1977-04-28-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. S2 Nr. 32 ¥ABÄ EESTLANE ai id Sa^kulu 0 . ADVOKAADID IBSB m m 1.50 35 • * 35 m 15 .50 15 • 48 m 35 35 .30 35 35 15 15 40 ).— i . ^ 25 liO 15 1.25 1.50 40 25 OA LSO Of 20 85 i.65 • 4S Mt 40 40 1.5© 20 2® 1.25 20 26 4© .50 15 * * * * 40 30 30 40 40 40 ENNALFRSD ÄDVOEÄAT-NOTAR Eoom 1912, Royai tnaSt Tower, Toronto DomimoiQ €entre Postiaadress: P.O. 326, Toronto Ont. (Bay & King) M5K IKI Telefon: 869-mT 24-tuiidi telefoni valveteenistus J.50 50 40 35 andale, trampis seJ [siis marssis mine-ivitšer ja aumees, baburgale lebama, fiutunud. kui päris-Oii^; flroy, keda igaüks I sealt mööda läks. [vanurgal tähele. Chief Anderson']: J<?ersant?**' küsis ta nõustuma, et oli ^lle relva omani-see tömbi-rauali-nikeldatud raami- I päraga, ja kandis - Charles Ander- ^lega hõbedasel ta-selle siia maha, Chief. Ima soovitasin tal puhastada,, selle ta aga riista siia linema. Minu pä- [a jäädagi" Vv^ta-iris Chief Mcllroy [egi", arvas ta siis, hiljem, et [n, kas on kogema- Naeris jälle ja . mis hiljem juh- |oee revolver sinna ^htul minema läk- ^ keerasin. Järg- [ OÜ aga riist kadu-sei vahepeal jä-rapidaja- seersandi ja nii tiiru sisse [a ei hakanud seda 'ailt uurima, see ide-lõpuks minu j keegi minu kä^t ÄDO PARK. LLS. HETHERINGTON, FALLIS • • • & • PARK- . Advokaadid-notarid 365 Bay St., Süite 401. EM. 3-4451 Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425 '4 i ANDRES OLV,iT, Advokaat-nbtar Bigelow, Hendy, Shirer <& UiMdvi ?89 DonMiMs Tel. Iö29^110 feodns 699-23S5 RÄAMÄTUPIDAJAB^ J©HN E. SOÕSAAi, 0«Ao - Chsrtered Accountant 725 Don Mills Ed. Saite 40S Don Mills, Ontarl® 483-6398, 429-4144 oa sa saa i^R/TID IBB LEO KANN, DOCTOR OF CfflROPRACriC 212 Dinnick Cr. fel. 489-9562 Teen igasuguseid seest ja väljasta tapeedid |aJ,Vinyi". üle 20 a. kogemused. eluaegni Inveislteering! Snir valik iondcva binnaalandasegai. Ka rentimine. Saadava) kõik mnnsika {nstmmendid. REmen umuiiftiuiiiuuöiii 0 HOUSE OF M^SIC LTD. 553 Qneen St West Toronto, tel S83-1966 Lugesin New Yorgis ilmuvat filatelistide margiajakirja ,3taini®'i" ja leidsin New Yorgis asuva mas^ smirfinna Har-meil margioksjoni Imuiutusest vanema margipildi miUe oskj»^ ni alghinnaks oli 12.000 dollarit Selle oksjoni korraldas margi-lirma H. R. Manner enne Jõulu ja see kestis 3 päeva. Seda ra^-^ ki aga ei leidunud Scott kataloogis, vist selleparast, et see oia üks vähetuntud vigatrükk — selle vannös on märgitEd k r © ^ Margifimia H. R. Harmer on siis paiaivad kofckiiiepitud t i r^ üks anaaiüna suurimaid margi- muste lilaituses. ärisid ja tema peaärid ^tivad New Yorgis, Londonis ja Sydneys, Austraalias. See firma ikaupleb just liaruildaste ja Imliiste marki- „,, w i^ dPfra Ta avaJdab kõikfal alaldi «^^^^ide maikidega- ag^ r ^ d e dega. Ta a;vaictaD isoikjai ajaieäi- hind pde seUe aja kest^ nime. Eesti Vabariigi postmargid oai. juba 59 ^ t a t vanad. Nende tl-raazhid polnud suured, võrreldes tedes ositu-müügi kuulutusi ja peab aastas oana firmades mitmeid oiksjoaisid, Enne postmarkide ilmumist saadeti Idrje raliaäise tasu e ^ . Ka need vanad kirjad mailssävad kallist hinda. üSÄ-s ilmus esimene postmark Laguun Vancouveri Stanley Park'is Briti Kolumbias. Stanley Park asub väga lahedal Kanada lää-neranniku isuurimsi linna Canadiäji Government Travel Bureau foto Cüzoo oma B O - I J S tuiiamde ela^ nikuga on Peruu arheoloogiline peailimi, tõeline rahvuslik monument, olies olnud juba 14. ja 15. sajandil inka impeeriumi kesik-punktiks. S e i i i ^ a pakub Cuzco küiastajaüe ainiäaadseiä vaatepilte }a karakter-joonl ühe rahva dram^tilisest ja vaiksest u n i t^ disit: monumentaalsetele inka pa^ leedele rajasid vallutajad oma maješt^tlikud ehitused ja järgnevast 16./17. sajandist kujunes hispaania Cuzco õitseaeg. Nii k i rikute ja muuseumide arvukais maalides kui lirma arhitektuuris väljendub mi. Ouzco-tooor': hispaania ja inka kultuuride süntees. Inicade monumeiDtaai" . M E REGINA • ••II ; ka tähtsamad usulised lituaalid. õhfcuvidevikus Ciizco'sse jõudes jätkus veel aega ja energiat sooritada viimaseid suyenürnoste: primitiivselt katmisit keraamikat, kaelahelmeid ja ehtsaid albaca kaupu. Kui poleks ess olnud järg-nevat varahommikust reisi edasi Quilo'sse. oleks vist küÜl tekkinud rahakotti ülearuseid tühemikke! Adios, Peru! Päikesemaa. ühös säärases kuninglikule alusmüürile püstitatud hoones asub peruu tuntuima maalikunstniku, • Amilcar Salomon'i ateljee. iSee ülisõbralik mees avaldas siirast rõõmu kohates ootamatult eestlasi, eriti üht eesti kolleegi — prl. Ilse Raidll Kuulsime Salo-mon'i näitustest Montrealis, Calgarys ja Vancouveris; reisist Jaapanisse, et maalida keisri portreed ja veel palju muud huvitavat. Parimate sõpradena jätsime hüvasti, et veel samal pealelõunal sõita Cuzco ümbruses asu-vaisse kindlus-varemeisse nagu Sacsahuaman, Kencoo, Puca-Pu-eam jä Tambe Machay. Need inkade ehitatud monuimentaalsed ksvjkindilused oma Oabürint-kaiku-de, kivisse raiutud troonide ja altaritega kõnelevad kõrge4ase-melisest militaartehnikast ja andunud päikesejumala kummardamisest. Kuid ei puudunud ka inam-ohverdamise kambrid, ehitatud haruldase täpsusega vastavalt tseremoonia nõuetele. Tagasiteel püüdsime sõprust luua iahkesilmaliste laamadega, kes nüüd karjadena liiguvad var remetevahelisil kõrgendikel — alati hoolsate indiaanlas-karjaste bamajad kõigi põhja-ameeriklik-kude toocietegä. Ainsaks takistuseks nende omandamisele on suhteliselt madalad ^palgad. õhtuleht E l Tiempo t)õi esilehel teate kergest maaväringuföukest Bogota's, Kodumbias, kuhu pidime alustama lendu järgnevail hommikul. Võibolla ei lugenud reisikaaslased seda „uudist". Otsustasin vaikida. Palju huvitavam oli 'kuulata grupiliikmete muljeid, kes sooritasid lühisõidu Quito'@t ekvaatori joonele. Nad saabusid diplomeerituina (!); tore pa-ber, mida omandab iga säärane järgne- j külastaja. Nii jätsime 'maa, kus Mõnus pgj^^^ on sõbralik ja abivaümis 65 F oli teretulnud peale jahe^ Lõ^^g^^aatamata oma pide-dat mägimatka Andides. Teed len- ^^^^ rahulolematusele polütilise nuväljalt hotöli^ a^^^ noor gud o m r r a ja sotsiaalsete olude ^ g^j^ j ^ ^ ^ j^^jj gjgg,pj^|j,2ee- ^Andide guveel" 9uif@ Ekuadori pealinn Quito dide juiveel" — oli meie vaks leiuretke sihiks. „An-saatel. Eduarde ülevaate iinnast, rõhutades selle omapärast rahvuslikku koosseisu: 49% indiaanlasi, 10% valgeid, ülejäänud segunenud mestizod. Oli tõesti silmatorkav indiaanlas-ipolitseide arvukus, kes valgekinnastatult juhtisid Quite vilgast liiklust. Meeldiva mulje jätsid ka kojuruttavad koolilapsed oma helevalgete vor-miriietega. Ja rahva sõbralikkust kogesime- kui . tegime väikseid „avastusi" linnas omal käel (see oli kerge, kuna hotell asus jällegi tsentrumis). Loomulikult hoolitses ametliku osa eest Eduarde, tutvustades nü vana kui ka uut Quito't oma his-paania koloniaal- ja ülünoodšate ehitustega. Ka siin väljendub kohalik omapäras skulptuuris ja maalides (nn. „Quito-kool"), mis rikkalikult deköreerivad linna 17. ja 18. sajandi kirikuid. Siin on koloniaal-arhitetetuuri musternäide, San Francisco; San Augustin, kus kirjutati alla Ekuadori iseseisvusele (1809); kauni fassaadiga Sante Domingo ja kuuüsaim kirik Lõuna-Ameerlkas, L a CJom-pania de Jesus oma massiivsete kuldaltaiite ja sisedekoratsioonidega. Sõbralik rahvas mid, müega ei häirita majanduslikult tulutoovaid turiste. Jumala loadusetem- (B) Ada Otema „must-v®lge*' jä skulptuuride näjtus Eesti Kultuuri Koondise korraldusel tpinius Stoikholmi Eesti f^jas. Avamine peeti laupäeval, 16. aprillil, kus. juures avajaiks oli kunstnik Otto Paju. Väljapanekute hulgas oli tushilaveeringuid,' graafikat ja skulptuure. Näitus kestis 24. aprillini. ; iEiSimese reisiMpühapäeva veetsime ühes kahtlemata kaunimas Jumala loodusetemplis: Machu- Picchü's. Pisut madalamal kui Cuzco (2.380 m. ü. m.), avastati see inkade tsitadeM aHes käesoleva sajandi algul. Mugavalt bussis istudes „ironisime" piki kitsaid mägiteid ligi 350 meetrit iülespoo-le Umbamba jõe kuru-orust. Ja siis järsku võtmsalit haarav vaade ebatavalises ilus: kõrgete mäetippude vahel laiuv yaremetelinn. Templid veekoškedega (milliste all pesaniine sümboliseeris vaimset puhastust), kindlused, paleed, tööliselamud ja .põllutermssidl. Mis Olli Maohu-Picchu? Linn? Pühapaik? Ülikool? Poleemika jätkub. Tõenäolisena tundub teooria kindlus-Iiimast ja kuninga soosik-asupaigast, kus toimusid Moodsa Quito universaalsust esitab HCJB ( Heralding Ohrist Jesus' Blessing) raadiojaam 29-a kõrge torniga. Siit väljuvad mis-jonisaated katavad 80% maakerast. Annetused selleks tööks on alati teretulnud. Et aga truuks jääda Lõuna- Ameerika kontrastide •mentaliteedile, leidsime end varsti peale raadiojaama külastamist väga erinevas miljöös: / indiaanlaste tekstiBl4urul, kõrgel mõenõlvakul (El Panecillo), -kust avaneb võrratu vaade linnale. Oleks ülearune loetleda neid kirevavärvüisi ponchosid ja linikuid, mis leidsid tee meie kottidesse!! Kunstiar-mastajale pakuvad ootamatuid leide vanalinna antikvaariaadid ja vahel isegi kahtlase välimusega võlvialustesse ipeidetud pisinpoed. Kuid ei piuudu ka moodsad kau-päevad Bogotas Kolumbia-ipäevad kujunesid üle ootuste meeldejäävaks, alates hetkest kui elava ja nõtke giidi Marta saatel nooblisse Tequenda-ma hotölli saabusime. Meid paelus panoraam avaraist aknaist: Bogota, mis asetseb kerge-kala-kulis9l tasandikul mägede Guada-lupe ja Monserrate jalal. Mõle-misse mäetippu on püstitatud žmponeeriv kirik, mis säravalt hindavad üle linna. Piki mägede jalamuid ronivad erinevais ^tülides moodsad korterimajad, šagedi poclpeidetud õitakobaratega. Kinefmatograafiliselt järgnevad pildid Bogoto vaatamisväärsustest. Sõidame muuseumi — Mu-seo Colonial — mis on heaks näiteks Kolumbia köloniaalarhitek-tuurist Šün tutvustab Marta oma kodumaa käsitöid, rahvuslikku üliriietruana't (alati kaiinivärvi-liselt kootud), ja huvitavaid Kolumbia eaamustiile, kus puudub tübade-vaheüne ühendus ja kõik uksed avanevad maja ümbritsevale verandale. : Möödume, linna peaväljakust — Plaza Mayor de Bolivar — kus deklareeriti 19. sajandil Kolumbia iseseisvus, et jõuda kuulsasse Chibcha kuUamüuseumi. üle Need olid algul lõigatud ja 'kandsid USA tähtsamate riigitegelas-te näopilte. Esimeseks postiüle-maks oli Benjam.in Pranklin ja te^ ma näopilti kandis esimene 5-cen^ dlne mark. AUes mark nr. 2 kandis USA riigipresidendi kindral George Washingtoni püti. Hiljem hakkasid ilmuma perforeeritud margid. y Filatelistide ajaleht „Linns Stamps News" oma viimases 28. veebr, ilmunud numbris avaldab Hamierl oksjonil müüdud kallimate markide pildid markide alg-nnaga. Ja siin vaata ja imesta! Mark hr. 1 — pädil. on kaheksa 5-cendilist marid ja nende alghind on $24.000. Nr. 2 — väga määrdtmud templiga $2.700. Nf. 6 — puhas 4-blckk $20.000. Nr; 6 — üksik 16.250, Nr. 13 puhas, lõigatud $5750. Kõige kallim oli nimekirjas nr. 21 ja 22 ^ ühek-^ sa puhast perfoz^ritud marki 165.000. Nimekirjas on veat hulk kaleid marke aga nüüd on näide toodud — mis maksavad need pisikesed" pildikesed! Nad on seisnud 1847. aastast saadik kusagil panipaikades. Praegusel ajastuil, kus rahvaid ja riike ähvardab inflatsioon, on esimesena tõusnud ipo-stmarkide hinnad. Filateelia ajakirjandusest' kuulete teiste hulgas Itaaliast, ©t seal ostetaks© ölcsjoneilfc ja mar-giäddest kõik vähegi vääirfcuslikud margid. Margid on väärtuslik valuuta, mida igal juhul on võimalus taiskus kaasas kanda ja mis muutub aegade lahenedes jMe vääji;useks. Nii oli see &a möödunud Har-meri oksjonil, kus p e ^ kõik oskjonil olevad margid said uue omanikiE enampakkmnise järele. Paljud jõukamad isikud saadavad cksjonile oma vclimkud, kes tamisväärselt tõusnud, l^õudmi-he eesti markide jäMe oli ^ i b e ja pärast vabariigi tiime kaetust on meie (margid unustuse iholma vajunud. 13. märtsil peötud E ^ i Filatelistide Seltsi aastakoosolekul oli tegevuskavas esimehe R, Hämara poolt märgitud: asuda W. Eichentali ,,Eešti spetsiaal-katalopgi" parandet ja; täiendet väljaande ettevalmistustöödele ja parandada Eesti cea suurkataioo-gitfes. Eesti spetsiaalkataloogi väljaandja elab Rootsis ja ön 'ligi 85. aastane ning pde haiglase tervise tõttu võimeline oma tegevust jätoma. A E . PENSA Lühiuudiseid kodumaalt Kalevala Selts Helsingis väliš oma aastakoosolekul /üheks väJiS: liiknÄs Eestis asuva Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonna rahvpnuusikasefctori juhataja fi-; loloogiakandidaat Ingrid Rüütli. TaHlnnaKonservatöoriuani üliõpilased annavad Ludvig van Beethoveni teostest tema 150. siwma-aastapäeva tähistamiseks kuus erineva kavaga avalikku kontserti. Tallinna Klaverivabiikush ti valmistama uusi fexD^tseirtkflave-reid „Estonia 5". Spetsialistide arvates on neil hea heli ja ihitmeä eelised eelkäijatega võrreldes. Nendel klaveritel on uius klahvi-mehhanlsm^ mida täiendab ettevõtte vaneminssner-konstriic^ Elmar Venderi jooniste järgi tehtud ebatavaline pedaalimehha-nism: .tavalise kahe pedaali asemel on iklaverü „Estonia 5" kplm pedaali. Just lisapedaal lubab pianistä summutit kasutades^^ kendada laiemat heligainijmat. Klaver on itraditsioonüiselt kas must või -valge. Heliulatus CHI 7^4 oktaavi. Samuti pianiinosid tootva ettev<õtte toodangust on~ kolmandikul riiklik kvaiiteedimäjik; I. kuld ja omeraldeseme annavad ülevaate Kolumbia -erinevatest indiaani-tslvilisatsioonidest enne Kristust kimi tänapäevani. Silmad ^tunduvad päris p^mestu-nud muuseumist väljudes, ja on meeldivaiks vahepalaks jalutada Bolivari •— selle vapra Lõuiia- Ameerjka vabadusvõitleja-resi-dentsi romantilises lilleaias... See prelüüdiks nostalgilisele hetkele Teatro Colan'is( mis mõjub peagu pariisilkuna). 'kus .töötas ja dirigeeris meie tuntud Olav Roots. Suurmeister puhkab aga ühel Bogota kalmistul, kuhu maetakse kõik Kolumbia tunnustatud isiksused. toidud !-vorsti- |a suitsutussaadiisl niüg delifcatess® 21---S15 Medulla Ave. ToroHto 18, OBt. Laod: Toronto, Montreal ^ ÄRI: Toronto, Montreal, Ottawa, KitcheoM-, Waterioo, Birliigton, Hamilton, St. CätharineSj ÄEssissauga,
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 28, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-04-28 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770428 |
Description
Title | 1977-04-28-07 |
OCR text | Nr. S2 Nr. 32 ¥ABÄ EESTLANE ai id Sa^kulu 0 . ADVOKAADID IBSB m m 1.50 35 • * 35 m 15 .50 15 • 48 m 35 35 .30 35 35 15 15 40 ).— i . ^ 25 liO 15 1.25 1.50 40 25 OA LSO Of 20 85 i.65 • 4S Mt 40 40 1.5© 20 2® 1.25 20 26 4© .50 15 * * * * 40 30 30 40 40 40 ENNALFRSD ÄDVOEÄAT-NOTAR Eoom 1912, Royai tnaSt Tower, Toronto DomimoiQ €entre Postiaadress: P.O. 326, Toronto Ont. (Bay & King) M5K IKI Telefon: 869-mT 24-tuiidi telefoni valveteenistus J.50 50 40 35 andale, trampis seJ [siis marssis mine-ivitšer ja aumees, baburgale lebama, fiutunud. kui päris-Oii^; flroy, keda igaüks I sealt mööda läks. [vanurgal tähele. Chief Anderson']: J |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-04-28-07