põhjuseks oli 40
muhameedlasest põgenikeperekon-na
välja sundimine vanast juutidele
kuulunud koolimajast. See oli olnud
ka aktsiooni avas ammuks, et
Liibanoni pealinnast välja sundida
üsi et protesteerida sõjaväe „vä- nestia. Amnestia ei hõhnavat Solidaarsuse
ametiühingu tippjuhte,
ega dissideiitide gruppe. Reedel on
Poola rahvuspüha:
ikvalitsys räägib kõigi •
" Ilkvideef imisest, kuid rdhvys
MApRIID — U S A on nõustunud Madrüdi konverentsi Ida-Lääne
suhete lõpukommünikeega, andes sellega aluse võimaliku nõupidamise
pidamiseks U S A presidendi Ronald Reagani ja N . Lüdu presidendi JurS
Andropovi vahel
of Artists valimistel
valiti kunstnik Rutt Tulvm^
uueks ühhigu presidendiks. Ontario
©reenpecaee
protesteerijad
VANCOUVER —
Rutt Tulvlng viao^israsiei KÄBUL - N. Lüdu püssitääkide najal.eksisteeriva Afgamstam ^^P^^^ üldine nõusolek, mis ^ ^ ^ ^ ^ konverents oli kokku
kommunistlütu vaUtsuse esindajad kinnitavad, et Afganistanis on mur- vajalik nen^^^ ?S litsutud 1975. a. Helsingi järelkon-tud
kõik mässajate vastupanu ja kogu maal vaUtseb täielik rahu. Vene: ^P^^fT'^'^^ verentsina, kus tulid vaatluse alla
teadeteagentuur Tass mainib Äfganistanrvalitsuse informatsioom kaest, kui Maita tegi d5-ie osavoi-^^ j ^ ^ ^ ..g^g^^^ ^^.^^^
Liidu 1?1, et , Ä kontr^^^^ Afga- ^ale riigile ^ f ^ ^ ? ^ dusük ja sotsiaahie areng, mimes-
Society of Artists on vanim ja kwui-* Võimud arreteerisid kuus ^^Green- ^nistanis ei tegutse enam suuremaid Äetamisväärseld mMi
SEise vasta- vanemei^. juigeuxeivu ^^^^^^^^^ te heaolu ja vajadus koos edutada
saim kunstnike organisatsioon Ka- peace protesteerijat, nende hulgas seld relvastatud gruppe". . ' Kui Malta mouD oma ^etie^^^^^ rahu ja julgeolekut maaümas. Kot
nadas. See organisatsioon on asuta- üks kanadalane, kes vpildistasid kust, müieie oiiaKse u^^eei^eii ^^^^^ j^^j^^^
nud ja loonud palju kunsti-ja kui- nõukogude (vaalapüügijaama Siberi /afganistani kommunistiik diktaa- ustele jõMudele. ^ t ^ f
tuuriinstitutsioone, nagu Ont. CoUe- rannikul. Keskkonnakaitsjate orga- ?<^J^abrak Karmal mainis sellele Afganistani kommumstiikuvälit-^^^^^^^v"^ Lõpukommünikees on plaan uuteks
ge of Art, Art Gallery of Ontario ja nisatsiõoni laev „Rainbow War- täienduse
Royal Canadian Academy of Arts. rior" ruttas selle järel internatsio- et «afganistani rahva*^ vastu or-
Samuti on Ontario Society of Ar- naalsete vete poole ja Nome'i, ganiseeritud deklareerimata sõ-tlsts
alati olnud s^unaseadjaks Ka- Alaskasse. Nõukogude laevastik, ja taga oi! ühendriikide impeoa-siada
kunstielus oma paljude näi- mis oli varem möödunud väga lä» lism.
tuste ja projektidega. hedalt laevast, pöördus tagasi. Ta siiüdistas Reagani valitsuse sek-
Eestlašist kuuluvad sellesse orga- Seitse protesteerijat arreteeriti ja kurnist Afganistani sisemistesse as-nisatsiooni
peale Rutt Tulvmgu veel viidi lennukil tundmatusse kohta, jadesse ning kritiseeris naaber-
Osvald Timmas ja , ©meeritusena pärast seda kui nad olid läinud maid, kes on andnud oma territoo- ning kahjušta^^^
rannale;L6rinoSj Siberis. • ; ^ " ' r i u m i k a s u t a kontrrevolutsioom- reisilennuMt. •• •
suse teadaamie rahvuslaste vastu- George M ; z i ja N. Liidu välismi- k^htmnisteks inimõiguste, relvastu-npaarn.
1u, murd, mi.s e ,k oh..t a t. uli tk .u.m^^m^a nistri
Andrei GromoKo koniumiseie. i^^
lisel kombel sel hetkel
nistri
Nende kohtumine võivat ootuseko-
, . haselt teha ettevalmistusi valitsus-
^wi antikommunistlikM üksused .yjj^jjg^l^^^^
Jfundasid Kabuüs asuvate lääne-Ä
d e diplomaatide andmete põh- Washingtonis võeti see teade vas-
3ai Kabuli rahvusvahelist lennu- tu eriliste illusioonideta,
^älja aga Reagan avaldas lootust, et
suurt see kohtumine võiks vüa könst- mida N. Lüt on pidevalt tagasi tõr
ruktiivsemaile suhetel© Moskva- Junud. ,
mise vähendamise ja riikide vahelise
usalduse suurendamiseks Euroo^
pas.
Suuremate kontaktide võimalda-mine
haaraks abielu, reisimise ja
perekondade ühendamise küsimusi
üle Ida-Lääne piiri,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 21, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-07-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830721 |
Description
| Title | 1983-07-21-01 |
| OCR text | MEWSPAPcR DIVISJON PIVI5I0N DBS JOURNAUX fr:.. Secondctamai cegistration nnmbeir^ —1089. E M U B IGAL TEISIPÄEVAL JANEUAPÄEVAL Nr. 54 (2975) X X X I I aastakäik Neljapäeval, 21. juulil 1983 Thursday, Jiüy 21, 1983 indiffie välisminister t@@di Kesk-Ainterfkci proMeeiis© Mkmimu WASHINGTON — Seitse aastat pärast seda, kui praegune USA president Honald Reagan mõistis Imikka Henry Kissingeri „USA sõjalise ülevõimu kaotamise pärast**, Reagan kutsus endise väli&ministii omale abiks Ameerika välispolütika kujundamisel Kesk-Ameerikas. Reagan tegi selle raiadise teatavaks Hollywoodis, Floridas peetid fc§nes. Seitse aasti^t tagasi, kui Reagan sellest hemisfäärišt, aga nad ei püüdis saada republikaanide pre- soovi valada tilka verd ega kulu- Raamatus loetletud veel sidendikandidaadiks Gerald Fordi tada ainsatki. doHarit,"kui eesmär- muidki Kissingeri hävitava tege-asemele, ta mõistis hukka Kissin- giks on midagi muud kui võit. vuse tuleinusi. Kissinger oli USA geri poolt juhitava Ameerika valis- Reagani valik on kutsunud esile presidendivalimiste ajal töötanud poliitika, kus iga hinna eest püüti kriitikat ka teiste poolt. Toimetaja „topeltspioonina" mõlema partei detente vaimus venelastega koos Richard Viguerie pidas Reaganile poolel. Kissinger on siiski väitnud, töötada, mis tähendas venelaste mitte-targaks sammuks pöörduda et Herschi raamatus toodud asja-soovidele järele andmist ja laskis Kissingeri poole ajal, kui Reagani olud'on porine" vale. sellega venelased pSA sõjalisest valitsuse poliitika Eesk-Ameerikaš Araabia riigid, kus Kissinger jõust mööda minna.i Reagan püü- on rünnakuobjektiks Kongressis ja käis sageli rahu sobitamas, ei usal-dis selleaegse süüdistusega heita kogu elanikkonnas. danud teda kunagi. Kui Kissinger varju president Gerald Fordi valit- Viguerie ütles, et Kissinger oli 1981. aastal oli Kesk-Idas oma suse ajale, tõsta oma kandidatuuri number üks isik USA välispoliiti- eraringsõidul, siis Jordaania kunin-väärtust, lubades, et kui ta on va- kas, kui see tõeliselt kokku varises, gas Hussein ei lasknud teda oma litud presidendiks 1976, siis tema viies, kaotustele Angolas, Vietna- riiki. Saudi Aj:aabia selleaegne esimene samm on Kissingeri vai- mis, Laoses ja Kamputscheas. kroonprints, nüüdne kuningas ei landamine. V Eisüsinger kannab vastutust ka võtnud teda vastu. Valusam löök Kissingeri tagasi kutsumine on Panama kanali loovutamise pä- oli talle juunis 1981, kui Kissinger rast ja selle välispoliitika eest, kaotas oma liikmekoha Council of mis jätkuvalt hoiab Ida-Euroopa Foreign Relations. olnud üllatuseks isegi Reagani parteikaaslasile. Ameerika konservatiivide esindaja katsus värskendada Reagani mälu, üksiknumbri hind 60 ttxlA kommunistide orjuses. Praegu on Washingtonis vähe öeldes et Kissinger oli Vietnami kuulda inimesi, kel olekg lahket ikaotuse strateegia arhitekt ja sõna „Super K" vastu, nagu teda nüüdki võiks Küssingeri sellele omal ajal ajakirjanduses nimetati, kohale määramme anda vale Oma viimasel päeval Valges srusaamise nendele kes on ees- Majas president Jimmy Garter ni- duvält legaalseid katseid selle raa-llnil Salvadoris võitlemas, sa- metas Kissingeri ,,briljantseks ja matu ilmumise takistamiseks enne muti šandanista vastu võitlevasle kõveraks", aga vältis, et ta on ka 13, juunit, kuid raamat ön ilmü-partisanideie Nikaraaguas^ „valelik", keda ei või usaldada. nud. Endine välisminister on kaits- Seal oli 9 kandidaati kahelisale ToTonto Peetri koguduse noortekoor „LootM§** esinemas Rosemarie Lindau juhatusel XVI Lääneranniku ja Kissinger kaotas oma sõbra ja õpetaja David Rockefelleri kurvastuseks soovi- •'tud kohav. Kissingeri nõuandjad tegid kor- San Franeiscos,' Foto: E. Kulmar DAMASKUS— Süüria armee on varustatud N . Liidu rakettidega, N . Liidu võiÜnšIennuMtega, N . sõidukitega, N . Liidu käsi- ja masinrelvadeg^. Pärast seda kui Iisraeli väeosad hävitasid Süüria 6Õ« kuš nii kerge on i^õmmatä päral- Äsja ilmunud raamatus Pulitzer nud oma tegevust linna parimais jayäs relvastiKC, Kreml saatis umbes 4500 nõukogude sõjayäelüst nõuandjat Süüriasse. leele Kissingeri osaga Vietnaüiii vi- auhinna võitja ajakirjanik Sey- salongides, äga ^^p^ ajal lyttTulving Ontciri© Society ©f Artists presidendiks ja Gerald Fofdi vaUtsuste väMs- paigutades ta umbes samasugust minister Kissinger vaevalt tegut- probleemi lahendama, kui oli Viet- iV.oskva käskudele. s<£^ rüga, vaid peamiselt oniiia hu- oami sõja lõpetamine, • •BEIRUT — Lübanom armee võitis oma esimese suurema latyngö surudes peagu 100 shiite muhameedlasest miilitsameest taganema pärast seitsmetunnilist lahingut Lääne-Beinitis. Lahingus said surma 5 Ja haavata 21 shüti, vastaspoolel oli langenuid 2 sõdurit ja t mülitsameest ^oskvä suhteid Damaskuse ja limg paarikümmend haavatut, nendest 11 tsiviilisikut. lõpuks on Iisrael ise see ices otsus- tastikune usaldamatus jätkub nen tab, mis on nende rahvuslikes hu- (jg suhetes. ' Kuid välisdiplomaadid ja sõjali-'vides. Sageli see otsus ei meeldi sedmatlejad mõtlevad siiski teisiti, ameeriklasile^ Sama olevat ka Äsjane sõda Iisraeliga läks Nad ütlevad, et president Hafez süürlaste suhe venelastega. Moskvale kalliks, kuna on tulnud al-Ašsadi valitsus kutsus nõuand-. üks teine diplomaat ütles, et asendada kõik need relvad, mis jadStüriässe, neist kohtadest, mis Süüria võithisis kaotas, kuä N . liidule pole antud või- ei arvesta laiemaid probleeme, kui ^a^^i^^^ tõstsid küsimuse üles maiusi seal oma mõju avaldami- need oleks vastu Süüria huvidele. ^^^^^ kvaliteedist, aga venela- - selis npg ideoloogia levitami-. N . Liidu aspektis, Süüria peaks / seis. Mitmed diplomaadid võrdlevad sed väitsid, et peaaegu saja lennuki ja muu varustuse kaotus polnud nende relvade isüü, vaid süürlaste viga, kes neid juhtisid. Vastavalt mõnede diplomaatilise Värskemad uudised loete , . V A B A : E E S T L A S E S T " See oli ägedaim tänavavõltlusshiitest põgenikke, mMgä Ijm^i Lübanoni pealinnas pärast Iisraeli polütilinejuhtimme jääks kristiäs-vägede välja tõmbamist möödunud tele. Beirutis on praegu üle ühe septembris ja asendamist Liibanoni miljoni elaniku j kes on parlamen-sõjaväega. Lahing oü jätk eelmisel dis esindatud 10 Imstlase ja kuue Po^l^g jyjj^f^ päeval alanud kokkupõrkele. Päev muhameedlasega, vümaseišt üks ^ . ». V varem oli sõjaväepatruU võidelnud shiite i4üü"i@ dltiiieSTlCif olema liitlane. Viimase kümne aasta jooksul arvukas rida juhtumeid näitavad, kpi lähedane see vahekord võiks olla. Äsjane Assadi valitsuse toetus te allikate andmeile on liit N . L i i - on loonud mässuvõimaluse PLO du ja Süüria vahel vastastikuste organisatsioonis, mis traditsioonili- vajaduste parast. See annab vene-šelt on olnud lähedane Moskvale, lastele j alaaseme Kesk-Idas, kohas N. Liit on katsetanud mässuliste kus.nad saavad peatada ameerik-mõõdukusele mõjutamist, aga laste mõju edasi levimist selles mässuliste tegevus Yasser Arafati piirkonnas. Lõpuks on Moskva " " ^ a J S S ^ S Ä u r i d ar l i i J f * muhameedlaste mii. VARSSAVI ^ piola pühitsevat ^ ^ S n i s S ^ i k ^ ; ; ; ^ ^ : paigutanud , miljoneid dollareid reSirM^me a^^ v . . - v oma- sõjaseaduse lõpetamist käes- nistusega ja on tõsiselt nõrgenda- Saunasse,. peamiselt relvade naol, ko rnTtm^pS.? ja ^teised vasakpoolsete grupid oleva nädala reedel, kusjuures on nud PLO juhi Arafati võimu. Tor- kuid jonnakas Süüria keeldub ikka liibanonlast. ^""^^ ""^^ ^ kutsusid mesüld^^^^^ ettenähtud 120Ö-le inimesele am- Ä e Assadi ja Arafati vahekord veel paindumast N. Liidu ees. Sõdurid hoidsid neid paar tundi givalla" vastu. Mnni, pekstes ja « ^ ^ ^ eriti Järgmisel päeval, laupäeval :-kaumuledean.k lasi, keM•e k•is a .o h eemale liilias jäUevõithisi Milles neid süüdistati, polnud esi- —• • •°: •• ' ' : ' algul teada. . ;. Beiruti lahingute põhjuseks oli 40 muhameedlasest põgenikeperekon-na välja sundimine vanast juutidele kuulunud koolimajast. See oli olnud ka aktsiooni avas ammuks, et Liibanoni pealinnast välja sundida üsi et protesteerida sõjaväe „vä- nestia. Amnestia ei hõhnavat Solidaarsuse ametiühingu tippjuhte, ega dissideiitide gruppe. Reedel on Poola rahvuspüha: ikvalitsys räägib kõigi • " Ilkvideef imisest, kuid rdhvys MApRIID — U S A on nõustunud Madrüdi konverentsi Ida-Lääne suhete lõpukommünikeega, andes sellega aluse võimaliku nõupidamise pidamiseks U S A presidendi Ronald Reagani ja N . Lüdu presidendi JurS Andropovi vahel of Artists valimistel valiti kunstnik Rutt Tulvm^ uueks ühhigu presidendiks. Ontario ©reenpecaee protesteerijad VANCOUVER — Rutt Tulvlng viao^israsiei KÄBUL - N. Lüdu püssitääkide najal.eksisteeriva Afgamstam ^^P^^^ üldine nõusolek, mis ^ ^ ^ ^ ^ konverents oli kokku kommunistlütu vaUtsuse esindajad kinnitavad, et Afganistanis on mur- vajalik nen^^^ ?S litsutud 1975. a. Helsingi järelkon-tud kõik mässajate vastupanu ja kogu maal vaUtseb täielik rahu. Vene: ^P^^fT'^'^^ verentsina, kus tulid vaatluse alla teadeteagentuur Tass mainib Äfganistanrvalitsuse informatsioom kaest, kui Maita tegi d5-ie osavoi-^^ j ^ ^ ^ ..g^g^^^ ^^.^^^ Liidu 1?1, et , Ä kontr^^^^ Afga- ^ale riigile ^ f ^ ^ ? ^ dusük ja sotsiaahie areng, mimes- Society of Artists on vanim ja kwui-* Võimud arreteerisid kuus ^^Green- ^nistanis ei tegutse enam suuremaid Äetamisväärseld mMi SEise vasta- vanemei^. juigeuxeivu ^^^^^^^^^ te heaolu ja vajadus koos edutada saim kunstnike organisatsioon Ka- peace protesteerijat, nende hulgas seld relvastatud gruppe". . ' Kui Malta mouD oma ^etie^^^^^ rahu ja julgeolekut maaümas. Kot nadas. See organisatsioon on asuta- üks kanadalane, kes vpildistasid kust, müieie oiiaKse u^^eei^eii ^^^^^ j^^j^^^ nud ja loonud palju kunsti-ja kui- nõukogude (vaalapüügijaama Siberi /afganistani kommunistiik diktaa- ustele jõMudele. ^ t ^ f tuuriinstitutsioone, nagu Ont. CoUe- rannikul. Keskkonnakaitsjate orga- ?<^J^abrak Karmal mainis sellele Afganistani kommumstiikuvälit-^^^^^^^v"^ Lõpukommünikees on plaan uuteks ge of Art, Art Gallery of Ontario ja nisatsiõoni laev „Rainbow War- täienduse Royal Canadian Academy of Arts. rior" ruttas selle järel internatsio- et «afganistani rahva*^ vastu or- Samuti on Ontario Society of Ar- naalsete vete poole ja Nome'i, ganiseeritud deklareerimata sõ-tlsts alati olnud s^unaseadjaks Ka- Alaskasse. Nõukogude laevastik, ja taga oi! ühendriikide impeoa-siada kunstielus oma paljude näi- mis oli varem möödunud väga lä» lism. tuste ja projektidega. hedalt laevast, pöördus tagasi. Ta siiüdistas Reagani valitsuse sek- Eestlašist kuuluvad sellesse orga- Seitse protesteerijat arreteeriti ja kurnist Afganistani sisemistesse as-nisatsiooni peale Rutt Tulvmgu veel viidi lennukil tundmatusse kohta, jadesse ning kritiseeris naaber- Osvald Timmas ja , ©meeritusena pärast seda kui nad olid läinud maid, kes on andnud oma territoo- ning kahjušta^^^ rannale;L6rinoSj Siberis. • ; ^ " ' r i u m i k a s u t a kontrrevolutsioom- reisilennuMt. •• • suse teadaamie rahvuslaste vastu- George M ; z i ja N. Liidu välismi- k^htmnisteks inimõiguste, relvastu-npaarn. 1u, murd, mi.s e ,k oh..t a t. uli tk .u.m^^m^a nistri Andrei GromoKo koniumiseie. i^^ lisel kombel sel hetkel nistri Nende kohtumine võivat ootuseko- , . haselt teha ettevalmistusi valitsus- ^wi antikommunistlikM üksused .yjj^jjg^l^^^^ Jfundasid Kabuüs asuvate lääne-Ä d e diplomaatide andmete põh- Washingtonis võeti see teade vas- 3ai Kabuli rahvusvahelist lennu- tu eriliste illusioonideta, ^älja aga Reagan avaldas lootust, et suurt see kohtumine võiks vüa könst- mida N. Lüt on pidevalt tagasi tõr ruktiivsemaile suhetel© Moskva- Junud. , mise vähendamise ja riikide vahelise usalduse suurendamiseks Euroo^ pas. Suuremate kontaktide võimalda-mine haaraks abielu, reisimise ja perekondade ühendamise küsimusi üle Ida-Lääne piiri, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-07-21-01
