Vaba eestlane , July 21, 1981

              \
Nr. 54 .54 VABA EESTLANE teisipäeval, 21. juulü 1981 ^ Tuesday July 21, 1981
taskogü
õuna-Eesti Ta- p
est, seHe sha-
, aga ka oma
^äjielepannerk.
ad kogedest.
ti
ÜSES
RAAMATUST
}yle"
isild
. $ 13.^^
alitus.
sist. .
. 256 lk.
; kaarti Eesti
d VeUo Kaüas.
esti rahva aja*
e sündmustega
ud eesti aja­ni,
sündmuste
teeb Järeldusi-seks.
SES
NO VIHALEMiV!
stnik Ednard
kõrval tuuakse
eesti kunstnike
geda ka laiema-
50c)
USE^
{.'teistkümneni. siis
^1 jõul, osa eralda­ge!
ajal muhameJi-ib
tuhandeid jnime-leerival
keisril Riza
läks korda suuril­ata
ära pidulikud
J lubatuks jäi vaid
Säärasest muinas-st
piltidest on jää-,
tus neile, kes seda
iustuste
e lugu:
põhjusta-cd
suri, jäi temast
f, Hassan, Hussein,
lende emad ja pe-
Jstasid kokku seits-
_tkmelise perekon-ijärehulijaina
asen­di.
Samal ajal aga
f mees. kes tahtis
ale asuda — tema
Tema teguviis jao-.
3 usu kahte leeri,
aid hakati nimeta-
Muhamedi järele
^^änuid aga shi-iiti-oores
ning valitse-ävjlas
shi-poolda-tses
hävitada kogu
(>sa, ..Seitsmekümne
koosnev perekond,
lekkas, algas teed.
"linasse, kõrves pii-oldajad
neid ümber-võitlust
tapeti. Mu­ga,
kuna naised ja
ngi.
•4
immmmm iBsnaem
^-DVOKAAT-NO^s^ÄR
Koom 1092, Royäl Trust T®w©r
Foronto DominiosB Ceatre
P©%ljaadress: P.O. 326, Toroat®
:^Bay& tiag)- M5S 1K7
Telefon: 8^94777
jž47tuDdi telefoni valveteenistus
nil Hichmond St. W, Sfs. IQh
Tel.
VABA EESTLANI
QUffWiT:
i
kel
ST
_A
Ui
r
s
UI
Cd
: ....... ,•'•.(-.. • . .;• •
VABA zisnms
\3
K
te
„V^ba Eestlase" toimetuse ja
talitase asokoha plaan
.TOIMETUS J A TALITUS • |
avatud esmaspäevast
' reedeni kella 9—3-ni
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro 482-0242
Hannes Ojä 481-5316
• : KuulotusI võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm; kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
KUULUTAMIM
VABA JEESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu. I
Eestis hakati 1976. aasta alguses -datakse kirjandus^ ja kiütuunloplis-välja
aiidma uusi tumepünaste; te tähtpäevade puhul. Iga kxmtei'^^^
kaantega N. Liidu passe. Eäesole- sel esmaspäeval toimub kliibis pp-va
aasta 1 "maiks oli välja antud liithariduse pooltund;. Tallinna 1^aa-.
juba I.IOO.OOP ja vahetada on jää- matusõpradeE^^^^ timnustatud
nud veel ligi 50.Ö00. See on oln^
suur hoogtöö ja' paljudes linnades du ulatusega raamatiiklubide tile-ja
rajoonides tegelevad passitali- vaatusel. ;
tušed uutes voi kapitaalselt remon- ^ i^.':^^^
ditüd ruumides, mis tagavat koda;- I^aN. Liidus on
nike nõuetekohase teenindamise, ka kõrgajastul, valitsus/ suunanud:
Ka. passipiltide tegemisega V said 'tähelepanud^; hobustele./Valit:
hästi hakkama,teemndusettevõtMv-šusleidiš;^e^
kes suure nõudmise peale vaata-^^^j^^^^ ei. pöörata vajalikku
mätä säilitasid tehnilise kvaliteedi, tälielepami varssade taastootmisc-
Miiret tekitavat veel mõnede koda- ^ - Ebapiisavalt • arenevat ;hQbuse^:
nike ükskõikiie suhtumine passiva- kasvatus liha Ja piima saamise ots-hetusse,
kes vaatamata korduvate- tarb^^
le: meeldetuletustele ei tille-^ ikka
veel pässi vahäafna.^^^; - veoks, kolhoosnike ja sovlioösitöxj-;
T.E.S. Täienduskooü Ha klassi õpUased esitasid luuletuse „Emme ja memme heaks", kes pandi pehmetele ^ -^!!f oue-alamaade harimiseks nmg
patjadele istuma ja lehti lugema, kuna lapsed ümberringi andsid igasuguseid lubadusi. PUdil vasakult: Ma- S^^^i on toonud kodumaal esile poüutoode cGgemiseks traktoreid
ti Pajo, Mati Pikk, Arvo Laansoo, Kristina Laansoo^, Kia Puhm, Ülle Trass, Leo Musta, Risto Leivat Ja -iäätise probleemid. Kmgi maikuu ja autosid, kiugi hoopis okonoom-
Martin Roos; ü. Trassi varjus Erika Verrel. ' Foto: Vaba Eestlane keskpaiku oU Tallinna külmhoones sem oleks see a teha hobustega. Et
•, • _ ' ^ 130 tonni ja Tartu külmhoones 160 ergutada N. Ludus uuesti hobuse­tõuni
jäätist, oh samal ajal selgu- kasvatamist, antakse; majandite
nud, et-TaUinnas paljudes^^^to
kauplustes pole jäätist saada/ Tai- rublased rahalised preemiad iga
liniiast saadetakse jäätist Rakver-võõ^^
re/Kohtla-Järvele ja^Narya,^^^^L^^^
riä- ja Kesk-Eesti tarbeks Tartusse ; - i^; / /
ja Pärnusse; Tallinnas on vaid mõ-^Vim^^ traditsiooniks
ned toiduainetekauplused, kus jää- koorilaulupäGva korraldamine. See
London, elanikearv on 273.000, majja, milles asub Chatham-Kent duvad. Ehitus on akendeta ja Ka- tis on pidevalt müügü. Üldiselt lei- vüakse läbi igal aastal eri paigas,
on asutatud 126 a. tagasi ja on Museum. Kõige kohapealse kõrval, nädas esimene täielikult õhujahu- takse, et Tallinna toidukaubastud kus koor olemas. Seekord tuldi kok-aegajalt
kannatanud Thamesi jõe mis iseendast on kõige huvitavam, tusega autotehas. Ka on seal P.- pööravad jäätisemüügile'väga vähe ku Lüganusel^^ vns
üleujutuste tõttu,: milline hädaoht leidub seal ka Egiptuse muumia, Ameerika esimene ,,electro-coat tähelepanu. Põhja-Eesti marsruudil segakoori Iisakust, Lüganuselt,
aga nüüd on tammide ja veehoid- ioomade-lindude topiseid, asju Hii- prime deposit system". mis on' kui on probleemiks asjaolu, et Narva Mäetaguselt, Tudulinnast ja Roheli-lale
abil enam-vähem kWrigceri- nast, Aafrikast ja mujalt, kõike- tohutu-suur värvivann 60.000 gal- tellitakse vähem jäätist kui auto se Vööndi (Alutaguse) metsama-tud.
kõike vähesel määr^al ja segamini bnilise värvimahüga, kuhu veo- mahutaks. Ilmselt olevat vaja la- Jandist.
Uusehitusist on omapärane Lon- ning väljapanekud ,6n väikelinnali- auto eelvärvimiseks sisse sulpsatab. hendada küsimus, kuidas ikkagi "5^
don Regional Art Gallery, ka lin- kult mitmekesised. Aastane muu- Sainm-sammult ja aste-astmelt plommitud autost saaks teel näi- Virumaa tuhamäed on olnud mu­na
raekoda on ehitatud alles 1917 seumikülastajate arv on 9000. käime läbi kogu veoki valmistami- teks osa koormat maha võtta. Sa- eelasteks ka sealseile eestlastele,
a., kuid jätab välimuselt üsna ta- Muuseumi loosungiks on mõ.tteti- se protseduuri, mis algab kere- muti on keerdkäigud pikad ka Vii- Viimastel aa.?tatel on katsutud hal-valise
kastikujulise mulje, ega an- be lause: „The present does not tööst, selle kokkupanemisest, järg- jandisse vüdava jäätisega, mis es- tuhamägesid katta rohelisega,
na eiid Toronto banaanikoore-tao- have to destroy the past to have a neb värvimine, mis eelvärvi järele j^alt vnakse Tartusse.' Pärnu Tänavu olevat isegi suur Kukruse
lisega võrrelda, kuigi seest on ta fi-toe..*' sünnib maskpkandvate tööliste j^japgpi^^^fjji Qj^y^^^ saanuni kevadest alates
märksa huvitavam/kui väljast. Ghathami rohked vahtrapuud on poolt pritsi abil, seda võime läbi jäätise mahalaadimise venimine ta- rohelise kuue selga. I^õlevkivi kae-
Londoni linnapea Al Gleeson Ünn^^^e hüüdnimeks annud Maple klaasseina vaadelda. Järgneb ra- välise 45—60 minutilt neljalo tun- vanduste karjäärialadele on täna-on
aega leidnud meid kavakoha- City (vahtralinn). All-linn on para- taste allapanek, mootori kohale ^^-^e vu istutsHid 350 ha metsa. Istuta-selt
linnavalitsuses vastu võtta ja j^sti- ümberehitamisel ja uuenda- seadmine ja mitmed pisitööd ning" ' v mismaterjaliks on põhiliselt män-teeb
seda lühikese tervituskõnega naisel, 62 vana ehitust lammuta- valmis veok lähebki põhjalikule ^ niseemikud, mis on kohapeal val-kohvipaüsi
ajal. Vestluste ja pildis- takse ja nende asemele kerkib kontrollile enne, kui ta välja saata Kodumaal tehakse meeleheitlik- ^^.^ j^^svatatud. Parim on metsa-tamise
järele kingib ta igale meist moodne-äridetsentrum ja kesklinn, võidakse. , ke katseid eelolevaks talveks söö- istutamise^ olnud Sir^la mets-mälestuseks
Londoni linna vapi ja mis peaks valmis saama 1982.. a. Paljud keelele kerkinud küsi- c^avarude kogumiseks, et puudu- ^^^^^ Maastilui eest hoolitsemine
märkidega seinataldriku. . Isemoodi üllatuseks on väikese mused jäävad vastamata, tehases Jäägid ei kahjustaks karjapidamist. ulatanud ka Pühajõe orgu, kus
Külastus Londonisse lõpeb tuu- linna kohta väga suur hotell nime- on müra, mis kuulmist takistab ja Kevadtööde"staabi poolt antakse ko^i-pstatakse ürgoru ja*" Toüa
riga Fanshawe Parki ja Pioneer gaWheels Inn, milles eriline rõhk pärastine lubatud küsimusteperiood korraldusi ja kuupäevi, mil ka ma- ümbrust. Sealset tööd juhib Eesti
Villagesse, kus endisaesses riietu- on pandud n.n. Fitness Complex- jääb ära, kuna kiirustame ärasõi- hajääjad peavad oma kevadtööd Looduskaitse Seltsi Jõhvi osakond
ses noored giidid meid elu- ja ühis- ^^e, mille hulka kuulub terve hulk dule. Sama päeva ajalehe finantsi- lõpetama. Eesmärgiks on seatud ^..j^j^^ puhastamiselt võtavad
kondlike-hponete ja nenae sisustu- sportimisyõimalusi, nagu 6 sise- deosas teatatakse, et Chrysleri ma- toota loomühiku kohta 1500 sööt- j^-.j^ or<^anisatsiooni iükmed.
Üks toll Ühel veerul
esiküljel $5.—
tagaküljel . / . $4.50
' KUULUTUSI W T A V A D .
VASTU:
1, Vaba Eestlase talitus
,135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Stn. G.
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale," Ont. M2R .3S8
Telefon: 223-0080
Jerry Potts -
kanada kangelcsüe
(CANADIAN J SCENE) — Kui
Kanada ratsapolitsei 1874-.' a . a l -
'gas oma >marssi läände, saabus
kord: preeriatesse. Ratsapolitseile
järgnes raudtee ehitamine ning lää­ne
asustamine. Ameerika viski-kaupmehed,
kes indiaanlasi olid
demoraliseerinud, juuriti välja,
Suures laastus võib ütelda, et rat­sapolitsei
päästis lääne. Kui nad
mitte poleks läände saabunud just
siis, oleks suur osa Kanadast lan­genud
ameeriklaste kätte.
Ratsapolitsei võlgneb palju ek-tsentrilisele
metiitsole Jerry Pott-sile,
keda ratsapolitsei kasutas
skaudina, tõlgina ja sidepidajana
indiaanlastega; Tema ema oli pel­gani
indiaanlane. Isa shotlane.
Jerry oli kodus mõlemis kultuuris;
•Ratsapolitsei ei Jõudnud küllalt
imetledijL tema maastikutundmist'.
Ta oli erakordrle ratsanik, "kelle
instikt töötas radari täpsusega.
22. aasta kestel oli see väikse­kasvuline-
elavate [silmadega mees
ratsapolitsei parem käsi. Ainult te­ma
abil oli ipolitseil võimalik töö­tada
suurtel i:ja raske, maastikuga
maa-aladel. Jerry on maetud RC-MP
kalmistule Fort MacLeodis. :
sega tutvustavad nii, nagu see oli ^^""^^^^^jato^ ,
100 a. tagasi. Pardosas pakub eri- reketpalli saali, 8 bowling-rada, ui-.^atavalt paranenud, ^ " . , . V , , , M ^ . e, nt informat- noorema ja värskema heina tege- ^E est^i,,; eriti Laane-„E esti k.iivi^kli,b u-listel
põldudel on ammust ajast
probleemiks kivide rohkus. Enne
list huvi suurim Ontario >amm, sutamissaal kunstliku jääga, 3 sau- sioon selleski osas vabrikupersona- mist, kuna puitunud heina toite-mis
aitab vältida ümbruses esine- i^a, 2 ^,whirlpools", 3 ujumisba^ssei- üit olnuks teretulnud. väärtus on väike heinana kui ka
nud uputusi ja kuni 100.000 kuup- ^ i , ^ võimlemissaal spordiabinõude Varajasel tagasisõidul Windso- rohu jahuna. Tohuta söödareserv
vähendamises, seni niideti heina
18 sentimeetri kõrguselt, tänavu
tuleb aga seda teha 10 sentimeetri
kõrguselt.
Nüüd tehakse seda koguni kahe­kordselt,
kuna teistkorc^sel harimi­sel
tuleb rohkesti kive välja: Täna­vu
on kivikoristid puhasianud Pali­veres
200 ha ja Laulepal 60, ka mu-jalga
vett võib sekundis läbi lasta. Ja jooksurajaga jne. Konverentside rist ootab ees veel mitmeid eri- avastati heintaimede niidu kõrguse !^^.^.^'l^!°f , "^"^^^^ , kivikoristus.
Veehoidla on 4 •miili pikkune ja Pidu^ ^''"'"^ ^ "
kunstlik järv, mida linnarahvas ka- tavaid suuremaid ja vähemaid ruu- vii^miTnrtSTiTOT
sutab supluspaigana. Umbes me olemas (suurim mahutab 650 ^J^f J™ll?^^^^
250.000 inimest külastab aasta mimest laudades), samuti mitmeid ^tJi^AöiiAMii\E
jooksul Fanshawe Parki. ^ restorane ja söögikohti ning hotel- Rothvenis pöörame sisse „Co-li
keskosas on võrratult ilus sise- iasanti's Gactus and Tropical Gar-ou
,,Country Mile . Atrium". denisse'V See on taluni ku
V 1 . u . •• u KANADA AUTOTÖÖSTUSTE "^^^^ ^^''''^}
Kas teadsite, et Ghathami umb- T i x T X T Ac
• T-- LI JN JN AIS .
ruses on koige kõrgema produk- .
tiivsusega põllumaa \ja. seemne mai- Pressituuri kaugeimaks \ sihiks tuseie ja
K A N A D A M U S T A M U L LA
PIIRKONNAS
•[••/':• \ jai.on igM^majahdilefca kivi^^^
Tallinnas on raamatusõprade or- l i , mille töös hoidmiseks, on vaja
ganisatsioon Tallinna Raämätüsõp- traktoreid ja veoautosid. Tuudi rha-ent
mis nüüd on üleläinud kaktus- ^'ade Klubi, selle töökavas; on suu- jandisse toodi abilisi kõristite tööle
te ja troopikaliste taimede kasva- ^^"^a/^itmekülgsus^^^ kultuuri- Lihula keskkoolist ja mitmest tei-ihiks
tuseie ja on selle ala suurim Lõu- huvi tekitamine osavõtjaskonnaš./sest ettevõttest: HaäpsalusV:^^^^
si kasvatamises on' ta esikohal on Windsori linn, mis on Ontario na-lääne-Ontarios. Müük toimub Raamatuhariduslikkc loenguid peo- nuski pidi abijõudu tulema, kuid
maailmas? „See maa-ala on endine üks lõuna-läänepoolsomaid punkte peamiselt en-gros, ent peale selle takse kord kuus, kus tuntud kunsti- nad ei saabunud kunagi kohale,
järvepõhi, viljakas huumusciuld otse USA's asuva Detroiti linna on siinsest kasvumajadekompleksist teadlased on lektoreiks. ^ Teadmisi Töö ülevaatuse kirjeldusest ei sel-ulatab
nii sügavale, kui seda vaid vastas üle St. Clairi j õ e % ^ l _ _— kujundatud „tropical wonderiand" teadlikust raamatuharrastustest on gu, niillised need kivikoristid on
Venemaal leida,võib — iga asi Õhtusöögiks oleme kutsutud eksootiliste lindude, mitmesuguste aidanud süyendada klubi liikmete ja miks need vajavad nii huigali-kasvab
vaevata. Mitte ühtainustki itaallaste seltsimajja Gaboto Club. kodu- ja metsloomadega ning eel- raamatute näitused, mida korral- selt abitööjõudu.
aakrit sellest põllumaast ei tohiks Vastuvõtt on "seal sootuks vastupi-, kõige lillede ja taimedega jae-müü-kasutusele
võtta millekski muuks!" dine poolakate omale, kohalikke giköht.Sissepääsu-maksu ei ole,
selgitab Bill Martin, General Ma- klubiliikmeid vastuvõtmas ei ole, 15 temperatuurikontrolliga suurt
nager of Chatham Chamber of saalgi näib tühi ja kõle. Turismi kasvumaja on vaatamiseks avatud
Commercest. edutamiseks näidatakse seal diapo- ja õiterikkad ning huvitavad on
Ringsõit näitab, et talud on sitiive,mi^ ümbruskonna vaata- nad kõik. O^TMA nad igatahes
tõesti suured, põllud siledad, hoo- misväärsusi hästi esile toOvad. ahvatlevad ja Golasanti perekond-litsetud
ja väga korras, põllumuld Windsori tuuri peapunktiks on likult juhitud ettevõte müütab sa­aga
rammus ja viljakas. Keskmine külaskäik palju-kõneldud ja ma- mas ka veel mune ja mett ning
talu suurus on seal 500 aakrit, mit- janduslike raskustega võitleva au- hooaja aedvilju. Kerged söögivõi-med
aga on palju suuremad. Kar- tovabrikuGhrysler Ltd. uude töös- maiused on samas olemas,
ja seal peaaegu üldse ei kasvatata, tusse. Ka- siin on pildistamine kee- GolasantiV Garden on avatud
peamiselt on ikkagi seemnemaisi latud ja mitmesuguste tööprotses- aastaringi ja näib töötavat edu-põllud,
aga ka sojaoa- ja tomati- side jälgimisel peavad külastajad kalt, maikuu pikal nädalalõpul ole-välju
on rohkesti. Eelmise päeva kandma kaitseprille. "f^} külastajaid olnud ligi 11.000
äge vihm on siin olnud eriti roh- Külastusalune vabrik kannab inimest,
ke ja osaliselt on põllud alles vee nime „Pillette Road Truck As-all,
mille kohta snski väidetakse, sembly Plant!'. See asub 92-aakri- @ gtokholmis Eesti Majas toimus
et see peagi setib ja põldudele kah- hsel maa-alal vabriku- suurus on g^^,. ^^^^^^.^^
JU pole temud Sealse ilmastiku 592.000 ruutjalga j a ta valmistab ^^^^^ ^^^^
teeb eri^ soojalt soodsaks kolme ahe vahetuse tootu emusena _um- ..^.^^ ^^.^^^.^ ^.^^^^^^
suure ^ jarve hgidalolek: Huron, bes 400 veoautot päevas. Toohsi ^.^
Ene ja St. Glair. Farmcreiks on on selles tehases 2600, terve Ka- f , •• -n-õige
palju hollandi-päritoluga põl- nada Pilatuses ja kõids siinseis P^^f Mart Org kes sundis Par-lumehed
ja eelmise aasta farmerite Ghrysleri vabrikuis kokku on neid ^1^^ 1935. Poeg vahs kunstiala hoo-kogutuludcks
loetakse 262 milj. 15.000. pis varem km ema. Poeg on sihi-dojiarit.
^ ,Kas on ka naistöölisi? küsin, kindlalt ühe kunstikooli lõpetamise Los' Angelesis Hannaford firmas planeeritakse, kmds oleks võimalik
Ghathami linn ise oma 41.000 Vastatakse: ..üksikuid, vä^a väike ^'^^^^^ ^^^^e edasi läinud, õppides Balti riikide küsimust ühendriikides populariseerida ja viia seda amee-elanikuga
on rohkete ajalooliste protsent." „Kas olete nende«ja viimati Rootsi Kuninglikus Kunsti- rika masside ette. Esitatud pildil näeme ühest sellisest Kõupidamisest
tähistega, aga ka kaasaegseid tun- rahul?" — ,.So-so. siiski, see pole akadeemias. Leida Org hakkas ka- osavõtjaid. Vasakult istuvad: ees Leslie Dutton Eannaford firmast ja
tud tegelasi on siit võrsunud, ni- naiste töö. aga kui nad tahavad ~ sutama oma kunstiamiet alles elu leedulanna Daniite Baraskas. Seisavad vasakult: Peter IJlannaford, fe-metatuist
jääb meelde eiid. Kana- kes saaks neid keelata!" hüisemas ajajärgus. Suurem osa ma selja taga Dennis .Hunt (Hannaford^firma asepresident), siis leedu
da peaminister Lester Pearson. ' Kuna vabrik on uus. ehitatud tema ainulaadseid tekstiilikollaaz- kirjanik Chicagost, Viivi Fiirisild, vahepeal dr. Anastas Blakis (lätla-
Linna ajaloöväärfusi on rohkes- alles nelja aasta eest. siis on siin be valmisid kunstniku elu viimase ne),ÄnthonyMazeika organiseeriva komitee esimees .(leedulane), lo­ti
kogutud 1894 a. ehitatud kivi- mitmeid uuendusi, mis mujal puu- aastakümne jooksul. - zas Jojelis (leedulanna) ja Avo Piirisild. r