1978-01-31-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. a - l o - a l Library 55253 ^ü].:^.::. §e€^>aS cl&ss maü regi& t r s to nnmfeer — 1989. 5LMUB IGAL TEISIPÄEVAL JA NELJAPÄEVAL -«unsaiaaas Nr. 8 iZmy XXVII aastakäik Teisipäeval, 31. jaanuarü mS - i^esüayv Jänuary 31, Pühapäeval toimus tänavune TaUhari '78 pärasfclõiiha, mis öli pühendatud Mrjanik Anton Hansen tammsaare 100. siinnipäevatäMstamise^^^ oli külm talve-imev, togimes Eesti; Maja suurde i saali annakÄ külaüsi, kes igaii kaasa aitasid Eesti'- Gaiderite K®g« Ksiiadas tMlnõhtu õ ^Smid^ avas gaider Ingrid iiis, kus toimub generatsioonide Keinmaa deklameerides S. Ek- vaheline kokkulepe ja mõistmine, naumi, H. Visiiapuu, M. Underi ja y. Ridala . talvemotüvilišt hiulet, iniliega sisendas igasse talvise Järgjiiisena Elva Mikk Rochces-löiist esitas oma suurel inštrumfen- M, harfü väga õrnatundelise J. Dusseki . ,,Sonaadi harfil©-'; E. Mikk on iüksikgäid,; kel on tihedad f>id'emed olnud eesti gaidlusega •JCanadas.-. ?: y- Tä õpib praegu sealses iilikoolis kooliõpetaja kutset, kelle erialaks on muusika. vahepeal oli juba teta, ©t ta ei jõuagi haigestumise totu Toirontos-se, sga üllatus oli suur, kui ta Mis- M kohale tuli. Harfimüusika on ..harukordne meie ühiskonnas., Edasi esitasid Amie Tüll, ^arrl i\Türk Ja AUan Teder K. Ristikivi luulet, mille nad oüd ise valinud. Irene Loosberg laulis kaljs L. sureb vana Andres kauge Idriku-kella helina saatel. Indrek leiab, et „elu on pisitilluke killuke mälestuste kõrval"; ' Lauluansambel „Säde'V kuhu kuuluvad Merike Toomes, Kristina Meipoom ja Andres Tamm esitas kolm meeleolulaulu, mis järgi A. H. Tammsaare loomingust dramati-seeriti veel ta miniatüür „Kandle-mängija- y seekord oli lavastajaks H. Mürk, kes oli jutustajaks, kuna A. Teder oli loajaks, Anne TüU kandlemängijaks-Vanemuiseks Ja A. Tamm teekäijaks. Rahvaks va-nemgaidide koori liikmeid. See poeetilise teatrivqrmi kuuluv lavastus näitas noortepoolset tõlgendust Ja võimalusi ka sellelaadiliste tööde esitamiseks. Kava viimaseks, osaks oli Va-nemgaidide koori lauluettekanded. Koori juhatas ja saatis klaverü G. iVvessom esimeseks K. Risti- Mitt, kontrabassü oli saatjaks A. Kiüaspea, kuna 21-st lauljast koosnes noorusvärske koor esitas neh hoogsat meeleolulaulu Ja andis Kivi sõnadele loodud „Imelised pe^imed hallid", mille ta JDU just lcK>nud Ja raida lauldi esmakordselt. Teine j o l i E . Enno sõnadele [veef ühe i i s a Ä^ . loodud ,,Suvi". • . " Pikema ülevaate A. • H: Tat|[im- .vaare ja K. Ristikivi, elust ja lop-miiigiist andis „Vaba Eestlase" toimetaja H. Oja. (Avaldame -seL yest A H . Tammsaare osa meie tänase aialehe 7-ndal leheküljel).; V?remnimetatud' kolmik esitas veel K. Ristikivi hiulet. Siis esitati; Anne Tülli lavastusel katke „Tõde ja ^guse" 5. köitest. Selettise esi^ tatava stseeni kohta andis Merike 'Toomes..'- x';-: .'•:''•', • Katkes toodi lavale Indrek ja isa sookraavil, kuna nende dialoogi vahdi A. Tüll esitas teksti. . Isa osas oli Allan Teder ja H. Mürk oli Indrek. Isa ja poja idiä-loogide taustamuusikaks oli veevu-iin nagu sümboolne aja möödumi-. öe> ^Iles ääretult leplikus stsee-. Lõpuks i Heinmaa tänas kõiki osavõtjaid, öeldes et selle õhtuga tahtsid korraldajad avaldada austust kahele suurele eest kirjanikule. Ta avaldas tänu lavastajaile, deklamaatoreüe ja teistele esine jaile, kes selle pärastlõuna nii rikl^aks vaimseks koosviibimiseks muutsid ja lootis, et tuleval aastal järgneval taliharjapeol '79 uuesti tagasi tullakse, -kuna sellega toe-tataikse noorte tööd. Lõpuks ta andis Lüs Juskele iile kliibu lilli, kelle ettepanekul kaheksa aastat tagasi hakati tali-harjapidusid korraldada Ja kes on seni ohiud nende algatiste vär simatuks hingeks. ' • ;'' L. Jiiske oma tagasihoidlikkuses aga ütles, et kogu õhtuse kava olid noored ise korraldanud tänu Anne Tülile ja Harri Mürkile, kes v^a oskuslikult OÜd khrjamk suutnud mõistetavaiks luua. Lõpuks pakuti kõigile külalistele kohvi ja- Jäädi veel muljeid vahetama, kusjuures mõned leidsid, et E.G.K.K. m päästsiud Toronto eestlaste au. A. H. Tammsaare tähtpäeva ja K. Ristikivi mälestuse tähistamiseks, vaatamata et Toronto eestlastel on olemas kolm koltüurk)rganisatsiooni. üheks osaks oli väljapanek Hilda Lepni töödest, kes oli teinud neli pastelhnaali. ühel oli vana Tammsaare suitsutare, teistel Peani, Andrese ja A. H. Tammsaare portreed. Nende ees põles mäles-tusküünal. H. Lepiii on Tammsaare rahva hõmilane. JÕEKÄÄRU LASTESUVEKOBU KELL 20.00 TARTU CO]liEGE'IS REEDEL. 3. VEEBRUÄm « KA^ • MAKSULINE BAAR ®^^t^^ <D LOTEM ^ PÄÄSMED $10.^.ISIKULT; ; Jõekääru Lastevanemate Komitee SALISBURY - Rodeesia peaminister lan Smith ja kolm mõõdukate vaadetega mustade juhti saavutasid kokkuleppe, müle kohaselt käesoleva aasta lõpul moodustatakse Rodeesias üleminekuaja:valitsus, keUe ülesandeks on riigi juhtimine järk-järgulf üle anda mustade enamusele. Arvatakse, et sellise vaütsuse moodustamine ei lõpeta siiski partisanisõda, mida organiseerivad kommunistlikkude riikide abü radikaalsemad mustade juhid, kes tahavad kohe maa valitsemist üle võtta. Peaminister Smithi kavade kohaselt jääks üleminekuaja valitsus ametisse kaheks aast®Jks, kuid mustade esindajad nõuavad lühemat ülemme-kuperioodi. Toronto piirkonnas töötavad postiteeninduse mehaanikud, autojuhid ja korrashoiu teenistujad andsid möödunud nädalavahetusel toimunud hääletusega ametiühingu juhtkonnale volituse streigi välja-kuidutamiseks kui see yajalikuks osutub. Kui streik välja kuulutatakse, siis hõhnab see ligemale 500 töölist, kellede hooldada oh ka automaatsed khrjasorteerimise masinad, Korrashoiu teenistujad ja mehaanikud kuuluvad riigitööliste ametiühingusse Public Service Al-liance of Canada, -kelle juhtkond pidi esmaspäeval otsustama, kas hakata streikima või oodata selle^ TORÖNTO EESTI; RAHVATANTSIJATE RÜHM „KUNGLÄ** ESITAB Tantsu- ja laulupõimik 3. vaatuses •. .RAHVAPILLIORKESTER © LAULUANSAMBEL Laupäeval) 18. veebruaril 1978 kell 7.30 6. ' Sir John A. MacdonaM CoIIegiate, 2300 Pharmacy Ave. (Fincli& • Pääsmed;$5.—, Õpilased Jä pensionärid $3.— - Pääsmed saadavaF,Mt..PIealsantPOKO'st^ Ja Eesü Majast 1 .neljap. õhtuti ning rühma liikmeilt. Üüritud bussi transport EESTI KODU*st Ja. VICTORIA PARK Subway Jaamast Informatsiooniks helistada 421-5541. ioroaio Eesti Võitlejate Ühingu 25. aastapäeva juubeliaktuselt. Pildil ühingu juhtivaid tegdasü koos läti Ja leedu kiÜa^^^^ Eesti Võitlejate Ühingu esimees K. Tori, Leedu KEitseliidu esindaja S. Jokubaitiš, Läti sõjaveteranide ühingu ^ÄugavasVanagi" esindaja E. Ozols. Ja T. E. V. Ü,:-endine kauaaegne esimees M.-RaEdla„ -Foto: .J. ] Torontos Jõudis 25. aasta vamiste eesti orgaiiisaisiooKide auväärsesse nkka ka Toronto ^estl Võitlejate ühing, kes tähistas seda sündmust möödunud laupäeva Õhtul Toroiito Eest! Maja suures saalis aastapäeva peoga Ja selloJe eelnenud aktusega. Juubelipeõst osavõtjate hulgas olid ka läti Ja leedu sõjaveteranide organisatsioonide esindajad, kes andsid oma soojasõnaiiste tervitustega, lisa, eesti organisatsioonide; esindajate Ja. aupeäkonsul I. Heinsoo läkitustele. • .. ;Rahyarohke. juübelipeo avas Toronto Eesti Võitiejaite ühingii esimees K. Tori, kes mainis ema litkiii^eses sõnavõtus, et pikai ©iMteel;on olnud tõuse ja mciõrie;'kuid viima.st6l aastatel ori ühingu elu sammunud tõusurada. Kõneleja . kinnitas, • et. , meie võitlus peab jätkuma seni kuni kodumaa on vaba j a meie vabaduse eest võidelnud sõ Jäämeeste mälestussambad. ';iaas- .-. tatud." Toronto Eesti Võitlejate Üiün-gu esimene esimees A. Tomander andis lühikese ülevaaite ühingu asutamisest, mainides, et organi-satsioont asutamisel olid' seile eesmärkideks jaitJkata, võitlust meie iseseisvuse taasbamisoks ja anda meie lioorusele edasi vajalikku võitlusvaimu. Vaaa sõjamees tõi näiteid ajaloost ja mainis, et.teöik aiieie maa vall-uibajad on ajalo0'rata.ste hamm^aste vahele j ääiiud j a kadunud nirig samuti variseb ükskord teoldai praegii- ' ne oikupaitsioonirezhiim, -milliseks •momendiks meie peame olema valmis. .V ' .•.Kõneleja tõi näiteid Vabadus-' sõjast, kus vaatamata meele-heitlilmle olukorrale saavutasi- ... me. siiski võidu. .• Peokõneleja H. Kore andis ü)k-sikaisjailise ülevaaite eesti sõjameeste orgaiiiseerainisest pärast Teisit m^ilmaäõda Saksamaal ning teistes riikides, (kuhu kandus sõjameeste rännuteekorid pagis- •luses. Ta mainis, et esimesele võitlejaite ofr^anlsatsloonile Salk-* samaa/l' ipandi Mus 16. novembril li949 ning selle organisatsiooni peämiiseks eesmärgiks oli Eesti vabastamine kormnunistlikust ikkest. Kanadas asiitati esimene Eesti Võitlejate ühing Moantreao 4. aipriläil,, 1952 ning sellele järgnes Võitlejate;t)hin.gn.af-u^^ •mine Torontos 27. nov. 1952. S©1 ajal püstitatud oesmärk— Eesti is^eisvuse taastamine — on püsinud 'tänaseni. Oma kõne lõpuosas, laskus kõneleja ideoioogi-liatesse arutlustesse, mainides, ©t palijud noorema ' geitieraitsidani esindiajad süüdistavad sõjameeste drganisaitsioonide liikmeid, igt need on emotsionaalsed n i n g ei osl^a oluikorraga kohaneda. . H. Kore kriipsutas alla, et võitlejad ei saa aru, miks eesti raiuvas peaks leppima kommunist-, liku korraga, kuna Eestis ei ole viimaste aastate Jooksul midagi muutmiud Ja punane on jm- ' EMd Ikka punaseks. JUMALATEENISTUSED TOR. JAKOBI -KOG.. 5. veebr, kell 5 p.I. Ja 12. veelbr. keE-6 v; JUMALATEENISTUSED M PIIBLITUNNID HAMILTONIS esmasp., 6. |a neljap., 9. veebr, kell 7 õ. kiriku ruumes . PIIBLITUNNID TOR. JAKOBI KOG.teisip., 7. Ja reedel, 10. veebr."kel! 7.«5. Kolmapäevase pübUtunmi aeg Ja koht teatatakse hiljem^^^ Teenivadõp.VALDEKO KANGRO ja TÕNIS NÕlkMIK ES T : PIDULlK JUUBELIETENBUS <3> Avasõna: aupeakpnsul ILMAR HEINSOO Lavastus: REIN ANDRE ©Lavapilt: A. MIHKELSOO © Kostüümid: MARTA T I IM ANDRE, RITA SUI, HARRI MÜRKi REIN ANDRE,. KULDÄR PALO, ALEKS,.;LIIPE-HE/ ERNST VÄHI, TOOMAS KLAMAS, ANDRES. TRUU.VERT, NIKOLAI OAD, PAUL KRISTAL, : EDDY. KUNGLA, REIN ANDRE Jr., THU KASK, KAI KÄÄRID! TANTSIJAD : • . Pühap., S.veebr. kl. 3'p.I. Moiarch ParkSecondary SchooI,..l Hansen St. .• Pääsmed: Abistamiskomitee, ,,Meie Ehi", Poko'sMt. Pleasant. — Inf. 485-7823 Tellimiskii|»o!ig lk. J
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , January 31, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-01-31 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e780131 |
Description
Title | 1978-01-31-01 |
OCR text |
. a - l o - a l Library 55253 ^ü].:^.::.
§e€^>aS cl&ss maü regi&
t r s to nnmfeer — 1989.
5LMUB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NELJAPÄEVAL
-«unsaiaaas
Nr. 8 iZmy XXVII aastakäik Teisipäeval, 31. jaanuarü mS - i^esüayv Jänuary 31,
Pühapäeval toimus tänavune TaUhari '78 pärasfclõiiha, mis öli pühendatud Mrjanik Anton Hansen
tammsaare 100. siinnipäevatäMstamise^^^ oli külm talve-imev,
togimes Eesti; Maja suurde i saali annakÄ külaüsi, kes igaii kaasa aitasid Eesti'- Gaiderite K®g«
Ksiiadas tMlnõhtu õ
^Smid^ avas gaider Ingrid iiis, kus toimub generatsioonide
Keinmaa deklameerides S. Ek- vaheline kokkulepe ja mõistmine,
naumi, H. Visiiapuu, M. Underi ja
y. Ridala . talvemotüvilišt hiulet,
iniliega sisendas igasse talvise
Järgjiiisena Elva Mikk Rochces-löiist
esitas oma suurel inštrumfen-
M, harfü väga õrnatundelise J.
Dusseki . ,,Sonaadi harfil©-'; E.
Mikk on iüksikgäid,; kel on tihedad
f>id'emed olnud eesti gaidlusega
•JCanadas.-. ?: y-
Tä õpib praegu sealses iilikoolis
kooliõpetaja kutset, kelle erialaks
on muusika.
vahepeal oli juba teta, ©t ta ei
jõuagi haigestumise totu Toirontos-se,
sga üllatus oli suur, kui ta Mis-
M kohale tuli. Harfimüusika on
..harukordne meie ühiskonnas.,
Edasi esitasid Amie Tüll, ^arrl
i\Türk Ja AUan Teder K. Ristikivi
luulet, mille nad oüd ise valinud.
Irene Loosberg laulis kaljs L.
sureb vana Andres kauge Idriku-kella
helina saatel. Indrek leiab,
et „elu on pisitilluke killuke mälestuste
kõrval"; '
Lauluansambel „Säde'V kuhu
kuuluvad Merike Toomes, Kristina
Meipoom ja Andres Tamm esitas
kolm meeleolulaulu, mis järgi A. H.
Tammsaare loomingust dramati-seeriti
veel ta miniatüür „Kandle-mängija-
y seekord oli lavastajaks
H. Mürk, kes oli jutustajaks, kuna
A. Teder oli loajaks, Anne TüU
kandlemängijaks-Vanemuiseks Ja
A. Tamm teekäijaks. Rahvaks va-nemgaidide
koori liikmeid.
See poeetilise teatrivqrmi kuuluv
lavastus näitas noortepoolset tõlgendust
Ja võimalusi ka sellelaadiliste
tööde esitamiseks.
Kava viimaseks, osaks oli Va-nemgaidide
koori lauluettekanded.
Koori juhatas ja saatis klaverü G.
iVvessom esimeseks K. Risti- Mitt, kontrabassü oli saatjaks A.
Kiüaspea, kuna 21-st lauljast koosnes
noorusvärske koor esitas neh
hoogsat meeleolulaulu Ja andis
Kivi sõnadele loodud „Imelised
pe^imed hallid", mille ta JDU just
lcK>nud Ja raida lauldi esmakordselt.
Teine j o l i E . Enno sõnadele [veef ühe i i s a Ä^
. loodud ,,Suvi". • . "
Pikema ülevaate A. • H: Tat|[im-
.vaare ja K. Ristikivi, elust ja lop-miiigiist
andis „Vaba Eestlase"
toimetaja H. Oja. (Avaldame -seL
yest A H . Tammsaare osa meie tänase
aialehe 7-ndal leheküljel).;
V?remnimetatud' kolmik esitas
veel K. Ristikivi hiulet. Siis esitati;
Anne Tülli lavastusel katke „Tõde
ja ^guse" 5. köitest. Selettise esi^
tatava stseeni kohta andis Merike
'Toomes..'- x';-: .'•:''•', •
Katkes toodi lavale Indrek ja isa
sookraavil, kuna nende dialoogi
vahdi A. Tüll esitas teksti. .
Isa osas oli Allan Teder ja H.
Mürk oli Indrek. Isa ja poja idiä-loogide
taustamuusikaks oli veevu-iin
nagu sümboolne aja möödumi-.
öe> ^Iles ääretult leplikus stsee-.
Lõpuks i Heinmaa tänas kõiki
osavõtjaid, öeldes et selle õhtuga
tahtsid korraldajad avaldada austust
kahele suurele eest kirjanikule.
Ta avaldas tänu lavastajaile,
deklamaatoreüe ja teistele esine
jaile, kes selle pärastlõuna nii
rikl^aks vaimseks koosviibimiseks
muutsid ja lootis, et tuleval aastal
järgneval taliharjapeol '79 uuesti
tagasi tullakse, -kuna sellega toe-tataikse
noorte tööd.
Lõpuks ta andis Lüs Juskele iile
kliibu lilli, kelle ettepanekul kaheksa
aastat tagasi hakati tali-harjapidusid
korraldada Ja kes
on seni ohiud nende algatiste vär
simatuks hingeks. ' • ;''
L. Jiiske oma tagasihoidlikkuses
aga ütles, et kogu õhtuse kava olid
noored ise korraldanud tänu Anne
Tülile ja Harri Mürkile, kes v^a
oskuslikult OÜd khrjamk suutnud
mõistetavaiks luua.
Lõpuks pakuti kõigile külalistele
kohvi ja- Jäädi veel muljeid vahetama,
kusjuures mõned leidsid, et
E.G.K.K. m päästsiud Toronto
eestlaste au. A. H. Tammsaare
tähtpäeva ja K. Ristikivi mälestuse
tähistamiseks, vaatamata et Toronto
eestlastel on olemas kolm
koltüurk)rganisatsiooni.
üheks osaks oli väljapanek Hilda
Lepni töödest, kes oli teinud
neli pastelhnaali. ühel oli vana
Tammsaare suitsutare, teistel Peani,
Andrese ja A. H. Tammsaare
portreed. Nende ees põles mäles-tusküünal.
H. Lepiii on Tammsaare
rahva hõmilane.
JÕEKÄÄRU LASTESUVEKOBU
KELL 20.00 TARTU CO]liEGE'IS REEDEL. 3. VEEBRUÄm «
KA^
• MAKSULINE BAAR ®^^t^^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-01-31-01