1978-11-16-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
mm ^ ^ ^ ^ « » « g O AIRES r~ suuiölss üBatuseikis vöiteicl saete^, meeätoida^ vahelise iQlbviusvaihel^ mialeolümpia mi-g a r l a ^ , dces Itulid esikohale 3f7 puiiktiga., kuna N. Liidu meös-koiiKi pidi leppima teis© koiiaga, saavutades 36 pinkti. Kolmanda U i a saaivutasid õmeso^ Iceltedel oli 35 .ptHÜkti. N. Liidiii meKifeo(nd m. domii^eeirinud male-olümpiat 1952. sas(tast saadik, imil vmelased^^^^^^e^^ oma maletajatega Ävusvfeliellsfi!-, !e areenile. 35,03 noorte võistlusel teisel kohal. . Noorte sprindis ja 50-ringilises grupisõidus aga sai ta ametiüMiagute üleliiduliste meistrivõistluste kuldmedali. Veikko Kulsko võitis samas sõidi. de karikavõistluste viimasel ©tapil Bulgaarias saavutas „Eastem"- klassis esikoha ncor Tallinna võidusõitja Toomas Napa. Karikavõistluste viie etapi kokkuvõttes oli ta oma Mässis teine.,Ta oli osaline ka N. Üid^ meeskoMikus võidus. Lüdu ulatus^a j meistrivõistiustel saavutas Aavo Pikkuus |ni|tmepäovasõidüs kaks <Btapivõitu ning teenis selliega stabiilsema sõitja auhinna. Meda- Jivöidust , i440-kilomeetrllisel distantsil jäi ta aga kuuendale koihale. •Põlva.ja: ¥õru tmlel .peeti.ok-töori keskpaigu %. l i i d i i autorallir meistrivõistluste viimane etapp lÄiustatud auMe Msfesis. T a lM sed Vallp Soots ja Toomas Putmar ker tulid kokkuvõttes teiseks. Liidu vabariikidest" dii parim^ Eesti..-; L. Wahtras — LStTaMsss Eim Nõu — VasiaveU Asma Ahmlitova — Marie Uader <-» IsMism 3.^ H. Midielson — H. BAichelson Eeaü r@M Eduard Krants — Lasielütlased Laaman — 50 km käimise meistrivõistlusel tuli Eesti meistriks Rakvere sportlane Arvo Orupõld^ ajaga 4.26:18,6. Ta on 38-aastanei : Groznõis peetud N. Liidu vee-mootorspordimeistrivõistlustel saavutasid eesti sportlased neli medalit: hõbemedali sai tartlane Nikolai Põyvat, pronksmedalid tallinlane Lembit Äaslav-l^aasik, tartla- Mart Taiiiei. ja Hans Vissor.: ^eptembris Tashkendis jtöet^ W Lüdu ulatusega koolinoorte spartakiaadil saavutas kettaheites 17-aastane Lea Vahte;* hõbemedali. Tagasi Tallinna jõudes uuendas ^ Eesti noorterekordit ja viis selle 4a38-Ie. Sasaai Vvõis^ Helgi ^»arts ketast 59.20. Riias peetud võistlustel saavutas tänavuse hooaja tipjitulemuse 20 km käimises Mart Järviste Matla" Järvelt, aeg ,1,3149,6., ' , N. L i i i i jalgratturite trekivõist- Mstel Tbilisis putitas 15-aastane Tõnu Teesalu Eesti rekordi 500 m sõidus padgaMardist, ja oli ajaga aja krossivoistiustega, mis inna lähedal Piritat. Lahtisel meistrivõistlusel oil parimaks Aavo .Põikread: • 4. • Paljukordne;.eesti minister, 7. Kehaosa, 9. Tuntud prantsuse fihnitäht,- 11; Auaste Eesti• mereväes',•i2'.....japojad postojevski teos, 13v Kartus, 14, Ringküsimus, 16, Front, 17: E.V. S T C m i ^ Hüjutl toimus Eabi Laretei kontsert St<>khohnis Kontserthoone [Gmnewaldi-^aaliSj 13. oktoobril sümiipäeva tagasihoidlik töömees Mart Pert, kes oma pikast elueast on 60 aastat tegelenud kunsti t ^ nimisega. 1915. a. alustas ta õppimist Tallinnas Pikas tänavas tegevust alustanud Kumttööstusk(K>» sõjavägede voolav, 20. Osa korterist, 23. Eesti klaverikunstniku eesnimi, 26. Eestlasest II maaümasõja kangelane, 29. Jõgi Lääne-Euroopäs, 30. Talvine sõiduk, 31. Lääge, 32. Muinaslooline hiiglane, 33. Selektsioon, 34. Vankri osa. Püstread: i . Muistse Euroopa rahva liige, 2. Praegu tulipunktis olev riigimees, 3. Teatud heli, 4. Veo- ja sõiduloom, 5. Näokate, 6. Istevann, 8. Lihapood, 10. Tuntud teadlane Tartus 19Ž sajandil, 13. mida kriitikud väga hiügavaks hm- , ta pinginaabriks õli dasid, nimetades seda fantastilir Ediiard Viiralt. Tema erialaks sai seU Maveriõhtuks. ö e ^ h a ^ g ^ j ^ ^ j^^i. a.^^1^^ ta dakse,^et ,,vaga kogenud^kunstnikL^^^ Laretei on ptost aastakünmete- iujundusega, oUes 1923. aastast ka pikkust kontsertreerimist kohanud uuelaadilise MaLverimuusikaga, nais on sundinud teda ennast otsima uut teed nii iseenda kui kä selle instrumendi juui-de, mida ta tundis nii hästi. Ja see uus müusi^ ka — ameeriklase Georg Crumb'i ,Ma!krokosmos I" ~ sundis teda otsima uut tehnikat. Resultaadiks oli see tähelepandav õhtu, kus to-sutati häälekõvendajaga tugevdatud instrumenti, mis andis otsekontakti meeleolu, meditatsiooni ja transsi^"\:: Liisaks kaasaa^ 49-aastase Grumbi helitööle, esitas ta Cho-pini muusikat originaalversioonis. H. Kubu eragümnaasiumi joonistus- ja käsitööõpetaja. Temsi lavakujundustest sai kõrge tumiustus§f 1924. a. loodud lavapilt näidendile ,>Maa^'. Hiljöm töötas ta Eesä Ha-riduslüdus eeskätt mäarahvamaja-dele lavakujundusliku tegevuse organiseerijana. Oma töö kõrval on Ijhar 14. Eesti teatritegelane Kanadas 15. Vabrik, 19. Suur tugipost, 21. Naisenimi, ^ . Kuju Vanas Testamendis, 24. Eektronarvuti, 25. Nõuk. Vene diplomaat, 27. Innukas, 28. Looma kehaosad, 31. Vene mehenimi. esines teris, Virginias Döai SÄley trio koosseisus ikontserdiga. Kontsertsaal oli väljamüüdud. RISTSÕNA NR. 97^ Põikread: 1. Tõrges, 5. 7. Reisima, 10. Vint, 11. Reas, 13. Baas, 15. Sõrm, 17. Era, 18. T e ^ Žl. Luu^ 22. Raske, 23. 24. Räbal, 25. Keila, 27. N^ik^ 30. Ute 31. Sünge, 34. Aaa, 35. KeU, 37. Kade, 38. Aasa, 40. Aiad; 42. Vastand, 43. Linask, 44. Laetud. Püstread: 1. Tämber, 2.Gris, 3 Een, 4. Sitke, 5.; Kirev, 6. Ime, 7 Raas, 8. Sõmius, 10. Vaas, 12 mag. Jüri Täht Sõlm, 14. Aravete, lö.-Ruupiad, 18 õhtul Winches-lTeiias, 19. Rebin/^ Eüne, 25 Kukkel, 26: leia, 28. Laad, ^ . K a e tud, 32. Ürask, 33. Graal, 36.1 37.Kade, 39.SAS, 41. Ina. Paul Laan Mõttelend — Pilte ja Karin Saarsen — Lohengrüü lal taalne Herbert Salu ~ utoopia ja fator^loog^ Triinu" üksilkmimbreid A. Kubja — Kadunud kodud — malestns^si A.Eubja — Palakesed E. Uustalu ja R. Möora — tomepoisäS 426 lk. + M %. f o tM Leho Lumiste — Alamuse Mäsm — biogma£i< line jutustus kirjamk Oskar Lutsust L. Luinistö — Atlandi aknal L. Limiisfcslillad.kiilas. Ä. Vomm Kištsõnad I A. Vomm— Ristsõnad III A. Vomm — Eistsõnad IH A, VommBistsõuad W Ants Vomm — Minu hing K. Eerme — S. Ekbaum — Ajatas' (luuletuskogu) Aarand R(M@ '—jumalaga, Ears. ja Ermum A. Eäbia vaim midd Urve Karuks — lodakonduf (1uu!(&tusl:op) H. Oja -~ Koputused eneses (luule^a^kogi) — I ^ e t e purdel (^^^ — tolmnb Spomes? Aarand B(MIS — Juntidelnningas Tail! E.;Saiid®i^Mtüe üo minega - mmm 11.-. • $5 2.50 13 IS 5.- ^ 40 3.^ m 3^ 33 85. 39 ) 3.- 18 is ' m 4^- • M. • IS 1 - 1.50 20 l m- 0.65 2.1C EM 40 40 4d V i V V 20 :255 20 2.25 20 • m 20 40 'IM : 13 40 §0 30 5:^ m 40 m m xm m 25 14.- 90 4!0 gOXB Qme Ivandi I — (õpp8' Ja tööraaawat e^kooUealist^ lastele vSrvitdi&is) lugema n — Opp&> ja tööraamat lastele #ffFÄtrt^Jt) i eticiiidii' Linn Alice Springs — Austraa- imidele", kes igavesest ajast iga-lia südames, suurte kõrVealade 1 vesti oleks siin kestnud ja tulnud ristumispunktis. Harjutamisest hingeks taas-Ä^^ proovin — kas annab tõlkida: Ali- Ja nõnda siis istub ta oma koe-ce on kreeka keeli tMe ja raga siiia jõesängis ja maitseb vei- ,,springs", noh, nii et ni, sest see on ainuke, mis annab „Tõe Allikad", ,,Springs of Truth" nagu mõtet ehile; valge asukas, - kus oleks häraldahe nimi, ent ehitab naeruvä,^ suurte aken-kasmitte liiga nõudlik selle pisi- dega eluhooneid, et „lasta sisse kese kuigi halja ning hoolitset tu- loodust'', tema aga lööb klaasid ristide keskuse puhul — mis tõde sisse, et ppseda loodusse välja; nad siit kastet muruiappide ja roo- valge asukas sussitab tema moodi side vahelt leiavad, omämaalased väljas ,,barbequed'', temale aga 14. ürgekoloogiliie elutmmetusi mille tääteust on ^ hakanud mõistma ka valge inimene; liha kiiremini vuhisefe oma tehnoloogilises Mrg-taarel teabki kas suudab ta koike sünteesida uueks, ta-sakaalustavaks elutõeks? Kas hakkab ta tunnetama seda maailma kui oma päriskodu v õ i j ä ä b k i ta igatsema kuhugi ära ja 9 voi — naeravad? Naeravad ehk kan-mbadkonnadki, neidi sün sisemaal leiduvat, söövad teisi omasugu* seid ja naeravad rõõinsalt — lööb pähe miöte, et järgnevalt l e ^^ otsejoones põhja, Kasuarina ran-i t o l e , naabersaare. Uus Guinea lounašerval, kus, küllap naeratab magusas tiness must, ihupaljäs feolbajäägergi^ puha|es palmilehte-del seal kuski ligipääsmatus mäe-kism külas ^ iss^ onu või millise sugulase Ä v i t pealuu padjal aing kaitseks kurjade vaimude Yastu; nurgas^^ otsas kobar det, ta;, meheau,: 3a võimsuse märk; naeratab, ;eine unes, hõr^k maitse mahlaseist inimkintsudest veel keelel, naise-laste röõmus jutu^ kõrvus — keiia pidu o l i . . . E i mõistaks t^ma valget meest, kes siinmail jättis lastud saagi niisanla roiskuma, ei 5tnud päidki, et oleks teistele näidata; kodumail ent matab tänaseni maha notitud vaenlased ning kolpade asemel toanurka pültitab turuplatsile kivist samba, mille otr sa paneb iseenda kup,,... . me- Muie silub korraks miiiugi huuli sün onnis sedasi lamades ja mõeldes, ent tõsinen ja tean, et siit edasi võib hajuda tasakaal, või õigemini huumor, Iffiiis aitab ära võita elu vältimatuid õudusi... Ja sestap otsustan ülejäänd päevil siin mandrü — lihtšelt iinitte midagi enam arutada ja naerda! Ent pagan.;--mida.-või mille üle? / nagu peamiselt on, ja kes see tõde paneb pahaks, kui ta oma kanna kõrvalt ikka leiab, tö- toast eest õue tassib ja kas lagede mimakse kaugelt otsima... da taeva all tule üles teeb; Ent mina tüün kaugelt j a mida ma asukas hädaldab moodsa aja iihä näen?— Pood poes kinni, kirjuid kasvavate probleemide, kiiruse ja kive, kalleid opaale, odavaid samu-Jpinge aJl tema oli rahul staatili-tij omamaiseid topisbomi,' n ü l ^ aja ning ^useadustega ja teda nist karukasukäis, seinavaipu, peetakse seetõttu ala-arenenuks, köögirätte omamaiste motiividega mahajäänu — Shyeitsis või Poolas valmistet, sama suur M valgelgi; jah, ta ei sest seal on tööjõud odavam, vir- aretand ühtegi taim^' siin põUutai-näde viisi vin^rist bumerange, meks, ei ainsat looniakoduloo-kõrgete kaitsevõradega autosid, maks — ent ons seda teinud siis sest kängurud, nood öised loomad, valge asukas? . ~ see on toonud oska ei veel ette vaadata — ja to- oma tarbfe aina sisse, taimi ja redaid värvitrükiseid sisemaalt loomi ja nõnda on üdini ohustet parimad (foto) kxinstiteosed, inilli-^ muistne, kohanematu, halH'as seid siinmail näiad — kustahes, flo^^^ kodudes või muuseumes'... Nii et Ent sajad-tuhanded aastad on ta elueMset on väid kivid ja lotod ja siin evolutsiooni umbtänavas ometi' ka — nood inimkobarad kuivas vastu osand j tuli jõesängis sün-seal eükalüptoste kunagi Jäävalt, koer kaasas —• ja a l l . . . Oleks nad paijadv shoko- kohanes ise — valge asukas pole laad-pruunid, ei paneks neid tähe- sellega veel tänini, ^^1^ legi. Hüüd aga — kirevais sitsi vaid on otsind ja otsib aina välja seelikuis-ja puuiviUaiÄtes, tundu-^ vad nad vöõraina omaenda ümb-l^a mõne tubli löögiga suudaks su-ruseš, ja võõrana tundub nende vahel välkuv veini-gaUongi, millele nad n Ä i d oma hiiige, sest..; kes ütleb, et ei stire see hmg nüüd ihuga koos, kes ütfeb, et valge ei 'teiEd" ©tsä • kõikidele ja, ent oli vainisus, mis elas ja suutis pärandada... nüüd? — im lämd seegi ülendav tofeteaÄ^ et õhk, koopad, kaljud ja mäekur rud on täis pisüsesi vaim-lapsi, kes otsivad endale ise ema ning hakkavad neis elama-kasvama; nüüd on tma, lihtne, maine, must mees — ehi alustaja ja pole selles midagi enam ülevat.,. ja ülemaist . . . — aga ma lubasin endale ju et mõtlen need viimased päevad aina nalja-joonel - r - olgu — noh: aga armastus on armastus ja seks on seks ikka veel, lapsed või mitte ja selle poolest on tema, must mees, valgega just ühe puiga kui mehedki paigale, ning sageli ka kaamel — kui juhtus ees olema nuidalaam — sest mudasse see puhta- ja laiakabjaline loom juba oma jalga ei pista, — nii et süs tuli hobustel võtta üle koorem, mis võis olla koguni pooletcmine. Nüüd on ajad teised ja kaamelid linna ääres farmis koos — tufisti-de jaoks, kes aegajalt nende küürul tiiru või paar võtavad. Võtsin minagi - - j a tänasin südamest issandat, et kaamel oli ikka oma. emapiimagä üles kasvand, sest k i i hädaolukorras ^ k s kaamel kasvama lehmapikna peal, poleks tal küüru teps ja miiest oleks mul peal! — kuigi, sõdadest ja niaha- siis kümne küünega kinni hoida, löömisest suurt ei pea ~ M b siis- j kui ta seda äkki hakkab traavi ki veidi kibe mõte takkapihta... laskma, ja liikumini läheb hoobüt Jah, nõnda arutan sim „Tõe Al-1 kahesuunaliseks s.t. jääb kaa-mada üle ajaHOokeanide, ühelt ajakontinendilt teisele! Ja milleks? — tal 'oUd oma müüdid ja lücail". ja küllap päris tõde pidi, sest ka tõde näikse siin olevat kuidagi „ta^rpidine^'. Sügavust polr nud tal siin esialgu küU muud, kui avastet allika või vee-augu oma, („waterhole", nagu siin sedalaadi väikseid veekogusid nimetatakse) millele anti paiga esünese telegrafisti naise nimi, Alice, sest kogu paiga ülestähendet ajdugu algas 1872 a. tetegraafi-jaamaga; umbes kümme aastat hiljem tulid kaamelid siia südamaale — koos mõningate afganitega, keda jumalteäb mis. pciütika alusel sisse lasti — võibolla just nonde hindamatute „feõrblaevade" pärast, keda vaevalt sai asendada telegraaf, sest kes teine kui afgan ise oleks osand nendega ümber käia võtab tusatujus käe hammaste vahele, nõksab kord oma pikka I W a -- ajalugu ja usk, rikas fdklöor, ta! ja on süs käeluu paigalt ära ning austas vanemat põlve ega tõstnud mees ise teabkus eemal teises pai- •-^Sas!:Nõnda;-a®a jäM^^ melü endal horisontaalseks, saab aga ratsuril vertikaalseks, nü et taas omaenda kahel jalal, kipud veel tükk aega üles-alla hüppanaa ja arutad, et jällegi, ori ka see asi sün tagurpidi — sest kes oleks võind arvata, et sün kängurute kontkiendü kaamel sulle mise-kunšti selgeks õpetab...! Noh, kui kõik dn tagurpidi —'olgu süs olla jama küsin f a ^ jalt, öt mis juhtuksi kui k a t ^ ^ paar lehma vasikat kaameli pü-maga üles kasvatada, kas tuleb küüruga? Ta hakkab laginal naerma, tõsineb siis äkki ja leiab, et „idicotne mõte*^ ning siaadab minu poole kahtlustava pugu, ilma et oleks proovinudki!^ Mina vean oma pilgu aga taas teispoole tara, kus kõigub nooruke, küüruta kaamel — lehmapüma õnnetu ohver, keda t e i s^ kaamelid põrnitsevad pisut nagu umbusaldades... m m m Möödunud pül tate Domino o ku toonud ki ti järgnes aU Koor sisen^ puga, mis, asetati altariruumi. Koor serdiks uusi laulj nud, eriti meesla juuljeliesiiiemisel gas ö2 lükmest 45 koori motto laulm U. Kasemetsa „0; armutiivad" ja R. seikui hirv kisen A. Läte ,,Enne su: le", A. Toptmanl „ bi „01e ustav s heliloojate tööd, hästi eaitati. Teisel poolel jö Doniino koorijuihi ,,Jehoova koda", h^dati Peetri ki Betlem laulis L. Maria" näidates piöitana ta h ^ l o D u i M l i „Gloria T i tas koor ja H. Bet Jäjrgnes P. Hayt vas nüüd kuulutl mist „Loomine",| aistideks öUd Eh Eämmeld ja Ha| Koorüaulude 1 meditatsiooiiihetkell duse õpetaja praost muliku muusika saövis, et Cantate võiks vägevalt kösl| dameisse kõikide soovides selleics k( hiie jiõudu ja tug -Viimaseife palaks] ja! Aamen!" G. F, riumist «Juudas Mi eriti võimsalt ja va) ni punkti meeldival ja usuvaimustusest belücontserdüe. Koe te meeslaiiljatega häälerüihmades SUU1 lu ja suutis juul: innukaina lauludes na südamest süde vat mõtjukust ja v£ QufeNsr. 1 5: u " • » - lU RICHnON r lu r b .iVaba Eestlase" talituse asukohi TOIMETUS JA avatud esmasj reedeni keUa Telefonid: toimeti talitus Toimetajad kodus väljaspool tööaega: Karl Arro Hannes Oja Ktiulutusi^^y^^ nädala esimesse ajj esmasp. homm. fa nädala teise ajaleht map. homm. kel VABA EESTI on tasuv ajalehe leviku tõit Kuulutuste hii üks toll ühel veei esiküljel -v.^ tagaküljel ^X,- KUÜLÜTUSIV • : VASTU: }. Vaba Eestlase t 135 Tecumseth S Telefon 364-7675 Postiaadress: Bc Stn.C, Toronto 3 Talitus väljaspoo Helmi Liivandi ' ^. Mrs. Leida Mari 149 Bishop Äye. Willowdale. Ont. Tf:le ^fon: 223-G080
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , November 16, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-11-16 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e781116 |
Description
Title | 1978-11-16-06 |
OCR text |
mm ^ ^ ^ ^
« » « g O
AIRES r~
suuiölss üBatuseikis vöiteicl saete^,
meeätoida^ vahelise
iQlbviusvaihel^ mialeolümpia mi-g
a r l a ^ , dces Itulid esikohale 3f7
puiiktiga., kuna N. Liidu meös-koiiKi
pidi leppima teis© koiiaga,
saavutades 36 pinkti. Kolmanda
U i a saaivutasid õmeso^
Iceltedel oli 35 .ptHÜkti. N. Liidiii
meKifeo(nd m. domii^eeirinud male-olümpiat
1952. sas(tast saadik, imil
vmelased^^^^^^e^^
oma maletajatega Ävusvfeliellsfi!-,
!e areenile.
35,03 noorte võistlusel teisel kohal.
. Noorte sprindis ja 50-ringilises grupisõidus
aga sai ta ametiüMiagute
üleliiduliste meistrivõistluste kuldmedali.
Veikko Kulsko võitis samas
sõidi.
de karikavõistluste viimasel ©tapil
Bulgaarias saavutas „Eastem"-
klassis esikoha ncor Tallinna võidusõitja
Toomas Napa. Karikavõistluste
viie etapi kokkuvõttes
oli ta oma Mässis teine.,Ta oli
osaline ka N. Üid^
meeskoMikus võidus.
Lüdu ulatus^a j
meistrivõistiustel saavutas Aavo
Pikkuus |ni|tmepäovasõidüs kaks
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-11-16-06