Vaba eestlane , January 31, 1978

              Nr. ^'
ste on nimetatuä ,4iiiiiQ-enerideks",
kuna nenät»
amasin töötab väga in-ning
nõukogude inimest
kasvatama juba maast-tnuiks
sotsialismimaa
ning Lenini austajaks
dajaks.
ailma vaate\^nklisl
võtab see pedagoogiline»
sageli otse pentsikiiiil
tarne näiteks loo oku- '
stis ilmuvast ajakfrjasl
!e õpetaja", kiis Mrjel-steaedade
inspeirtaritf
fite nõupidamist Viijan-
, osa vfeis k a N. Lndu
listeeriumi eelkoaliealls-
If.titutsioonide administ-rektori
asetäitja ?v, Ko
filake ainult, mirilsei?!
iie olid sellel kõrgel po­le
leval daamil üielda
lieaUste laste kasvata-
|s olev Lenini portree
[realistlik, loomi?l3k ja
?.adatnd. Profiil ja si­ia
lastele täielikke mnj-
[ojoontest ja išelooinnEt.
i büst peavad asuma
[as kohas, hiug nende
[alati olema värsked iiS-
5eid ja väljapanekuid,
Itud Leniniga, ei tohi
foridoridesse vaid Idas-kus
ne?d on alati
fe all. ParalleelseH Le-laste
Juurde feojn viia
teema.. / '
leaedade ekspert sek-let
eelkooliealiste laste
[l nõutakse vanemate.U
^tööd. Vanematel? ta
fa, et nad õpef^^ksld
lõ^lema sotsialjstlikus
liüstlikus) vaimus n^a^
lasid tuleb tii\nrNiaäa,
tiksid oma lastega ok-tsiooni
juubelist, Le^ü-ilust
sotsialistlikef- fä
maades,
^ab teiste sõnaöe-r.i se-riatelt
hakatakse aõud-bdainstruktorlte
kist. Kommunistid on
ielgusele jõudnud,! et
tuida nooremaid gpc-bmmunistnkus
'mus
bdä kui nad kodndr-ga
b aa^njt?:. Ja nirid nõii-
•sti kodudelt selle £QV.-
igeerimist. Ja lastele
mis meie iseselsrüscr
meie rahvast on hJlvi-
Ird kodumaal on tõesti
kui meie srudamr^
lismaaümas ette Ivuju:
Ima ajalehtede- ja
Imub sageli artikleid,
kommentaare,; müie-takse
praegust olukor-üdes.
Sageli on need
[dlemisi naiivsed ja
(ele pealesardtiid vene
suhtes neutraalsed Ja
:d, kuid paljudel jub-
|l£se ka rija tuuma
kirjeldatakse olukor-
Ivegelikult on Ring kuJ-
.•õimumehed Balti rn-j^
mÕigused alla oa su-
|f d riigid koloniseer?-
us üks selline pikem
Ichenis ilmuvas ajale-
Ikurier", mille välju-
. ristlik-demokra a tli ku
i töötava kristlik-sot-
[ juht tuutud parem-
Franz ,Josef Strauss.
1.S käesoleva aasta
jaandes pealkirja all
lõukogude ikke a l l"
pigustätakse lähemalt
r abadusvõltlusljke or-ie,
üksikvõillejate
Iide tegemst. Ajaleht
Liidu künismi kohta
[parema tõendi vcne-
|lus sel inomendil kui
aastal immalgusi
[•kokkulepped alla kir­jal
arendas vene põ­iel
KGB Balti riikides
tilgast tegevust, aire-iesi^-
serii .selgi-rrxata ^
Jt lõpetab öma artikli-,
vsnkde Balti riikide:
irduvad pidevalt lää:
iiliitlkute paole, Jnbti-
Ihelepanu immõiguste
[abadiise põhireeglite
fJärg lk.-3)
Nr. 8 • VABA EESTLANE teisipäeval, 31. jaanuafU l^^^S-.^ Tuesday, Janiiary 31, 1978
4. Ja 5. veebri on valvearstiks
dr. Vanaselja,-iel., 921-7777.
Eesti Merpiüuseümir pole enam
.'jmniü olnud võiihalik kõike ole­masolevaid
eksponaate külalistele
näidata, küna nende arv on üle
:^1C0Õ: Mõnda aega m otsitud muu-
;suemila uut asukohta ja Büüd on
otsustatud, et selleks sobib 1518-
'529. aastaü ehitatud Tallinna vana
•rmdlListusvööndi osa, mis koosneb
F^aksust Margareetast ja selle kõr-
,'ai asuvast väiksemast toraist, mi­da
nimetatakse ühiselt suureks
R.annaväravaks. Restaureerimisva-iitsusel
oli juba ammu käsil muu-
.^umi uute; ruumide tehnilise pro-jokti
k<iostamine. Eehnise aasta al­guses
külastas Tallinna grupp Poo-
•a restauraatoreid, kes olid nõus
aieremüuseumi ümberehitustöö
oma kanda Võtma. Senine mere-
'nuuseum on just [minetatud torni­ga
läheduses. ' • •
Paksu Mai^gareeta keldrikorruse-ie
tulevad maa-alused hoidlad. Si­sehoov
kaetakse kavakohaselt mu­ruga
[ ning: siimä leiavad asukoha
^'•uuremad anki'ud ja kaluripaadid.
iTlejäänud neli korrust on mõeldud
vkljap-anekut^ jaoks, kusjuures
kõrgeimalt " avaneb vaade läbi
•^üurtükiavade maalilisele sadama:
•e ja Tallinna lahelö.ümberehitu-
.<cä peavad olema ialmis 1080. a.
'ilümpiamä:
W Ai*
Laudkommvestksest osav®S^t iad.-VasakMi: ^. K Roos, dr. :I^et;Vana§djaJlarley/fc J.;MÄy.:
Foto: Vaba Eestlane
Toronto Peetri kiriku seltskondlik saal oU pühapäeval, 22. jaanuaril tulvU rahvast, kuid ena.
mikus vanemast generatsioonist, kd tiestijttba rohkem tervise muresid mng seega ^ ka
Nad olid tulnud smire huviga, et kuulata, mida räägib kohaliku handuse ^ saanud teadlaskond
tervishoiu alalt. Paneel kohne arsti osavõM ka kontaktilt pul^
likuga. Arstide eesti keel oli laitmatult puhas ja
kiUmetusiiaigused.
Koguduse naisringi ©siname . Dr. Jaan I^oos, oles laucMionna
Maimu Purje avas lühidaüit tervis- üldjulit ning tutvustades teiste
hGidliku vestluse ning samuti t©r-, osayõtjaite arstlikkit tegevust,
® Detroidis vübis'Ukraina vaba-dusliikinnise
juhtide abielupaar
at-stsiko,.kellede alaline .elukoht
on Saksamaal, Münchenis. Nende
seal^Tibimise puhulv korraldas
Ikesftatud Rahvaste Komitee vas­tuvõtu.
Eestlaste jioolt võttis sel-
^st osa.^ Võitlejate tj^hingu juhti­vaid
tegelasi Peeteii Einpaul.
<» Leheküijelise kirjutise avaldab
uue EEKÜ esin(Juskogu liikme Vii-
••i Piirisilla sulest Kalifornla aja­sin
,,The Big Valley". Viivi Püri-sud
jutustab selles eesti jõulukom-meteit,
puudutades ka 1944. a. põ-
:jenemist sovettide eest. Kirjutise
jUures on ajakiri avaldanud värvi­foto
Piirisilla perekonnast eesti
pululaua limber — pereisa Avo,
kes samuti ön esinduskogu Mige,
Vüvi ja nende tütar Rita-
«-rõüc rahvariietes.
vitas kokkutulnuid koguduse noor,
esimees Tiit • TrajMa. Laval oleva
laua iföga võtsid aset / dr. Jaan
Roos, dr. Reet Vanaselja-Marley
ning dr. Jaanus Marley, kõik
kolm noored edukad arstid. -
Dr. Jaan Roos, kes on kopsuhai­guste
eriala teadlane, jiihätas sis­se
lühi-Jloengute seeria,; anainides,
ii vanem rahvapölv tunirieb mit-neid
põliseid ravivahendeid kül-
Irrietuse vastu. Nohu, köha ning
kergemad külmetused võivad olla
sageli edukalt ravitavad koduse
meditsüniga.
Raskem Juhus kiilmetüstest on
influentsa, põhjustatud tuiile-tõmbeist,
märgadest, külma^
dest Jalanõudest ja temperatuu­r
i Järsust langusest.
rääkis. nüüd kuidas vüruste vas­tu
^ võitlemiseks valmistatavate
preparaatide tarbeks tehti .uuri­mustöid
vabatahtlikkudega mi
lõunas, • põhjas kui üksikutel
saartel; Uurimisel avastati, et ini­meste
liikumine mi laevade kui
lennu teel tõi eraldatud- kaitse­alustele
rohkem haiguseid. Kui
•külmetusele'. j ärgn.evad koinpli-katsioonid,
võib haigus kesta
kuus kuud. Influentsa pisikute
vool. võib areneda kopsupõleti­kuks.
Moodsad tehnilised vahen­did
on väga arenenud, et. kontrol­lida
kopse. N i i on isegi tiisikus
tänapäeval täiesti ravitav haigusv
Lõpetanud loengute seepia, ar­vas
dr. Roos, et nüüd võiks juba
juua kohvi ning alustada
mus te j a vastustega.
HAMILTON (VE) — Uue aasta esimeseks meeldivaks kokku-
Mekuks Hamiltonis kujunes laup; 21. Jaan. Hamiltoni Eesti
Seltsi Segakoori Ja HainiltoniHelletaJate korraldusel ,JLiiule,
Ja laulude õhtu". Hoolimata lumetormist Ja hangedest, mille all
linn on kamiataiiud nädala Jooksul kaks korda, oM suur hulk lau-
.lu- ja.luulesõpru kogunenud. ,;Spectato^" uude Ja-mugavasse
Eeskava oli väga h u v i t a v a l t . ^ 0; KopviHem'ile
seaitud, luuletused vaheldudes .laulukoorilt tänule ennastsalgava
auhid^a ja nii;algasiki õhtu Han. töö ©sst laulu viljelemisel Hamil-n
o B o h l l vaikse kändlemänguga^
müMe Katrin KopvBlem laü&us
šissejuhaituselis ,,La!ena mulle
tonis.
H. E . S . Segakoori esinaine V i i ­ma
Landers oma lõppsõnas tänas
kannelt, Vanemuine'S Järgnes Še- ^õigepe^^^^^ kes halba
gakoorilt koos HölMajatega M ü - j i ^ trotsides olid nende Õhtut
na Härma ,,Lauliku lapsepõli^ G.|'t^'^^^^ Tänu kuulus ka
Suitsu luuletuse „ühele lapsele" i põhilisfcele kava koostajatele Ivai':
dekiameeris ilmekalt Ivar Ram- j Rammole ja Olaf Kopvillemlle,
mo, millele järgnes J. Jürme samuti igale üksikule esinejale,
„Naljalugii". „ ö ö valge on õnn" hr. j a pr. Paluveerlle oreli laenu-
E. Emiohiulet^se esitas Katrin,"tsmisee^^^ Helletajäteie,
Kopvililem, mille järgi „Helleta-1 'toovad elevust ning värskust
jad laulsid T. yettlku„Kuü", mis Segakoori ridadesse. Selles koos-
E^sti Majas;
^58 Broadview Avenue, runm. 202,
Toronto. Ontario M4K 2R6
Telefon 481-0764
Külmetushaigusi levitavad viim­sed
on väga väikesed, palju pise­mad
kui baikterid. Hea raamat,,
mis kirjeldab viiruseid, on Mad-ley
,.Vitus Morphology''. Ravimi,
test pn olulised päike, toonikud ja
kalamaksaõli.
Dr. Jaainus Mairley peatus oma­korda
viiruste ja "nende toime
juures, mainides, et küimetusvii-ruseid
on üle 100, kuid kogusum­mas
leidub neid üle lÖÕO-de. V i i ­rused
paljunevad rakkudes ja
opuks rakk sureb, vabastades
viirused uue raiku .iaastamisel^s.
Nõnda.levivad viirused kehas, te­kitades
põletikke või mädanikke.
Alles 1935. aastal selgitati, öt vii­rused
j a bakterid erinevad. Baik-tereid
on võimalik näha tavalise
mikroskoobi all, aga viirust ainult
elektrooniliste vahendita abil.
Peetri kiriku perenaiste nõuko­gu
oli katnud kohvilaua kõigile
ning pälvib kiitust oma küpse-tus-
osavuse pärast. .
Pärast vaheaega jätkus arstide
esineimine, nüüd. juba vastuseid
ja õpetusi jagava laudkonnana.
Tcome allpool mõned küsimused
ja vastused.
,,'Kas kopsupõletik muutub
krooniliseks ja palavikku toovaks
hiljem?'" -•:
(Dr. Roos) Oleneb pisikuist, kas
nad vigastavad kopsukiude. V i ­gastuse
läbi muutub kops tundlik
kuks suitsu, tolmu jne. vastu.
Kui pisik ei. anurenda kopse võib
inimene olla 3 kuni 4 korda fcap-šupõletikus
ning hiljem pole sel­lest
jälgegi. ' K a moodsad anti-ölid
(Dr. Märley) Teataval puliul on
sea ravitav operatiivsel teel. 95%
oivaga alaline j a siin tuileb;alluda
arstide korraldusele ning võtta
tablette, et pikendada eluiga.
„Kas alkohol aitab külmetuse
vastu või ün soovitavam kuum
tee?'^
(Dr. Roos) Sir William Housler
üks Qxfordi iprofessor, andis kord
imeetodi: minge voodisse
rummi pudeliga j a pange voodi
otsa kaabu: Jooge ruhimi niikaua
kimi näete kahte • kaabut, See on
muidugi humoristlEk vastus.
„Milline on kroonilise broiihii-clrravi?"
' • ; V
(Dr. Vanaselja) Suitsetamine
otsekohe maha jätta. Tolmust
hoiduda. Ebatervislikult töölt
lahkuda.' : ; •
'.,'Kas kilpnäärme haigus, on
nakkav?";-. • • - ^ '
(Dr. Vanaselja) E i olel Praegu•
uuritakse,^ kas see tekib viirustest.
Joodi: puudus vees on selle kõige
suurem põhjus. Kergemaid juhte
ravitakse rohtudega, osa saab
pperatiivset või raaxliioni ravi.
tuli kord^isele. Kava Jätkus lõ- töö vaimus: lähevad;koorid vastu
busalt ettekantud A. Haava luule­tusega
„Tõnu; tahtis bassi laul­da"
Edgar Kingiilt j a Segakoorilt
anti R. Pätsi ,,Labajala valss". ;
Kõlasid rahvaviisi ,Jiuku sa
kägu" helid HannoBohl'i kand­lelt,
iniUe Järgi J. Korki „Lap-sepõlve"
esitas Ivar Rammo
. väga meeldivalt:'- •
E e ^ i Vabariigi 60. a. juubelipäe­vale
ning 8. aprilül toimuvale lau­lukoori
ballile. Kohvilauas aeti
veel tükk aega juttu ja • 'küdeti
tubhsid töötegijaid, eriti noori,
I kes oma panuse koori heaks õn
annud. Kiitust pälvib aga kinlüasr
t i koorijuht O. Kopvilleim, kes on
noortega teinud tõsist tööd, moo~
dustades neist Helletajate noorte­koori,
ikus iga liige rõõmuga lau­lus
oma parima ämiab. Jääb vaid
soovida, et.seda indu ja rõõmu
jabkulcs veelkauaiks nii jiüiüe kui
kooridele ja et selliseid valieldus-rüska
ikavaga õhtuid tulevtosilä
võimalik oleks nautida,
Järgnes O. Kopvitlem'! seatud
popurii ,J]estl lastelauludest''
Helld;ajate poolt Eva Rammo kla­verisaatel:
hästi ; esitatult;: Kariiii
Rammo luges H. Visnapuu „Mets
vaikselt hõõgus", millele järgne^
vait Segakoor esitas E. Purje
„Meelislind". Lõbusas ja ladusas
tconis kandis E. Kinlt ett© K. <^ Kevadsemestril 1977 oli motsi
Lepik'u •i,Pul(mas"', anillele Hanho! põhikoolis 444 last kelle ,peamine
Mohm oli kandle saade ja j kodune keel oli eesti keel, k u i us^
letajad pakkusid lisaks T. Vetti-ku
„Kaera-Jaan'i" O. Kopvillemi
akordioni saatel H. Visnapuu
kuda rootsi koolide antud sta­tistikat.
Nendest sai 74 last
keele õpetust koolitöö raamidas
Siis kuulsime veel, et kui ini­mene
ön palavikus ja higistab
ning see ära ei kao, siis tuleb ars­ti
. juurde tagasi mimia. Kui ras^'
vade sisaldavus veres ori kõrge,
tuleb hoiduda kolesterooli rikas­test
toitudest. 325 rasvaine hulk
vanemal inimesel pole paha, lap-seliaga
küll. Kalamaksa õli tuleks
võtta sisse 1 kapsel päevas, kuna
liiga suur hulk vitamiine m,õjub
kahjustavalt sadestumi&lega or­ganites.
• -'
. Dr. Roos andis huvitava ; üle­vaate
tiisikuse vastu võitlemisest
„Rohtaed" deklameeris Ivar i^^^na veel 49 olid soovinud selliiit
Rammo, millele järgnevalt k Q i a s [ ^ ^ t , e i saanud aga seda.
kooridelt T . Vebtik'u Kalle, Mai-j^aasuimis, millise mõiste alla
le ja koeramuri". „Mängumees" i ^äib niihästi teoreetiline gümnaa-kandis
ette Susan Suit ning. õhtu' sium kui tööstiiskoolidt' õppis 140
finaaliks oli Zeiger/Toi,,Kannel-: peamiselt eesti kodukeelega õpi-,
daja'' Segakoorilt. Solisti osa oli^' 1^^^^ arvudesse ei ole
hästi esitatud „H0lletäjafce" koo-! arvestatud Stokhohni j a Götebor-riit.
Laulu saatis orelil Eva Ram- ; g i eesti koolide õpüased. Eesti
ino. Pala tuli Wgeva aplausi tõt-1 päritohiga õpilaste arv| põhikooli
tutedaamsele. õhtuse kava lõp.'^^ ei ole teada, peaks aga
pedes andis väike Linda Ploom s i - ' arvestuste kohaselt olema 5(M>-~
ni-«nust-valge: lintidega; liilekim- 600 õpilast.
biootikud saavad jagu pisikuist. • M g nentis, et kasuitamisel on 14
'Oletatakse, et viimsed, on min­gid
taimede parasiidid, võibolla
ka normaalse raku osa, mis
hakkab Järsku paljunema, või
koguni tagurpidi arenevad bak-
„MiMised on esimesed viiruse
tundemärgid ja kas on. kasulik
süstida külmetuse vastu?"
rohtu, enamik väga mürgised, mi­da
kasutatakse raskemail juhtu­del.
Tavaline ravi piirdub kähe
(Dr. Vanaselja) Süm.ptoaniteksl nohuga, mida antakse poolteist
Igakord rakk ei sure vaid jätkab
tege\aist vaatamata vüruste pal-on
nohu, • aevästused, palavik,
kurgu kipitus, köha ja väsimus.
E i ole soovitav süstida, leuna vii­ruse
liike on higa palju. Kröoni-nise
kOjpsuhaiguse puhul tuileb
U m S T M O R E Dr., Süite
žvesdale. Out M9V 3Y7
Tel, 745-4622 ;
5(0 m i n e
kuni 2 aastat; Aafrikas saab isegi
6 kuuga edukalt ravida ning tiisi­kus
ei tule enam tagasi.
Tormiline aplaus lõpetas^ noor­te,
arstide vestluse j a pastor O s ­kar
Puhm lausus ..neile südamli­kud
tänusõnad.
TIINA TUVIKENE
Maksab KanaSas: Väljaspool
. $17.
(Algus lk. 2)
nkkumisele Balti riikides
need põhiõiguseni Helsingis ida ja
.^ääne poolt uuesti| kinnitati. Baiti
riildde' esindajad aga jätkavad
võitlust oma kodiimaade vabasta­mise
eest ka siis kui mõned vaba
rnsailma valitsused ei ole valmis
vieile selles võitliises oma abi and-
;.sua.. V •• • :V:.
Seliised artiklid on südamtsoojem-davad
ning kinnitavad, et meil on
süski veel sõpru, kes meie olukor­da
mõistavad, sellest aru saavad
ja pead jaanalinnu kcmb.el lüvasse
ei pista. Need Idrji^tised annavad
meile ka jõudu meie vabadusvõit-kse
jätkamiseks, kuna need näita­vad,
et meie ei ole siiski täiesti
üksi ehkki sageli pessimistlikud
mõtted meid vaevama kipuvad.
• AMI
junemis^e. Eakud oma^d takis-! ^^ve^^^a südame ja neerude ohi-tavaid
tegureid, et pidurdada v i i -
ruseld:: Nõnda tekivad verre ant^ on .võimalik vahaneda
kehad l^oreetiliselt;on:antikehad.:^^^^^
olemas iga . v i i r u s e liigi' jaoks, I
kestvusega mõned aastaci. : . @ 24. dets. pühitsesid San Frah-
Dr. Reet Vanaselja jätkas dok-••^..^^^ ^'^"^ lähistel. lähemate sõprade,
torite sõnavõttu, :mainides,- ^t^^^^^^^^i^^^.^®^^ ^ Maste: ja lastelaste seltsis 50-ndat
kliiniiiselt viirus tekitab mitmeid] ^ Münchenis ihmiv Lääne-Saksa-' a^i^^^yuubelit :Paul ja Eha Raa-haiguseid,
levides köha, aevastu-; maa suurim .700.000 tiraazhigai -^^^^^-^ Narva
se:ja käte Iteel ning:olles eriliselt i ajaleht • „Süddeutsche. Zeitung'^; koguduses 1927. a. i ^ u l
nakkav haiguse esimesel ^ päeval.; [\valdas ühes oktoobrikuu nädala-V^^^'"^^f:°n;ko^ Tartu rmg-
. Väsimus ja närvipinge • vähenda- i lõpu numbris Aleiksis Ranniti ^'^o"^^-'^^c>htu tsivülo^^^^^^^
vad- vastupanu: külmetusele või •hmletuse-,,Gaotus:F mille:.^^^^^ ja Elm'äriteenija Narvas^a
nakkusele. Lapsed oma esimestel i oli. saksa teeldetõ^lkta^ hiljem Tartu Kaubahoovis Bau-eluaastatei:
on kõige immuunse^ Oras.^- . jraanm äris./Nad.on s ^
iiiad nakkuste vastu. Kesläkõrvat Samas numbris on Robert von:^ :^^™^:J^^^^^^ Neile saabus
põdetik aga tekib lastelkerf^emini.'Bergi pikem inter^
Nohu algab nina: ja kurgu ^paist-^ :6inerkünstleris(to;^^^^ presidendi ;ali.
'tusega, põhjustades lima, mis lii-j Wetep^rache" •(KAmÄse.^mia^ail-r'^^^^^ v •
gub edasi k u i k u ja ärritab köhi-; mäkeele otsingul) eesti hiuletaja
ma. Vüruse kopsu^ liikudes: lu-j Aleksis Rannitiga; Ajalehe . New
gevneb:köha. • ; : lYorgl • kultuurikorrespohdent
: . LENNUPOSTIGA
Aastas $62.—, poolaastas $31^9, veerandaastas $16.5«
adresši muudatus 3Ö ceEti. • üksiknumbri hind 35 ceatl.
Kanada aadressidele palume märkida ,POSTAL CODE"fe
USA aadressidele „ZIP €ODE"-
Pangatshekk või posti rahakaart
Free Estoaiau PabÜsher8 mmele.
kas: ta viljeleb ainult• „puhast'*
Influentsa algab tugeva p e a v a - ^ ! ^ ^ ^ ^ ^
.luga-Ja musMitevahitamisega, ^^^^^^^^
hiljem •liitub sellega' pööritiis,^^^"^^^ leidhkult peidab,niad ja muid küsimusi ;
. väsiimisjakuivköha. WK
r :> • ' terjah küsitavast ja annah-pildi .Nfcis- vastuseis ihnneb Ranniti
Tõve vastu võitleb kehä^ v^es; lei-' seHest- alusest millele - küsimus luul6n;send .maailmaluules, tema
duvate antikehade abil. C vita-' jääb baseeruma. Väga ulatuslikus: otsingud jä: leidmised, mis tema
miin oh tähtis tegur külm^tuse^i^^^ luuletajalt, luule mõistmist;, edutavad, eriti
vastu. Antibiotikuite süstimisel mida ta oma luulega otsib, kasi^üüd kui ta väikse ^^0^
vohrad olla aga halvad fcõrvalmõ»^ ee puudu- i-g^ise ja enne seda; juba saksa-jud.
\ ' ! sekskirjanduslikus • loomihgus, keelses tõlkes. ;;. ;, r
PaluB mulle saata VABA EESTLANE aastaks /SKMiaas^^
veerandaastaks - tavalise / kiripostiga alates,,
. . 197 - :.„...:. sünju^
rahas 7 tshekiga / rahakaardiga. (Raba sitata aiuöit taM&irjas).;