Vaba eestlane , July 7, 1981

              .6 VABA EESTLANE teisiipäeval. T. juuin 1981Tuesday, July 7,1981 Nr. 50
spordiuudiseid Sp©rdimärkm@id
3Ö-aastane pörtugaallane Fer-iiando
Mamede- jooksis uue \"Eu-rekordi
10.000 m ajaga i^i .^u^aius juui^öia i^. xvvu.x^ 27.37,7, mis on 14 sekundit parem
dise treenerite soovitusel kaasa ka ^^^^ y-^^,,,; kuldmedali ajast
Kergejõustikukoondiste võistlus­tel
Sotshis jooksis N . Liidu koon^
eestlane Toomas Turb, kes 10.000 , ... . ... „
M U loiQA Moskva olümpiaadil. Jhc-Mamede,
m saavutas esikoha ajaga 28^18 0 P
Jooksja endme parun aeg oh P^,^^^ ^^^^^^^ ^^j^^^^.
' ' ' . olnud rahvusvahelistel spordi­võistlustel
juba kümneid aastaid.
Käärikul toimunud mitmevõist- xa oli esimest korda rahvuivaheli-luse
meistrivõistlustel tuli kümne- ^el suurvõistlusel 1971. a. Helsin-võistlustel
meestest esikohale Too- gj Euroopamängudel, kuid kum­mas
Suurväli 7213 punktiga. Nais- aasta jooksul on tal alati olnud
te seitsmevõistlustes tuli esikohale suurtel võistlustel ebaõnn ja alati
Ulvi Noot 5147 punktiga. viimasel hetkel. Mamede ajad on
siiski tugevad, 5000 m ta tegi oma
Kishinjovis peetud \ kefgejõusti- rekordi Stokholmis ajaga 13.17,7õ.
kuvõistlusel jooksis Raivo Mägi 10.000 m maailmarekord on kee-
800 m ajaga 1.50,41 ja 400 m nialase Henry Rono nimel ajaga
49,1-ga. Jaan Lehtsi 400 m 49,8 27.22,5.
Ija 400 m tõkkejooksus 53,5. Tar- -k
.mo Valgepea hüppas kõrgust 2.10, Poolatar Lucyna Langer jooksis
'Rein Sokk teivast 4.50. * Lääne-Saksaniaal maailma tänavu-
" ^ SQ tippaja naiste 100 m tõkkejook-
Kadrioru staadionil toimus „Ka- sus ajaga 13,04. Samal võistlusel
levi" kehakultuuriühingute kerge- inglanna Tessa' Sanderson viskas
jõustikuvõistlused. Parimad tule- oda 68,86.
mused saavutasid Tarmo Valgepea • <.
kõrgushüppes 2.18 ja Arne Kutsar Shveitsläne Daniel Nipkow las-odaviskes
73.06. ' kis'^ Suhlis, Ida-Saksamaal uue
^ maailmarekordi väiksekaliibrilisest
Toompargi staadionil peetud püssist. Tulemus on 1178 silma ja
heitjate-tõukajate võistlustel heitis see on viis silma parem kui vene-
Elju Kubi ketast 62.76, teiseks jäi lase Viktor Vlassovi nimel olev
Helgi Parts 59.88, kolmandaks maailmarekord, mis tehti Mosjkva
Anne Salak 51.16, kes on eesti olümpiamängudel. Laskmise maa-naistest
kõigi aegade neljas 50 m ilmarekordid kinnitatakse ainult
piiri ületaja. Kuulitõukes oli parim neil tulemustel, mis on saavutatud
H. Parts tagajärjega 17.23, teine olümpiamängudel või maailma-
E. Kubi 14.24. , meistrivõistlustel.
Meeste võistlustel oli tugevam "rfr
ala kuulitõuge. Enn Rohula tõukas Schwechatis, Austrias peetud
18.74, teine Heino Sild 18.20, koi- kergejõustikuvõistlustel hüppas lee-ma^
Väino Pärtel 14.57. Kettahei-dulannaMargareta Butkiene kau-tes
heitis V. Pärtel 51.10, R. Rae- gust 6.40, tema kaasmaalane lai-hel
50.48, I Orav 48i94. Vasara- ma Baikauskaite jooksis 1500 m
heites said kolm meest üle 60 m ajaga 4.17,4, läänesakslanna Ingra
piiri: 1) Eero Lapp 61.30, 2) Toi- Manecke heitis ketast 63.10. Tei-vo
Martsenkov 60.90 ja 3) Aivar vashüppes ületas möödunud aasta
Räni 60.54. t olümpiamängude kuldmedalimees
' i poolakas Wladyslaw Kozakiewlecz
Tallinnas peetud transportette- sel kevadel esmakordselt 5.50.
võtete kergejõustikuvõistlusel olid "3^
paremad tulemused: Heino Sild Berliinis toimunud kergejõusti-kuulitõukes
18.42, Helgi^ Parts kuvõistlustel saavutas kuulitõukes
kettaheites 58.92,: Kalev Martsepp ida-sakslannast olümpiavõitja llo-ja
Heiki Kask kõrgushüppes 2.13,^ na Slupianek 21.27, mis on tänavu
Allan Elerand 2.00, Aare Kärner maailmas tippmargiks, teiseks jäi
kaugushüppes 7.20 ja Kaie Kivi idasakslanna Helena Knorsheidt
5.29. ' tulemusega 20.83.
Eesti Kunstide Keskuse laureaatide, tunnuštuskirjade Ja stipendiaatide
õhtul avaldati tunnustust Toronto eesti alg- Ja keskkoolile. Kumbki sai
sellekohase tunnustuskirja. Pildil EKK president Stella Kerson, T.E.
Keskkooli Juhataja E. Marten, eesti koolide koolikomitee esimees H.
Lupp,T.E.S. Täienduskooli Juhataja H. Eündva, žhüriiliige Maie Land-ra
Ja auhinnafondi esimees prof. j . Timusk. •
BB viina
Jaapcinis produts@@ritoks@
TOKIO — Alkoholiga salakaubitsejad võivad rõõmustaba, kuna nad
ei pea tulevikus enam raskeid pudeleid riigi piirist üle vedama, ega
oma määrdunud särgi alla peitma. Nüüd on neil kaasas ainult ,,pesu­pulber",
mis välisriigis oli üllatavalt odav. l a sellise seletusega pääse­vad
salakaubitsejad kergesti läM^
Koju jõudnult rebivad nad oma
kotinurga lahti, kallavad pulbrit
vette ja neü on kohe valmis klaasi­täis
viskit. Nagoyani piirkonnas te­gutsev
jaapani ettevõte leiutis
toob suuri muudatusi alkoholisea-dusisse.
On Jõutud kauaaegse nnisttise täi^
tumiseni: valmistades vedelaid
Jooke pulbri kujul
Tärklist valmistatud . sideainet
dekstriini pannakse jaapani riisi-veini.
Segu keedetakse 70—80° C
juures. Kuivvesi on auranud, jää­vad
alkohol ja maitseained järele
jahuna. Süani on alkoholi eralda­mist
veest peetud võimatuks; kuna
alkohol normaalselt haihtub kui
vett keeta. .
Valmistaja on Juba paar, aastat
võidelnud oma tootele müügiloa
saamisega Jaapanis, aga seni pole
ametivõimud luba andnud, " kuna
nad pole jõudnud otsusele, kas pul­ber
on alkohol või vastupidi.
Maksuajnet teatas tasakesti, et
alkoholipulbrit saab müüa, aga
seda tuleb liigitada vägijoogiks.
Valmistaja kavatseb kinnitada
oma reklaamis, et algse aine mait­se
ja laad ei ole muutunud ega hal­venenud
ükskõik millise alkoholi
sordiga oleks tegemist. Veini proo-vimaitsejana
tegutsevad maksu­ametnikud
on teisel arvamisel —
nad väidavad, et tunnevad joogis
dekstriini kõrvalmaitset.
Valmistaja usub, et tal on edukas
•müügiartikkel käes ja kuivvünal
on väga helge tulevik. Jaapanis te­hakse
esimene laar pulbrit saki
(jaapani alkohoolne jook) , jaoks,
aga sellele lisaks tulevad • ka. rah­vusvahelised
joogid nagu pulbrivis-ki,
pulbrikonjak, pulbirivein.
Samuti on Juba plaanis pakkuda
Asi ei olegi väga uudne. Juba
paljude _ aastate eest kirjutas eesti
kirjanik Einar Sanden näidendi
„Al€opill*', kus alkohol oli. saanud
tableti vormi.
Hann'^ Kompus'e
„„SCÜSTUTAMÄTA NÄLG KUNSTI
JMELE . . ."
Hind Silo—, saatekulu 85 c
Müü^ „Vaba EesUase" taUtuses
EGE
^USOLMED
Kolieseli pUrast Eesti Vabadussõda kirjutatud mälestiisraamal
;,värskete*^ elamostega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastail
1914-1919. Raamat ilmus 1972. a. admiral J. Pitka m sttmil-aastaks.
237 lk. — Hind $8.89 pluss 50 centi saatekohii
KINKIGE
oma võõrrabvQsest sõpradel^ Eesti sõltlase tetmtcuaiisek}
Evald Unstali
OR FREEDOM ONLY
Hind $7.00 pluss 50 c saatekulu
MVÜGHi VABA EEI^TLASE TALITUSES
ANDRES KÜNG
10[MU6 SOOME
Kirjastus Välfs-Eesti & EMP
311 lk. Hind $14.00 br. -j- saatekulu 50e
Eesti ajaklrjanikn teos põhineb laialdasele allikmaterJalSe. Ta
analttttsib Soome sise^ ja välispoliitftat, riigi tänapäevast olu­korda
ja suunda, Nõukogude LUdu Soome-polütikat, Soome valita
sust presidendist parteieluDi ja palju muud, tuues Soome saatu­sest
hüvitatud lugejaile palju uusi andmeid.
Müügil Vaba Eestlase talituses
ILMUS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST
Cooidng Estonian Style
Hilja Treumuth ja Viivi Piirisild
430 retsepti Hind koos saatpkulnga Can. $ 13
Tellimisi võtab vastu „Vaba Eestlase** talitus.
Raamatud saadetakse välja Los Angelesist.
lllHlllllllllllillllllll!llll!IIllllll!linililtõ8llini8lin^ päeva, vasuu teda kutsus.
„Kui Naartsi hiis ära kuivab ja Puhatu asus kihelkonna
dustasid limbrüskonnas silmapäist-;,,Oh Võtkem Jumalat'V aga oÜ 15-
ääre- vama osa. ; r petatud la;uluga ,,Mu isamaai^ mü
Naartsi küla kaotatakse, tuleb mail, peaaegu poolel teel Rapla ja Usulise eduka liikumisega ei jää- õnn ja rõõm". ^^M
varsti viimne päev." (A. Leppik). Märjamaa vahel. Ei ole teada kui- nud tulemata, ka pahandused, inil- olid; tÕsiü^^^
Teisendi järgi tähendab Naartsi das ta jumalasõna kuulutaja kutse le põhjuseks oli ärganuilt avaliku näteopäeval loovõtmise k
hiie kuivamine, et „Naartsi küla sai, kuid tema kõned olnud otse patutunnistuse nõudmine. Laimu- liud ja kooš 10 km kaugusel asu-saab
ära laotatud" Maade jagami- sütitavad. Varemini kehv ja silma- juttude ergutusel jõudis hulk üsk- Vasse kiriklasse pastorit^^^^^
sel ongi küla ära laotatud. paistmatu taluperemees elanud üle likke otsusele, et pühendada oma läiJnud. Noomimise- käigusip
„Üks kuke iga on inimestel usulise ärkamise ja avastanud hil- noor elu täielikult Kristusde ja teateid olemas: ^^^^^^^^^^^^^^^"^
head põlve, siis tuleb viimne jem eneses haruldase kõneosavuse elada puhtuses ja kasinuses. Inir^^l^^^
päev." ja meelevalla. Et teda ajaliku, elu mesed hakkasid häbenema uhke- kitas vallaliseks jäämise lubadus
Rumma jõe silla kohta tähenda- muredest vabastada ja täiesti Ju-^mat riietust ja iluesenied visati Raplas veel k^^
nud Jaan: „Rumma silla ehitus ei maia riigi tööle pühendada, sel- koos nendega ahju. Kanda võis ai- endistest vendadest oli jõudnud
edene ega edene! Kui aga kord leks pannud tema pooldajad tuhan- nult tumedat riietust ja loobuda üfeke
Rumma jõele sild peale,saab, tuleb ded inimesed ohvrivalmilt^ suure- kõigest, mis eriti noortde õdedele Talule d
maailma ots!" — Vigala ja Võh- ma summa raha kokku ja ostmid oli kõvaks proovikmks. vahepeal oli ka selgusele jõutud, ^^^e^^^
ma mehed rõõmustavad: Rumnia Puhatu karjamõisa, milline ^"^^"^ otsus vallaliseks iääda tekitaÄ^^^^^^^
jõel puudub ikka alles sild, seega rüütelkonna mõisate hulka. Sinna - . , meelkärmf kiM ^^^^^
ei või maailma ots veel tulla! pidi tekkima liikumise keskus, mis . , . .HIBIP kindlak. ^ " e^
sealt pidi edasi levima naaberki- l^f^ ^ ^ ' ^ ' ^ ^ - ^ ^ 4r - 1 n;^£i^^o.c^ . Palvetundides opetatr Kristuse ve-^^^^^^^^^
« hclivondaüesse. reohvri sininisf tnndtna TlnmtiiQP helegi valusakspettümuseks. V:
Peale eelpool avaldatud M. J. Kuid see lootus ei täitunud mit- „ a!^^
. Eiseni uurimust „Eesti prohvet meSUgUStel põhjustel. aimiinade knhhitavnsp ia ta^valinna J^^^^l^^^^
needsamad 11 saab, ei ole ilmaots enam kaugel!" , . T-L,._TL„" x L " in hnlV inimP.i tninnd mtntnnd. aulisid siiski usulised kusimu- ..TJ^^^^Tj.^^^t ""T'
12.
„Kul Lavasaare küla teist korda pannakse, ei ole viimne päev enam
ära põleb, ei ole viimne päev enam kaugel." (A. Leppik).
kaugel." Jaani ajal põlenud kord Kord jälle ütelnud Jaan:
H talu ära, kaks
Järve-Jaan" o„ Eesti. t„n„.., Usuline liikumine a«a käinud ^^'^ ^^^'-^ ^ff^:"^:m,^!m^
laanud järele. Kuresoo Aittomsei Utt peremeneKs
Hiljuti põlenud jälle needsamad 11 saab, ei ole ilmaots enam kaugel!" hatu Papa. Kui Järve-Jaan näei et- Ja hulk inimesi tulnud patutund- - . - u M . . ^ . u.uu.cu^^u^i^^^^ Läänemaale Tei.ek. f'^rJ^f i" '^^^ ''T^T- ""'T -itmLguseid uuendusi K - -isele ning kahetsusele.'see ela- ^ '^^^^'^Z tameT ^ ^ ^ u s Ä '
le. Ühed oletavad Jaam ettekuülu- melme peremees elanud ja mone ^isi, puhvet Malsvet kujunes ühis- mus oli toonud kaasa suure muu- fvennastekoguduse raames, ehitamine kuna nSve
tuse najal, et nüüd pea viimne aasta eest surnud. Mihkli kihel- ]y,u,rn-Z l i l . • ditnse elus Riiakad ia tülitseiad ^""^ koguduse pastor C. E. Mahn ^^^^^
•• ^ 1 / * • J -KVI J 1 u"' 1 J u i 1 ^onauKu. iiiKumise juniKs, siis Patuse eius.
paev tuleb; teised jalle- arvavad konna rahvas kardab sel põhjusel j^^^^ p^j^ ^ p j- muutusid põhjalikult, neist said suhtus usklikesse heatahtlikult. On ., „ , _ J .
hädaohu kaueel olevat, sest et kaks maailma otsa Dea kätte iõudvat. •„-_„.„„i::n..Z^_ ' peamiselt -K''. ;„^O1 .V. . . I ; T . „ 4 vomialik, et liikumine oleks
UÜ^!^^^' Kuf' ^ra" ^^Kõima vesiveski paisu peal oi- rf}" "f".'""^' ^T'' T'''' ^ ^ - f f ' T / T ' k;;daTm;dat"^^^^^^^^^^^ tööde tegemine, nagu .Valtu-Kum-a^
assLT Jõõ;Ve valW nurvaLItfrohLstrvett^ kogutud andmed mis ilmunud a^^ dest tr j^a-tütardest, kellega olid i ^ ^ patukahetsuse laule ja nõuda veovankrite tegemine, S a Iv^v^^^^^ s^a kultab sd e vee kohta K^^^ i ^^""^"^ '''''i koolmeistrid. Sellega uhi- oma hingeõnnistust taga kartuse ja ^^^^^i võttis sellised mõõtmed,
•7u M u .7 £ \f« T^?. 1 , selle vee kohta ,Rm see i 3a nr. 2, 1967). nes Raela kula Erma talu pere- väristuseea Aia iooksul hakati ^""^^us kasvas Pärnu ja Peipsi-hakkab
Vene sodima)! Ettekuu- veealune maa põlluks tehakse ei pühatu Papa tegevuse aeg oli mees Aadu Erma, kelle talu oli I^~^rõõmsL^^^^^ laulm Neljandaks oli teiste abistami-
|utus läinud taide. Teise teisendi ole viimne paev enam kaugel! ~ eelmise sajandi teisel poolel, kuid põllunduses ja karjanduses teistest ^^^f^ k e e S r^s tõ^^^^^^^^^ ^'^'^ Puhtus kodudes ja lü-jargi
kuulutab see polemme maa- See koht on nuud kuiv maa ja olemasolevail andmeil pole selle kaugelt ees, ja suur 200-pealine ka- TemTosa J u S laTsi kl led ^^^^S^ koduümbruse kaunistamine
, . . f (A; Leppik). Rah- mõju kohapeal veel tänapäevalgi ri andis võimaluse oma juustu te- hakaTud maaL^rm^^^ ^^"g koduarmastus, üheks järelmõ-
I ,Kui Vee kortsiesme maa ~ vas kardab, et nuud pea vumne täielikult kadunud. gemiseks. Temaga koos Kuusiku l a ja kitsaFte^^^^^^^^ i"ks oli, et kreeka-katoliku usk
teisendi jargi Vee kõrtsi ja Naart- paev tuleb. ^ p. Kärner kirjutab, et esimene Altveski rentnik Väides. Altveskil '^^^ ^""^^ ^^^^"^^ Raplasse ei jõudnud ja see oli na-si
küla vahe ära vaob — ei ole „Kui raudvits üle maa tomma- Rapla ärkamine olnud peaaegu sa- peeti pühapäeviti lugemisi. Üks ' gu saar ümberkaudsete „vene usu"
viimne päev enam kaugel". (A. takse, tuleb, varsti viimne päev." mai ajal või veidi hiljem kui Mais- poegadest oli ehitusinsener ja ehi- Mõnikümmend rangelt usklikku kirikute vahel. " " ^
Leppik Koongast). ' „Kui rahvas poodis on, tuleb veti liikumine Järvamaal. Raplas ei tas Raplasse kahe torniga kiriku venda-õde püüdsid viimaste aasta- Kes oli aga Puhatu Papa inime-
-„Kui Mihkli kirikusi härg hüra- varsti viimne päev." ^ ole Malsveti liikumise pooldajaid nagu Tallinna Kaarli kirik. Siis teni jääda tooniandjaiks.Nüpida-senä, sellest pole neiski järelmõ-ma
hakkab, ei ole viimne päev „Kui Isa-meie _ kirikus. lõpuni olnud, kuigi maa kaugus ei olnud veel Kasemetsade laialdane sugu- sid nad liiga ilmalikuks koguduse jude kirjeldustes täielikku hing põ-enam
kaugel". 1 lauldakse, tuleb varsti viimne põhjuseks, sest Rapla mehed käi- võsa, Kabala koolmeister Top- pastorit Lii vi,, kellega tekkis hõõ- hilist selgust, kui vaid jäädes ven-
„Kui Pereküla linnaks muutub, päev." (N, Aunverdt). —• Mihkli sid Paides ja Tapal palvetundepi- mann ja Uustalu, Aluste koplmeis-rumine peaasjalikult r
s.o. kui majadele korstnad peale kirikus laulsid leerilapsed 9. mail damas. Üheks neist ja mõjukamaks ter, Järvakandi vallakirjutaja J. seksi asustamise koosoleku pärast, tunnistajaks Raplas ja ümbruskon-
.tehakse ja akendele kardinad ette 1920 Isa-meie lõpuni; kogudus on peetud Pühatu Papat, nagu rah- Klaanniam ja.palju teisi, kes moo- mis oli küll alustatud koraaliga nas. '