1981-07-21-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval, 21. juuin 1981 — Tuesday July 21, 1981 Nr. 54
Spordimärkmeld Maailmcarekordid
Eesti naišmaletajate kõrget taset koges TallliMi Festivali maleraumis
mängude korraldaja Lembit Joseliny kui ruumi tiili hiljuti kodumaalt
välja pääsemid Marina Rumilge ja võitis Toronto eestlaste tuntud maletaja.
Foto: Vaba Eestlane
Paul Keres tõi kaasa Eestis üldise malehuvi. Kuigi see sai laialdaseks
harrastuseks, oli see ikkagi peamiselt meeste ala. Mes viimastel
aastakümnetel'on eesti: naismaletajadl ülia -enam silma .paistnud. Ja tähelepanu
leidnud.
Naised maletajaina, kes võtavad ilma maleparemikku.
osa võistliismalest, hakkas. edene^ Siis tuli nooruke tütarlaps Ahma
1940-ndate alul. 1945. a. oli vaid Jast, kes koolitundide ajal pingi
kaks naist, kes julgesid malelaua all uuris salamisi maleseise.
taha istuda, et parima Eesti nais- 1957. a. jäi 15-aastane debttaht
maletaja tiitlit .selgitada. Eesti meistrivõistlustel viiendaks.
Eesti naiste maleliikumiselepa- Maaja Ranniku avas uue peatüki
nid aluse Maria Orav ja' Saime feesti naismale ajaloos. '
Rootare. 1948. a. toimusid Eestis Eesti meistriks tuli ta esimest
meistrivõistlused naistele juba korda 1961. a. Kuid Maaja Ranniku
omaette turniiri kujul. Ja need enese tunnistust mööda ei tundnud
kaks naist jäidki eesti tippmaleta- ta end siiski päris õige tiitli oma-
Jaiks aastateks; kuigi nooremaid jana, kuna osavõtjate hulgas pol-tuli
peale. nud S. Rootaret. Järgmisel aastal,
Salme Kootare oli 15. koi'da kui S. Rootare kaasa võistles, jäi-
Eesti esimaletajaks. Si Maaja teisele kohale 2,5 punkti-
Esmako• rd,s elt 1^94n5. .a.- j•a vi..i^m at,i. hse vahemaa^g a.
1972. Kuigi selleks ajaks oli kerkinud
uusi maletajaid, lahkus S. Roo-ta're
malest omamoodi võitmatuna.
M. Ranniku aastaks oli 1963.
Eesti esivõistlustel Viljandis võitis
ta kõiki oma vastaseid, mis on se-
K„ ui . t,a 1977. a. PTaSu l1 KT re rese ma..l1e s- ni jäänud ainulaadseks.
tusfestivalil individuaalturniiril
kaasa mängis, jagas ta jällegi esikohta.
"S. Rootare viis eesti naišmaletajate
hea nime ka rahvusva-helisele
pinnale, temast sai Eesti
esimene rahvusvaheline ' meister.
Ta parimad saavutused jäid 1950-
Siis ta võitis N. Liidu rahvaste
Iii spartakiaadil esikoha omal
laual, järgnes uus esikoht N. Liidu
esivõistluste poolfinaalis Ja
esflioha jagamine Bakuus toimunud
N'. Liidu esiyõistiustel.
1964. a. sai M. Ranniku N. Liidu
ridate aastate teisele poolele. 1955. meistri kuldmedali ja: sellega oli
a. jagas ta N. Liidu esivõistlustel tee ka avatud maailmameistri-tiit
2.--4. kohta. 1957. a. sai ta samadellipretendentide turniirile, 'kus ta
võistlustel pronksmedali, siis. andis saavutas kuuenda koha. Järgnes
see talle õiguse kaasa mängida üks võit teisele, langedes 1966. a.
naiste maailmameistri taotlejate N.. Liidu esivõistlustel kümnendale
turniiril. kohale. Kuid 1968^ a. qn ta jälle N.
1959. a. selgitasid 15 maailma pa- Liidu kolmas ja nii on ta jätkanud
rimät pretendenti, kellest esime- oma maletajakarjääri vahelduva
seks tuli venelanna K.Zvorõkina, eduga kuni tänaseni,
kes sai. õiguse maaUmameistriga- Maaja Ranniku järel tuleb tähe-mängimiseks;
S. Rootare jagas sel iepanu fookusse Mari Sammul. Ja
turniiril 4.—5. kohta idasakslanna ühel aastal, on N. Liidu esivõistlu-
E. Keller-Hermanniga. See turniir sel kõik kolm naismaletajat finaa-kinnitas
S. Rootare kuulumist maa- lis. Esineti hästi, M. Ranniku ja-
Ostravas, Tshehhoslovakkiaj
peetuda suurtel rahvusvahelistel kergejõustikuvõistlustel
oli mitmeid
kõrgeklassilisi tulemusi, ruheks parimaks
tulemuseks oli Jarmiia
Kratochvilova 22,07 sek. 200 m
jooksus, sellest uuest Tshehhosiio-vakkia
rekordist on maailmas kiiremad
olnud ainult kolm jooksiat:
Marita Koch 21,71, Evelyn Ash-ford
21.83 ja Bärbel Wöckel
22,01. 100 m jooksus oH esimene
B. Wöckel 11,27, teiseks jäi maailmarekordiomanik
M. Göhr
11,37, neljandaks kanadalanna An-gela
Taylor 11,32. Kuulitõukes
olid parimad Helena Fibingerova
20.77 ja idasakslane Mathias
Schmidt 20.55, teivashüppes poolakas
Mariusz Klünczyk 5.50.
Teisel võistluspäeval hüppas
ameeriklane Willie Banks kolmikut
17.31, korrates tänavust tippmarki,
^teiseks jäi venelane VassiM
Gritshthenkov 17.24, mis on kõigi
aegade 7.-8. tulemus maailmas.
Odaviskes saavutas idasak.slane
Karl Heller 88.80, teiseks jäi lätlane
Danis Kula 84.84-ga. Naiste
kettaheites saavutas rumeenlanna
Florenta Craciunescu-Taeu uue
Rumeenia rekordi 68.98 ja tõusis
maailma kõigi aegade edetabehs
kuuendale kohale. Kuulitõukes oli
20.86-ga parim Helena Fibingerova,
meeste kettaheites Wolfgang
Schmidj: 66.52 ja teivashüppes
poolakas Mariusz Khmczyk 5.50.
Leipzigis peetud võistlustel sai
kolmandana naiskõrgushüppajaist
1.95-st üle idasakslanna Andrea
Reichstein. Samal võistlusel Roland
Steuk heitis vasarat 75.74 ja
Petra Sziegaud heitis ketast 64 04. reliordid.
Hiljuti tegi ameeriklane Ben
plucknett kettaheites kaks maailmarekordi,
maikuul heitis ta 71.20
ja juuli esimesel nädalal Stokbol-"
mis 72.34. Internatsionaalne Amatöör
Atleetide Föderatsioon (lA-AF)
võttis temalt need tiitlid ja
keelustas tal tulevikus võistlemise,
kuna ta oli võtnud anabolig ste-roid
nimelist droogi. See avastus
tehti Christchurchis; Uus-Mere-maal
peetud Pacifjc Conference
Games puhul.
Sama saatus sai osaks ka aust-'
raallasele kuulitõukajale Gael Mul-hallile,'
ka tema oli kasutanud jõuduandvat
ravimit.
Nüüd kui Plucknetfi kaks maailmarekordi
on tühistatud, jääb
kettaheite maaümarekord endiselt
idasakslasele Wolfgang Schmidtile,
mis saavutatud 1978.
lAAF otsus jääb sportlase kohta
alatiseks. Teised sportlased, kelle
võistlusload tühistatakse 18
kuuks, saavad uuesti .tagasi, tulla
pärast diskvalifitseerimist.
Potsdamis peetud kergejõustikuvõistlustel
tõukas tänavu esmakordselt
kuuli maailmarekordi-^
mees Udo Beyer, kes saavutas
21.13, olles sellega esimene Euroopas.
Sofias peeti Bulgaaria kergejõustiku
võistlused. Vasaraheites
saavutas Emanuil Djulgerov 75.84,
: teivashüppes Atanas Tarev 5.51,
kõrgushüppes Valentin Getov 2.21
ja Anto^ete Tadorova odavise
69:66 ^ kõik on uued Bulgaaria
ILMUS^— kauneim eestikeelne Metüskop /-
Ivar Ivask
.,ELUKOGü"
L Iv^s^ püsib oma laides tugevate sidemetega Lõana-Eesti vanemate
sünnimoUas. Tema nägemuslik laole Soomest, seUesha-manlibnst
soome-ugrilisest tnndest Ja müstikast, aga ka oma
ümbrnskonnast mnjal maailmas on tonderikas ja tähelepannerk.
Eisikognsse on valitud paremik ta varem ilmonnd kogudest.
320 lk. Hind $10.(M) — saateknla 5® eenti
SAADAVAL «VABA EESTLASE" TALITUSES
EMUS TEINE. TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST
V_ • • • . . . • • •. • • , ; .
isionian Styie"
Hilja Treymyth ja Viivi Piirisild
retsepti itr Hind koos saatekuluga Can. $ 13-
Tellimisi võtab vastu „Vabä Eestlase" talitus.
Raamatud saadetakse välja Los Ängelesist.
ILMUS
kas 1.—2. kouiaM. Sammul oÜ
neljas-viies ja 3alme Kootare ka-heksas-
üheksas.' See oli enneolema-
.tusa'avutus eesti nais males.
Sellest ajast peale qn M. Sammul
nende hulgas, keda võib leida ma-levõistluste
tabelitipust. 1974. ja
1975. a. võitis- ta Tshehhoslovakki-as
peetud sotsialismimaade maa-sportlaste
turniirid.
1971. a. saavutas Tallinna Ea-lekooli
kasVandik Tatjana Fomina
N. Liidu noortemeistri tiitli.
Temal oli edukaid võistlusi Itaalias
ja Hollandis, kus ta jagas paremaid
kohti.
Maaja Rannikulebaõnnestusid
mitmel aa.stal võistlused, kuid 1979.
a., pärast 15-aastast vaheaega, pää-sis
ta jällegi tsoonidevahelisele
turniirile; kus Hispaanias peetud
võistlustel ta sai 17--st võimalikust
9 punkti ja kaheksanda koha.
; Eesti naised on aga ka meestega
peetud" võistlustel näidanud oma-fcublidust.
1972. aastal, võttes osa
Tallinna meeste meistrivõistlustest,
jagas Maaja Ranniku esikohta E.
Ükstiga, jättes seljataha jmitmed'
Eesti nimekad malemehed.
Kuid nende tippmängijate kõrval
on teisi, kes on malesporti edasi
viinud nagu Eevi Iljazovo-Nael-ting
ja Urve Kure. Samuti terve.
rida noori nagu Leili Pärnpuu, He-da
Kruusiauk, Uile Talas, Tiina
Limberg, Dhea Teder, ja teised, kes
õpivad Tallinna Malekoolis.
Eesti Päevalehe kirjastus Stokholmis 1979. 256 lk.
Kaas, 20 iUustratsiooni ja lay-out Otto Pajult, 17 kaarti Eesti
ajaloo eriaegadest autori visandite järgi joonistanud Vello Kallas.
Raamat sisaldab In-oonika kujul (aasta-aastalt) eesti rahva ajalugu
selle algusest tänapäevani koos tähtsamate sündmustega
maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mõjustanud eesti ajalugu.
Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijooni, sündmuste
esitamise kõrval kommenteerib autor olukordi, teeb järeldusi
ja oletusi. Eriti sobiv'noortele kinketeoseks.
Hind $26— pluss $1.00 saatekulu
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
ILMUS
iOUÄRD RÜGA, graafik \& maaie;cä
Toimetanud ENDEL KÕKS, ERIC PEHAP ja ARNO VIHALEMM
Monograafia „Pallase" kunstikooli lõpetanud kunstnik Eduard
Rüga õpinguist ja tööst, kelle elutöö vaatluse kõrval tuuakae
esile ka kunstikool „Pallas" õppeasutusena ja eesti kunstnike
ettevalmistajana. Raamat on kerge ja huvitav lugeda ka laiema-
I i lufeejaskotiDale.
Hind $10.00 (postiga tellimisel Usada 50c)
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
]93|!|||8|illll||]!l|||||illlM!Slt!il!llSIISIIIIIIllilillllllliiiiliiliililliiilllilliiillililiiiiiiiHillilllllil^
4.
Maharam kordub igal kevadel.
Neil päevil jääb valitsus kogu^ po-litseiüparatuuriga
vaid jõuetuks
korrapidajaks, kuna maharami
kandjaks on kogu Pärsia mõõtmatus
usus oheldamatu hing. Juba
päevi varem võib märgata midagi
nagu liikumas, pakitsemas. Linnaelanikud,
kes pole muhameedlased,
lähevad neil päevil mägedesse
varjule või barrikadeerivad oma
tube, eurooplaste majadesse asetatakse
poiitseiposte, ning üldse keelatakse
eurooplasi! tänavale ilmumine.
MUST MASS HAKKAB
LIIKUMA
Maharami alguspäeval kella
kuueks p.i. koguneb kõikjale tänavaile
inimesi, kes palja jalu liiguvad
ühes suunas. Mehed on riietunud
mustisse ' õhukesest riidest
pükstesse ja musta särki, mis tavaliselt
selja paljaks jätab, pealagi on
aetud habemenoaga paljaks. Käed
on rinnal risti, ning küünarnuki kohale
on seotud põlev latern. Ka
naistel on sedra alusriided mustad.
Sellise ühetoonilise musta massi
liikumist võib näha kogu öö. Lauldakse,
kust kuuldub katkendeid,
nagu: ,jSeitsekümmend " kaks kannatajat..
. <vaene Abbas, raiuti su
käed! Hussein! AÜ!" Ohked segunevad
nutu, joovastusega, aeg-ajalt
võib püüda jälle raase, nagu vaesed
naised; vaesed lapsed! Liikuv
mass hQmmikul põlvitub moshees
ja selle ümber, kummardub ajuti
ning puudutab otsaesisega maad.
Vali nutt muutub ühtlaseks kae^
beks, kuna^ korraga nutab tuhandeid
inimesi.
Teisel ja kolmandal päeval kordub
sama, kuid hääled muutuvad
metsil$:umaks, võib püüda? ähvardusi
teiste uskude arvel. Eriti vihased
on hüüded muhameediusu sun-niidisekti
kohta, kus temale soovitakse
hirmsamat' hukatust.: Shii-sektile
aga soovitakse eneseohverdust
ning vannutakse kättemaksu
seitsmekümne kahe hinge eest.
„Kuidas julgesite . raiuda Abbasi
pea kõrves, ning kus on. Husseini
; pea? Meie kas sureme, kuid leiame
ta!" Säärased on vahetpidama-
\ud hüüded ning kolmanda päeva
õhtuks kogu linn muutub metsikuks
möirgeks, naised ning väikesed
lapsed kes rongkäigust osa ei
võta, ronivad majade katustele, ki-š)
ides kaasa niipalju kui keegi jaksab.
VERINE RONGKÄIK
Neljandal, viiendal ning kuuendal
päeval kauplused ning riigiasutised
suletakse, kuna keegi ei või
millegagi peale leina teha tegemist.
Rongkäigus liigutakse grupeeru-nult,
grupp koosneb mõnestsajast
inimesest, kes kooris hüüavad: Ali-
Hussein! Ali-Hussein! lüües takti
mõlema rusikaga vastu rinda, nii
et hüüe ,,J[ussein!" boopide all
muutub tumedaks põrinaks; Või
jälle säärane grupp, kus igamees
varutud ketinuudiga, mis koosneb
8—9 kuni 12 tolli pikkusest ühise
käepideme külge seotud ketist.
Jällegi hüüded „Ali-Hussein!" —
kusjuures ,,Hussein!" sumbub kettide
kõlinasse; kettidega lüüakse
üle piha endale selga.
See grupp liikudes jätab endast
veretee, kuna kett muudab piha-pealse
ja selja vereklombiks, millelt
vahetpidamatult niriseb verd.
Möödub mustasse riietunud naisi,
kandes pea kohal savist kausse veega,
taamal möödub jälle grupg,
igal kaenlas Jambanahk, täidetud
veega, lauldes ise: kannatage, tuleme
toome vett!
Rikkamad rongkäigust osa ei võta,
nad leinavad kaasa rahaga, valmistades
sööke rongkäijatele jne.
Neil päevil ei varastata ega tehta
kurja teisele, ollakse ai'vamisel, et
siis käsi, mis varastab, kuivab ära.
Seitsmendal ning kaheksandal
päeval hääled on muutunud juba
kahinaks, rongkäik jaguneb nagu
lugematuisse piltidesse. Eeslid kannavad
korve, kuhu kuhjatud lapsi
9—13 aastani, neid saadab muinasaja
riietuses ja relvastuses sõja-väesalk.^
Sõdurid peksavad lapsi
nuutidöga, lapsed karjuvad korvides
verises puntras, naised ümberringi
pea hullumeelseina uluvad.
Teine säärane sõjaväesalk saadab
kaheksat kaamelit, kes paarikaupa
ühendatud kahe vahepuuga, igal,
vahepuul lamab inmkuju äraraiu-tud
peaga. Kujud* on hästi järele
aimatud, raiutud pea asemelt kaela
kohalt nagu niriseks verd. Kujusid
on neli, igaüks kujutab üht Muhamedi
poega. Kolmas sõjaväesalk
saadab kaameleid kallite vanavara-koormatega,
kus leidub vaipu, kalliskive,
kuldehteid, võrusid jne.
ÕUDNE KÜMNES PÄEy
üheksanda päeva hommkul on
märgata rahvast moshee suunas liikuvat,
nüüd juba igaüks üksikult.
Moshees nutetakse pärast lõunani,
siis valgutakse grupeerimatult elu-hooneisse,
Kella neljast kuueni on
surmavaikus, pärast kuut tulvub
tänav jällegi inimesist, igaühel labidas
või kirka seljas. Liigutakse
vaikselt, kindla suunata, nagu otsides
midagi. Sel ööl puudub ^ga
hääl ja tuluke, liigutakse vaikivalt,
otsivalt — kui märgatakse mõnd
erinevat eset, kivi või puutükikest,
puudutatakse seda, koputatakse
selle kante labidaga,. kirkaga ja liigutakse
jälle edasi.
Kümnes päev on eelmisist õudseim.
Hommikul ilmutakse tänavale
'grupeerunult, igal grupil —
koosnev tuhandest — on erilised
endapiinamisviisid.- Ollakse viimse
piirini vihale ärritatud teiste usulii-kide
vastu, ollakse valmis ükskõik
mil viisil ohverdama end usu eest,
sest surra sel päeval on suurim,
õnn. Endapiinamises püütakse näidata
erilist leidlikkust.
Ühel grupil, liikudes moshee suunas,
on rippuvate lukkude sangad
ihust ^ läbi aetud, nii et sanga ots
ihust" väljub, ja seda võib lukku
keerata. Sääraseid lukke leidub kuni
kiloraskusi.
Teine grupp on endale igasuguseid
konkse ihusse ajanud, riputades
raskusi konksude külge. Kolmas
grupp on nõelu nngraudora-sid
ihusse tagunud.
TUHANDED LÄHEVAD
HAUDA
Neljas grupp liigub suure ahelikuna
poolkaares, seotuina valgeist
särkidest üksteise külge. Igaüh ei
on käes terariist ,,gämassan". Ahelikku
jälitavad selja tagant tugevate
puukeppidega varustatud kepi-mehed,
kümne inimese kohta üks.
Aheliku ees sammub preester, kes
lakkamatult Müab: „Ali-Hussen!
Ali-Hussein!" ning „Husseini" kohal
lüüakse endile terariistaga paljaks
aetud pealaele. Paljud juba
esimeste hoopidega lõhestavad oma'
pea, ning kukuvad maha. Kepime-hed
jälgivad ägedamaid lööjaid,
pannes kepi gämasani tera ning
pea vahele, et sellega päästa üliinnukaid
enesepiinajaid surmast.
Valged särgid on selleks, et veri
hästi välja paistaks; veresadü kestab
kella kaheteistkümneni, siis
osa lahkub omal jõul, osa eraldatakse
surnuina. Sel ajal muhamedi-usu-
shii-sekt viib tuhandeid inimesi
hauda.
Pärsia reformcerival keisril Riza
shahh Pahlevil läks korda suurte
raskustega keelata ära pidulikud
leinarongkäigud, lubatuks jäi vaid
nutta moshees. Säärasest muinasjutuliselt
jubedaist piltidest on jäänud
vaid mälestus neile, kes seda
näinud. i
Maharami-pidustuste põhjustajaks
oli järgmine lugu:
Kui Muhamed surij jäi temast
järgi neli poega, Hassan, Hussein,
Ali, Abbas — nende emad ja perekonnad
moodustasid kokku seits-mekümnekaheliikmelise
perekonna,
kes prohveti järeltulijaina asendasid
Muhamedi. Samal ajal aga
tõusis Araabiast mees, kes tahtis
Muhamedi kohale asuda — tema-nimi
oli Omar. Tema teguviis jaotas
muhamediusu' kahte leeri,
Oniari pooldajaid hakati nimetama
sunniitideks. Muhamedi järel-tiiiijaile
truuksjäänuid aga shi-iiti-deks.
Omar, toores ning valitse-mishimuline,
hävitas shi-poolda-jaid,
ning kavatses hävitada kogu
prohveti suguvõsa. Seitsmekümne
kahest hingest koosnev perekond,
asudes tollal Mekkas, algas teed
läbi - kõrve Mediinasse, kõrves piirasid
Omari pooldajad neid ümber
ja päras,t vihast võitlust tapeti Muhamedi
neli poega, kuna naised ja
lapsed võeti vangi.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 21, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-07-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810721 |
Description
| Title | 1981-07-21-06 |
| OCR text |
VABA EESTLANE teisipäeval, 21. juuin 1981 — Tuesday July 21, 1981 Nr. 54
Spordimärkmeld Maailmcarekordid
Eesti naišmaletajate kõrget taset koges TallliMi Festivali maleraumis
mängude korraldaja Lembit Joseliny kui ruumi tiili hiljuti kodumaalt
välja pääsemid Marina Rumilge ja võitis Toronto eestlaste tuntud maletaja.
Foto: Vaba Eestlane
Paul Keres tõi kaasa Eestis üldise malehuvi. Kuigi see sai laialdaseks
harrastuseks, oli see ikkagi peamiselt meeste ala. Mes viimastel
aastakümnetel'on eesti: naismaletajadl ülia -enam silma .paistnud. Ja tähelepanu
leidnud.
Naised maletajaina, kes võtavad ilma maleparemikku.
osa võistliismalest, hakkas. edene^ Siis tuli nooruke tütarlaps Ahma
1940-ndate alul. 1945. a. oli vaid Jast, kes koolitundide ajal pingi
kaks naist, kes julgesid malelaua all uuris salamisi maleseise.
taha istuda, et parima Eesti nais- 1957. a. jäi 15-aastane debttaht
maletaja tiitlit .selgitada. Eesti meistrivõistlustel viiendaks.
Eesti naiste maleliikumiselepa- Maaja Ranniku avas uue peatüki
nid aluse Maria Orav ja' Saime feesti naismale ajaloos. '
Rootare. 1948. a. toimusid Eestis Eesti meistriks tuli ta esimest
meistrivõistlused naistele juba korda 1961. a. Kuid Maaja Ranniku
omaette turniiri kujul. Ja need enese tunnistust mööda ei tundnud
kaks naist jäidki eesti tippmaleta- ta end siiski päris õige tiitli oma-
Jaiks aastateks; kuigi nooremaid jana, kuna osavõtjate hulgas pol-tuli
peale. nud S. Rootaret. Järgmisel aastal,
Salme Kootare oli 15. koi'da kui S. Rootare kaasa võistles, jäi-
Eesti esimaletajaks. Si Maaja teisele kohale 2,5 punkti-
Esmako• rd,s elt 1^94n5. .a.- j•a vi..i^m at,i. hse vahemaa^g a.
1972. Kuigi selleks ajaks oli kerkinud
uusi maletajaid, lahkus S. Roo-ta're
malest omamoodi võitmatuna.
M. Ranniku aastaks oli 1963.
Eesti esivõistlustel Viljandis võitis
ta kõiki oma vastaseid, mis on se-
K„ ui . t,a 1977. a. PTaSu l1 KT re rese ma..l1e s- ni jäänud ainulaadseks.
tusfestivalil individuaalturniiril
kaasa mängis, jagas ta jällegi esikohta.
"S. Rootare viis eesti naišmaletajate
hea nime ka rahvusva-helisele
pinnale, temast sai Eesti
esimene rahvusvaheline ' meister.
Ta parimad saavutused jäid 1950-
Siis ta võitis N. Liidu rahvaste
Iii spartakiaadil esikoha omal
laual, järgnes uus esikoht N. Liidu
esivõistluste poolfinaalis Ja
esflioha jagamine Bakuus toimunud
N'. Liidu esiyõistiustel.
1964. a. sai M. Ranniku N. Liidu
ridate aastate teisele poolele. 1955. meistri kuldmedali ja: sellega oli
a. jagas ta N. Liidu esivõistlustel tee ka avatud maailmameistri-tiit
2.--4. kohta. 1957. a. sai ta samadellipretendentide turniirile, 'kus ta
võistlustel pronksmedali, siis. andis saavutas kuuenda koha. Järgnes
see talle õiguse kaasa mängida üks võit teisele, langedes 1966. a.
naiste maailmameistri taotlejate N.. Liidu esivõistlustel kümnendale
turniiril. kohale. Kuid 1968^ a. qn ta jälle N.
1959. a. selgitasid 15 maailma pa- Liidu kolmas ja nii on ta jätkanud
rimät pretendenti, kellest esime- oma maletajakarjääri vahelduva
seks tuli venelanna K.Zvorõkina, eduga kuni tänaseni,
kes sai. õiguse maaUmameistriga- Maaja Ranniku järel tuleb tähe-mängimiseks;
S. Rootare jagas sel iepanu fookusse Mari Sammul. Ja
turniiril 4.—5. kohta idasakslanna ühel aastal, on N. Liidu esivõistlu-
E. Keller-Hermanniga. See turniir sel kõik kolm naismaletajat finaa-kinnitas
S. Rootare kuulumist maa- lis. Esineti hästi, M. Ranniku ja-
Ostravas, Tshehhoslovakkiaj
peetuda suurtel rahvusvahelistel kergejõustikuvõistlustel
oli mitmeid
kõrgeklassilisi tulemusi, ruheks parimaks
tulemuseks oli Jarmiia
Kratochvilova 22,07 sek. 200 m
jooksus, sellest uuest Tshehhosiio-vakkia
rekordist on maailmas kiiremad
olnud ainult kolm jooksiat:
Marita Koch 21,71, Evelyn Ash-ford
21.83 ja Bärbel Wöckel
22,01. 100 m jooksus oH esimene
B. Wöckel 11,27, teiseks jäi maailmarekordiomanik
M. Göhr
11,37, neljandaks kanadalanna An-gela
Taylor 11,32. Kuulitõukes
olid parimad Helena Fibingerova
20.77 ja idasakslane Mathias
Schmidt 20.55, teivashüppes poolakas
Mariusz Klünczyk 5.50.
Teisel võistluspäeval hüppas
ameeriklane Willie Banks kolmikut
17.31, korrates tänavust tippmarki,
^teiseks jäi venelane VassiM
Gritshthenkov 17.24, mis on kõigi
aegade 7.-8. tulemus maailmas.
Odaviskes saavutas idasak.slane
Karl Heller 88.80, teiseks jäi lätlane
Danis Kula 84.84-ga. Naiste
kettaheites saavutas rumeenlanna
Florenta Craciunescu-Taeu uue
Rumeenia rekordi 68.98 ja tõusis
maailma kõigi aegade edetabehs
kuuendale kohale. Kuulitõukes oli
20.86-ga parim Helena Fibingerova,
meeste kettaheites Wolfgang
Schmidj: 66.52 ja teivashüppes
poolakas Mariusz Khmczyk 5.50.
Leipzigis peetud võistlustel sai
kolmandana naiskõrgushüppajaist
1.95-st üle idasakslanna Andrea
Reichstein. Samal võistlusel Roland
Steuk heitis vasarat 75.74 ja
Petra Sziegaud heitis ketast 64 04. reliordid.
Hiljuti tegi ameeriklane Ben
plucknett kettaheites kaks maailmarekordi,
maikuul heitis ta 71.20
ja juuli esimesel nädalal Stokbol-"
mis 72.34. Internatsionaalne Amatöör
Atleetide Föderatsioon (lA-AF)
võttis temalt need tiitlid ja
keelustas tal tulevikus võistlemise,
kuna ta oli võtnud anabolig ste-roid
nimelist droogi. See avastus
tehti Christchurchis; Uus-Mere-maal
peetud Pacifjc Conference
Games puhul.
Sama saatus sai osaks ka aust-'
raallasele kuulitõukajale Gael Mul-hallile,'
ka tema oli kasutanud jõuduandvat
ravimit.
Nüüd kui Plucknetfi kaks maailmarekordi
on tühistatud, jääb
kettaheite maaümarekord endiselt
idasakslasele Wolfgang Schmidtile,
mis saavutatud 1978.
lAAF otsus jääb sportlase kohta
alatiseks. Teised sportlased, kelle
võistlusload tühistatakse 18
kuuks, saavad uuesti .tagasi, tulla
pärast diskvalifitseerimist.
Potsdamis peetud kergejõustikuvõistlustel
tõukas tänavu esmakordselt
kuuli maailmarekordi-^
mees Udo Beyer, kes saavutas
21.13, olles sellega esimene Euroopas.
Sofias peeti Bulgaaria kergejõustiku
võistlused. Vasaraheites
saavutas Emanuil Djulgerov 75.84,
: teivashüppes Atanas Tarev 5.51,
kõrgushüppes Valentin Getov 2.21
ja Anto^ete Tadorova odavise
69:66 ^ kõik on uued Bulgaaria
ILMUS^— kauneim eestikeelne Metüskop /-
Ivar Ivask
.,ELUKOGü"
L Iv^s^ püsib oma laides tugevate sidemetega Lõana-Eesti vanemate
sünnimoUas. Tema nägemuslik laole Soomest, seUesha-manlibnst
soome-ugrilisest tnndest Ja müstikast, aga ka oma
ümbrnskonnast mnjal maailmas on tonderikas ja tähelepannerk.
Eisikognsse on valitud paremik ta varem ilmonnd kogudest.
320 lk. Hind $10.(M) — saateknla 5® eenti
SAADAVAL «VABA EESTLASE" TALITUSES
EMUS TEINE. TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST
V_ • • • . . . • • •. • • , ; .
isionian Styie"
Hilja Treymyth ja Viivi Piirisild
retsepti itr Hind koos saatekuluga Can. $ 13-
Tellimisi võtab vastu „Vabä Eestlase" talitus.
Raamatud saadetakse välja Los Ängelesist.
ILMUS
kas 1.—2. kouiaM. Sammul oÜ
neljas-viies ja 3alme Kootare ka-heksas-
üheksas.' See oli enneolema-
.tusa'avutus eesti nais males.
Sellest ajast peale qn M. Sammul
nende hulgas, keda võib leida ma-levõistluste
tabelitipust. 1974. ja
1975. a. võitis- ta Tshehhoslovakki-as
peetud sotsialismimaade maa-sportlaste
turniirid.
1971. a. saavutas Tallinna Ea-lekooli
kasVandik Tatjana Fomina
N. Liidu noortemeistri tiitli.
Temal oli edukaid võistlusi Itaalias
ja Hollandis, kus ta jagas paremaid
kohti.
Maaja Rannikulebaõnnestusid
mitmel aa.stal võistlused, kuid 1979.
a., pärast 15-aastast vaheaega, pää-sis
ta jällegi tsoonidevahelisele
turniirile; kus Hispaanias peetud
võistlustel ta sai 17--st võimalikust
9 punkti ja kaheksanda koha.
; Eesti naised on aga ka meestega
peetud" võistlustel näidanud oma-fcublidust.
1972. aastal, võttes osa
Tallinna meeste meistrivõistlustest,
jagas Maaja Ranniku esikohta E.
Ükstiga, jättes seljataha jmitmed'
Eesti nimekad malemehed.
Kuid nende tippmängijate kõrval
on teisi, kes on malesporti edasi
viinud nagu Eevi Iljazovo-Nael-ting
ja Urve Kure. Samuti terve.
rida noori nagu Leili Pärnpuu, He-da
Kruusiauk, Uile Talas, Tiina
Limberg, Dhea Teder, ja teised, kes
õpivad Tallinna Malekoolis.
Eesti Päevalehe kirjastus Stokholmis 1979. 256 lk.
Kaas, 20 iUustratsiooni ja lay-out Otto Pajult, 17 kaarti Eesti
ajaloo eriaegadest autori visandite järgi joonistanud Vello Kallas.
Raamat sisaldab In-oonika kujul (aasta-aastalt) eesti rahva ajalugu
selle algusest tänapäevani koos tähtsamate sündmustega
maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mõjustanud eesti ajalugu.
Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijooni, sündmuste
esitamise kõrval kommenteerib autor olukordi, teeb järeldusi
ja oletusi. Eriti sobiv'noortele kinketeoseks.
Hind $26— pluss $1.00 saatekulu
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
ILMUS
iOUÄRD RÜGA, graafik \& maaie;cä
Toimetanud ENDEL KÕKS, ERIC PEHAP ja ARNO VIHALEMM
Monograafia „Pallase" kunstikooli lõpetanud kunstnik Eduard
Rüga õpinguist ja tööst, kelle elutöö vaatluse kõrval tuuakae
esile ka kunstikool „Pallas" õppeasutusena ja eesti kunstnike
ettevalmistajana. Raamat on kerge ja huvitav lugeda ka laiema-
I i lufeejaskotiDale.
Hind $10.00 (postiga tellimisel Usada 50c)
SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES
]93|!|||8|illll||]!l|||||illlM!Slt!il!llSIISIIIIIIllilillllllliiiiliiliililliiilllilliiillililiiiiiiiHillilllllil^
4.
Maharam kordub igal kevadel.
Neil päevil jääb valitsus kogu^ po-litseiüparatuuriga
vaid jõuetuks
korrapidajaks, kuna maharami
kandjaks on kogu Pärsia mõõtmatus
usus oheldamatu hing. Juba
päevi varem võib märgata midagi
nagu liikumas, pakitsemas. Linnaelanikud,
kes pole muhameedlased,
lähevad neil päevil mägedesse
varjule või barrikadeerivad oma
tube, eurooplaste majadesse asetatakse
poiitseiposte, ning üldse keelatakse
eurooplasi! tänavale ilmumine.
MUST MASS HAKKAB
LIIKUMA
Maharami alguspäeval kella
kuueks p.i. koguneb kõikjale tänavaile
inimesi, kes palja jalu liiguvad
ühes suunas. Mehed on riietunud
mustisse ' õhukesest riidest
pükstesse ja musta särki, mis tavaliselt
selja paljaks jätab, pealagi on
aetud habemenoaga paljaks. Käed
on rinnal risti, ning küünarnuki kohale
on seotud põlev latern. Ka
naistel on sedra alusriided mustad.
Sellise ühetoonilise musta massi
liikumist võib näha kogu öö. Lauldakse,
kust kuuldub katkendeid,
nagu: ,jSeitsekümmend " kaks kannatajat..
. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-07-21-06
