Vaba eestlane , April 28, 1977

              .6 . 28 a p r * 1 ^ — ThtiffSdiay. April 28, lOT
Teenetemärke
Eesti Sikautide Maleva Kanadas | Eesti Gaidide Liidu ja Eesti
ringkirjaga teostati järgmised Skautide Liidu poolt on amneta-edutamised:
Hunduhooisusmärk: tud ülemaailnised teeneteniärgid
Mark Evard, Maiik Steven Haar- järgmistele juhitide^ ja vanema-mkm,
Andms Kasekamp, Karl tele. Gaidide Liidu Pölijataht II
Könze, Andres Looribs ja Älrek järk: Aili Sikn jä Inga Toomes.
Meipoom. | Gaidide Liidu Põhjatäht III järk:
, EUen Ktitti ja Elsa Llndre. Mõile-
Skaudi hocdsusmärk: Peeter K i - ^^j^ ^hine -Tammetäitit I
vioja, R w o Lamevool, Eric Lan- Johannes Koiga ja Elsa
na, .Sulev Martin, Markus Ped- pg^^g Liitude ühine tammetäht
Tiks, Toomas ^edriks, H a r r y j j j^ife: Johames Ester/Richard
Rüütel, Micha^ Sadul j a ^am]-^^^^^^^ Lastal, Ärne Raiid.
Vaikla. Eeskujuliku skaudi märk:
Tooraias HJOlsimer, Erik Kivi,
Mauk Raoul Olo, Toomas Raja,
Erik Soostar, Erik Teose, Mihkel
Tbmhaik, Toomas Vanaselja ja
RobeiTt Vessmann. Nooremskaut-masteržks
ülendati: Larry H. La-ter.
Skauitmaateri väitekirja kaits­mise
õigus: Toomas Esko Kütti,
Bruno Lindfe, Rein Arvo. Raud ja
Linda Kristina Sildva.
• Skautimasteriks ülendaiti peale
eduikat väifcelkirja kaitsmist: Raul
Valdemar Ok).. ,
Eesti Gaidide Maieva Kanadas
ringkiri hindas tüdrukuid ja nen­de
juhite: Hoolsad hellakesed:
Valden Sadul, Frida Terts ja Üu-go
Valter.
JUHTIDE METSAMÄRGI '
KURSUSE .LÕPETAJAD
Kotikaaärvel korraldatud
Eesti Metsamärgi kursusest võttis
osa ja lõpetas 18 noortejuh;ti.
Gaidjuhtidele anti üle ikursuse
kuldne rinnanõel, mis kujutab
paikku .löödud kirvest: Astrid Jõ­gi,
Maie Kask, Tiia Kütt, Helgi
Rosen, Lüs Teedäa, Helje Valter.
\ , V Ä B A E E S T L A I S E " T A L I T U S E S
Hisid S&fitekiüa
Skaudijutotidöle seoti kaela kursu- Ä f e i ^
|se kaelarätt ja selle peaile puu-1 Montrealis 1976. aasM toimimud olümpianwngude ajal hüppas
pärlidest Metsamärk: Voidemar
Kana, Katrin iKannel, Mati Kon-
Tüna Hubel, Lee Mfefcsato, K r i ^ i i ^ ^-^^f^^ ^
LTWüidHiicgr jiaa TMuanroiUkoa^ FT^som*,m^ . Peeter Njit, Heikki Paara, Valter
Hoolsad gaidid: Epp Naölapea,
Debbie Paju, Krista Punho, Kait-rin
Sommier, Ava Kiilaspea, Anita
Nippak ja Linda Roosipuu.
Eeskujulikud gaidid: Lillu Loo­rand,
Mallis Must, Leena Nbr-heim,
Ingrid Piil. Enda Soostar,
Piigil, Linda Sildva,. Karl \Sütis,
Margus Tae ja Andres Terts. Kur­suse
lõputunnistused andsid üle;
kursuse juliid Peeter Kalllaste ja |
Jaan Lepp. '
! VÕISTLUSTE VÕITJAD \
Skautide igaikevadisel salga-äira
Doonau jõe kaluri 21^aastane poeg Ivan Chaialambij. Ru­meenia
sotsialistliku vabariigi endisde elanikule on andnud aba
siin elujärje sisseseadmiseks Ganadian-^kr^aa Immigr^^ Aid
Society ja Ukrainian Bušinessmen^s Glub Torontos. Gfearalain-bi|
õpib inglise keelt koos ühe itaalia immigrantide grupiga. Te-ma
eesmärgiks on esindada " '
Dme Svandi — Pargi
Kildne tammt&tõru —
ettekanded noortele
L. Wahtras — Lüvaklass
Ravimts^sned, 250 retsepti
Enn Nõu — Vastiivett
Aima Ahmatova — Marie Under
H. Michelsoa - SkantUkul eee3
H. Michelson — Noorsootöö radade!
H. Michelson — Eesti radadelt
Eduard Krants j - Lnmeliitlased (luuletuskogiii)
Bona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
Bstoman OSücia! Guide
Pai^ Laan — Mõttelend — Pilte ja peegeldisfi
Herbert Salu — Utoopia ja faioroloogia
Karin Saarsea — Lohengrini lahkomin®
K. Ismo - Tartu University Jn
— Kadonad kodud —
A. Kubja - Mälestusi ko
AARAND ROOSI
JUMAUGÄ.
$4.— -f saatekulu ^ c
Müügil VABA EESTLASE juures
50 ja Raja-
I M T o ^ . . ! ^ Tmuv«:t,Uöistlusel on auhinnaks, igavesti
KnstiiiM Vajter,_ Lmda Lõhmus, L ^ n ^ , .^õlijakotto" lipp, miJte
tonalKa Luik, PaJomets, Eva 21 aasta eest auhjtmaks seadis
I T i ^ e j a K M T u f i UeHeaegne maleva juht HetoJöe.
N o o m n ^ ^ t e t e , ülendati: Tänavu <di võistlustööks nöörsftla
.Talvi Norhem,^ Momca Haar- ^^^^j vataiistamtae, tasjuums
™^jaEstoMshkelspn.G^^^^^
™«teKB^a xajtsanise oigus: Imbi fconstruktsiooni ja (töö nägusust. Maimu Nõmmik
Koost to«!tov^ ja L,.s Teed- Tänavu röitis Lembta Maleva .leidja Linda K i v i - 45. örnietaad-a.
a t M ^
l i ^ . ^ M " ^ ^''"S.V^"^"*^^^^^^ M^to Toomes, abi-
Jumiao, Momca mm, EUen Bu.| Mm Mägi, poisid Peeter
Jeeger, Ivar Luksep, Andres Palo-mets
ja Leo, Säägi. M g a nim©
höbeplaadiga lipu andis iile võist­luse
korraldaja Ervin Meve. ;
Võistlus toimub tea õnnetaalri
fcjerg, TÜna Semxat ja Marina van
der Veen.
Kiitusekirjad gaididele: Pia K i i -
IKadri iKoofp, TÜna Kur­vits,
Karin MeipoGon, Linda Paju,
Maret Tae, Ellen VaJter, Vivian
Birk, Kaari Eistrait, Piret Jõgeda,
Christine Kingissepjp, Linda Kolli,
Linda Malkk ja Vivian Oder.
•Kütus ja ftunnustus juhtidele:
Aimi Ilves, Ingrid Kütt ja Tüa
Toop.
Sõprusmärgid /teenekatele vane-raateite
ja sõpradele: prouad M.
Sülamaa ja M. Valge, härrad H.
Äbe,.H. Halling ja V. Hubel.
levžtaimise alal ja parimad levita--
jad saavad preemiaid. Gaidide
Maleva õnnetaaM levitamise tu­lemused
tegi /teaitavakš majandus-juihit
Elsa Lindre. Gaidid levitasid
kokku 1609, õnnetaalrit jä pari-mmi
tegi Rajaleidjate lipkorma
gaid Tiina Pärnsalu— 113. Tema­le
järgnes neli Föhjaila Tütart:
Heden Liihotoi — 60, Kristine
Neips — 55, Jutu Metsala — 50,
rite -ostjate vahel loositi välja
pr. Tarumi maajstikumaaJ, muie
võitis L. Untvefl. •
Skautide onnietaalri tulemused
esitas majandusjuht Mait Fedel
ja skautide kogutuiemus dl
$2064.00, 'ligi pool sellest kogutud
parirha. üksuse Lembitu Maleva
poolt. Parim Üksjklevitaja oli
Montreali Kalevi skauti Markus
P e d r i k s— 103, järgnesid Allan
i (L) — 80, JaaJk Raun (V) -
50 Mikk Jõgi (Tor, K) — 38,
Päul Pede (L) —35 ja Alrek Mei­poom
(L) — 31. Järgnes 11 pois­si
30 taalriga. Skautide õnnetaal-ri
osfcjaite vahel'loositud kunstnik
J. Saarniidu maali yõMs gaid-juht
Ellen Kanne.
Südaimük tänu kõigile hald.e-käelisitede
aninetajaile ja suurear­vulisele
toterii toülastaoälle, kes
oma panusega aitasid ^ a s a 17.
aprilli iloterü harukordsele õniies-tumiäale.
Palju tänii virkadele
klubi 'käsitööringi daamidde, ees-otsus
pr. E. Kuimm'iga nägusate
käsitööde valmistamise eest.
Suur — suuraitäh ikõigile vaba-taMiikeie
kaasaiaitaijaiie loterii
läbiviimisel: maitsvate palade
Jaiapseftajaile, peiienaiateley eine­laua
abistajaile ja sasfli korralda­jaile.
Ameerika loterii võite on veel
väljavõtmata: roheline nr. 77 ja
nr. 13, roosa nr. 41 ja 34 ja 08,
oranzh nr. 56 ja 5, valge nr. 25 ja
93, hall nr. 59, sinine nr. 25 ja 92.
Nimetatud' võite antakse välja
Eesti Majas käsitööringi ruumis
igal (kolmapäeval M ä H — l p. i
kuni 25. maini.
JUHATUS
E. Uustalu ja R. Moora ~ Sdüomepoisiä
426 lk. + 64 lk. fotosid
L®ho L u m i ^ >- Alamase Andres —
lim jutustus kirjana Oskar L u t a t
L. liumiste — Atlandi aknaS
L. Lumist® — E i n a d külas
A. Vomm Ristsõnad I
A. Vomm ~ Ristsõnad IS
^ . ViSmn--Ristsõnad n i
A. Vomm — Mistsõnad IV
Ants Vcnnm — Mkm hing (luuletusb^
E<Eerme — Simnd laevad ja elavad
K. Eernie — Päevata päevad ja
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Roos - r Jumalaga, Ears ja EfzonuM
J . Piftka — RajiBSÕlmed
T. Tamm — Need teod süüdistavad H
A. Käbüi—-Vaim ja muld
IkvQ Karuks — lodakondliiiir (luuletuskogu)
3 . - 3S
250 is
2.50 15
5 . - 4@
3J0 -35
3 . - 35
35
9 . - 35
3 . - " 15
3.— 15
5.—•
5 . -
S5
1.25. •
il mi^ m O.SKS
3 . - 25
• 2.~
1.S1Ü
14.~
6.6S m
2.10 40
m
2.25
m
29
21
1.50
wl
15
4 . -
A
40
4 .^ 30
oW . W
40
40
RAAMATUID LASTELE:
K a l e v i ^ g — õppe- ja tööraamat lastele 2M
)|ieta mind ingema I ~ (of^ ja tööraamat
e^i^Uealistele l a s t ^ väi^ 3.-
õpeta mind Ingema n — Õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.—
[ 2.S5
m
3.
Ja nüüd taiitis seesiaaae Küv
imnd seMe kahtlase kuulsusega
privaat-ötfcevõtjale eradetektüviks
palgata? Kus m poisil aru peas?
Kui see välja tuleks, et Vito Papa-lüni
mu Mehhiko-reisid kinni mak­sab,
o l ^ mu karjäär nagu noaga
lõigatud. Ja kogu sel asjal oli na­gunii
pisut kafetlane maik manu.
Miks peab Vito-sugune seE selli­seid
väilsedd operaatoreid nagu
Küvi ja ta vend Fauli Mehhikosse
saatma? Miks peab ta, üldse kedagi
saatma? Sellisel sellil nagu Vito,
keda mõned kohalikuks „Risti-isaks"
(vaata „(Jodfather") pea-,
vad, on kjndlasti suhted igal peol,
ta võib endale ka kõige suurema
Mehhiko eradetefctüv-firmä palga­ta,
kes seal kadunud poisi jälgi
ajaks — miks Küv ja Paul? Sel­lest
hoolimata, et Faul Niok-poisi
endine konginaaber on — inis mak­sab
see? Arvab ta, et ehk Nick on
meelega oma välimust muutnud ja
elab valenime all? Et ita ei taha
end meelega vanale Vitole näole
anda? Et i^qjärast o l ^ tähtis, et
keegi otsijaist Nick-poissi isüdi-kult
tunneks?
Blokeerism Kiivi lipukäigu ja
asusin vasturümiakule. Julgete pä­ralt
olevat võk.
„Kiiv, mu poiss", rääkism ma
tasa ja targu, ,anul on veel tõe­poolest
möödunud aastast nädal
aega puhkust saada ja see nädal
seal Mehhikomaal paiünide all ku­luks
kindlasti marjaks ära. Aga
ma pean sellest enne oma teise-poolega
kõnelema ja asja järgi
kaaluma. Jäta mulle üks oma ni-ifiekaartidest,
küll tõmban suUe
kella."
Siis mängisime edasi, rääkisime
veel tühjast-tähjast ja Küv pak­kus
mulle yüki. Kuigi mul oli pa­rem
mänguseis, otsustasin ta pak­kumise
vastu võtta. Küvil ei paist­nud
õieti mängulusti olevat ja ta
oli malemängu ainult ettekäändeks
kasutanud, et muHe oma keerukat
ettepanekut teha. Olgu pealegi.
Helistasin Küyüe takso ja kui
mõne minuti pärast meie eeslinna
„Go-Taxi" kollakas-roheline masin
mu maja ette rullus, asuski Küv
minekule.
, ^ r a asja liig^ kauaks jäta",
niainis t a mulle minnes, „katsu
paari järgneva päeva jooksul asjad
klaariks saada. Sföt meü on plaa­nis
tuleval nädalal suma lennata,
tuled sa siis kaasa või mitte."
. Lubasin, et teem oma parüaa.
II PEATÜKK: SÕJAPLAANID
Istusime Deputy Chiefi pika kir­jutuslaua
ümber -- mma, mspektor
Smith, superintendent McDuff ja
Deputy Chief Andersoni CJhief An-derson
suitsetas sigarit. Super Mc­Duff
tõmbas sigaretti, vana Smith
tõmbas pübu ja mina närisin küü­si.
Meid imibritses paks ja sinine
suitsupilv, millest komas läbi Chief
Andersoni vägev hääl.
„Niisiis, ved kord otsast peale,
seersant Kork — *te soovite ekstra-puhkust
saada, et M^hikosse len­nata?"
,',Just nii, CSiief!"
,,Mistarvis?"
„Aga... CJhief, ma arvasin, et
inspektor Smith ja Super McDuff
j u b a . . ."
„Ärge selle üle muretsege, Kork,
mis.nemad juba. Rääkige mulle,
lühidalt, selgelt ja oma sõnadega,
mis plaanid teil selle Mehhiko-rei-siga
on, mille jaoks te loodate eri-puhkust
saada." .
Nihutasin end ebamugavalt too-liserval;
pagana vanamees, paugub
peale hagu mõnele noorsõdurile.
Noh, okei, mis on mul kaotada?
„Minul, C!hief, pole Mehhikoga
mingeid plaane. Aga kuna muUe
paari privaat-detektiivi poolt lähe-neti
ja muie ettepanek tehtij nen­dega
koos Mehhikosse lennata,
kõik kulud kaetud, pidasin oma ko­huseks
sellest pakkumisest oma ot­sesele
ülemusele, inspektor Smith'-
üe, teatada. Plaanid tehti tema ja
nagu ma, aru saan, Super McDuffi
poolt."
„Nü et Ibeil endal pole mingit
tahtmist Mehhikosse minna, seer
sant?"
„Jüst nü, ei ole, C M . "
„Hmmm. Aga inspektor Smith ja
Super Mcpuff räägivad, et teU tu­leks
minna. Vähemalt mulle rääki­sid
nadnü."
„Nad rääkisid mulle sedasama,
C M . " ;
, J a teie ei tatia minna?"
„Mitte et ma ei taha, Chief —
kui mind saadetakse, olen valmis
igale poole mmema, kas Mehhikc©-
se või mujale..."
,,Siis mis on teie probleem?"
„Mul polegi mingit probleemi,
Chief. Tahtsin ainult eripuhkust
saada, et inspektor Smithi ja Super
McDuffi käsul Mehhikosse minna."
,,Ja selleks on teil eripuhkust
tarvis? Ei'tule kõne allagi! Lähe­te
sinna endastmõistetavalt teenis­tusajast!
Sest puhkusel olemisega
võivad' igasugused komplikatsioo-hid
tekkida. Näiteks võite saada
vigastada või, halvemal juhul,
isegi Wma saada; ja kes sel juhul
teie naisele kahjutasu maksab, kui
puhkusel olete? Teenistuses aga,
teie naine saab täie pensioni, ja
kõik vastavad kahjutasud ja palgär
rahad — peate ka vahel vahe teiste
peale mõtlema, Kork, ja mitte ai­nult
omaenda heaolule!"
„Omaenda heaolule? Inspektor
Smith just ütles..."
„tJties mida? Eh, Smith? Eh, Su­per
McDuff? E i midagi? Seda pa­rem,
seda parem, sest inspektor
Smith ei saa meile kolmele ju
ometi üksi oma arvamisi peale su­ruda,
kuigi ta meist kõigist vanem
on, heh. h e h . . Nüsiis, jääb nii —
teie, seersant Kork, lendate koos
nende kahe priyaat-piüuriga Meh­hikosse,
otsite tües seUe Nick Di-
Castro, ja toote ta Kanadasse ta­gasi
— sest Mr. DiCastro'1 tuleb
siin mõrva eest vastust anda, ta
naine oli Kanada kodanik elMi
mõrv
kui need rasvanäod ise sellega
hakkama ei saa, et mõrvarit õigu­se
kätte toimetada, peame juba
meie.. .eh, McDuff ? Eh, Smith?"
Nii šüš jäigi; Chief andis meüe
märku, et jutuajamine oli lõppe­nud
ja et meil kohnel oli aeg astu­ma
hakata. '
Läksime kord allapoole. Super
McDüffi töötuppa. Siin tundsin end
juba pisut kodusemalt olin sim
mõned korrad ennegi istunud. See
Chief Anderson oli kuidagi moodi
veidi võõrastav seU. Tahtis kõva
distsipüini-harrastaja oUa, aga ise
teistele eeskujuks ei sobinud. Mi­neval
aastal, kui olin järjekordselt
meie iga-aastase tulirkvarharjutu-se
juhatajaks, tuü Deputy-Chief
Anderson ka türu nagu kord ja
kohus, laskis oma kaksteist pauku
ära, aga peale laskmist toppis rel­va
puhastamata tuppe tagasi. E i
saanud oma laskenonhi täis ka
veel, aga sellest ta ei hoolinud na-gmiii.
ütles: „Noh, selleks aastaks
jätkub!"
Lõi laksatades oma kämbla mii
nu ette lauale ja nõudis uut laske­moona.
„Weapons have 'to be cleaned
and presented for inspeetion!" üt
lesin mma, näidates seinal rippu­vale
regulatsioonüe. Et relvad tu­leb
puhastada ja siis inspektiooniks
ette näidata.
Selle peale hakkas ta kähinal
naerma, tõmbas oma puhastamata
relva ja viskas selle minu ette
lauale. / •
„Relv on puhastamata, Chief",
nurisesin mina.
,,01en unustanud, kuidas seda te-ha",
vastas tema. Ulatasm talle
trükitud eeskirja, mis igale nekru-tüe
välja anti, mis juhatas, kuidaisl
oma käsirelvagaiimber käia. Ta
viskas selle põrandale, trampis
jaluU otsas ja süs marssis mine
ma, tõeline ohvitser ja aumees.
Relv jäi tal lauaJnurgale lebama,
mina seda ei puutunud.
Veidi hiljem, kui päris-Chi^,
vana John McBroy, keda igaiü&s
Jackiks hüüdis, sealt mööda läfes, •
pani ta rüsta lavanurgal tähele.
See oh Deputy Chief Andersoii'i
Colt, kas pole, seersaat?" küsis ta
mult, ja ma pidin nõustuma, et oli
fcüH. Raske oli selle relva omani­kus
eksida, sest see tömbi-rauali-ne
.38 Special oli nikeldatud raami­ga,
cfe-hnutrist päraga, ja kand^
nimetähti C. A. - Charles Ander­son
— kuldtähtedega hõbedasel ta­gapõhjal.
„Kas ta unustas selle süa maha,
seersant?" uuris Chief.
,JEi, Chief — ma soovitasm tal
onia püstol ära puhastada, seUe
asemel viskas ta aga riista süa
lauale ja läks minema. Minu pä-rast
võib see süa jäädagi", vasta­sin
mina.
SeUe peale naeris Chief McHroy
suure häälega.
„Las Jääb pealegi", arvas ta siis,
>,ja ma küsüi ta käest hiljem, efe
kus ta tuüiuist on, kas on kogema­ta
ära kaotanud?" Naeris jäite ja
läks minema.
Ega ma ei tea, mis hiljem juh-;
tus, sest minust see revolver süma
lauale jäigi, kui õhtul minema » -
sin ja türu iuÄi keerasin. Järg­misel
hommikul oli aga riist kadu­nud,
fcüUap k - e ^ sel v^epeal jär
rel ] [. korrapidaja-seersandi
käest võtit võttes ja uu türu sisse
pääsedes. Aga ma ei hakanud seda
asja nü põhjalikult uurima, see
poMud ka lõppude-'lõ|Hiks miim
asi. Nükaua kui ^i minu kaest
relva laõudma ei tuleT (Järgneb)