1981-07-07-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 50 VABA EESTLANE teisipäeval, T. 1981 - Tuesday, July 7; 1981
aa atzm
Herbert Salu, Kuhu päike ei
paista» Ühiskondlikke probleeme
Eduard Vilde loomingus.
- ¥äUs-Eesti & EMP, 198i; 155 lk.
Eduard Vilde looming on ohiud
huvialaks mitmele kirjandusteadlasele,
aga eriti ulatuslik osa selles
on Herbert Salu| uurimustes. Tema
doktoritööks oli „Eduard Vilden
historialiiset : romaanit" (1964),
millele aastaalul ilmus teos ühiskondlikest
probleemidest E. Vüde
loomingus „Kuhu päike ei paista".
H. Salu on valinud oma uurimusele
E. Vilde 1888; pastal ilmunud romaani
nime, vaadates selleaegset
elu, kui varjutusealust ühiskonnavormi
kaasneva (rõhumisega, vägivallaga
ja ülekohtuga.
H. Salu analüüsib E. Vüde teoste
kaasaega ja on ühiskonna elu kajastustega
tutvumiseks läbi- vaadanud
kuni sada aastakäiku ajalehti
ja lugenud asjaolusid valgustavaid
dokumente ja teoseid.
Tänapäevane olukord Eestis annab
võimalusi paralleelide tõmbamiseks
ja Vilde ilukirjanduslike
materjalide vaatlemine on
omamoodi protestiväljenduseks.
Teose on autor jaganud vüeks
alajaotuseks. Esijneseks üldisema
haardega peatujas ta vaatleb kirjandust,
kui. iniijikonna tunnustamata
seaduseandjat, kelle vastu on
tundlikud ka tänapäevased diktaa°
torid ja parteid. Kirjanikud on olnud
inimõiguste nõudjaiks oma loo-mmguga
ja nende mõju on erimaa-des
vägagi suur. Eestis on just E.
Vüde oma loominguga avaldanud
suurt ,mõju selleaegse sotsiaalse
teadvuse kujunemisele. Ta on mitmes
teoses näidanud ülekohut, kõige
algelisemate inimõiguste maha-tallamisf^
mi et tuleb selle teose
taustal küsida, kuidas üldse suutis
eesti rahvas püsima jääda?
H. Salu analüüsib Vilde teoste
alusel 19. sajandi eestlaste elu
"suurmaapidamises, kui sotsiaalse
jjVaba Eestlase^ toimetuse ]a
talitase asukoha plaan
TOIMETUS J A TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-iii
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro 482-0242
Hanlpes Oja 481-5316
Knolatiis! võetakse vastois
' nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp.; homm. kella 11-hi ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Konlntissts Siinnadl!
üks tolli ühel veerul $4.—
esiküljel $5.-—
tagaküljel „ $4.50
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. ^^aba Eestlase talita)
135 Tecumseth Streež
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Stn. C.
Toronto, Ont. M6J 3M7 ,
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs. Leida MarDey
Postiaadress:
9 Parravano Q.
Wlllowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
ülekohtu taimelava, kus aadli pri-viiigeeritud
positsioon andis neüe
piiramatii voli talupoegade üle.
Üheks,, osaks oli inimeste müürhine,
mis Venemaal sanktsioneeriti täis-,
õigusliku kaubatehingima aastast
1675.
Orjus I Ja orjakauplemine sai seaduspäraseks
ka Eestis pärast
1710 Vene alla langemist.
Inimesijmüüdi koos maaga ja maata,
perekonniti ja üksinda, üksiku
mehe hind. oli 1670. aastaü 30—50
rubla, tüdnilcud kuni 10 rubla, lapsed
4 rubla. Orjakauplemine toimus
veel Eesti- ja Liivimaa kubermangude
omade mõisnike vahel.
Teoorjuse ajal määrati tööpäeva
pikkuseks päikesetõusust loojakuni,
kuhu lisandusid-veel öised tööd nagu
vdljapeks, mis viis tööpäeva pikkuse
20—21 tunnini. Mõisnikel oli
õigus peksuga karistada, kui ta arvas,
et tööline polnud küllalt hoolikas.
Sellises olukorras oli mõisavargus
ainus väljapääs tööüse elu
säüitamiseks.
' Kuid mõisnüc otsustas ka talupoja
abieUumise, kuna noortel oli
vaja abiellumiseks aadliku nõusolekut.
Teinekord mõisnik määras,
kes peab kellega abielluma. Tavaliselt.
eelnes vümasel juhul sellele
abiellumissunnüe mõisniku vägivald
tüdruku vastu:
^eflest suurmaapidamise aspektist
tulevad " vaatlemisele
muudki sotsiaalse ülekohtu vormid
nagu ihunuhtlus. Haagikoh-tuniku
karistus sadade vitsahoo'
pidega oli nii brutaalne, et võis
maksta talupoja tervise ja ta
hauda viia.
Järgneb teine eestlastele väga
valus probleem: mõisniku esinie-se
öö õigus, kuna isandal oli orjade
üle piiramatu võim. Teoorjuse
ajal võttis see tava, et nägusamad
tüdrukud mõisa tööle kutsuti, kus
neid ees ootas häbistamine. Tartu
kreisis oli olukord kord selline, et
vallasemadest 70% olid külatüdru-kud
ja isadest ainult 25% eestlased.
See olukord põhjustas eriti
nooremate hulgas väga rohkeid
enesemõrva juhtumeid.
H. Salu käsitles ka Vüde lähenemist
kirikule, kui sotsiaalsele institutsioonile,
kus oti sageli saksa-soost
pastorite kritiseerimist. Rahva
protest sellise saksa kkiloi vastu,
kes nõudis rahvalt alati mõisnikule
ja ülemaüe alandlikku meelt
; ja kuulekust, oli usulahkude tekkimine,
mü oli mõnikord rahvuslik
värving.
Suuremate peksmiste p uM toodi
ka kirikuõpetaja kohale, et pidada
y,matusetali4ust veel elavaile".
Nende ühiskonnaelu vägivalla-aktide
esinemisel tuleb paratamatult
küsimus kus oli riigivõim, et
sellised i asjad võisid sündida? Ka
need õigused olid mõisnike käes ja
kasakad riigivõimu esindajaina tu-
Ud kohale mõisnike kutsel.
. See ajajärk on Vüde teostes leidnud
elavat kirjeldamist, ajalooliste
inimeste kaudu saanud osaks eesti
rahva saatusest. See tingis Vilde
ühiskondliku romaanide kujunemise
ja Salu .analüüsib olukorra su-,
het kirjaniku loommguga, seda eriti
rohkete tõendusmaterjalidega
kmnitades. Salu märgib ka kuivõrd
raske oli Vildel kirjanikuna ja aja-kü"
janikuna neid materjale sel ajal
kasutada. Ainult soodsate - asjaolude
tõttu pääsesid need noore juristi
Konstantin Pätsi ajalehe „Teataja"
veergudele ja kujunesid üheks vahendiks
rahva medeolude vormimisel
käesoleva sajandi alguse
murranguks.
H. Salu teos on, vaatamata aja-looteosele
omasele asjalUdoisele
eriti huvitav kirjeldus eesti ajaloost,
vües lugeja Vilde loomingu
lätteile, aga eriti eesti rahva raskeimate
eksisteerimisaastate ajajärku.
Vilde oli võitlev kirjanik^
kes oma üukirjanduslikes suurteostes
tõi esile kaasaja.
Raamatu kauni tüpograafüise kujunduse
on andnud soome trükikoda.
Kaane kujundanud Jens V. Bek.
Selles on arvukalt faksimiile eesti
ajalehtedest, fotosid Vilde teostes,
kirjeldatud kohtadest, aga ka kirjanikust
enesest ja tema raamatute
kaanejoonistusist.
Väikse sissetulekuga Ontario
elanikele antakse abi OHIP'i
preemiate tasumiseks. Eriti tulek
mainida, et seda summat on
muudetud hiljuti avaldatud
Ontario eelarves.
Kui teie aastane sissetulek
üksikisikuna on vähem kui 8200
dollarit ja kui näiteks teie neljaliikmelise
perekonna kogusissetulek
on ai a 14.000 dollari, siis
olete kvalifitseeritud toetuseks,
millega tasutakse teie preemiad
osaliselt või kogu ulatuses.
Pensionärid ja sotsiaalabi
saajad saavad senise tava
kohaselt OHIP'i kindlustuse
tasuta.
Parimaks mooduseks oma
kvalifikatsiooni kontrollimiseks
on kohaliku OHIP'i esinduse
külastamine. Selle aadress on
antud telefoni kataloogis sinistel
valitsusasutuste lehekülgedel.
Kontrollimine on vajalik, sest
te võite kvalifitseeruda abile
OHIP'j preemiate tasumisel kuiga
te minevikus seda abi ei saanud.
Dennis R/^tmbrell, Minister
Ly Krabi'Parm& r@hikiriu
STELCO —
OMAETFE LINN
Kõige esmalt on otse hämmastav
Stelcomaa-alaline suurus, mis
on üle lOÖO aakri koosnedes paljudest
hiigelhooneist,tohutuist sulatusahjudest,
erialavabrikuist ja
laoplatsidest. See on kui omaette
linn oma bussiühendusega tänavaid
pidi üksikute tehaste vahel, oma
haigla nelja arstiga ja mitmeid
muidki vajalikke asutusi on vabri-kumaadel
olemas.
Kanada teraseproduktsioonist
toodab Stelco tervelt 60%, ja vabrik
on kanadalaste omandiks 95%-
liselt. Palgalisi Hamiltoni tehases
on 15,500 ja koos mujalasuvate.
osakondadega kokku 26,000 töötajat.
Naistöölisi otseses tööprotsessis
töötajaid (mitte kontoreis,
laboratooriumes j.m.) on paarsada,
huvitav on sealjuures, et töölt lahkumiste
protsent naiste hulgas on
suhteliselt väike, üldiselt kõiguvad
tööliste palgad $8.95 ja $12.^5
vahel tunnitasuna ja aastapalk võib
tõusta kuni $25,900.— peale.
Enne ekskursioonile asumist
teatatakse, et kaamerate kasutamine
vabriku maa-alal on keelatud,
kuna siin leidub tehnilisi saladusi,
mida ei soovita avaldada.
Terasetööstuse pöhialuseiks on
rauamaak, lubi ja kivisüsi, viimast
kasutatakse tohutute sulatusahjude
kuumendamiseks, milles temperatuur
võib tõusta kuni 2700°F. Ko-
2.
hale toimetatakse toormaterjalid
rongide, veoautode ja peamiselt
laevadega jäävabal sesoonil, sel^
leks on Stelcol oma sadam Ontario
järve ääres. Kivsüsi tuleb kohale
peamiselt Ohiost USA'st ja
purustatakse kohapeal . vastavalt
vajadusile. Rauamaake saab Stelco •
osalt oma e kuuluvaist rauakäe-vandusist
Ontariost ja Labradorist,
peamiselt aga USA'st Michiganist.
otsese tööprotsessi kirjeldamine
tehakse põhimõtteliselt selgeks selgitava
skeemi abil, kus rauamaak
lõpuks välja jõuab terasplaatide,
traadi, . torude, naelte ja kõig€
muuni, võhikule kõige imponeerivamad
on siiski sulatusahjud, neid
on õige palju ja neid tühjendatakse
kordamööda iga 18 tunni järele.
Sellise hõõguva sulametalli väljavalamine
on meeldejääv vaatepUt.
- • - -"v---"^?^^
MAAILMA PUHTAM
TERASEVABRIK
Pollutsiooni küsimusele vastuseks
kuuleme, et Stelco on maailma
puhtaim terasevabrik, pollutsiooni
uurimiseks on kasutatud kõigis
Stelco Kanada vabrikuis kokku
alates 1961 a. üle 200 miljoni dollari,
kuna Hamiltoni osas on selleks
hiljuti kulutatud 20 miljonit
dollarit kasutusele võttes uusi seadeldisi,
ja aparaate õhu- ja vee-reostamise
vähimiseks. Uusi hooneid
paljude miljonite dollarite
väärtuses on ehitusel, mis kõik
produktsiooni moderniseerida aitavad,
peale muu on, näiteks, tööliste
ajakaartide lembeid aminegi
viidud raalisüsteemile, millega aja-^
suhtes petmine pole enam võimalik.
Stelco eelmine aasta on. olnud
rekordiliselt edukas ja tulu annud
132 milj. dollarit. Kuna ollakse
arusaamal, et sellisel suurkompaniil
on peale pollutsioonipidurdamise
kohustusi ka sotsiaalalal, on suuri
summasid juhitud haridus-^ ja hoo-lekandealale,
haiglaile, McMaster
University , uurimistöiks ja palju
muud. \
Tunniajaline huvituur Stelcosse
ei tundunud olevat küllaldane. H i lisemal
järelpärimisel vabriku külastamise
lohta saan vastuseks:
Stelco ekskursioone saab korraldada
teisipäevast reedeni k. 9.30 kuni
1.30 hommikupoolel, kokkuleppeks
tuleb ette helistada Stelco
tuurikoordinaatorile telefonil 528-
2511, local 2952. Külastajad peavad-
olema vähemalt 16 a. vanad
või vanemad.
Hamiltonist saadud informatsiooni
kohaselt asub African Lion
Safari sealt vaid poole tunni autosõidu
kaugusel, Torontost on 1
tund sõitu ja see koht on perekondlikeks
väljasõitudeks soojalt
soovitatud aasta ringis. Seal leidub
üle 1000 eksootilise looma ja linnu
ja vaatamiseks oh ta ülimalt
huvitav.
(lärgneb)
il^l^ ALFRED
ÄDVOKÄAT-NOTAR
Eoösm Royal Tnist T«w«?
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: ip.O. 326, Toronto
Ont. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 8^B-1T?7
! 24-tundi telefoni valveteenistus
TED ROLAND LAAN
tsdvokacst-notcir
133 Richmond St W., Ste 7©5
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7172
Hobusesõit
Muhus, Koguva Tooma taluõuel,
mis kiiianik Juhan Smuuli
sünnikoduna on saanud muuseu-mitaolise
tähenduse,- ^ peeti Saaremaa
koolinoorte 11. kirjandus-päev.
Tänavused omaloomingu-võistluse
auhinnasaajad • lugesid ette
oma jutte ja luuletusi, rahvalikke
viise esitas rahvalauhi-ansambel
„Leelo" ning Saaremaa Rahvateatri
näitleja Merike Meriloo. Muu^
seumis töötab teadusliku töötajana
Aivi Schmuul, kes pakkus osavõtjaile
maaleiba, piima ja silku. Kirjandusliku
tegevuse kõrval viidi
noored ka hobusega sõitma.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 7, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-07-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810707 |
Description
| Title | 1981-07-07-07 |
| OCR text | Nr. 50 VABA EESTLANE teisipäeval, T. 1981 - Tuesday, July 7; 1981 aa atzm Herbert Salu, Kuhu päike ei paista» Ühiskondlikke probleeme Eduard Vilde loomingus. - ¥äUs-Eesti & EMP, 198i; 155 lk. Eduard Vilde looming on ohiud huvialaks mitmele kirjandusteadlasele, aga eriti ulatuslik osa selles on Herbert Salu| uurimustes. Tema doktoritööks oli „Eduard Vilden historialiiset : romaanit" (1964), millele aastaalul ilmus teos ühiskondlikest probleemidest E. Vüde loomingus „Kuhu päike ei paista". H. Salu on valinud oma uurimusele E. Vilde 1888; pastal ilmunud romaani nime, vaadates selleaegset elu, kui varjutusealust ühiskonnavormi kaasneva (rõhumisega, vägivallaga ja ülekohtuga. H. Salu analüüsib E. Vüde teoste kaasaega ja on ühiskonna elu kajastustega tutvumiseks läbi- vaadanud kuni sada aastakäiku ajalehti ja lugenud asjaolusid valgustavaid dokumente ja teoseid. Tänapäevane olukord Eestis annab võimalusi paralleelide tõmbamiseks ja Vilde ilukirjanduslike materjalide vaatlemine on omamoodi protestiväljenduseks. Teose on autor jaganud vüeks alajaotuseks. Esijneseks üldisema haardega peatujas ta vaatleb kirjandust, kui. iniijikonna tunnustamata seaduseandjat, kelle vastu on tundlikud ka tänapäevased diktaa° torid ja parteid. Kirjanikud on olnud inimõiguste nõudjaiks oma loo-mmguga ja nende mõju on erimaa-des vägagi suur. Eestis on just E. Vüde oma loominguga avaldanud suurt ,mõju selleaegse sotsiaalse teadvuse kujunemisele. Ta on mitmes teoses näidanud ülekohut, kõige algelisemate inimõiguste maha-tallamisf^ mi et tuleb selle teose taustal küsida, kuidas üldse suutis eesti rahvas püsima jääda? H. Salu analüüsib Vilde teoste alusel 19. sajandi eestlaste elu "suurmaapidamises, kui sotsiaalse jjVaba Eestlase^ toimetuse ]a talitase asukoha plaan TOIMETUS J A TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9—3-iii Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega: Karl Arro 482-0242 Hanlpes Oja 481-5316 Knolatiis! võetakse vastois ' nädala esimesse ajalehte kuni esmasp.; homm. kella 11-hi ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella 11-ni. KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. Konlntissts Siinnadl! üks tolli ühel veerul $4.— esiküljel $5.-— tagaküljel „ $4.50 KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1. ^^aba Eestlase talita) 135 Tecumseth Streež Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70. Stn. C. Toronto, Ont. M6J 3M7 , Talitus väljaspool tööaega: Helmi Liivandi 251-6495 2. Mrs. Leida MarDey Postiaadress: 9 Parravano Q. Wlllowdale, Ont. M2R 3S8 Telefon: 223-0080 ülekohtu taimelava, kus aadli pri-viiigeeritud positsioon andis neüe piiramatii voli talupoegade üle. Üheks,, osaks oli inimeste müürhine, mis Venemaal sanktsioneeriti täis-, õigusliku kaubatehingima aastast 1675. Orjus I Ja orjakauplemine sai seaduspäraseks ka Eestis pärast 1710 Vene alla langemist. Inimesijmüüdi koos maaga ja maata, perekonniti ja üksinda, üksiku mehe hind. oli 1670. aastaü 30—50 rubla, tüdnilcud kuni 10 rubla, lapsed 4 rubla. Orjakauplemine toimus veel Eesti- ja Liivimaa kubermangude omade mõisnike vahel. Teoorjuse ajal määrati tööpäeva pikkuseks päikesetõusust loojakuni, kuhu lisandusid-veel öised tööd nagu vdljapeks, mis viis tööpäeva pikkuse 20—21 tunnini. Mõisnikel oli õigus peksuga karistada, kui ta arvas, et tööline polnud küllalt hoolikas. Sellises olukorras oli mõisavargus ainus väljapääs tööüse elu säüitamiseks. ' Kuid mõisnüc otsustas ka talupoja abieUumise, kuna noortel oli vaja abiellumiseks aadliku nõusolekut. Teinekord mõisnik määras, kes peab kellega abielluma. Tavaliselt. eelnes vümasel juhul sellele abiellumissunnüe mõisniku vägivald tüdruku vastu: ^eflest suurmaapidamise aspektist tulevad " vaatlemisele muudki sotsiaalse ülekohtu vormid nagu ihunuhtlus. Haagikoh-tuniku karistus sadade vitsahoo' pidega oli nii brutaalne, et võis maksta talupoja tervise ja ta hauda viia. Järgneb teine eestlastele väga valus probleem: mõisniku esinie-se öö õigus, kuna isandal oli orjade üle piiramatu võim. Teoorjuse ajal võttis see tava, et nägusamad tüdrukud mõisa tööle kutsuti, kus neid ees ootas häbistamine. Tartu kreisis oli olukord kord selline, et vallasemadest 70% olid külatüdru-kud ja isadest ainult 25% eestlased. See olukord põhjustas eriti nooremate hulgas väga rohkeid enesemõrva juhtumeid. H. Salu käsitles ka Vüde lähenemist kirikule, kui sotsiaalsele institutsioonile, kus oti sageli saksa-soost pastorite kritiseerimist. Rahva protest sellise saksa kkiloi vastu, kes nõudis rahvalt alati mõisnikule ja ülemaüe alandlikku meelt ; ja kuulekust, oli usulahkude tekkimine, mü oli mõnikord rahvuslik värving. Suuremate peksmiste p uM toodi ka kirikuõpetaja kohale, et pidada y,matusetali4ust veel elavaile". Nende ühiskonnaelu vägivalla-aktide esinemisel tuleb paratamatult küsimus kus oli riigivõim, et sellised i asjad võisid sündida? Ka need õigused olid mõisnike käes ja kasakad riigivõimu esindajaina tu- Ud kohale mõisnike kutsel. . See ajajärk on Vüde teostes leidnud elavat kirjeldamist, ajalooliste inimeste kaudu saanud osaks eesti rahva saatusest. See tingis Vilde ühiskondliku romaanide kujunemise ja Salu .analüüsib olukorra su-, het kirjaniku loommguga, seda eriti rohkete tõendusmaterjalidega kmnitades. Salu märgib ka kuivõrd raske oli Vildel kirjanikuna ja aja-kü" janikuna neid materjale sel ajal kasutada. Ainult soodsate - asjaolude tõttu pääsesid need noore juristi Konstantin Pätsi ajalehe „Teataja" veergudele ja kujunesid üheks vahendiks rahva medeolude vormimisel käesoleva sajandi alguse murranguks. H. Salu teos on, vaatamata aja-looteosele omasele asjalUdoisele eriti huvitav kirjeldus eesti ajaloost, vües lugeja Vilde loomingu lätteile, aga eriti eesti rahva raskeimate eksisteerimisaastate ajajärku. Vilde oli võitlev kirjanik^ kes oma üukirjanduslikes suurteostes tõi esile kaasaja. Raamatu kauni tüpograafüise kujunduse on andnud soome trükikoda. Kaane kujundanud Jens V. Bek. Selles on arvukalt faksimiile eesti ajalehtedest, fotosid Vilde teostes, kirjeldatud kohtadest, aga ka kirjanikust enesest ja tema raamatute kaanejoonistusist. Väikse sissetulekuga Ontario elanikele antakse abi OHIP'i preemiate tasumiseks. Eriti tulek mainida, et seda summat on muudetud hiljuti avaldatud Ontario eelarves. Kui teie aastane sissetulek üksikisikuna on vähem kui 8200 dollarit ja kui näiteks teie neljaliikmelise perekonna kogusissetulek on ai a 14.000 dollari, siis olete kvalifitseeritud toetuseks, millega tasutakse teie preemiad osaliselt või kogu ulatuses. Pensionärid ja sotsiaalabi saajad saavad senise tava kohaselt OHIP'i kindlustuse tasuta. Parimaks mooduseks oma kvalifikatsiooni kontrollimiseks on kohaliku OHIP'i esinduse külastamine. Selle aadress on antud telefoni kataloogis sinistel valitsusasutuste lehekülgedel. Kontrollimine on vajalik, sest te võite kvalifitseeruda abile OHIP'j preemiate tasumisel kuiga te minevikus seda abi ei saanud. Dennis R/^tmbrell, Minister Ly Krabi'Parm& r@hikiriu STELCO — OMAETFE LINN Kõige esmalt on otse hämmastav Stelcomaa-alaline suurus, mis on üle lOÖO aakri koosnedes paljudest hiigelhooneist,tohutuist sulatusahjudest, erialavabrikuist ja laoplatsidest. See on kui omaette linn oma bussiühendusega tänavaid pidi üksikute tehaste vahel, oma haigla nelja arstiga ja mitmeid muidki vajalikke asutusi on vabri-kumaadel olemas. Kanada teraseproduktsioonist toodab Stelco tervelt 60%, ja vabrik on kanadalaste omandiks 95%- liselt. Palgalisi Hamiltoni tehases on 15,500 ja koos mujalasuvate. osakondadega kokku 26,000 töötajat. Naistöölisi otseses tööprotsessis töötajaid (mitte kontoreis, laboratooriumes j.m.) on paarsada, huvitav on sealjuures, et töölt lahkumiste protsent naiste hulgas on suhteliselt väike, üldiselt kõiguvad tööliste palgad $8.95 ja $12.^5 vahel tunnitasuna ja aastapalk võib tõusta kuni $25,900.— peale. Enne ekskursioonile asumist teatatakse, et kaamerate kasutamine vabriku maa-alal on keelatud, kuna siin leidub tehnilisi saladusi, mida ei soovita avaldada. Terasetööstuse pöhialuseiks on rauamaak, lubi ja kivisüsi, viimast kasutatakse tohutute sulatusahjude kuumendamiseks, milles temperatuur võib tõusta kuni 2700°F. Ko- 2. hale toimetatakse toormaterjalid rongide, veoautode ja peamiselt laevadega jäävabal sesoonil, sel^ leks on Stelcol oma sadam Ontario järve ääres. Kivsüsi tuleb kohale peamiselt Ohiost USA'st ja purustatakse kohapeal . vastavalt vajadusile. Rauamaake saab Stelco • osalt oma e kuuluvaist rauakäe-vandusist Ontariost ja Labradorist, peamiselt aga USA'st Michiganist. otsese tööprotsessi kirjeldamine tehakse põhimõtteliselt selgeks selgitava skeemi abil, kus rauamaak lõpuks välja jõuab terasplaatide, traadi, . torude, naelte ja kõig€ muuni, võhikule kõige imponeerivamad on siiski sulatusahjud, neid on õige palju ja neid tühjendatakse kordamööda iga 18 tunni järele. Sellise hõõguva sulametalli väljavalamine on meeldejääv vaatepUt. - • - -"v---"^?^^ MAAILMA PUHTAM TERASEVABRIK Pollutsiooni küsimusele vastuseks kuuleme, et Stelco on maailma puhtaim terasevabrik, pollutsiooni uurimiseks on kasutatud kõigis Stelco Kanada vabrikuis kokku alates 1961 a. üle 200 miljoni dollari, kuna Hamiltoni osas on selleks hiljuti kulutatud 20 miljonit dollarit kasutusele võttes uusi seadeldisi, ja aparaate õhu- ja vee-reostamise vähimiseks. Uusi hooneid paljude miljonite dollarite väärtuses on ehitusel, mis kõik produktsiooni moderniseerida aitavad, peale muu on, näiteks, tööliste ajakaartide lembeid aminegi viidud raalisüsteemile, millega aja-^ suhtes petmine pole enam võimalik. Stelco eelmine aasta on. olnud rekordiliselt edukas ja tulu annud 132 milj. dollarit. Kuna ollakse arusaamal, et sellisel suurkompaniil on peale pollutsioonipidurdamise kohustusi ka sotsiaalalal, on suuri summasid juhitud haridus-^ ja hoo-lekandealale, haiglaile, McMaster University , uurimistöiks ja palju muud. \ Tunniajaline huvituur Stelcosse ei tundunud olevat küllaldane. H i lisemal järelpärimisel vabriku külastamise lohta saan vastuseks: Stelco ekskursioone saab korraldada teisipäevast reedeni k. 9.30 kuni 1.30 hommikupoolel, kokkuleppeks tuleb ette helistada Stelco tuurikoordinaatorile telefonil 528- 2511, local 2952. Külastajad peavad- olema vähemalt 16 a. vanad või vanemad. Hamiltonist saadud informatsiooni kohaselt asub African Lion Safari sealt vaid poole tunni autosõidu kaugusel, Torontost on 1 tund sõitu ja see koht on perekondlikeks väljasõitudeks soojalt soovitatud aasta ringis. Seal leidub üle 1000 eksootilise looma ja linnu ja vaatamiseks oh ta ülimalt huvitav. (lärgneb) il^l^ ALFRED ÄDVOKÄAT-NOTAR Eoösm Royal Tnist T«w«? Toronto Dominion Centre Postiaadress: ip.O. 326, Toronto Ont. (Bay & King) M5K 1K7 Telefon: 8^B-1T?7 ! 24-tundi telefoni valveteenistus TED ROLAND LAAN tsdvokacst-notcir 133 Richmond St W., Ste 7©5 Toronto, M5H 2L3 Tel. 364-7172 Hobusesõit Muhus, Koguva Tooma taluõuel, mis kiiianik Juhan Smuuli sünnikoduna on saanud muuseu-mitaolise tähenduse,- ^ peeti Saaremaa koolinoorte 11. kirjandus-päev. Tänavused omaloomingu-võistluse auhinnasaajad • lugesid ette oma jutte ja luuletusi, rahvalikke viise esitas rahvalauhi-ansambel „Leelo" ning Saaremaa Rahvateatri näitleja Merike Meriloo. Muu^ seumis töötab teadusliku töötajana Aivi Schmuul, kes pakkus osavõtjaile maaleiba, piima ja silku. Kirjandusliku tegevuse kõrval viidi noored ka hobusega sõitma. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-07-07-07
