1982-01-14-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
;2: VABA EESTLANE neljapäeval, 14. jaanuanl 1982 Thursäay, Jamaxy 14,1982
OBI •TtWijuinimiu • [ • • • • • • • • • • • a g » - . ' ' -
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABAgeSTLANi
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364^7521, talitus (teUiinised, kuulutuised,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.--, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.—.
TELOMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, poot-
^ a a s t a s $29.— ja vesraadaoitM $IS^^
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 50 a
FREE ESTONIANI
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
135 Tecumseth St., Toronto, Ont M6J 2H2
Mõned a?ited •'Vagapijt
ühendrÜkidÄttit^Sw^^
kuninga Randolj^'A. Hearsti tütre
Patricia küüditamine. Miljonäri-tütre
vangistajateks San Francis-eos
/ olid põrandaalase väikese ter-rörismiorganisatsiooni
Symbionese
Liberation Army liikmed, kes viisid
oma ohvri salajasesse pidokohr
ta ja hoidsid teda seal 57 päeva
jooksul kinni pimedas garderoobis,
kns grupi meesliikmed teda vägis*
tasid ja terroriseerisid. Koga see
bisarne lugu lõppes teatavasti sel- "
lega, et Patricia Hearglist sai ter-roristide
grupi liige, kes Uin Tanja
nime all koos bandiitidega panku
röövimas ja politseiautosid pommi*
tarnas kuni ta vangi langes^ süüdi
mõisteti, vanglakaristusi kandis ja
lõpuks president Carteri eriptsuse
põhjal armuandmise korras .vanglast
vabastati.
Patricia Hearsti küüditamises on
jäänud palju asjaolusid tumedaks
ja segaseks, kuid nüüd on ta ise
lõpuks asunud oma draama telgitaguseid
selgitama, avaldades raa-m^
tu „Every Secret Thing", müks
ta kirjeldab üksikasjaliselt oma
lugu. Ta katsub, oma tegevust ja
mõistatuslikke samme põhjendada
ja neile loogUist seletust otsida,
kuid kahjuks ei anna raamat vastust
kõige tähtsamale küsimusele
— m^s ei põgenenud ta oma küüditajate
ja vangistajäte küüsist
kuigi tal avanes sellelts soodsaid
võimalusi ning tegi selle asemel
kaasa nende relvastatud . panga-iöövid,
mis lõppesid teatavasti ühe
inimese surmaga?
Patricia Hearst toonitab^ et tema
liitumine terroristide grupiga oli
lakkamatu ajudepesemise vili ja
lõpuks muutus ta Symbionese Liberation
Army sõnakuulelikuks sõduriks.
Seda toonitasid ka kohtuprotsessil
tema kaitsjad, kes võrdlesid
tema psühholoogilist läbitöö-taiüist
terroristide poolt vangilangenud
ameerika sõdurite ajudepe-simisega
Koreas ja Vietnamis.
Kuid kriitikud leiavad, et Patricia
Hearsti olukord oli siiski hoopis
erinev kaugel kodumaast vangilangenud
sõdurite olukorrast, kuna
iieil ei olnud mmgeid võimalusi
põgenemiseks ning nad kannatasid
päev-päeva kõrval lakkamatii füüsilise
ja vaimse terrori all. Neil
ei olnud väljavaateid pääsemiseks,
kuid Patricia Hearstil oli lootust
hiljem või varem terroristide haardest
vabaneda.
Patty Hearstiga juhtus imelik
metamorfoos: esialgu alistus ta
oma vangistajate käskudele ja korraldustele
hirmu ja elu y alalhoiu
instmki ajel, kuid hiljem tegi ta
seda vabatahtlikult. Tal oli võimalusi
telefoneerida oma vanematele
või koju ininna — kuid ta ei teinud
seda. Patty Hearst ei oska oma
raamatus seda kuulekust bandiitidele
seletada ja kirjutab selle koh-ta
ainult ebamääraselt: v,Ma tundsin,
et ma võlgnen neile midagi,
mida võib võrrelda lojaalsusega
. . M i d a ta sellele väikesele
terroristide kambale „võlgneš** ja
mjUcs tä neile lojaatoe pidi olema,
see kahjuks raamatust ei selgu.
On neid eksperte, kes arvavad, et
Patricia Hearstile oli maast mada-last
sisse tambitud, et ta peab
olema sõnakuulelik ja lõpetama
selle, mida ta on alustanud ning
et neeji õpetused olid ka selleks
psühholoogiliseks ajendiks, mis
I sundisid ^ teda koos terroristidega
nende mängu lõpuni mängima,
kuid need argumendid tunduvad
liiga kergekaalulistena. Põhjused
peituvad sün sügavamal ja neid
tuleb vist otsida sellest kategooriast,
millede mõjul headest ja
jõukatest perekondadest tüdrukud
on ühinenud ühendriikides Weath-er
Undergroundi, Lääne-Saksamaal
Baader-Meinhofl ja Itaalias punabrigaadi
terroriorganisatsioonide-loteriivõitude
hulk,^ mis kõigi sUmi sidi-
Foto: Vaba Eestlane
Läänemaailma „reaalpoliiia" Raamat sõlteaastaist
Poola sündmused annavad kaih-
Juks järjekordselt kinnituse, et vaatamata
paljudele sõnade tegemisele
Ja Ühendriikide bravuuritsemisele
puudub lääneriikidel kindlaku|uli-ne
ja üksikasjaline poliitika N. Liida
agressiivsetele sammudele Ja
impeeriumi ehitamise ja säilitamise
suurtele plaanidele vastu astumiseks.
Ungari, Tshehhoslovakkia,
Ida-Saksamaa ja Afganistani sündmuste
taustal võis oletada ja loota,
et läänemaailm ärkab ükskord
öma letargilisest unest ja koondab
kõik oma jõud kommunismi pidurdamiseks,
kuid kahjuks peame
Poola vabadusliikumise brutaalse
allasurumise puhul konstateerima,
et sealon pandud Kremli vana tun-
Und Idbe kali käärima ning uneks
astjaks on nüüd Ungari ja Tsheh-lioslovaklda
asemel Poola.
• Meil on i Poola sündmuste ja
lääneriikide käitumise puhul põhjust
pead vangutada ja meil tekib
vajadus ütelda kritiseerivaid sõnn
NATO riikide arvel, kes ei toeta
Ühendrükide rangemat poliitikat
N. Liidu suhtes, kuid lõpuks jõuame
oma mõtetega ja kriitikaga ik-
Ica selle müüri taha, mis kannab
kõlavat nime ^reaalpoliitik^". See
sõna varjutab lääneriikide aktiivsuse,
peidab oma taha kõik õilsad
põhimõtted ning sellega hävitatakse
ka kõik moraaliprintsiibid, milledest
paraadidel, tähtpäevadel ja
polütilisel sutnrsündmustel suvatsetakse
rääkida.
Hoidke ainult oma silmad lahti
ja vaadake veidi ringi, konstateeri-vad
selle poliitika toetajad ja propageerijad
siis hakkate Poola
praeguste sündmuste arengut vaatama
hoopis teisest vaatevinklist.
Siis selgub teile, et ehkki Solidaarsuse
juhtkonna ideed ja kavatsused
on ilusad ja õOsad, ei saa vas-ttutustundelised
lääneriikide poliitilise
ja majandusliku elu juhid neile
alla kirjutada. Nii ei poolda
kommunistliku partei ja kõmmu-iiistlikn
rezhiimi kokkuvailsemist
Poolas Euroopa ja teiste riikide
pankurid, kes on laenanud Poola
punastele 27 miljardit dollarit, sellega
ei nõustu ka Euroopa riikide
välispoliitika juhid, kes on detente
an^el teinud N. Liiduga ja teiste
komittunistlil^nide riikidega häid
ärisid ja kardavad Solidaarsuse
ttoetamisega Kremli vihastada ning
sellele on vastu nii NATO kui ka
Varssavi pakti riigid, kelledele
praegune N. Lüdu hegemoonia
Kesk-Euroopas ja Euroopa pooleks
jagamine kindlustab rahuliku
elu. Võib ütelda, et Solidaarsuse
nõudmised häirivad teataval mää-iral
isegi katoliku kirikut, kes on
Poola kommunistliku rezhiuniga
jõudnud katoliiklastele piiratud te-gevusvõimaluste
andmiseks^vaiksele
kokkuleppele.
Rahu Euroopas baseerub poliitilisele
stabiilsusele, kinnitavad re-aalpolütikä
propageerijad. Nad ütlevad,
et Euroopa jagamine on
ajalooline fakt, mille aluseks
suurvõimude huvid. Selles olid eriti
veendunud endine ÜhendriUdde
president Nixon ja tema välisminister
Kissinger, kelle abiline välisministeeriumis
Helmut Sonnen-feldt
välja töötas n.n. Sonnenfeldti
doktriini, mille alusel mõlemate
poolte huvid leiavad rahuldamise
Euroopa jagamisega erinevate huvide
sfäärideks. Selles vaunus andsid
Nixon ja Kissinger ka nõusoleku
kontroversiaalsetele Helsingi
kokkulepetele, mUledele teatavasti
Nixoni järglane president Ford
Helsingis rahuliku südamega alla
kirjutas.
Reaalpoliitikute mõtteid ja arge-mente
jälgides olemegi jõudnud
lõppjäreldusele, et ehkki Lääne-
Euroopas poola rahva taotlusi ja
püüdlusi kaastundlikult jälgitakse ja
poolakatele sümpatiseeritakse, püüavad
lääneriikide juhid poola vabadusliikumise
toetamisest mitmesugustel
ettekäänetel kõrvale hiilida
ja lasevad sealse vastupanu
Kremli toetusel opereerivatel punastel
kindralitel armutult maha
suruda. Kartus, et kommunistliku
rezhimii kukutamine võib Euroopas
esile kutsuda ebastabiilse olukorra
ja relvastatud kokkupõrkeid,
mis võivad viia suurema sõjani, on
suur ning see halvab igasugmse
vastupanu.
Eelkirjeldatud ,,re£ialpolütikä<'
viga seisab ^elles, et see ei ole sisuliselt
reaalpoliitika vaid' enda mugavuse,
algatusvõime ja ettenägematuse
varjamiseks rakendatud
ühepäevapoliitika, mis ei vasta
reaalsetele olukordadele. Kui lää-^
nerükide teoreetikud ja detente
pooldajad kõnelevad reaalpoliitikast,
siis ei võta nad arvesse kõige
tähtsamat realiteeti — kommunistliku
terrorirezhiimi alla painutatud
ida-euroopa ja balti rahvaid,
kellede koguarv ulatub 120 miljonile.
Need inimesed ei ole rahul
selle osaga, mis neUe kanda on
antud Jaltas ja Helsingis sõlmitud
reeturlike kokkulepetega ning nii
läänel kiii idal tuleb arvesse^võtta,
et selles piirkonnas jätkuvad pidevalt
rahutused, ülestõusud ja kokkupõrked,
mis ähvardavad kogu
Euroopa rahu. Nende 120 miljoni
inimeste huvides peab lääs midagi
tegema, ta peab mingile otsiHsefe
jõudma ja vastastikuses koostöös
vajalikke plaane koostama, vaatamata
sellele, et nende rakendamine
võib vüa isegi äärmiste teravusteni
ja võibolla ka sõjalistie kokkupõrgeteni.
Kui seda ei tehta ja praeguse
,,reaa]poliitika" viljelemist
jätkatakse, siis võivad venelased
Ühendriikide endise presidendi
Carteri väSispoliitilise nõuandja ja
rahvusliku julgeolekunõukogu juhataja
poola päritoluga Zbigniew
Brzezinski'arvates oma relvajõuga
Ida-Euroopa väga kaisi oma raudses
haardes hoidao .
Sakslaste suured kavad Balti maade ja rahvastegcs
Järgnevad tõlkekatkendid pärinevad Romuald Misiunase ja Rein Taagepera a. 1982 Mmüvasfc iraama-tust
,,The Baltic States: Years of Dependence 1940—1980** (Balti riigid — sõlte-aaStad 1940—1980). Peatüki
„Sõja.aastad (1940—45)" alljaotusiks on „N. Liidu tulek", „Esimeffle aasta N. Liidu hõivangut", „S®-
da ja ülestõus", „Saksa hõivang" ja „N. Lüdia teine tulemine".
Ameeriklased
kardavad sõda
NEW YORK — Kolm igast
neljast ameeriklasest 'ütlevad, et on
tõenäoline, et USA satub lähemail
aastaif sõjalisse konflikti. 76%
160'2-5,t ^täiskasvanust ütlesid seda
sammu kartvat, mis on viimastel
kuudel, arvestades septembri
68 %-ga tõusnud. Augustis oli vastav
protsent alles 57. Ometi ütlesid
59%, et nad ei muretse, et president
Reagan viiks oma poliitikaga
USA sõtta. .
N. LUDU STRATEEGIA
EBAOTSTARBEKUSEST
Sel määral kui püüe kaitsta oma
põhjatiiba Saksamaa rünnaku vastu
oli N. Liidu sihiks, siis kui ta
avaldas diplomaatilist survet Balti
rükidele a. 1937 saadik ja sõjaväelist
a. 1939—40, oli tulemus otstar-bevastane.
Saksa esimese löögi
kiirus läbi Baltimaade (480 km
Ida-Preisimaast Pihkvani 17 päevaga)
ületas^peaaegu kõigi saksa rünnakute
oma Teises maailmasõjas,
Edasitung poleks kuidagi saanud
olla palju kiirem, kui vastaseks olnuks
nõrgad, aga kodjumaad saksa
põlisvaenlase vastu kaitsvad balti
sõjajõud ja see oleks võinud olla
aeglasemgi. Igatahes oleksid Balti
riikides kotti jäänud N. m4i
jõud olnud säästetud Leningradi
kaitseks. Saksa sissetungi erakordset
kiirust võib vähemalt ogaliselt
seletada ühe stalinistliku saavutusega:
muuta balti rahvastik saksa-sõbralikuks.
Saksa rünnak toimus esimeste
massiliste vangistuste ja küüditamiste
ajal. Need N. Lüdu võimude
sammud koos muude kogemustega
sovjetisatsioonist surusid balti elanikkonda
samastama^ Saksamaad
Läänega.
Arvamus näis olevat laialdane,
et N. Lüdu ikke kõrvaldamme
sakslaste poolt võimaldaks balti
rahvail saavutada uuesti iseseis-vuse.
Enamücus kohalikust rahvast ter-vitas
sakslaste saabumist vähemalt
passiivselt. Mõnel pool võeti Wahr-macht
vastu lilledega. Saabumisest
peale ei andnud sakslaste käitumi-.
ne mingit alust balti elanikkonna
soodasa suhtumises kestmiseks.
SAKSA KAVAD BALTIKUMIS
Dokumentidest saksa arhiivides
on üsna selge, et natsi-juhtkonna
pikaajaliseks sihiks oli Balti piirkond
lüta ReicWga, ajada välja
kaks kolmanikku elanikest, ja sulatada
ülejäänud saksa sisserända-jaisse.
Kõik mitmete ametkondade
võistlevad kavad ühtusid ses suhtes
ja üksisasjade täpsustused tippjuhtide
poolt kippusid tegema plaane
aina veelgi rangemaks.
Ostminister Rosenbergi lemmik^
variant a. 1941 oli kahekoristar
da Balti vabariikide pindala Vene
ja Valgevene kulul ja siis küüditada
enamus balti rahvaist äs-
Ja-lüdetud aladele.
SS-juht Himmleri Generalplan
Osfi kohaselt (1942) pidi kuudita-ma
ligi 50% eestlasist^ kõik latgal-lid,
üle 50% muist lätlasist ja 85%
leedulasist. ülejäänud osa hinnati
põhjatõuliseks (ja seega saksasta-misväärseks)
ühe vastava 1942. a.
välisuurimise, varaL Antropoloogilise
Komisjoni poolt, Saadaolevate
sakslaste piiratud arvu tõttu pidi
sisseränd olema külaltki aeglane:
520.000 nii 20. kuni 25 aasta jooksul
peale sõja lõppu.
Natsi-Saksamaa otseseks sihiks
oli aga võita.,sõda. Suurküüditami-sed,
sisseränd ja ümberraiiyušta-mine
pidid algama alles parast sõjalist
võitu. Vahepeal kästi taolised
kavad hoida ülisalajastena, et
mitte rahutuks teha balti elanik^
konda, kelle maksimaalset panust
„antibolshevistlikule heitlusele"
peeti soovitavaks. •
RAHVUSLIKUST
MOBMSATSIOONIST
' Eestis muutis sõjaeelne peaminister
Uluots (keda sakslased vaheldumisi
eirasid ja püüdsid koos^
tohe tõmniata) oma hoiakut mobi-i
lisatsiooni suhtes veebruaris 1944,i
kui N. Lüdu väed jõudsid- Eesti
piirüe. Sakslasile alluvais eesti üksustes
oli sellal umbes 14.000
meest.
Arvestades Saksamaa varisemisega
pidas Uluots ülitähtsaks rel-vastada
eestlasi smiurel hulgal
ükskõik millisel teel ja hoida
neid Eestis, et vältida N. Lüdu
sissetungi ja pigistada välja ise-^
seisvus taanduvaUt sakslasilt.
See oli niigi meeleheitlik katse kahe
himdi küüsis, ainus teine ^võimalus
passiivse alistumise kõrval.
Uluotsal õnnestus isegi seda rahvale
teatada, tarvitades saksa kontrolli
all elevat raadiot: eesti väeosadel
Eesti pinnal „on hoopis
suurem tähendus, kui seda siin
avaldada jõuaksin ja saaksin;"
Rahvas mõistis ja vastas. Sakslaste
>poolt oli ülemmääraks seatud
15.000, ent registreerima tuli 38.000
meest, kelledest 28.000 said vüetsa
relvastuse ja pealiskaudse väljaõppe.
Baltlaste toetus poolakatele
Suurem kommunismi¥a$taBie meeleavaldus
Los Angelesis
LOS ANGELES (VE) — Solidaarsuse ja poola rahva toetuseks toimus
protest-demonstratsioon Los Angelese raekoja kõrval lippude väljakul
300O poola ühiskonna liikme osavõtul. Osavõtma olid kutsutud ka
baltlased ja neid oli ligi 200, kes esinesid plakatitega. Ülevaate de'
monstratsioonist andsid kõUs suuremad ja ka kohalikud televisioonijaa-mad
samal õhtul. UlatusUkum ülevaade oli NBC televisiooni saates,
kus oli ka näha Eesti shii-must-valge lipp ja plakat „Free Mart Niklus**
ja „Commnnists make lousy neighbors*^
Kõnelesid Ühendriikide kongres-süükmed
Bob Dornan ja Barry
Goldwater jr., linnapea Tom Brad-ley
ja teised. Demonstratsiooni
korraldajaks oli Poola Ameerika
Kongress ja Los Angelese. linnanõukogu.
Enne protestidemonstrat-siooni
toimus jumalateenistus Los
Angelese kesklinna St. Vibiana katedraalis.
Sealt sürduti lähedal asuvale
lippude väljakule.
Saabudes lippude väljakule said
baltlased tugeva aplausi poolakatelt,
kes Isegi aplodeerisid püsti
tõustes.
Baltlaste lipud viidi Ühendriikide
ja Poola lippude kõrvale poodiumile.
KongressiUige Bob Doman oma
sütitavas kõnes, mainis, et tänane
protestidemonstratsioon ei ole ainult
protestidemonstratsioon sündmustele
Poolas vaid ka kominu-nismi
vastane demonstratsioon,
sest poolakate toetuseks on ühinenud
ka arvukalt eestlasi, lätlasi ja
leedulasi. Kommunism ähvardab
kõiki vabas" maaümas. Tuleb lõpetada
kaubitsemine Nõtikogude Venega.
Meie ei tohi saata sinna toiduaineid
ja elektroonilisi seadmeid.
: Gaasijuhtme ehitamine Venemaalt
Lääne-Euroopasse, mis toimub
Ühendriikide tehnilise abiga, tuleb
seisma panna.
Eestlaste osavõttu demonstrat-sloomst
organiseeris Eesti Rahvuskomitee
ühendrüMdes juhatuse
liige Avo Piirisild.
Teda abistasid ERKU Esmduskogu
liige Viivi Piirisild; Heino Nurm-berg,
Pensionäride Klubi esimees
dr. Aleksander Massakas ja noortejuht
Uve Sillat. Noorte osavõtt oli
arvukas ja nad kandsid rahvarõivaid.
Avo Piirisild sõitis Uinnas ringi
autoga, mülele oli paigutatud leedulaste
poolt valmistatud kõrge
plakat, mis kujutas suurt vene ka-r
ru, kes sirbiga lõücab rahvaid
1940. a. Eesti, Läti ja Leedu, 1980.
a. Afgiänistan ja ,1981. a. Poola.
Plakat äratas suurt tähelepanu. Demonstratsioonil
põletati ka N.:Vene
lippj. Kohale Umus ka grupp
kommuniste, kes seadsid üles laua
ja hakkasid jagama oma broshüü-re.
Nende laud lükati ümber ja
broshüürid põletati. Sellest andis
ülevaate ka televisioon. Demonstratsioonist
Umusid artiklid ja pildid
Los Angelesi Timesis ja Herald
Examineris ning ülekandeid raadios.
Viivi PiirisÜd
USA õhuliikluse
kontrollijate
ametiühingu juhf
WASfflNGTON — USA õhuliikluse-
kontrollijate ametiühingu
esimees Robert. Poli, kelle õhutusel
alustatud ebalegaalse streigi
tõttu 11.500 kontrollijat; kaotasid
oma töökohad, lahkus oma ametikohalt
lootusega, et selle sammu-|
ga ta pehmendab president Ronald
Reagani otsust streikijate vallandamiseks
ja võirnaldab neile töökohtadele
tagasi pääsemise. Oma kohalt
lahkus ka abiesimees Robert
Meyer^ kuna ametiühing kustutati
juba varem kohtu otsusega.
Poola sündmustest võime iga
päev lugeda ajalehtedes pikki lugusid.
Sealset sisepoliitilist olukorda
ja selle arengut käsitatakse igast
aspektist ja kõigist võimalikest
vaatenurkadest^ kuid vaatamata
kõigüe nendele aruteludele, analüüsidele
ja vaatlustele kerkib lugejatele
palju küsimusi keelele,
milledele ajalehtede reporterid ja
kommentaatorid vaatamata oma
(Järg lk. 3)
/
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 14, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-01-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820114 |
Description
| Title | 1982-01-14-02 |
| OCR text | ;2: VABA EESTLANE neljapäeval, 14. jaanuanl 1982 Thursäay, Jamaxy 14,1982 OBI •TtWijuinimiu • [ • • • • • • • • • • • a g » - . ' ' - VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VABAgeSTLANi VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos TOIMETAJA: Hannes Oja TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364^7521, talitus (teUiinised, kuulutuised, ekspeditsioon) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.--, poolaastas $24.— ja veerandaastas $13.—. TELOMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, poot- ^ a a s t a s $29.— ja vesraadaoitM $IS^^ Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 50 a FREE ESTONIANI Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumseth St., Toronto, Ont M6J 2H2 Mõned a?ited •'Vagapijt ühendrÜkidÄttit^Sw^^ kuninga Randolj^'A. Hearsti tütre Patricia küüditamine. Miljonäri-tütre vangistajateks San Francis-eos / olid põrandaalase väikese ter-rörismiorganisatsiooni Symbionese Liberation Army liikmed, kes viisid oma ohvri salajasesse pidokohr ta ja hoidsid teda seal 57 päeva jooksul kinni pimedas garderoobis, kns grupi meesliikmed teda vägis* tasid ja terroriseerisid. Koga see bisarne lugu lõppes teatavasti sel- " lega, et Patricia Hearglist sai ter-roristide grupi liige, kes Uin Tanja nime all koos bandiitidega panku röövimas ja politseiautosid pommi* tarnas kuni ta vangi langes^ süüdi mõisteti, vanglakaristusi kandis ja lõpuks president Carteri eriptsuse põhjal armuandmise korras .vanglast vabastati. Patricia Hearsti küüditamises on jäänud palju asjaolusid tumedaks ja segaseks, kuid nüüd on ta ise lõpuks asunud oma draama telgitaguseid selgitama, avaldades raa-m^ tu „Every Secret Thing", müks ta kirjeldab üksikasjaliselt oma lugu. Ta katsub, oma tegevust ja mõistatuslikke samme põhjendada ja neile loogUist seletust otsida, kuid kahjuks ei anna raamat vastust kõige tähtsamale küsimusele — m^s ei põgenenud ta oma küüditajate ja vangistajäte küüsist kuigi tal avanes sellelts soodsaid võimalusi ning tegi selle asemel kaasa nende relvastatud . panga-iöövid, mis lõppesid teatavasti ühe inimese surmaga? Patricia Hearst toonitab^ et tema liitumine terroristide grupiga oli lakkamatu ajudepesemise vili ja lõpuks muutus ta Symbionese Liberation Army sõnakuulelikuks sõduriks. Seda toonitasid ka kohtuprotsessil tema kaitsjad, kes võrdlesid tema psühholoogilist läbitöö-taiüist terroristide poolt vangilangenud ameerika sõdurite ajudepe-simisega Koreas ja Vietnamis. Kuid kriitikud leiavad, et Patricia Hearsti olukord oli siiski hoopis erinev kaugel kodumaast vangilangenud sõdurite olukorrast, kuna iieil ei olnud mmgeid võimalusi põgenemiseks ning nad kannatasid päev-päeva kõrval lakkamatii füüsilise ja vaimse terrori all. Neil ei olnud väljavaateid pääsemiseks, kuid Patricia Hearstil oli lootust hiljem või varem terroristide haardest vabaneda. Patty Hearstiga juhtus imelik metamorfoos: esialgu alistus ta oma vangistajate käskudele ja korraldustele hirmu ja elu y alalhoiu instmki ajel, kuid hiljem tegi ta seda vabatahtlikult. Tal oli võimalusi telefoneerida oma vanematele või koju ininna — kuid ta ei teinud seda. Patty Hearst ei oska oma raamatus seda kuulekust bandiitidele seletada ja kirjutab selle koh-ta ainult ebamääraselt: v,Ma tundsin, et ma võlgnen neile midagi, mida võib võrrelda lojaalsusega . . M i d a ta sellele väikesele terroristide kambale „võlgneš** ja mjUcs tä neile lojaatoe pidi olema, see kahjuks raamatust ei selgu. On neid eksperte, kes arvavad, et Patricia Hearstile oli maast mada-last sisse tambitud, et ta peab olema sõnakuulelik ja lõpetama selle, mida ta on alustanud ning et neeji õpetused olid ka selleks psühholoogiliseks ajendiks, mis I sundisid ^ teda koos terroristidega nende mängu lõpuni mängima, kuid need argumendid tunduvad liiga kergekaalulistena. Põhjused peituvad sün sügavamal ja neid tuleb vist otsida sellest kategooriast, millede mõjul headest ja jõukatest perekondadest tüdrukud on ühinenud ühendriikides Weath-er Undergroundi, Lääne-Saksamaal Baader-Meinhofl ja Itaalias punabrigaadi terroriorganisatsioonide-loteriivõitude hulk,^ mis kõigi sUmi sidi- Foto: Vaba Eestlane Läänemaailma „reaalpoliiia" Raamat sõlteaastaist Poola sündmused annavad kaih- Juks järjekordselt kinnituse, et vaatamata paljudele sõnade tegemisele Ja Ühendriikide bravuuritsemisele puudub lääneriikidel kindlaku|uli-ne ja üksikasjaline poliitika N. Liida agressiivsetele sammudele Ja impeeriumi ehitamise ja säilitamise suurtele plaanidele vastu astumiseks. Ungari, Tshehhoslovakkia, Ida-Saksamaa ja Afganistani sündmuste taustal võis oletada ja loota, et läänemaailm ärkab ükskord öma letargilisest unest ja koondab kõik oma jõud kommunismi pidurdamiseks, kuid kahjuks peame Poola vabadusliikumise brutaalse allasurumise puhul konstateerima, et sealon pandud Kremli vana tun- Und Idbe kali käärima ning uneks astjaks on nüüd Ungari ja Tsheh-lioslovaklda asemel Poola. • Meil on i Poola sündmuste ja lääneriikide käitumise puhul põhjust pead vangutada ja meil tekib vajadus ütelda kritiseerivaid sõnn NATO riikide arvel, kes ei toeta Ühendrükide rangemat poliitikat N. Liidu suhtes, kuid lõpuks jõuame oma mõtetega ja kriitikaga ik- Ica selle müüri taha, mis kannab kõlavat nime ^reaalpoliitik^". See sõna varjutab lääneriikide aktiivsuse, peidab oma taha kõik õilsad põhimõtted ning sellega hävitatakse ka kõik moraaliprintsiibid, milledest paraadidel, tähtpäevadel ja polütilisel sutnrsündmustel suvatsetakse rääkida. Hoidke ainult oma silmad lahti ja vaadake veidi ringi, konstateeri-vad selle poliitika toetajad ja propageerijad siis hakkate Poola praeguste sündmuste arengut vaatama hoopis teisest vaatevinklist. Siis selgub teile, et ehkki Solidaarsuse juhtkonna ideed ja kavatsused on ilusad ja õOsad, ei saa vas-ttutustundelised lääneriikide poliitilise ja majandusliku elu juhid neile alla kirjutada. Nii ei poolda kommunistliku partei ja kõmmu-iiistlikn rezhiimi kokkuvailsemist Poolas Euroopa ja teiste riikide pankurid, kes on laenanud Poola punastele 27 miljardit dollarit, sellega ei nõustu ka Euroopa riikide välispoliitika juhid, kes on detente an^el teinud N. Liiduga ja teiste komittunistlil^nide riikidega häid ärisid ja kardavad Solidaarsuse ttoetamisega Kremli vihastada ning sellele on vastu nii NATO kui ka Varssavi pakti riigid, kelledele praegune N. Lüdu hegemoonia Kesk-Euroopas ja Euroopa pooleks jagamine kindlustab rahuliku elu. Võib ütelda, et Solidaarsuse nõudmised häirivad teataval mää-iral isegi katoliku kirikut, kes on Poola kommunistliku rezhiuniga jõudnud katoliiklastele piiratud te-gevusvõimaluste andmiseks^vaiksele kokkuleppele. Rahu Euroopas baseerub poliitilisele stabiilsusele, kinnitavad re-aalpolütikä propageerijad. Nad ütlevad, et Euroopa jagamine on ajalooline fakt, mille aluseks suurvõimude huvid. Selles olid eriti veendunud endine ÜhendriUdde president Nixon ja tema välisminister Kissinger, kelle abiline välisministeeriumis Helmut Sonnen-feldt välja töötas n.n. Sonnenfeldti doktriini, mille alusel mõlemate poolte huvid leiavad rahuldamise Euroopa jagamisega erinevate huvide sfäärideks. Selles vaunus andsid Nixon ja Kissinger ka nõusoleku kontroversiaalsetele Helsingi kokkulepetele, mUledele teatavasti Nixoni järglane president Ford Helsingis rahuliku südamega alla kirjutas. Reaalpoliitikute mõtteid ja arge-mente jälgides olemegi jõudnud lõppjäreldusele, et ehkki Lääne- Euroopas poola rahva taotlusi ja püüdlusi kaastundlikult jälgitakse ja poolakatele sümpatiseeritakse, püüavad lääneriikide juhid poola vabadusliikumise toetamisest mitmesugustel ettekäänetel kõrvale hiilida ja lasevad sealse vastupanu Kremli toetusel opereerivatel punastel kindralitel armutult maha suruda. Kartus, et kommunistliku rezhimii kukutamine võib Euroopas esile kutsuda ebastabiilse olukorra ja relvastatud kokkupõrkeid, mis võivad viia suurema sõjani, on suur ning see halvab igasugmse vastupanu. Eelkirjeldatud ,,re£ialpolütikä<' viga seisab ^elles, et see ei ole sisuliselt reaalpoliitika vaid' enda mugavuse, algatusvõime ja ettenägematuse varjamiseks rakendatud ühepäevapoliitika, mis ei vasta reaalsetele olukordadele. Kui lää-^ nerükide teoreetikud ja detente pooldajad kõnelevad reaalpoliitikast, siis ei võta nad arvesse kõige tähtsamat realiteeti — kommunistliku terrorirezhiimi alla painutatud ida-euroopa ja balti rahvaid, kellede koguarv ulatub 120 miljonile. Need inimesed ei ole rahul selle osaga, mis neUe kanda on antud Jaltas ja Helsingis sõlmitud reeturlike kokkulepetega ning nii läänel kiii idal tuleb arvesse^võtta, et selles piirkonnas jätkuvad pidevalt rahutused, ülestõusud ja kokkupõrked, mis ähvardavad kogu Euroopa rahu. Nende 120 miljoni inimeste huvides peab lääs midagi tegema, ta peab mingile otsiHsefe jõudma ja vastastikuses koostöös vajalikke plaane koostama, vaatamata sellele, et nende rakendamine võib vüa isegi äärmiste teravusteni ja võibolla ka sõjalistie kokkupõrgeteni. Kui seda ei tehta ja praeguse ,,reaa]poliitika" viljelemist jätkatakse, siis võivad venelased Ühendriikide endise presidendi Carteri väSispoliitilise nõuandja ja rahvusliku julgeolekunõukogu juhataja poola päritoluga Zbigniew Brzezinski'arvates oma relvajõuga Ida-Euroopa väga kaisi oma raudses haardes hoidao . Sakslaste suured kavad Balti maade ja rahvastegcs Järgnevad tõlkekatkendid pärinevad Romuald Misiunase ja Rein Taagepera a. 1982 Mmüvasfc iraama-tust ,,The Baltic States: Years of Dependence 1940—1980** (Balti riigid — sõlte-aaStad 1940—1980). Peatüki „Sõja.aastad (1940—45)" alljaotusiks on „N. Liidu tulek", „Esimeffle aasta N. Liidu hõivangut", „S®- da ja ülestõus", „Saksa hõivang" ja „N. Lüdia teine tulemine". Ameeriklased kardavad sõda NEW YORK — Kolm igast neljast ameeriklasest 'ütlevad, et on tõenäoline, et USA satub lähemail aastaif sõjalisse konflikti. 76% 160'2-5,t ^täiskasvanust ütlesid seda sammu kartvat, mis on viimastel kuudel, arvestades septembri 68 %-ga tõusnud. Augustis oli vastav protsent alles 57. Ometi ütlesid 59%, et nad ei muretse, et president Reagan viiks oma poliitikaga USA sõtta. . N. LUDU STRATEEGIA EBAOTSTARBEKUSEST Sel määral kui püüe kaitsta oma põhjatiiba Saksamaa rünnaku vastu oli N. Liidu sihiks, siis kui ta avaldas diplomaatilist survet Balti rükidele a. 1937 saadik ja sõjaväelist a. 1939—40, oli tulemus otstar-bevastane. Saksa esimese löögi kiirus läbi Baltimaade (480 km Ida-Preisimaast Pihkvani 17 päevaga) ületas^peaaegu kõigi saksa rünnakute oma Teises maailmasõjas, Edasitung poleks kuidagi saanud olla palju kiirem, kui vastaseks olnuks nõrgad, aga kodjumaad saksa põlisvaenlase vastu kaitsvad balti sõjajõud ja see oleks võinud olla aeglasemgi. Igatahes oleksid Balti riikides kotti jäänud N. m4i jõud olnud säästetud Leningradi kaitseks. Saksa sissetungi erakordset kiirust võib vähemalt ogaliselt seletada ühe stalinistliku saavutusega: muuta balti rahvastik saksa-sõbralikuks. Saksa rünnak toimus esimeste massiliste vangistuste ja küüditamiste ajal. Need N. Lüdu võimude sammud koos muude kogemustega sovjetisatsioonist surusid balti elanikkonda samastama^ Saksamaad Läänega. Arvamus näis olevat laialdane, et N. Lüdu ikke kõrvaldamme sakslaste poolt võimaldaks balti rahvail saavutada uuesti iseseis-vuse. Enamücus kohalikust rahvast ter-vitas sakslaste saabumist vähemalt passiivselt. Mõnel pool võeti Wahr-macht vastu lilledega. Saabumisest peale ei andnud sakslaste käitumi-. ne mingit alust balti elanikkonna soodasa suhtumises kestmiseks. SAKSA KAVAD BALTIKUMIS Dokumentidest saksa arhiivides on üsna selge, et natsi-juhtkonna pikaajaliseks sihiks oli Balti piirkond lüta ReicWga, ajada välja kaks kolmanikku elanikest, ja sulatada ülejäänud saksa sisserända-jaisse. Kõik mitmete ametkondade võistlevad kavad ühtusid ses suhtes ja üksisasjade täpsustused tippjuhtide poolt kippusid tegema plaane aina veelgi rangemaks. Ostminister Rosenbergi lemmik^ variant a. 1941 oli kahekoristar da Balti vabariikide pindala Vene ja Valgevene kulul ja siis küüditada enamus balti rahvaist äs- Ja-lüdetud aladele. SS-juht Himmleri Generalplan Osfi kohaselt (1942) pidi kuudita-ma ligi 50% eestlasist^ kõik latgal-lid, üle 50% muist lätlasist ja 85% leedulasist. ülejäänud osa hinnati põhjatõuliseks (ja seega saksasta-misväärseks) ühe vastava 1942. a. välisuurimise, varaL Antropoloogilise Komisjoni poolt, Saadaolevate sakslaste piiratud arvu tõttu pidi sisseränd olema külaltki aeglane: 520.000 nii 20. kuni 25 aasta jooksul peale sõja lõppu. Natsi-Saksamaa otseseks sihiks oli aga võita.,sõda. Suurküüditami-sed, sisseränd ja ümberraiiyušta-mine pidid algama alles parast sõjalist võitu. Vahepeal kästi taolised kavad hoida ülisalajastena, et mitte rahutuks teha balti elanik^ konda, kelle maksimaalset panust „antibolshevistlikule heitlusele" peeti soovitavaks. • RAHVUSLIKUST MOBMSATSIOONIST ' Eestis muutis sõjaeelne peaminister Uluots (keda sakslased vaheldumisi eirasid ja püüdsid koos^ tohe tõmniata) oma hoiakut mobi-i lisatsiooni suhtes veebruaris 1944,i kui N. Lüdu väed jõudsid- Eesti piirüe. Sakslasile alluvais eesti üksustes oli sellal umbes 14.000 meest. Arvestades Saksamaa varisemisega pidas Uluots ülitähtsaks rel-vastada eestlasi smiurel hulgal ükskõik millisel teel ja hoida neid Eestis, et vältida N. Lüdu sissetungi ja pigistada välja ise-^ seisvus taanduvaUt sakslasilt. See oli niigi meeleheitlik katse kahe himdi küüsis, ainus teine ^võimalus passiivse alistumise kõrval. Uluotsal õnnestus isegi seda rahvale teatada, tarvitades saksa kontrolli all elevat raadiot: eesti väeosadel Eesti pinnal „on hoopis suurem tähendus, kui seda siin avaldada jõuaksin ja saaksin;" Rahvas mõistis ja vastas. Sakslaste >poolt oli ülemmääraks seatud 15.000, ent registreerima tuli 38.000 meest, kelledest 28.000 said vüetsa relvastuse ja pealiskaudse väljaõppe. Baltlaste toetus poolakatele Suurem kommunismi¥a$taBie meeleavaldus Los Angelesis LOS ANGELES (VE) — Solidaarsuse ja poola rahva toetuseks toimus protest-demonstratsioon Los Angelese raekoja kõrval lippude väljakul 300O poola ühiskonna liikme osavõtul. Osavõtma olid kutsutud ka baltlased ja neid oli ligi 200, kes esinesid plakatitega. Ülevaate de' monstratsioonist andsid kõUs suuremad ja ka kohalikud televisioonijaa-mad samal õhtul. UlatusUkum ülevaade oli NBC televisiooni saates, kus oli ka näha Eesti shii-must-valge lipp ja plakat „Free Mart Niklus** ja „Commnnists make lousy neighbors*^ Kõnelesid Ühendriikide kongres-süükmed Bob Dornan ja Barry Goldwater jr., linnapea Tom Brad-ley ja teised. Demonstratsiooni korraldajaks oli Poola Ameerika Kongress ja Los Angelese. linnanõukogu. Enne protestidemonstrat-siooni toimus jumalateenistus Los Angelese kesklinna St. Vibiana katedraalis. Sealt sürduti lähedal asuvale lippude väljakule. Saabudes lippude väljakule said baltlased tugeva aplausi poolakatelt, kes Isegi aplodeerisid püsti tõustes. Baltlaste lipud viidi Ühendriikide ja Poola lippude kõrvale poodiumile. KongressiUige Bob Doman oma sütitavas kõnes, mainis, et tänane protestidemonstratsioon ei ole ainult protestidemonstratsioon sündmustele Poolas vaid ka kominu-nismi vastane demonstratsioon, sest poolakate toetuseks on ühinenud ka arvukalt eestlasi, lätlasi ja leedulasi. Kommunism ähvardab kõiki vabas" maaümas. Tuleb lõpetada kaubitsemine Nõtikogude Venega. Meie ei tohi saata sinna toiduaineid ja elektroonilisi seadmeid. : Gaasijuhtme ehitamine Venemaalt Lääne-Euroopasse, mis toimub Ühendriikide tehnilise abiga, tuleb seisma panna. Eestlaste osavõttu demonstrat-sloomst organiseeris Eesti Rahvuskomitee ühendrüMdes juhatuse liige Avo Piirisild. Teda abistasid ERKU Esmduskogu liige Viivi Piirisild; Heino Nurm-berg, Pensionäride Klubi esimees dr. Aleksander Massakas ja noortejuht Uve Sillat. Noorte osavõtt oli arvukas ja nad kandsid rahvarõivaid. Avo Piirisild sõitis Uinnas ringi autoga, mülele oli paigutatud leedulaste poolt valmistatud kõrge plakat, mis kujutas suurt vene ka-r ru, kes sirbiga lõücab rahvaid 1940. a. Eesti, Läti ja Leedu, 1980. a. Afgiänistan ja ,1981. a. Poola. Plakat äratas suurt tähelepanu. Demonstratsioonil põletati ka N.:Vene lippj. Kohale Umus ka grupp kommuniste, kes seadsid üles laua ja hakkasid jagama oma broshüü-re. Nende laud lükati ümber ja broshüürid põletati. Sellest andis ülevaate ka televisioon. Demonstratsioonist Umusid artiklid ja pildid Los Angelesi Timesis ja Herald Examineris ning ülekandeid raadios. Viivi PiirisÜd USA õhuliikluse kontrollijate ametiühingu juhf WASfflNGTON — USA õhuliikluse- kontrollijate ametiühingu esimees Robert. Poli, kelle õhutusel alustatud ebalegaalse streigi tõttu 11.500 kontrollijat; kaotasid oma töökohad, lahkus oma ametikohalt lootusega, et selle sammu-| ga ta pehmendab president Ronald Reagani otsust streikijate vallandamiseks ja võirnaldab neile töökohtadele tagasi pääsemise. Oma kohalt lahkus ka abiesimees Robert Meyer^ kuna ametiühing kustutati juba varem kohtu otsusega. Poola sündmustest võime iga päev lugeda ajalehtedes pikki lugusid. Sealset sisepoliitilist olukorda ja selle arengut käsitatakse igast aspektist ja kõigist võimalikest vaatenurkadest^ kuid vaatamata kõigüe nendele aruteludele, analüüsidele ja vaatlustele kerkib lugejatele palju küsimusi keelele, milledele ajalehtede reporterid ja kommentaatorid vaatamata oma (Järg lk. 3) / |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-01-14-02
