1986-11-06-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. 83 VABA EESTLANE neljapäeval, 6. novembril 1986 — Thursday, November 6,1986 Lk.
Jumalateenistusel teenisid piiskop^
K. Raudsepp ja koguduse
apetaja T. Nõmmik, kes sisenesid
kirikusse koos praeguse nõukogu
liikmetega. Organistiks oli
E. Ramrao, kes on seda tööd teinud
juba aastaid. Pidulikku teenistust
kaunistas ka H. E. Seltsi
Segakoor O. Kopvillemi juhatu-sel
kolme lailuga: „Püha, püha"
(F. Schubert), „01e ustav" (J.
Hiiob) ja. „Ma tõstan silmad
üles*' (Ä. Virkhaus), milles solistiks
sopran V. Tali.
Om2t jutluse aluseks oli piiskop
Raudsepp võtnud Joh. Ev.. 3
.16. salmi
• ..Vv:.- '.
99§est nõnda m lisBual ioaa!l°
na annastasiaBd, Ta oima
. Teise mõttena-inimesel ei ole
vaja minna hukka, et siis surma
silmapilgul ahastust tunda.
pihitses Esimene Eesti EVc, Lifiterlissi Kogidias Ha-i
t Palvelisi oli pUhakotta kogimewiid 10© ringiso 01!
aastad en koguduse elus BIIÕ|U avaldaeud Ja Jälg! jätmdj
Raudseppa, Segakoori,.: selle .juhti,
soliste, külalisi ja koguduse
liikmeid osavõtu eest. Külalistena
olid kohal ka naaberkoguduse
— läti õp. K. Kuskevicus ja kiriku
nõukogu esimees 0. Breztiss.
Aastapäevaks oli koguduse liige
I. Rammo sõnastanud ühe ko-,
raali rootsi kiriku viisil. „Meie
Isa" esitasid sopran V. Tali ja
metsosopran H. Sepp, millega
ühinesid oma südames küll kõik
palvelised.
: Peale.jumalateenistust koguneti
alla saali, kus kiriku naisringi
nobedad daamid olid katnud
maitseka kohvilaua koos juubeli
kringliga. Seal tervitas külalisi I.
Rammo, andes palvuseks sõna
õp. T. Nõmmikule.
Neis lausetes oli neli mõtet ja
Iseseisvat seisukohta, mida au-väärne
piiskop selgitada püüdis,
alustades viimasega. „Inimesei
olgu igavene ^lu". Sel sajandil
on valitsenud neli voolu-ratsio-nalism,
sotsialism, humanism ja
kommunism, millised kõik eitavad
igavest elu. 20. saj. on olnud
kultuuri sajandiks ja pilgati neid,
kes uskusid. Sageli on kostnud
vanemate inimeste suust murelik
küsimus, mis saab meist pärast
surma? Vastuseks ja troostiks —
.'immesel^rön :vaja psku: -igavesse;
susesse, see paaseb ja ei
hukka! Ei suudetud arvata, et
tehniline areng toob endaga niipalju
halba. 20. sajandil on ehitatud
vaid haiglaid ja vanglaid.
Lõpuks lausus piiskop, et Jumal
saatis oma Poja siia maailma.
Ükski neist mainitud vooludest
pole suutnud anda maailmale
midagi head, ainult kannatust
ja valu. i,Inimlaps, hoia mi°
nu Poja käest. Sul omal pole jõu°
du!" Üle kõige selle tehnika,
tarkuse ja targa maailma seisab
aatomipommi hirm. Jeesus tuli
Jumala poolt, hoiame siis ta
s
tänas kä naaberkogdduse õpe^
lajat ja üiõmkogiB esInaeost.dDSSQ"
güsduse M
ja
e rao
9
ning kelle maapealee rännak on
da, mida
kult väita
Järgmisena oli: sõna' piiskop:
Raudsepal, kes huvitavas ja temale
omase huumoriga meenutas
päevi siinse koguduse rajamisel,
mille ametlikuks alguseks on L
jaan. 1949. a. Ta andis edasi ka
tervitused Kiriku Valitsuselt, samuti
praostkonna nõukogu sekretär
op. Heinsoolt Torontost.
Tervitajateks olid : H. E. Seltsi;
esimees dr. I. Laurimaa^ H.
E. Pensionäride Klubi esinaine
H. Kleiner, H.E.S. Seltsi esimees
H. Toomsalu. Kirjalikud tervitused
luges ette I. Rammo, esime-
:; sena aupeakonsul: 1. Heinsoolt,
telegrammidega: Peapiiskop
¥eem Rootsist, H. Annik Win-
Eipegists E.; Jukk Jakobi kogudusest.
'
iifflik BiiiaiHii§9 e$ p dl
srlllselt esile
, kes suure
kj H. Eamaa, E.'
F. Kase,
Kes' on see lendur Eesti
mis oma tolleaegse
nemas generatsioonis on
Icustänupüha jumalateenistus langes
kaunile sügispäevale ja kandis
eriliselt pidulikku ilmet rohke
muusikalise elamuse taustal,
mida pakkusid laulusolist Liina
Purje-Lepik ja Vana-Andrese
koguduse segakoor Asta Ball-stadfi
jy^hatusel.
.Altari ette asetatud suur ja
kõrge viljavihk oli sümboliseerimas
meie tänu igapäevase leiva
eest, meenutades igaühele ühtlasi
kodumaiseid rukkipõlde lõikus-aegadest.
Jumala|eenistps algas püha-päevakooli-
laste kirikusse sisenemisega,
kes pikas reas igaüks altarile
asetas mingi sügisanni aed-või
puuvilja näol, tänutäheks
sümboolselt. kõige ^ muu leivakõr-valise
eest, ,
,. Koguduse» pastor Udo. Peter-soo
oli oma jutluse aluseks valinud
piihakirjaread Luuka Ev,
17. peatükist 15. salmist, milles
kümme meest ime läbi pidalitõvest
paranes, ent vaid ,i,üks neist
läks ja andis Jumalale suure
häälega ^ au."
Õp. Petersoo nimetas, et kuigi
kõik inimesed ei ütle kunagi
selle eest tänu, on ka nende laud
olnud kaetud, ent nad jäävad i l ma
sellest rahuldustundest ja südamerahust,
mida vastutasuks
onia
need, kes:-täiiU; avaldavad ja • usii-ning
lootusega tulevikku vaata^
vad. Tänutunne on inimese väärikuse
suurus. Eestpalves Eesti
eest ütles ta: „Lootkem, et peagi
meie rahvas saaks tänus lõigata
oma vilja vabal kodumaal."
Muusikalises osas kuulsime
orelil Asta Mitti, sopran Liina
Purje-Lepik laulis H. T. Dues-bergi„
Maarja kiituslaulu" ja F.
Hummeli „Halleluuja" ning V.Andrese
segakoor esitas Miina
Härma „Lootuse laulu" ja K.
u
Kirikuliši oli rohkesti, lõikus-a
jumalateenistusele
järgnes rikkalik kohvilaud seltskondlikes
ruumes, kus söögipalve
ütles õp. E. Pähn ja muusikalises
osas Liina Purje-Lepik laulis
kolm meeldivat laulu: A. Läte
„Primula Veris", J. Pakk „Sina
oled kelm" ja südamliku „Hälli-laulu"
A. Järnefeltilt, mis tuli
korrata.
Lõikustänupühaks oli tavakohaselt
trükist ümunud ka järjekordne
koguduse ajakirja number
„Sõnum" rohkete piltidega
koguduse tööst ja suvehooaja tegevusest.
Terve hulk huvitavaid
artikleid valgustavad koguduse
mitmekesist tööd, avakirjutiseks
on seekordselt end. õp. Otmar
Peilo kunagine artikkel rahust.
• • _ . Lo
• Nõukogu esimees I. Tamm. tänas
kõiki osavõtu eest ning teatas,
et õhtu lõbusam os^ on Segakoori
käes, kes esitab kolm
laulu — „Sirjelind" sead. E.
Purje, ^Naljalugu" Jürme ja
„Toomed on järve rannala"
sead. T. Vettik. Neile järgnes
veel lühike sõnavõtt õp, Kuske-vicuselt
ja Kitcheneri koguduse
esindajalt pr. Graylt. Õp. Nõmmik
teatas ka, et eesti kopi on
jalad jälle alla saanud 7 last,
õpetajaks M. Koger. Samuti
alustab tegevust piibrite salk
eesti keeles, võetakse vastu
õrnakesi. Juhiks M. Nõmmik.
Lauldi veel mõned ühislaulud
Eva :R^mmo; akordioni saatel ja
oligi aeg lahkumiseks käes. Lootusega,
et järgmised 35 saavad
olema toetatud enam nooremate
vanemate poolt kui seda senini
on tehtud.
Vabariigi algaastate sõjaväe vor-juures?
Meie lehe lugejate va-kindlasti
keegi, kes oskab sellele
Pilt on pärit 1920-ndate aastate algul ilmunud ingliskeelsest
suurest koguteosest „Peoples of all Nations^V milles
Eestile on pühendatud 40 lehekülge.
Pildi all on viis rida teksti pealkirjaga ,,Stalwart mem-ber
of Esthonia's flying foree*' (Eesti lennuväe vapper liige).
Veel öeldakse^ et Eestil on 15-tuhandeline maavägi,
häid meremehi ja lendureid. Pildil oleva lenduri näost
peegeldub julgus ja otsustavus. Väikesel ristil ta rinnal on
sõnad ',,For Valour" (Vahvuse eest). E. Raidi kogust
Oftdwci Etsti Seltsi
feateid
Ottawas toimus 18. oktoobril
iga-aastane peakoosolek, kus
arutati mitmeid jooksvaid küsimusi,
koostati uus tegevuskava
ja valiti juhatus. Kaheks järgmiseks
aastaks valitud juhatus on
järgmine: Esinaine Ene-Ann
Shewchuk, abi-esimees Tormi
Heinmaa, kirjatoimetaja Kersti
Kimmel, abi-kirjatoimetaja Ene
Tikovt, laekur, Tiiu Wallner, abi-laekur
Väida McKeown^ revisjo-nikomisjoni
liikmed Eric Järv°
lepp ja Erna Peterson. ,
Koosolek läks sujuvalt^ võeti
vastu eelmise aasta tegevus- ja
majandusaruanded ja kiideti
heaks mitmed uued projektid.
99
e
Sest tele olete armust
ja see
I see- on
ei 66
«• R e
Seda tuletas meile londonlas-tele
meelde 26. okt. Usupuhas-tuspüha
jutluses praost emeeritus
Oskar Puhm, kes oli ka meie
vaikese koguduse asutaja.
See kirjakoht oli ka üks tähtsam
vaidluspunkt Martin Lutheril
Rooma paavsti ja tema
preestrite vastu, kui need suure
Rooma Peetri' kiriku ehituskulude
katteks müüsid Jumala vastu
eksinuile patukustütuse kirju. —
Nii ka meie tohinip maitsta vabaduse
õndsust Jumala armust ja
ükski ei saa kiidelda oma tegudest.
Õpetaja Ernst Lootsma, küla-lisjutlustajat
tänades, rõhutas tema
suurt tööd juba Kodu-Eestis,
Soome sõjatandril ja siis siin Kanadas
nii väikeste; kui ka suurima
EELK koguduse asutamisel:
„Ei pruugi ta ennast kõrvutada
nendega, kes iseendid ^ ülistavad
ja ennast oma tehtud tühiste
standarditega mõõdavad. Ta võib
öelda: Mu teod fäägivad minu
eest." — „Ma olen vaeva näinud
ning võidelnud TEMA (s.o.
Kristuse) tarmu mööda, mis minus
on vägevasti tegev." Koi.
mide poolt korraldatud, kohvi-koogi-
lauas praost emeer. Puhm
rääkis meile veel, et. reformatsioon
rõhutas ja nõudis evangeeliumi
kuulutamist kõigile emakeeles.
See tiivustas ka esimese
eestikeelse raamatu, „Wanradt-
Kpeiri Katekismuste" trükkimise
juba 1535. aastal. Usuelust Kodu-
Eestis rääkis ta meile seal-seist
raskusist ja tõi esile julgustavaid
fakte sealse usuelu püsimisest;
kuidas tõetunnistajads
eriti Harri Mõtsnik' - ja teised,
„võitlevad TEMA tarmu mööda."
Praosremeer. O. Puhm'i tarmukusele
jätkuvat Jumala- õnnistust
soovides, meie londonlast©
südamlik tänu!
Hiljem, • meie energiliste daa-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 6, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-11-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861106 |
Description
| Title | 1986-11-06-05 |
| OCR text | . 83 VABA EESTLANE neljapäeval, 6. novembril 1986 — Thursday, November 6,1986 Lk. Jumalateenistusel teenisid piiskop^ K. Raudsepp ja koguduse apetaja T. Nõmmik, kes sisenesid kirikusse koos praeguse nõukogu liikmetega. Organistiks oli E. Ramrao, kes on seda tööd teinud juba aastaid. Pidulikku teenistust kaunistas ka H. E. Seltsi Segakoor O. Kopvillemi juhatu-sel kolme lailuga: „Püha, püha" (F. Schubert), „01e ustav" (J. Hiiob) ja. „Ma tõstan silmad üles*' (Ä. Virkhaus), milles solistiks sopran V. Tali. Om2t jutluse aluseks oli piiskop Raudsepp võtnud Joh. Ev.. 3 .16. salmi • ..Vv:.- '. 99§est nõnda m lisBual ioaa!l° na annastasiaBd, Ta oima . Teise mõttena-inimesel ei ole vaja minna hukka, et siis surma silmapilgul ahastust tunda. pihitses Esimene Eesti EVc, Lifiterlissi Kogidias Ha-i t Palvelisi oli pUhakotta kogimewiid 10© ringiso 01! aastad en koguduse elus BIIÕ|U avaldaeud Ja Jälg! jätmdj Raudseppa, Segakoori,.: selle .juhti, soliste, külalisi ja koguduse liikmeid osavõtu eest. Külalistena olid kohal ka naaberkoguduse — läti õp. K. Kuskevicus ja kiriku nõukogu esimees 0. Breztiss. Aastapäevaks oli koguduse liige I. Rammo sõnastanud ühe ko-, raali rootsi kiriku viisil. „Meie Isa" esitasid sopran V. Tali ja metsosopran H. Sepp, millega ühinesid oma südames küll kõik palvelised. : Peale.jumalateenistust koguneti alla saali, kus kiriku naisringi nobedad daamid olid katnud maitseka kohvilaua koos juubeli kringliga. Seal tervitas külalisi I. Rammo, andes palvuseks sõna õp. T. Nõmmikule. Neis lausetes oli neli mõtet ja Iseseisvat seisukohta, mida au-väärne piiskop selgitada püüdis, alustades viimasega. „Inimesei olgu igavene ^lu". Sel sajandil on valitsenud neli voolu-ratsio-nalism, sotsialism, humanism ja kommunism, millised kõik eitavad igavest elu. 20. saj. on olnud kultuuri sajandiks ja pilgati neid, kes uskusid. Sageli on kostnud vanemate inimeste suust murelik küsimus, mis saab meist pärast surma? Vastuseks ja troostiks — .'immesel^rön :vaja psku: -igavesse; susesse, see paaseb ja ei hukka! Ei suudetud arvata, et tehniline areng toob endaga niipalju halba. 20. sajandil on ehitatud vaid haiglaid ja vanglaid. Lõpuks lausus piiskop, et Jumal saatis oma Poja siia maailma. Ükski neist mainitud vooludest pole suutnud anda maailmale midagi head, ainult kannatust ja valu. i,Inimlaps, hoia mi° nu Poja käest. Sul omal pole jõu° du!" Üle kõige selle tehnika, tarkuse ja targa maailma seisab aatomipommi hirm. Jeesus tuli Jumala poolt, hoiame siis ta s tänas kä naaberkogdduse õpe^ lajat ja üiõmkogiB esInaeost.dDSSQ" güsduse M ja e rao 9 ning kelle maapealee rännak on da, mida kult väita Järgmisena oli: sõna' piiskop: Raudsepal, kes huvitavas ja temale omase huumoriga meenutas päevi siinse koguduse rajamisel, mille ametlikuks alguseks on L jaan. 1949. a. Ta andis edasi ka tervitused Kiriku Valitsuselt, samuti praostkonna nõukogu sekretär op. Heinsoolt Torontost. Tervitajateks olid : H. E. Seltsi; esimees dr. I. Laurimaa^ H. E. Pensionäride Klubi esinaine H. Kleiner, H.E.S. Seltsi esimees H. Toomsalu. Kirjalikud tervitused luges ette I. Rammo, esime- :; sena aupeakonsul: 1. Heinsoolt, telegrammidega: Peapiiskop ¥eem Rootsist, H. Annik Win- Eipegists E.; Jukk Jakobi kogudusest. ' iifflik BiiiaiHii§9 e$ p dl srlllselt esile , kes suure kj H. Eamaa, E.' F. Kase, Kes' on see lendur Eesti mis oma tolleaegse nemas generatsioonis on Icustänupüha jumalateenistus langes kaunile sügispäevale ja kandis eriliselt pidulikku ilmet rohke muusikalise elamuse taustal, mida pakkusid laulusolist Liina Purje-Lepik ja Vana-Andrese koguduse segakoor Asta Ball-stadfi jy^hatusel. .Altari ette asetatud suur ja kõrge viljavihk oli sümboliseerimas meie tänu igapäevase leiva eest, meenutades igaühele ühtlasi kodumaiseid rukkipõlde lõikus-aegadest. Jumala|eenistps algas püha-päevakooli- laste kirikusse sisenemisega, kes pikas reas igaüks altarile asetas mingi sügisanni aed-või puuvilja näol, tänutäheks sümboolselt. kõige ^ muu leivakõr-valise eest, , ,. Koguduse» pastor Udo. Peter-soo oli oma jutluse aluseks valinud piihakirjaread Luuka Ev, 17. peatükist 15. salmist, milles kümme meest ime läbi pidalitõvest paranes, ent vaid ,i,üks neist läks ja andis Jumalale suure häälega ^ au." Õp. Petersoo nimetas, et kuigi kõik inimesed ei ütle kunagi selle eest tänu, on ka nende laud olnud kaetud, ent nad jäävad i l ma sellest rahuldustundest ja südamerahust, mida vastutasuks onia need, kes:-täiiU; avaldavad ja • usii-ning lootusega tulevikku vaata^ vad. Tänutunne on inimese väärikuse suurus. Eestpalves Eesti eest ütles ta: „Lootkem, et peagi meie rahvas saaks tänus lõigata oma vilja vabal kodumaal." Muusikalises osas kuulsime orelil Asta Mitti, sopran Liina Purje-Lepik laulis H. T. Dues-bergi„ Maarja kiituslaulu" ja F. Hummeli „Halleluuja" ning V.Andrese segakoor esitas Miina Härma „Lootuse laulu" ja K. u Kirikuliši oli rohkesti, lõikus-a jumalateenistusele järgnes rikkalik kohvilaud seltskondlikes ruumes, kus söögipalve ütles õp. E. Pähn ja muusikalises osas Liina Purje-Lepik laulis kolm meeldivat laulu: A. Läte „Primula Veris", J. Pakk „Sina oled kelm" ja südamliku „Hälli-laulu" A. Järnefeltilt, mis tuli korrata. Lõikustänupühaks oli tavakohaselt trükist ümunud ka järjekordne koguduse ajakirja number „Sõnum" rohkete piltidega koguduse tööst ja suvehooaja tegevusest. Terve hulk huvitavaid artikleid valgustavad koguduse mitmekesist tööd, avakirjutiseks on seekordselt end. õp. Otmar Peilo kunagine artikkel rahust. • • _ . Lo • Nõukogu esimees I. Tamm. tänas kõiki osavõtu eest ning teatas, et õhtu lõbusam os^ on Segakoori käes, kes esitab kolm laulu — „Sirjelind" sead. E. Purje, ^Naljalugu" Jürme ja „Toomed on järve rannala" sead. T. Vettik. Neile järgnes veel lühike sõnavõtt õp, Kuske-vicuselt ja Kitcheneri koguduse esindajalt pr. Graylt. Õp. Nõmmik teatas ka, et eesti kopi on jalad jälle alla saanud 7 last, õpetajaks M. Koger. Samuti alustab tegevust piibrite salk eesti keeles, võetakse vastu õrnakesi. Juhiks M. Nõmmik. Lauldi veel mõned ühislaulud Eva :R^mmo; akordioni saatel ja oligi aeg lahkumiseks käes. Lootusega, et järgmised 35 saavad olema toetatud enam nooremate vanemate poolt kui seda senini on tehtud. Vabariigi algaastate sõjaväe vor-juures? Meie lehe lugejate va-kindlasti keegi, kes oskab sellele Pilt on pärit 1920-ndate aastate algul ilmunud ingliskeelsest suurest koguteosest „Peoples of all Nations^V milles Eestile on pühendatud 40 lehekülge. Pildi all on viis rida teksti pealkirjaga ,,Stalwart mem-ber of Esthonia's flying foree*' (Eesti lennuväe vapper liige). Veel öeldakse^ et Eestil on 15-tuhandeline maavägi, häid meremehi ja lendureid. Pildil oleva lenduri näost peegeldub julgus ja otsustavus. Väikesel ristil ta rinnal on sõnad ',,For Valour" (Vahvuse eest). E. Raidi kogust Oftdwci Etsti Seltsi feateid Ottawas toimus 18. oktoobril iga-aastane peakoosolek, kus arutati mitmeid jooksvaid küsimusi, koostati uus tegevuskava ja valiti juhatus. Kaheks järgmiseks aastaks valitud juhatus on järgmine: Esinaine Ene-Ann Shewchuk, abi-esimees Tormi Heinmaa, kirjatoimetaja Kersti Kimmel, abi-kirjatoimetaja Ene Tikovt, laekur, Tiiu Wallner, abi-laekur Väida McKeown^ revisjo-nikomisjoni liikmed Eric Järv° lepp ja Erna Peterson. , Koosolek läks sujuvalt^ võeti vastu eelmise aasta tegevus- ja majandusaruanded ja kiideti heaks mitmed uued projektid. 99 e Sest tele olete armust ja see I see- on ei 66 «• R e Seda tuletas meile londonlas-tele meelde 26. okt. Usupuhas-tuspüha jutluses praost emeeritus Oskar Puhm, kes oli ka meie vaikese koguduse asutaja. See kirjakoht oli ka üks tähtsam vaidluspunkt Martin Lutheril Rooma paavsti ja tema preestrite vastu, kui need suure Rooma Peetri' kiriku ehituskulude katteks müüsid Jumala vastu eksinuile patukustütuse kirju. — Nii ka meie tohinip maitsta vabaduse õndsust Jumala armust ja ükski ei saa kiidelda oma tegudest. Õpetaja Ernst Lootsma, küla-lisjutlustajat tänades, rõhutas tema suurt tööd juba Kodu-Eestis, Soome sõjatandril ja siis siin Kanadas nii väikeste; kui ka suurima EELK koguduse asutamisel: „Ei pruugi ta ennast kõrvutada nendega, kes iseendid ^ ülistavad ja ennast oma tehtud tühiste standarditega mõõdavad. Ta võib öelda: Mu teod fäägivad minu eest." — „Ma olen vaeva näinud ning võidelnud TEMA (s.o. Kristuse) tarmu mööda, mis minus on vägevasti tegev." Koi. mide poolt korraldatud, kohvi-koogi- lauas praost emeer. Puhm rääkis meile veel, et. reformatsioon rõhutas ja nõudis evangeeliumi kuulutamist kõigile emakeeles. See tiivustas ka esimese eestikeelse raamatu, „Wanradt- Kpeiri Katekismuste" trükkimise juba 1535. aastal. Usuelust Kodu- Eestis rääkis ta meile seal-seist raskusist ja tõi esile julgustavaid fakte sealse usuelu püsimisest; kuidas tõetunnistajads eriti Harri Mõtsnik' - ja teised, „võitlevad TEMA tarmu mööda." Praosremeer. O. Puhm'i tarmukusele jätkuvat Jumala- õnnistust soovides, meie londonlast© südamlik tänu! Hiljem, • meie energiliste daa- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-11-06-05
