Vaba eestlane , November 25, 1982

              1 1 .4 VABA: EESTLANE .25. novembril 1982 - Thursday, November 25, 1982 Nr. 88
tuse eeskujuliku noolepoisi
märgi ja diplomi Erik Silmber-gile
hunduna teenitud eeskuj^-
likkuse eest. Märk ei kuulu pa­guluses
kehtivate edutuiste hul­ka,
kuna see jäeti 1945. aastal
taastamata. Ettepanek selle
taastamiseks , on praegu Eesti
Skautide Xüdu Keskbüroos ja
Esinduskogus. Peaskaudilt oli
luba alsendusmärgi väljaandmi­seks.
Lembitu Maleva hoogne
tegevus kajastus kõige ilmeka­malt
väljateenitud . auhindade
Mälestame leinas oma armast õepoega
IMAR VOOLi
^^^^^^^^^^^^^^^^^^ M
surnud 23. oktoobrill982 Kodu-Eestis, Selistes
^ JAAN EINOLA perekonnaga
SINATOA ja JAKOB PAALBERG Vancouveris
la
Kallist
mälestavad Seinas
MARI, IHU. ja ERM ^
sõpra
Puhka rahus!
: mälestavad.1
: ILMAR, H E M ja
Eesdaste poolt ©elistatud ja traditsiooniliseks kujmeniad
Matuseraala on üle i 15. aasta teeninud Metropolitan Toron­tot
sanm perekonna poolt väljakujunenud traditsiöomdega.
Moderniseeritud avarad mmnid, kvaMtseeritud personal ja
Väärikas teenimine
R O S Ä R - y O R R I S O
T. L. MORRHSON —- Fimend Diiector
467 ShedKHone St, Toronto, Ost M4X 1¥3
Tetefon 924-1408
362 Danforth km
Toronto, Omi
FLOWERS & GIFTS
ja esmaMsssüsed lilled igaks sündmnsebs.
EMEst&Sdtöid kinkideks: efated^
' pmmikerdiised, kea
eesä^lS^ Ja
4812 YONGE STREET -
(Sheppardi Medal)
IFunerol Directm
WILLOWDALE
121-1159
TorontQ Kolifiainu
kogudys 30-eicsstc8ifi@
Toronto Kolmainu koguduse 30.
aastapäeva tähistamine möödus ar­vuka
kogudusliikmete ja külaliste
osavõtuga nii tänu jumalateenistu­sest
kui ka hiljem järgnenud koos­viibimisest.
Külalisena oli jutlusta­jaks
koguduse asutaja õpetaja Jo­hannes
Teras Chicagost, kuna li­turgilises-
osa teenisid külalisena
õp. Aulis Jalonen ja koguduse õpe­taja
O. Gi^adenteich. Muusikalise
panuse andsid jumalateenistusele
Silvia Preem ja Georg Soans, kes
kaJiiljem koosviibimisel esinesid ja
üheiaulu duetina esitasid. Ettekan­deile
andis väärika lisa ka Ella
Kull deklamatsioonidega oma rik­kalikust
luulekogust. Koguduse esi­mees
E. Lepik tervitas kokkutul­nuid
ja õp. 0. Gnadenteichi söögi­palve
järele algas koosviibimine
perekondlikus õhkkonnas. Kogu­duse
näisringi liikmed olid katnud
külmlaua. Tervitusi ütles Trinity
koguduse nimel pastor R. Wu-kasch,
St. Catharinesi Pauluse ko­guduse
poolt sealse koguduse esi­mees
Alfred Aasma, Jjakobi kogu­duse
tervitus oli saabunud õp. T.
Nõmmikult, Ottawa Pauluse kogu­duse
tervitiise ja Luteri kiriku
Missouri Sinodi Ontario Distrikti
presidendi A. Stan Feldi tervituse
andis edasi õp. O. Gnadenteich.
Koosviibimisel pühendas esi­mees
E. Lepik erilist tähelepanu
koguduse organistile G. iltalile te­ma
pikaajalise orelimängu eest ja
Eik Varepile, kes samuti suure us­tavusega
30 aastat on igale kogu­duse
ettevõttele kaasaaitaja olnud.
Neile anti üle kingitused. Olgu sel­gituseks,
et G. lital tähistas hiljuti
oma 65-ndat ja E. Värep 75-ndat
sünnipäeva.
USA metodistid©
eesfläsel®
Sest ajast saadik, laii Ameerika
metodistid hakkasid 1949. aastal
andma välja usuliste teenete eest
auhinda The Upper Room Citation,
on auhind määratud tänavu esma­kordselt
Nõukogude blokis elavale
isikule, nimelt eestlasele.
l^Vjaleht „The California^Nevada
United Methodist Reporter'* teatäb,
et 13. sept. andsid USA-st kohale
sõitnud metodistide esmdajad Tal­linnas
Viru hotellis auhmna amet­likult,
üle Nõukogude Eesti metc-distliku
kiriku juhile 82-aastasele
Alexander Kuum'ile. See on 37. au­hind,
mida on selle programmi
alusel välja antud. \
Artiklis ei ole kahjuks seletatud,
miks just Kuum jäi oma tegevuse
poolest süma. Kirjutises ei ole ka
lugejatele kirjeldatud rasket olu­korda,
mille all Nõukogude uskli­kud
peavad tegutsema hing et isegi
ametlikult tunnustatud kirikuci on
sunnitud ennast kohandama ameti­võimude
tujude ja eeskirjade jär­gi.
(VES)
sünnipäeva
Lembity hõbesSledt Martiii Roos, Morgus Kask, Ott Noelcipeci
Laupäeva, 20. Eovembri õhtupoolikul pidas Toronto skautüksus Lembitu Malev Peetri kiriku ruumi­des
oma 33. aastapäeva. Kahekisakümmend poissi ja juhti ning sadakond vanemat viibisid kirikus palvusel,
elasid kaasa skautlikule aktusele ja nautisid meelelahutust kohvi, mahla ja magusaga. Aktusel vannutati 22
uut liiget ja jagati hmnanguid ning edutusi.
Lembitu Maleva uus õpetaja
praost Andres Taul teenis üksust
esmakordselt ja jutlustas palvusel
heast karjasest Jeesusest ja skaudi­juhist,
kes oskavad oma karja juh­tida
haljastele rohumaadele ja värs­ke
vee allikatele. Siirdünult alla ki­rikusaali
tervitas maleva juht Ha-rold
Kivi kõiki kogunenuid ja avas
aktuse küünalde süütamise ning
Lembitu lauluga. Noolemurdmise
tseremoonial jäi seekord nool murd­mata,
maleva vanem Heino Jõe
rääkis kiriku katuse - lamineeritud
sarikatest, mis ön tublisti tugeva­mad
kui üks hiigelpuu. Niisugune
lamineeritud tugevus on ka Lem­bitu
Maleval kui üks süda ja
üks hing. Noolepoiste juht Tormi
Jõgeda kutsus välja uued noolepoi-sid
lubaduse andmiseks. Seitse neid
oli: Robert Arro, Ivo Kurvits, Pee­ter
Musta, Erik Noolandi, Peeter
Noolandi, Randar Puust ja Mark
Randmaa. Poisid said juhtidelt
kaelarätikud ja hundumärgid ning
panid öma nimenöoled parviku
nooletuppe.
Skautide tõotuse andmise juha­tas
sisse Lembitu lipkonna juht
Evald Oder ja kutsus välja uued
skaudid — neid oli viisteist: met-saskaudid
Robert Kruus, Keniiet
Lees,^ Risto Leivat, Märt Matsoo,
Leo Musta, Taavo Rooneem, Mark
Tabur, Toivo Trass ja mereskau-,
did Martin Juuse, Paul Kurvits,^
Ekke Loo, Tarmo Puust, Erik
Silmberg, Tarmo Sulev ja Marcus
Tamm.
Eesti Skautide Maleva Kanadas
juht Egbert Runge andis Lembitu
Malevale ^üle tervitused ja luges
ette maleva ringkirja, milles olid
toodud edutamised. Skaudi hool-susmärgi
said kolm Lembitu pois­si:
Andres Nurm, Heiki Sillaste ja
Allan Vessmann. Eeskujulikuks
skaudiks ülendati Peeter Sommer,
ammuküttide rühma abijuht.
Lembitu Maleva juht Harold
Kivi lisas nendele veel ühe edu-
Kuna maleva salgavõistlus pi
möödunud aastal korraldamata,
siis startis Lembitu oma salgavõist-lusega,
mida korraldas Evald
Oder. Võistlustööks oli pioneeritöö
— silla mudel. Võitjaks tuli Ilvese
sälk Andrek Meipoomi juhtimisel
koosseisus: Tarvo Eistrat, Toivo
Evard, Erik Holmberg, Rein Lo-max,
Andres Nurm, Markus Silm­berg
ja Tarmo Soots. Iga salga lii­ge
sai Evald Oderilt auhinna' —
shveitsi armee nikerdusnoa ja Hei­no
Jõelt võitjale salgale igavesti
rändava „Põhjatähe" nahklipu,
millele kirjutatakse võitjate nrnied.
Igal skautide koondusel toimub
ülevaatus, mida hinnatakse võist­lusena.
Auhindadeks on skaudikir-jandus.
Vello Soots tegi teatavaks
selle võistluse tulemused. Indivi­duaalselt
jagasid esikohta Allan
Vesmann ja Margus Kask, 3. Toi­vo
Evard, 4. Eric Lõugas, 5. ^ark
Evard, 6|j Tohver Timusk. Salkade-vaheliselt
võitis ,,Jõehobuse" salk,
juht Heiki Sillaste, poisid Tõnu
Voitk, Kalju Kask, Marcus Silm­berg
ja Tohver Timusk.
Lembitu risti hõbesõfed — kõi­ge
hinnatavamad tunnustused
poiste arvates — tegi teatavaks
ja andis üle Vello Soots. Höbe-sõled
said noolepoiss Martin
Roos, ammukütt Margus Kask
ja mõõgames, vendurskaut Ott
Naelapea. Pidupäevadel tohivad
hõbesõlge kanda kõik, kes selle
kunagi on saanud.
Igapäeval võib solge kanda ainult
selles üksuses, kUs see anti. Vere-vendluse
leping, mis seob Lembitu
Malevat Stokholmi Kalevi lipkon-naga
tuleb igal aastal uuendamisele
lepingu teksti lugemisega. Nahk-rullilt,
mis on mähitud Lembitu
lipuvarda ümber, luges lepingu
teksti vendurskaut Erik Valter. Pi­kale
veninud aktusele tegi mõnusa
lõppsõna maleva abijuht Asko
Kütti, küsitledes 33-aastaseid ja
endisi Lembitu poisse, kes istusid
saalis. Viimaseid oli hea hulk —
nüüd on nad lelled ja poiste isad.
Ettekannetest oli Jaan Roosi
poolt organiseeritud orienteerümis-võistlus
saalis — kaardi ja juhise
järgi, nagu see peab olema. Nalja
said nii orienteerujad kui ka pealt­vaatajad,
kuigi võistlus oli õpetlik.
Valguspilte „Hõbejärve*' suurlaag-rist
näitas heade kommentaaridega
mõõgameeste juht Mihkel Sadul.
Lõpuks nautisid kõik pidulised rik­kalikku
kohvilauda, mis oli kokku
toodud tublide emade poolt. Koh­vi
serveerimist organiseeris Lembi­tu
linnaürituste pere-ema Hilja
Varik pkl j ude emade kaasabil.
Noolepoiste juhtidelt oli nende
tööd tutvustav väljapanek ja vane­mad
said ringkirja, mis taotles ette-valmistada
27. novembri koondu­sel
toiijiiuvat suurt katsete soorita­mise
rallyt.
Sünnipäeva puhul oH ilmunud
voldik, milles leidus kava, laulu-leht
ja kuulutus teatega, et Lembi­tu
Maleval on kaks panka. Suusa-pänk
— direktor Erich Nurm —
võtab vastu üksikuks jäänud suus­ki
ja suusakeppe, . et neid" lume-laagrites
kasutada murdunute asen-daliiiseks.
Vormipank •— direktor
Lilian Puust — vahendab suurte
poiste väikseks jäänud vormiese-meid
väiksematele poistele.
1. õngitsejcite fci
„ V a b a Eestlase" eelmises numb­ris
avaldatud'reportaazh Eesti õn­gitsejate
ja Jahimeeste Seltsi peo­õhtust
andis edasi kõneleja väljen­dusi,
mida seltsi juhatus peab va­jalikuks
täiendada. Möödunud 25
aasta jooksul on paljud seltsi ak­tiivse
tegevuse juures olnud. Nii on
E. Saar aastate jooksul tegutsenud
laekurina ja muude seltsi ülesanne-,
tega ja on praegu seltsi sekretär ja
olukorrast tingituna laekuri kohuse­täitja.
Aastaü 1966—1981 oli Karl
Paap seltsi laekuriks. Selle aja
jooksul selts soetas omale mugava
majandusliku aluse tegevuse jät­kamiseks.
„Vaba Eestlane'^ loodab anda pi­kema
ülevaate eestiaste omapära­sema
organisatsiooni, Eesti õngit­sejate
ja Jahimeeste Seltsi vee-randsaja-
aastasest tegevusest pä­rast
1983. a. peakoosolekut.
Rahvarohke ja meeldiv koo<sviibimine toimus ligemale 300 pen­sionäri
Ja nende sõprade kaasaelamisel möödunud neljapäeval, 20. no­vembril
Toronto Eesti Maja suures saalis, mis kujunes seekord eriti
huvitavaks sündmuseks, kuna kavaluses osas esinesid külapillimehed
0. Haamer! juhatusel ja klubi laulukoor laulis F. Tammearu juhatusel.
Koosviibimisel oli korraldatud
käsitööde müük, kus leidus rikka­likult
mitmesuguseid käsitöö ese­meid
töödeldud kunstipärase mait­sega
ja peensusteni. Rikkalik olilo-teriilaud;
õnnelikud v^õitjad viisid
koju nägusaid kootud, heegeldatud,
õmmeldud jne. käsitöid, millised
klubi käsitööringi daamid olid val­mistanud,
mõned ka loteriile kingi­tud.
Koosviibimise avas heade soovi­dega
klubi esinaine F. Terts, tehes
teatavaks eeskavalise osa ning pa­lus
ühislauluna laulda „Kui Kung-la
rahvas kuldsel aal".
Nüüd klubi naiskoor laulis P.
Tammearu juhatusel L. Pildi koo­ri
moto ,,Laske laul. lennata" ja
selle järel ^Kalamehe mõrsja" P.
Tammearu „Kodu linnud", Ed.
Oja „Suve öö" ja „Järv helgib eha
paistel". Viimane.tuli publiku tun­gival
soovil kordamisele.
Peale kohvijoomist külapillime­hed
A. Tuvikene, A. Ale, R. Lall,
V. Meits, V. Piigil esitasid 0.
'Haameri juhatusel lõbusaid ja sü­damelähedasi
rahvaviise ja rahva­likke
meloodiaid, kuna „Mu mee-len
kuldne kodukotus" ja „Ema
süda" muutusid ühislauluks.
Lõpuks klubi esinaine F. Terts
tänas kõiki töötegijaid ja: vaeva-nägijaid.
Järgmine koosviibimine
on mõeldud jõulu-kokkutulekuna.
J.S-gl
MAAIWAMAA lORJASTlJSEL
EESTI KEELE
ETÜM0L00GIL1NI
TEATMIK
ÄloRciuni
Meerbecklastek
Pühapäevalj 5^ detsembril, kel!
2.00 p.l. toimub Eesti Majas järje­kordne
koosolek endistele Meerbec-ki
laagri elanikele, millest palume
kõigil osa võtta. Ajaloo komisjon
esitab kurjutatud mälestused tutvu­miseks,
paranduse ja ettepanekute
tegemiseks. Samas tulevad eelarve
ja trükikulud arutusele ning millal
on loota„Mälestuste" ilmumist.
Samuti tuleme kokku, et arutada
„Esto-84" puhul korraldada koos­viibimine,
kui seda peetakse heaks
ideeks.
Korraldava toimkonna nimel
Köites $18.— -f saatekulu $1,
Broshüüris hind $10.—
.•"+ saatekulu 500
WTARIO I Saadaval Vaba Eestlase talituses
sau
Vaba Eestlases nr. 85, 16. nov.^
ELLEN J Ä R W e leinakuulutu-*
• eret ' A " ^ T t o ^^^i^J eesti koguduse õpetaja ametisse õnnistamisel 31. oktoobril.
E d k perelt o^jiSiidv^ vasakult diakonõpetaja Albert Roost, J. Kõverik, A. Dves, piis-
A. Takker'i asemel peab olema Karl Raudsepp, M. Otto, ametisse ©nnistatud Väino Kaldma, M.
A. PAKKER perekonnaga. Somers ja organist H. Nielsem.
Palume eksitust vabandada! Foto: G. Neemre'