1979-10-25-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
¥ABÄ EESTLANE neljapä^, 25 Nr. 79
VABADE EESTLASTE EMLElÄNBJÄ
VÄLJAAM)JA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. foronte.
PEATOIMETAJArM
POSTIAÄBRESS: P.O. Bos 70, Sth. C, Toronto 3, Ont M6J 3M7
^ TEI^FONID: Ä 364-7521, talitus (teUimišed, kuulutüised,
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.—, joolaastas $19.50 ja
veerandaastas 110.50, kiripostiga aastas^ 1^
TELLIMISHINNAD väljaspool Kaaadat: aastas $38.-, poolaastas
$21.— ja veerandaastas $11.—.lüripost aastas
$61.-^y iwolaastäs^
lÄfNüPOSTIGA ülemere-ma poola^tas
136.—ja veerandaastas $19.—. •
Aadressi muudatm
Published by Free Estonian Publisher Ltd^, 135 Tecumseitli St.,
Toronto 3/Ont.
Mõned välispoliitilised kommeii- j Pariisi,.-, Londoni ja teisi' Lääise-taatorid
peavad seda bri
võtteks kui N. Lüdu
nid Brezhhev hiljuti Ida-Berliimis
peetud kõnes kinnitas, et N. Liit
on valmis koondama oma sõjajõu-dusid
Ida-Saksamaal 20i000 sõduri
Ja lÖÖ^ tanki võrra ning nõustub
vähendama ka Lääne-Venemaäl
üles seatud keskmise lennuraadiu-sega
rakettide arvu, mis on suuna-
^tudLäähe-Euroopa suurlinnadele.
Mõned andmed lasevad oletada, et
see propagandapakkumine on Lää-
^ne-Saksämaal Ja teistes Lääne-
Euroopa riikides juba teatud mõju
avaldanud hing ähvardab tekitada
isegi NATO riikide peres suuri
lahkhelisid.
Brezhnevi pakkumine tuli kahtlemata
väga halval ajal Ühendrii-kidelel
kuna ameeriklaste kurss
rahvusvahelisel rindel ei ole kunagi
nii madalale langenud kui
gusel momeijidil. President Carteri
Ja tema väismiriister Vance kõikuv
välispoliitika, millel puudub
vajalik stabiilsus ja järjekindlus,
sai • uue tagasilööki osaliseks äsjase
Kuuba afääriga, mille Ühendriikide
administratsiooii puhus ise
suureks rahvusvaheliseks tüliküsi-musekSi
kuid mille lahendamiseks
ta ei osanud astuda konkreetseit
Ja mõjuvaid samme, nõustudes lõpuks
vene sõjaväeosade Kuuba
territooriumile jäämisega.
\ Lääne-Eurpopas on praegu tähtsamaks
poliitiliseks küsimuseks,
millist csa peaks Euroopa mängima
võimalikus tulevases tuumasõjas
ja kas eurooplastel pn võimalik
mingisuguste kombinatsioonidega
ähvardavast hävituslahin-gust
pääseda. Vastuse andmine
sellele küsimusele on erakordselt
raske, i NATO rükidest on seni
omanud tuumarelvi ainult Inglismaa
j ^ Prantsusmaa kuna teistel
V riikidel need puuduvad ning Lääne-
Euroopa on elanud peamiselt sel-
., Ies| usus, jefta on kaitstud. •'Ühend-
Jrlikide tuumarelvade „vihmavär-
Juga", teiste sõnadega: kui vene-
. iašed,'-• peaksid.. Lääne-Euroopat
tuumarelvadega ründama, asub
Washington oma kaugrakettidega
kohe tasumisrünnakule..
Moskva on osanud'seda ebamäärast
olukorda enda huvides oskuslikult
ära kasutada ning on Lääne-
Venemaale üles rivistanud selliöel
>arvul keskmise lennukäugusega
SSr20 tüüpi tuumarakette, et tal on
nendega võimalik hävitada kiaik
Lääne-Euroopa suuremad keskused.
Setime ähvardus Lääne-Euroo-pale
ei häiri mitte ainult Bonii,
Euroopa pealinnu vaid ka Washingtoni,
kuna seniste lubaduste
kohaselt pidid ameeriklased venelaste
tuumariinhaku korral Euroopale
kohe om^a liitlastele appi minema
ja kogu Venemaa rusuhunni-muutma.
Sealjuures jääb loomulikult
see võimalus, et N. Lüdu
rakettide ja lennukite vasturümna-kuga
hävitatakse ka Ameerika
Ühendriikide suuremad tsentrumid,
mis ilmselt häirib ameerikSa-ja
Lääne-Euroopa
President Carter. hoiab SALT köldmteppe. lalius vene vägede Äu^^^^^^ toomise Määrist. President: ,,SeUele pra^e palm
Sl
kalduvad juba arvama, et Washington
on andnud neile lubaduse,
mida ta täita ei kavatse. Washingtoni
hoiakut iseloomustas kõige
tabavamalt äsja Brüsselis peetud
kõnes Ühendriikide endine välisminister
Kissinger, kes mainis, et
ühendriigid - ei " kavatse Moskva
rünnaku korral Lääne-Euroopale
Venemaad oma tuumarakettidega
hakata,purustama, kuna see oleks
„eiiiesetapp".
/Sellest dilemmast üle saamiseks
ta moiudatusi Ontario jõujaamar
des. LÕima-Ontarios, 3iiis oli üks
esimesi pünkondi Põfeja-Ameeri-kas,
ikufiu elekter sisse pandi, opereeris
25-tsiükli süsteemis., kuna
muu osa kiontinendist kasutas 60-
tsüklüist vodlu. Voolutsütekel
muudeti nii iküTOti ikui võimalik,
ümber ja see läiks prcnräitsile
maiksmia 350 miljonit (Maa^::;
Samuti tuli teostada teisi kal-
. , „ , X J j leid projeM^e.öli vaja uusi haig-ja
X a a n e » p a M ä^ä-aastaü seisis ehitustegevus
selles osa täidiikult ja nüüd
• - ' ; MÄRCUS.VÄN STEEN ' .:v
. ;(CÄNÄDIAN' S —: Pärast Teist maailmasõda oli Ontarios plsiiitüSe nelja, mi^^^
km ja hügeltböstns, mis oli ennast sõjatairvidustele sisselülitanud. Sõjatööstused Torontos, Wind-soris,
Hamiltonis, Brantfordis ja Brockvüle^is tuli nüüd ümber juhendada rahuaja tööstusele
nagu raud-, terase-, tekstiil^, puu- Ja paberitööstused, kuid peale selle tuli neid tööslusi uuendad
vastavalt tehnoloogia arengule ja tailiijalte tarvidustd^^
Šaamiti tuli häcMiselt ette lõpetada — pärasit seda kui nii õhu ikui veekogude saastami-loDBUk
oli sooritanud edukalt sega.
kõik vajalikud katselennud.
Mitu aastat hiljem sulges
sus sõjalennukite tööstuse Av-ro
Arrow, mis kogu sõja kestel
lütlasi lennukitega varustanud
Vabas maailmas Umuyas eesti
ajakirjanduses on ilmunud teateid
N. Eestist saabunud muusikainimeste
kontsertidest Ameerika
ühendriikides. Nüüd avaldab reisi
kohta artikli ka Tällmnas ilmuv
propagandaleht „Kodumaa*S pealkirjastades
selle sõnadega „VEK-SA
Ühingu delegatsioon Ameeri-
•Seille kiiresti jareneva! pärade- kas". Ajaleht kirjutab: ;
sõjaaegsel perioodil ei muutunud ,iKatienädalaselt sõidult Ameert-ainult
Ontario ipalej vaid muutus ka Ühendriikidesse saabus Tallin-i
ka ta ralwastik. A. 1977 oli Öntar na tagasi Väliseestlastega Kultuu-miseks
pakub president Carter
Lääne-Saksamaale ja teistele Eu^
rpöpa riikidele keskmise lennukäugusega
Pershing II tüüpi rakette,
mis oleksid vastukaaluks N. Liidu
SS-20 raketidele. Sellele pakkumisele
sooritas Brezhnev nüüd oma
vägede vähendamise lubadusega
vastukäigu, mis lähemal analüüsimisel
toimub õõnsa propaganda-fraasina,
kuid niis pmeti on pannud
Lääne-Saksamaa ja teiste Euroopa
riikide juhid mõtlema.
Brezhnevi pakkumine tundub seda
meelitavamana, • et' NATO^,-. riigid
ei suutnud olemasolevad haiglad
enam kuidagi raihvaštikiku raihul-dada.
Tuü asutada misi koole, ilai-na
rni' „sõjäpruudid" ja nende
kasvavad perekonnad tõid uusi
kooliõpilasi juurde.
Euroopas on pettunud Ühendriiki- paljudele Põhja-Ameerika
de kõikuvas yälispolütikas ning on jj^a^jei^
isegi tundemärke, mis lasevad ole-
Kanada valitsus 'hakkas
oma 'lennukeid ostma t^hendriiikl-dest.
Selle tagajärjeiks oli, "et paljud
leruiuasjanduse eriteadlased:
— arvult mitu tuihialt — pakkisid
sisse oma joonised ja kavandid
ja läksid nendega toas ühendriikidesse
või Inglismaale koos oma
kogemuste j ä teadmistega.
Kuna Kainada majanduse iiõhü-aisetuis
olid asetatud toorainetele
ja maapõuevaradele, süs on loomulik,
e!t kanada tööstused langesid
välismaalaste, mõjusfääri. On-
I tariõ oli täis harutööstusi, mis
andisid küll tööd kanadalastele^
Torontos rajati alus suurimale kuid tööstuste puhaskasu läks
linnauuendamise projektile fõh-! maalt välja, enamuses tJhendrüki-ja-
Ameerikas. Nii.ehitati i^entldesse- Seetõttu ei laekunud' Kä-
Park Höusing, müläst sai mudel-' nadasse vajalikku kapitali inves-teeringuteiks
ja koguni maapõuevarade
tootmine langes suuresti
•'a. hakkas
ma esimest
võirku Kanadas.
rio elanikearv tõusnud 8.374.000,
nendest elas enannik Ontario suuir-tes
linnades. Aaistal. 19Ž1 elas
42% Ontario elanikest farmides,
kuid 1977. a. oli see protsent kokku
kuivanud 5%-Td.
Viimase kümne aasta jooksul
on ioiinunud Ontario rahvastikus
otse dramaatiline muudar
ins..,
AV 1967 moodustas 93% Ontario
eiariifcest inglise või euroopa päritoluga
inimene. Ktdd 1977 oli
nende protsent ilaingenud 88^i ja
praegu muidugi jätkub see langus,
kuna rõhuasetus on müüd
mitmekultuurilisuBel ning polüti-t^
ita e de,ra i•, Wet aEshwumr og^oto/p nai• rpuagk1i-dk1 Ju mei. i•s at*k tPsTDee pr--T m. aKliokiukd n, eae.md uelttt esveõettmõtitsue,d. e,o vtl, iO•d nVt0a1--. s,h.m g- II.tuupj. r/a k,e ttuid^e^. Eyunro opa , 'n, a o•i i . o,,m a lühike-s en aijai^lo o kes-
. . T tel saavutanud kujutlematu ma^
pmnale toomiseks. • • |jgn^^^lto -edu. MumašdutuVine
Lääne-Europa riikide delikaatne SteepRook kaevandus, Laike Su-olukord
tuumasõja suhtes ori: muut- periori põhjakaldal tootis miljon
nüd nad ka väga hellaks;SALT II /.toinni. rauamaaki a;astas. Sudbury
kokkuleppe- suhtes: ning Lääne-'ümbruses avastati plaaitina, vask
Saksamaa : kantsler : 'Helmuti ja nikkel Algomas, Lake Hüroni
Schmidt ja teised Euroopa riikide j juures,-hakati maa -peale tooma
juhid pn . pidevalt. nõudnud,' et; uut 'hinnalist metalli uraani.
ühendriikide senat peaks selle riigid^, kes kaikkasid tootma aä-;
kokkuleppe kinnitama. Bonnis ja tomrelvi, ei saanud kimagi küllalt
teistes Euroopa pealinnades karde- [uraani. Varsiti aga muutus uraan
takse, et kui SALT II kokkulepe
heidetakse üle parda, siis tähendab
see pidevat tuumarelvastuse
suurendamist ning Lääne-Euroopa
satub üha suuremal määral ähvardava",
tuumasõjaõhu keerisesse.' '
• : ,K.Ä.
Veelgi, tähtsamaks,': :seda hakati
kasutama elektrienergia all&aiks.
• Sel ala! oli Chalk. Riveri katsejaam,
mis ehitati 1945. a. pioneer
kogu
välisinaa kontrolli alla
Aj avahemikul 1950—1960 süstiti
üle 5 miljardi dollari Ontario
tööstustesse. Suurem osa nendest
asus nn. ^ ,Mjldse hobuseraua"
ümbruses, Lake Ontario lääne-psiäs.
Need tööstused andsid tööd
610.000 inimesele ja töötasid peagu
kõik autod ja autoosad, mis
vajas omatarviduseks.
Peale selle pool vaijalikust tekstiil-kaubast,
kummi- ja paih'asaadus-test,
elöktritoodeteät Ja keemilistest
produktidest, r
PÕhja-Ontarios olid : suurimad
lised: raliutused mitmetes majail-majagudes
toovad Ontariosse
suuri põgemkeMki.
kümme aastat tagasi ^ oli enam
kui 60%. immigrante inglise või
euroopa päritoluga. 1977. a. ' oli
nein.de protsent ainult 36% ta
grantide koguarvust, kuna aga
64% iinmigrantideät olid aasia,
aafrika, kariibi või lähis-ida päritoluga.
See Immigraitsioonipolü-tika
näitab ainult jätkuvuse tendentsi,
mille tulemusena Ontario
elanikkond reflekteerib nn. kanada
rahvastiku tõelist- mosaiiki.^
risidemete Arendamise ühingu delegatsioon,
k0s võttis osa Ameerika
eestlaste edumeelse ajalehe „Uus
Ilm" 70. aastapäeva tähistamisest
New Yorgis „Meil oli rõõm näha
paljusid >,Uue Ilma" veterane ja
aktiviste ning üle anda neüe südamlikud
tervitused kodumaalt",
ütles meie korrespondendUe VEK-^
SA Ühingu esimees Ülo Kolt. -
,,Aridsmie üle ka, ENSV Ajakirjanike
Liidu aukbja ajalehe „Uus
Hm" toimetajale Mihkel Nukale,
kes seda lehte toimetab 1933. aastast.
Väliseestlaste edumeelset aja-lehte
olid juubeliaktusel tervitamas
Nev4[ Yorgi leelän ja ukraina
rahvusgrupi esüidajad ning kolleegid
USA töölisajakirjandusešt.
Kontserdi andsid meie delegatsioo-ni
liikmed rahvakunstnik Urve
Tauts ja teeneline kunstnik Voldemar
kuslap hing pianist Reel
Laul. Sõnum meie kunstimeistrite
kohalviibimisest levis kiiresti
Ameerika eestlaste hulgas ja kahest
nädalast ei jätkunud, et vastu
võtta kõiki sõbralikke küllakutseid
ja esinemispalveid.
Kaasmaalastele andsime veel
kaks kontserti — New Yorgis hotelli
„Vyellington' * saalis ning
Washingtonis insener Leesmendi
muusikasalongis, peale selle andsime
kontserdi ka ÜRO Nõukogude
esinduse personalile New Yorgis.'*
LONDON Möödunud nädalar
Aidake kaasa
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keel^ säilitamisele!
vahetusel levisid kõigis Euroopa
pealümades^ visad kuuldused, et
N. Lüdu diktaator Leonid Brezhnev
on surnud. Kontrollitud aäid-metel
'tditisüsiki kindlaks, et Leonid
Brezhinev ön 'haige ning et Stairfe ja dr. Thomas Eice. Esial-surmateated
ei vasta toele. Nädar gu airvati, et ameerika arstide
lavaiietusel sai samuti teatavalks,
et Moskvas on 'käinud ühe' poliit-
Mroo liikme silnü opereerimas 76-aa9tasele poliitbüroo' liikmele
kolm kõige kuulsamat ühendrüki^' jä N.; Lüdu kõige tMtsamaae
• de silmaarsti Bailtimorest — dr. kõmmud
Walter ŠusloVEe.
/STOKHOLM(EPL) - Kaks lennukit
on toonud Rootsi Ajaloolises-patsiendiiks
oli Brezhnev, kuid hiljem,
selgus, et operatsioon teostati
Nendel küUuseaaätatel ei; mõel-küllaldaselt
tulevikule.
Lööklauseks oli ,vaireng", mis hinda
selle eest mateeti, ei huvitämjud
kedagi. Tehti suuri eksitusi, tjfes
nendest Eksitustest ei 'Icuulu küll
Onltairiole, küll aga oli see olulise,
tähtsusega Ontario arengule. Eksituse
tegi - föderaalvalitsus kui ta
soja 'lõppedes otsustas, et Kanada
majandusilik tulevik. on. maapõuevarade
väljatoomises, mitte aga
nende töötlemises. Paljud soj aaeg-sed
tööstused lammutati selle
asemele, et neid rahuaja töösttis-teks
ümber ehitada. Suurim näide
sel alal on kanada lennuikitöö^iLS.
tööandjad metsatööstused ja kae- se muuseumisse kuldesemeid ja
vandused. Ja just selles piirkonri^^isi väärtuslüd^ie. väljapanekuid,
nas tegi Ontario kaks suurt viga.' Leningradist erinäituseks sküütide
üks oli provintsi ettenägematus kunstist. K^
välja kaubelda tööstustelt suurem -^«nstihuvüistele väärtasjadega
tutvumiseks. Esemed ori rohkem
kiü kaks .tuhat aastat vanad ja
-,need on leitud Siberi jäistelt step-
Oma õhinas majanduslikult p^^jg||:_
tulu metsalõikuse ja maapõuevarade
pinnale toomise eesit.
kõrgele järjele tõusta ei osar Sküüdid elasid sõna tõsises mõt-nud
provintsivalitsus kasutada ^es hobuse seljas. Kõik -varandu-juhust
ja sisse seada tuleviku s^^^j^ig neil olid, veeti igale poole
jaoks vajalikku fondi, nU h a g u ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ vankrites. NeÜ oli
seda näiteks tegi Alberta oma -palju kunstiesemeid ja muud kunsti.
Riided ja teised tarbeasjad olid
ka rikkalikult kaunistatud kunstipärase
tööga. Kunstis on näha
„Kodumaa" jagab tõesti oma lugejatele
huvitavat informatsioom.
Meie sün Kanadas arvame, et
meie oleme ka majanduslikult
hästi edasi jõudnud, Ivtiid alles
nüüd kuuleme „Kodumaä" kaudu»
et Ühendriikide eestlased on jõudnud
palju kaugemale, kuna neil on
seal isegi oma isiklikud muusikasalongid.
Propagandalehe kaudu
saame ka teada, et eesti muusika-kunstnike
välismaale saatmise eesmärgiks
oli New Yorgis ilmuva pisikese
eestikeelse kommunistliku
ajalehe , ,Uus Ilma* * tervitamine
tema 70. aastapäeval. „Uus Ilma"
väljaandmise organiseerisid omal
ajal kommunistlikest ideedest nakatatud
mõningad Ameerika eest-
• clitööstuse puhul.
Ontadö soovis ainultuusi töökohti
luua ja unustas kahe silma 11- —fcrv. V... ,^ . .. , rry . . M
vahele parina kontroUiranamise; kirjeldusi sküütide igapäevasest^^ ^ maadmasoda
saamise Vältimiseks KJI see' elust: inimesed, kariloomad ja ho-j!?^^
küsimus 1950. a. esile kerkis, mai. l bused on esindatud suurel arvul. ,, _ edumeelse" aialehe-nis
tookordne Ontario peaminis-j Suur osa esemetest näitusel o n ; . S '
ter Leslie Frost:,,Saastamine on leitud sküütide pealikute hauda-tõsine
asi... kuid samaaegselt dest. Pealikud said alati kaasa
nud eestlastel ei ole selle üks kord
ilmuva „edumeelse" ajalehe-mUle
veergudel lauldi 1940.
aastal kiidulaulu Eesti okupeeri-
Maailma esimene ,;jet" reisilen- me peame väga oduliseiks, et me kõiksugu esemeid, mis > elu isegi ""^ mingtt tegemist,
nuk eihitati Torontos, kuid föde- rahval tööd cüekš... ja tänapäe- hauas mõnusaks tegid. Materiaal-
Mihail raalvailitsiis,'kes kõik ehituskulud vä induistrialiseeritud elustiili sete asjade kõrval ka' üks noor
: oli kandnud, otsustas: sale töös-' juures 'Pöa^ne arvestaana teatud naine ja kümmekond hobust...
Meü on loomulikult hea meel ko-hata
Eestist saabunud kunstnikke
( Ä g l k . 3)
Nr. 79
aXBD
VAU
27. ja 28. okt.|
461-0912. •
3. ja 4. nov.
751-6141.
Keeriston
Windsori \h
3. oktoobri ke
nut enne kella
Ja kogu i(
'mata kohutav il
vitas iile 60 mi
mõttes, maatf
tusi veel
teistele majade
duseõnhetuse
eestlaste
gister Rein Pihe
gi (-na ReilMl
Eriku ja 9 ^ 'KJ
du,hävis täielij
kuulunud elam|
tud enam kui
reie vaid vund)
mis tormiga
sajust täitus ikJ
(Al^
ja kuulata nenj
meie ei taha
testiiritustest
süs kui need
„Ködumaas"
nõukogude proj
mõne kõmmuni
beli tähistamist
duntaa okupeei
seks" või Stalii
nutamiseks.
N. Liidu pan
vene rahva väij
jad praeguses
vad, siis on v^
peatselt vähe]
tud väikcrahvi
ülekaalu.
N. Liidu 1979.1
se andmeid ei
kuid mõningale
ajakirjandusele j
antud ning nce<
tele eriti rõõn
Literaturnaja
et N. Liidu rai
mase kümne aj
ainult 0,9 protl
eehienud aastal
Juurdekasv
seda kogum
madalam iive
ta jooksul oli
N. Liidu vabari
Ukrainas ja Vs
juurdekasvu ai
le. Samal ajal
Kesk-Aasia ,.V5
protsenti. Lit|
jättis süski taj
asjade sellise
venelased peat;]
, musrahvuseks.
likuks toouitadjj
leb sündide ai
võidelda edukal
vastu.
Võimid olo^
teeb kõige rohi
et venelaste ai
etniliste giiippij
Kesk-Aasias te*
tusi punaarmee
hirmust tingitul
Hoolitseda selh
^ juurdekasv tul(
rahvuste hulgaj
miks punaarmj
sulatamiseks
1970. aasta rahl
kõneleb: näit^kj
usbekiddest vel
mist üle sai
need noored \i
ja pionceriiiksi
rahvustest nool
lennuvägi, maj
. sed ja 375.(M)0-
siõjavägi.
Nü võime kl
venelastel ei
kaugeltki lahel
mad võivad s<
üheks sellisekj
allaheidetud r£
mv. ülekaal v(
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 25, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-10-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e791025 |
Description
| Title | 1979-10-25-02 |
| OCR text | ¥ABÄ EESTLANE neljapä^, 25 Nr. 79 VABADE EESTLASTE EMLElÄNBJÄ VÄLJAAM)JA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. foronte. PEATOIMETAJArM POSTIAÄBRESS: P.O. Bos 70, Sth. C, Toronto 3, Ont M6J 3M7 ^ TEI^FONID: Ä 364-7521, talitus (teUimišed, kuulutüised, TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.—, joolaastas $19.50 ja veerandaastas 110.50, kiripostiga aastas^ 1^ TELLIMISHINNAD väljaspool Kaaadat: aastas $38.-, poolaastas $21.— ja veerandaastas $11.—.lüripost aastas $61.-^y iwolaastäs^ lÄfNüPOSTIGA ülemere-ma poola^tas 136.—ja veerandaastas $19.—. • Aadressi muudatm Published by Free Estonian Publisher Ltd^, 135 Tecumseitli St., Toronto 3/Ont. Mõned välispoliitilised kommeii- j Pariisi,.-, Londoni ja teisi' Lääise-taatorid peavad seda bri võtteks kui N. Lüdu nid Brezhhev hiljuti Ida-Berliimis peetud kõnes kinnitas, et N. Liit on valmis koondama oma sõjajõu-dusid Ida-Saksamaal 20i000 sõduri Ja lÖÖ^ tanki võrra ning nõustub vähendama ka Lääne-Venemaäl üles seatud keskmise lennuraadiu-sega rakettide arvu, mis on suuna- ^tudLäähe-Euroopa suurlinnadele. Mõned andmed lasevad oletada, et see propagandapakkumine on Lää- ^ne-Saksämaal Ja teistes Lääne- Euroopa riikides juba teatud mõju avaldanud hing ähvardab tekitada isegi NATO riikide peres suuri lahkhelisid. Brezhnevi pakkumine tuli kahtlemata väga halval ajal Ühendrii-kidelel kuna ameeriklaste kurss rahvusvahelisel rindel ei ole kunagi nii madalale langenud kui gusel momeijidil. President Carteri Ja tema väismiriister Vance kõikuv välispoliitika, millel puudub vajalik stabiilsus ja järjekindlus, sai • uue tagasilööki osaliseks äsjase Kuuba afääriga, mille Ühendriikide administratsiooii puhus ise suureks rahvusvaheliseks tüliküsi-musekSi kuid mille lahendamiseks ta ei osanud astuda konkreetseit Ja mõjuvaid samme, nõustudes lõpuks vene sõjaväeosade Kuuba territooriumile jäämisega. \ Lääne-Eurpopas on praegu tähtsamaks poliitiliseks küsimuseks, millist csa peaks Euroopa mängima võimalikus tulevases tuumasõjas ja kas eurooplastel pn võimalik mingisuguste kombinatsioonidega ähvardavast hävituslahin-gust pääseda. Vastuse andmine sellele küsimusele on erakordselt raske, i NATO rükidest on seni omanud tuumarelvi ainult Inglismaa j ^ Prantsusmaa kuna teistel V riikidel need puuduvad ning Lääne- Euroopa on elanud peamiselt sel- ., Ies| usus, jefta on kaitstud. •'Ühend- Jrlikide tuumarelvade „vihmavär- Juga", teiste sõnadega: kui vene- . iašed,'-• peaksid.. Lääne-Euroopat tuumarelvadega ründama, asub Washington oma kaugrakettidega kohe tasumisrünnakule.. Moskva on osanud'seda ebamäärast olukorda enda huvides oskuslikult ära kasutada ning on Lääne- Venemaale üles rivistanud selliöel >arvul keskmise lennukäugusega SSr20 tüüpi tuumarakette, et tal on nendega võimalik hävitada kiaik Lääne-Euroopa suuremad keskused. Setime ähvardus Lääne-Euroo-pale ei häiri mitte ainult Bonii, Euroopa pealinnu vaid ka Washingtoni, kuna seniste lubaduste kohaselt pidid ameeriklased venelaste tuumariinhaku korral Euroopale kohe om^a liitlastele appi minema ja kogu Venemaa rusuhunni-muutma. Sealjuures jääb loomulikult see võimalus, et N. Lüdu rakettide ja lennukite vasturümna-kuga hävitatakse ka Ameerika Ühendriikide suuremad tsentrumid, mis ilmselt häirib ameerikSa-ja Lääne-Euroopa President Carter. hoiab SALT köldmteppe. lalius vene vägede Äu^^^^^^ toomise Määrist. President: ,,SeUele pra^e palm Sl kalduvad juba arvama, et Washington on andnud neile lubaduse, mida ta täita ei kavatse. Washingtoni hoiakut iseloomustas kõige tabavamalt äsja Brüsselis peetud kõnes Ühendriikide endine välisminister Kissinger, kes mainis, et ühendriigid - ei " kavatse Moskva rünnaku korral Lääne-Euroopale Venemaad oma tuumarakettidega hakata,purustama, kuna see oleks „eiiiesetapp". /Sellest dilemmast üle saamiseks ta moiudatusi Ontario jõujaamar des. LÕima-Ontarios, 3iiis oli üks esimesi pünkondi Põfeja-Ameeri-kas, ikufiu elekter sisse pandi, opereeris 25-tsiükli süsteemis., kuna muu osa kiontinendist kasutas 60- tsüklüist vodlu. Voolutsütekel muudeti nii iküTOti ikui võimalik, ümber ja see läiks prcnräitsile maiksmia 350 miljonit (Maa^::; Samuti tuli teostada teisi kal- . , „ , X J j leid projeM^e.öli vaja uusi haig-ja X a a n e » p a M ä^ä-aastaü seisis ehitustegevus selles osa täidiikult ja nüüd • - ' ; MÄRCUS.VÄN STEEN ' .:v . ;(CÄNÄDIAN' S —: Pärast Teist maailmasõda oli Ontarios plsiiitüSe nelja, mi^^^ km ja hügeltböstns, mis oli ennast sõjatairvidustele sisselülitanud. Sõjatööstused Torontos, Wind-soris, Hamiltonis, Brantfordis ja Brockvüle^is tuli nüüd ümber juhendada rahuaja tööstusele nagu raud-, terase-, tekstiil^, puu- Ja paberitööstused, kuid peale selle tuli neid tööslusi uuendad vastavalt tehnoloogia arengule ja tailiijalte tarvidustd^^ Šaamiti tuli häcMiselt ette lõpetada — pärasit seda kui nii õhu ikui veekogude saastami-loDBUk oli sooritanud edukalt sega. kõik vajalikud katselennud. Mitu aastat hiljem sulges sus sõjalennukite tööstuse Av-ro Arrow, mis kogu sõja kestel lütlasi lennukitega varustanud Vabas maailmas Umuyas eesti ajakirjanduses on ilmunud teateid N. Eestist saabunud muusikainimeste kontsertidest Ameerika ühendriikides. Nüüd avaldab reisi kohta artikli ka Tällmnas ilmuv propagandaleht „Kodumaa*S pealkirjastades selle sõnadega „VEK-SA Ühingu delegatsioon Ameeri- •Seille kiiresti jareneva! pärade- kas". Ajaleht kirjutab: ; sõjaaegsel perioodil ei muutunud ,iKatienädalaselt sõidult Ameert-ainult Ontario ipalej vaid muutus ka Ühendriikidesse saabus Tallin-i ka ta ralwastik. A. 1977 oli Öntar na tagasi Väliseestlastega Kultuu-miseks pakub president Carter Lääne-Saksamaale ja teistele Eu^ rpöpa riikidele keskmise lennukäugusega Pershing II tüüpi rakette, mis oleksid vastukaaluks N. Liidu SS-20 raketidele. Sellele pakkumisele sooritas Brezhnev nüüd oma vägede vähendamise lubadusega vastukäigu, mis lähemal analüüsimisel toimub õõnsa propaganda-fraasina, kuid niis pmeti on pannud Lääne-Saksamaa ja teiste Euroopa riikide juhid mõtlema. Brezhnevi pakkumine tundub seda meelitavamana, • et' NATO^,-. riigid ei suutnud olemasolevad haiglad enam kuidagi raihvaštikiku raihul-dada. Tuü asutada misi koole, ilai-na rni' „sõjäpruudid" ja nende kasvavad perekonnad tõid uusi kooliõpilasi juurde. Euroopas on pettunud Ühendriiki- paljudele Põhja-Ameerika de kõikuvas yälispolütikas ning on jj^a^jei^ isegi tundemärke, mis lasevad ole- Kanada valitsus 'hakkas oma 'lennukeid ostma t^hendriiikl-dest. Selle tagajärjeiks oli, "et paljud leruiuasjanduse eriteadlased: — arvult mitu tuihialt — pakkisid sisse oma joonised ja kavandid ja läksid nendega toas ühendriikidesse või Inglismaale koos oma kogemuste j ä teadmistega. Kuna Kainada majanduse iiõhü-aisetuis olid asetatud toorainetele ja maapõuevaradele, süs on loomulik, e!t kanada tööstused langesid välismaalaste, mõjusfääri. On- I tariõ oli täis harutööstusi, mis andisid küll tööd kanadalastele^ Torontos rajati alus suurimale kuid tööstuste puhaskasu läks linnauuendamise projektile fõh-! maalt välja, enamuses tJhendrüki-ja- Ameerikas. Nii.ehitati i^entldesse- Seetõttu ei laekunud' Kä- Park Höusing, müläst sai mudel-' nadasse vajalikku kapitali inves-teeringuteiks ja koguni maapõuevarade tootmine langes suuresti •'a. hakkas ma esimest võirku Kanadas. rio elanikearv tõusnud 8.374.000, nendest elas enannik Ontario suuir-tes linnades. Aaistal. 19Ž1 elas 42% Ontario elanikest farmides, kuid 1977. a. oli see protsent kokku kuivanud 5%-Td. Viimase kümne aasta jooksul on ioiinunud Ontario rahvastikus otse dramaatiline muudar ins.., AV 1967 moodustas 93% Ontario eiariifcest inglise või euroopa päritoluga inimene. Ktdd 1977 oli nende protsent ilaingenud 88^i ja praegu muidugi jätkub see langus, kuna rõhuasetus on müüd mitmekultuurilisuBel ning polüti-t^ ita e de,ra i•, Wet aEshwumr og^oto/p nai• rpuagk1i-dk1 Ju mei. i•s at*k tPsTDee pr--T m. aKliokiukd n, eae.md uelttt esveõettmõtitsue,d. e,o vtl, iO•d nVt0a1--. s,h.m g- II.tuupj. r/a k,e ttuid^e^. Eyunro opa , 'n, a o•i i . o,,m a lühike-s en aijai^lo o kes- . . T tel saavutanud kujutlematu ma^ pmnale toomiseks. • • |jgn^^^lto -edu. MumašdutuVine Lääne-Europa riikide delikaatne SteepRook kaevandus, Laike Su-olukord tuumasõja suhtes ori: muut- periori põhjakaldal tootis miljon nüd nad ka väga hellaks;SALT II /.toinni. rauamaaki a;astas. Sudbury kokkuleppe- suhtes: ning Lääne-'ümbruses avastati plaaitina, vask Saksamaa : kantsler : 'Helmuti ja nikkel Algomas, Lake Hüroni Schmidt ja teised Euroopa riikide j juures,-hakati maa -peale tooma juhid pn . pidevalt. nõudnud,' et; uut 'hinnalist metalli uraani. ühendriikide senat peaks selle riigid^, kes kaikkasid tootma aä-; kokkuleppe kinnitama. Bonnis ja tomrelvi, ei saanud kimagi küllalt teistes Euroopa pealinnades karde- [uraani. Varsiti aga muutus uraan takse, et kui SALT II kokkulepe heidetakse üle parda, siis tähendab see pidevat tuumarelvastuse suurendamist ning Lääne-Euroopa satub üha suuremal määral ähvardava", tuumasõjaõhu keerisesse.' ' • : ,K.Ä. Veelgi, tähtsamaks,': :seda hakati kasutama elektrienergia all&aiks. • Sel ala! oli Chalk. Riveri katsejaam, mis ehitati 1945. a. pioneer kogu välisinaa kontrolli alla Aj avahemikul 1950—1960 süstiti üle 5 miljardi dollari Ontario tööstustesse. Suurem osa nendest asus nn. ^ ,Mjldse hobuseraua" ümbruses, Lake Ontario lääne-psiäs. Need tööstused andsid tööd 610.000 inimesele ja töötasid peagu kõik autod ja autoosad, mis vajas omatarviduseks. Peale selle pool vaijalikust tekstiil-kaubast, kummi- ja paih'asaadus-test, elöktritoodeteät Ja keemilistest produktidest, r PÕhja-Ontarios olid : suurimad lised: raliutused mitmetes majail-majagudes toovad Ontariosse suuri põgemkeMki. kümme aastat tagasi ^ oli enam kui 60%. immigrante inglise või euroopa päritoluga. 1977. a. ' oli nein.de protsent ainult 36% ta grantide koguarvust, kuna aga 64% iinmigrantideät olid aasia, aafrika, kariibi või lähis-ida päritoluga. See Immigraitsioonipolü-tika näitab ainult jätkuvuse tendentsi, mille tulemusena Ontario elanikkond reflekteerib nn. kanada rahvastiku tõelist- mosaiiki.^ risidemete Arendamise ühingu delegatsioon, k0s võttis osa Ameerika eestlaste edumeelse ajalehe „Uus Ilm" 70. aastapäeva tähistamisest New Yorgis „Meil oli rõõm näha paljusid >,Uue Ilma" veterane ja aktiviste ning üle anda neüe südamlikud tervitused kodumaalt", ütles meie korrespondendUe VEK-^ SA Ühingu esimees Ülo Kolt. - ,,Aridsmie üle ka, ENSV Ajakirjanike Liidu aukbja ajalehe „Uus Hm" toimetajale Mihkel Nukale, kes seda lehte toimetab 1933. aastast. Väliseestlaste edumeelset aja-lehte olid juubeliaktusel tervitamas Nev4[ Yorgi leelän ja ukraina rahvusgrupi esüidajad ning kolleegid USA töölisajakirjandusešt. Kontserdi andsid meie delegatsioo-ni liikmed rahvakunstnik Urve Tauts ja teeneline kunstnik Voldemar kuslap hing pianist Reel Laul. Sõnum meie kunstimeistrite kohalviibimisest levis kiiresti Ameerika eestlaste hulgas ja kahest nädalast ei jätkunud, et vastu võtta kõiki sõbralikke küllakutseid ja esinemispalveid. Kaasmaalastele andsime veel kaks kontserti — New Yorgis hotelli „Vyellington' * saalis ning Washingtonis insener Leesmendi muusikasalongis, peale selle andsime kontserdi ka ÜRO Nõukogude esinduse personalile New Yorgis.'* LONDON Möödunud nädalar Aidake kaasa levikule, sellega aitate kaasa eesti keel^ säilitamisele! vahetusel levisid kõigis Euroopa pealümades^ visad kuuldused, et N. Lüdu diktaator Leonid Brezhnev on surnud. Kontrollitud aäid-metel 'tditisüsiki kindlaks, et Leonid Brezhinev ön 'haige ning et Stairfe ja dr. Thomas Eice. Esial-surmateated ei vasta toele. Nädar gu airvati, et ameerika arstide lavaiietusel sai samuti teatavalks, et Moskvas on 'käinud ühe' poliit- Mroo liikme silnü opereerimas 76-aa9tasele poliitbüroo' liikmele kolm kõige kuulsamat ühendrüki^' jä N.; Lüdu kõige tMtsamaae • de silmaarsti Bailtimorest — dr. kõmmud Walter ŠusloVEe. /STOKHOLM(EPL) - Kaks lennukit on toonud Rootsi Ajaloolises-patsiendiiks oli Brezhnev, kuid hiljem, selgus, et operatsioon teostati Nendel küUuseaaätatel ei; mõel-küllaldaselt tulevikule. Lööklauseks oli ,vaireng", mis hinda selle eest mateeti, ei huvitämjud kedagi. Tehti suuri eksitusi, tjfes nendest Eksitustest ei 'Icuulu küll Onltairiole, küll aga oli see olulise, tähtsusega Ontario arengule. Eksituse tegi - föderaalvalitsus kui ta soja 'lõppedes otsustas, et Kanada majandusilik tulevik. on. maapõuevarade väljatoomises, mitte aga nende töötlemises. Paljud soj aaeg-sed tööstused lammutati selle asemele, et neid rahuaja töösttis-teks ümber ehitada. Suurim näide sel alal on kanada lennuikitöö^iLS. tööandjad metsatööstused ja kae- se muuseumisse kuldesemeid ja vandused. Ja just selles piirkonri^^isi väärtuslüd^ie. väljapanekuid, nas tegi Ontario kaks suurt viga.' Leningradist erinäituseks sküütide üks oli provintsi ettenägematus kunstist. K^ välja kaubelda tööstustelt suurem -^«nstihuvüistele väärtasjadega tutvumiseks. Esemed ori rohkem kiü kaks .tuhat aastat vanad ja -,need on leitud Siberi jäistelt step- Oma õhinas majanduslikult p^^jg||:_ tulu metsalõikuse ja maapõuevarade pinnale toomise eesit. kõrgele järjele tõusta ei osar Sküüdid elasid sõna tõsises mõt-nud provintsivalitsus kasutada ^es hobuse seljas. Kõik -varandu-juhust ja sisse seada tuleviku s^^^j^ig neil olid, veeti igale poole jaoks vajalikku fondi, nU h a g u ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ vankrites. NeÜ oli seda näiteks tegi Alberta oma -palju kunstiesemeid ja muud kunsti. Riided ja teised tarbeasjad olid ka rikkalikult kaunistatud kunstipärase tööga. Kunstis on näha „Kodumaa" jagab tõesti oma lugejatele huvitavat informatsioom. Meie sün Kanadas arvame, et meie oleme ka majanduslikult hästi edasi jõudnud, Ivtiid alles nüüd kuuleme „Kodumaä" kaudu» et Ühendriikide eestlased on jõudnud palju kaugemale, kuna neil on seal isegi oma isiklikud muusikasalongid. Propagandalehe kaudu saame ka teada, et eesti muusika-kunstnike välismaale saatmise eesmärgiks oli New Yorgis ilmuva pisikese eestikeelse kommunistliku ajalehe , ,Uus Ilma* * tervitamine tema 70. aastapäeval. „Uus Ilma" väljaandmise organiseerisid omal ajal kommunistlikest ideedest nakatatud mõningad Ameerika eest- • clitööstuse puhul. Ontadö soovis ainultuusi töökohti luua ja unustas kahe silma 11- —fcrv. V... ,^ . .. , rry . . M vahele parina kontroUiranamise; kirjeldusi sküütide igapäevasest^^ ^ maadmasoda saamise Vältimiseks KJI see' elust: inimesed, kariloomad ja ho-j!?^^ küsimus 1950. a. esile kerkis, mai. l bused on esindatud suurel arvul. ,, _ edumeelse" aialehe-nis tookordne Ontario peaminis-j Suur osa esemetest näitusel o n ; . S ' ter Leslie Frost:,,Saastamine on leitud sküütide pealikute hauda-tõsine asi... kuid samaaegselt dest. Pealikud said alati kaasa nud eestlastel ei ole selle üks kord ilmuva „edumeelse" ajalehe-mUle veergudel lauldi 1940. aastal kiidulaulu Eesti okupeeri- Maailma esimene ,;jet" reisilen- me peame väga oduliseiks, et me kõiksugu esemeid, mis > elu isegi ""^ mingtt tegemist, nuk eihitati Torontos, kuid föde- rahval tööd cüekš... ja tänapäe- hauas mõnusaks tegid. Materiaal- Mihail raalvailitsiis,'kes kõik ehituskulud vä induistrialiseeritud elustiili sete asjade kõrval ka' üks noor : oli kandnud, otsustas: sale töös-' juures 'Pöa^ne arvestaana teatud naine ja kümmekond hobust... Meü on loomulikult hea meel ko-hata Eestist saabunud kunstnikke ( Ä g l k . 3) Nr. 79 aXBD VAU 27. ja 28. okt.| 461-0912. • 3. ja 4. nov. 751-6141. Keeriston Windsori \h 3. oktoobri ke nut enne kella Ja kogu i( 'mata kohutav il vitas iile 60 mi mõttes, maatf tusi veel teistele majade duseõnhetuse eestlaste gister Rein Pihe gi (-na ReilMl Eriku ja 9 ^ 'KJ du,hävis täielij kuulunud elam| tud enam kui reie vaid vund) mis tormiga sajust täitus ikJ (Al^ ja kuulata nenj meie ei taha testiiritustest süs kui need „Ködumaas" nõukogude proj mõne kõmmuni beli tähistamist duntaa okupeei seks" või Stalii nutamiseks. N. Liidu pan vene rahva väij jad praeguses vad, siis on v^ peatselt vähe] tud väikcrahvi ülekaalu. N. Liidu 1979.1 se andmeid ei kuid mõningale ajakirjandusele j antud ning nce< tele eriti rõõn Literaturnaja et N. Liidu rai mase kümne aj ainult 0,9 protl eehienud aastal Juurdekasv seda kogum madalam iive ta jooksul oli N. Liidu vabari Ukrainas ja Vs juurdekasvu ai le. Samal ajal Kesk-Aasia ,.V5 protsenti. Lit| jättis süski taj asjade sellise venelased peat;] , musrahvuseks. likuks toouitadjj leb sündide ai võidelda edukal vastu. Võimid olo^ teeb kõige rohi et venelaste ai etniliste giiippij Kesk-Aasias te* tusi punaarmee hirmust tingitul Hoolitseda selh ^ juurdekasv tul( rahvuste hulgaj miks punaarmj sulatamiseks 1970. aasta rahl kõneleb: näit^kj usbekiddest vel mist üle sai need noored \i ja pionceriiiksi rahvustest nool lennuvägi, maj . sed ja 375.(M)0- siõjavägi. Nü võime kl venelastel ei kaugeltki lahel mad võivad s< üheks sellisekj allaheidetud r£ mv. ülekaal v( |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-10-25-02
