Vaba eestlane , June 21, 1977

              y i .4
VABA EI^IIaÄNS tds^päefvftl, 21. juuml l^?"? - Tufisday, Jime 21, 197? Nr. 4S
•'••'•V- •
Nr. 46
SUIKUS IGAVESELE UNELE
Sündinud 2. septembrü 1901
Surnud 20. juunü 1977 '
„Mured igasugused
n^nüst itaganegu siml
Ärgu mõtfced tühised
kxwrmaku nüüd enam (i Sügavas leinas
Leinatalitus 22. juunil kell 7.30 pJ^
matus 23. juunil kell 10 e i
Newbigging matusemajas, 733 Mt, Pleasaiit
ABIKAASA, ÕED, VENNAD Ja
SUGULASED Eestis, Rootsis ja
PUHKA RAHUS ARMAS
LEIDA PALO
HELI ja ILMAR peregs^
sa
ARMAST
M. PETERSON
TOOMAS Ja KÜNÖ
yurray Newbigginf
MÄfySEMÄJÄ
Aaastakümnete kogemus auaste teenimiseks. O^^lik
M. WAYNE HAMILTON
Funeral Director
m Monmt. Pleäsant M . .
(lõunapool EgUntoni^
Helistada tel. 489^8811 o 489-8$)®2
i^imkUD
Beamsville'!!
Jaanii>äevaile (kõige Äemal
asuval pitopäevadon St. Catlxar
xinesi Eeati Bv. Lüteriusu Pauluse
kogudixs ipidanud vabaõhu juma­lateenistusi
kofhalike rattivuskaas-laste-
famierite taludes. Neid on
peetud O. Varese. O. Jürissoni ja
A. Laasi itailudes. Seekordne vaba­õhu
jumMateenistus peetaikse O.
Varese talus pühpäevail,2ö. juu­nil
feelil^ 3 p. 1 Jutlustab õp. 0.
Gnadenteioh, kuna ikoraaüe saa­dab
esmakordselt pasunakoori
amambel Mark Liho eestvõttel.
Pärast ijumalateenistust on lahket
bs naispere liikmete poolt kaetud.
LEERILASTE ÕNNISTAMINE HAMILTONI KOGUDUSE , KITCHENER-WATERLOO KUULUTUSPUNK-^
TIS 12. JUUNIL. I rida: Krista-Lena Kimsto, kiilalisjutlustaja Peeter Vanker, Dollard-des Ormeaus kog^
duse õpetaja, abipraost Tõnis Nõmmik, organist Tiina Mitt, Ruth-Ellei Kimsto. II rida: Alar RuutopõW,
TiarMall Ruutopõld, Rick Alexander Nigol. Puudub solist, tenor Eduard Tobreliats, Foto: A . E . Mets
Känadci mitmekyltyyriiisiese i i i l i võttis vcisty
presse
Möödunud nädalal toimus Ontaf!o JEtEilise Pressi igaaastane ringireis Ontario Tuirtsmimitiiiš-teeriumi
korraldusel. Üheks sündmuseks selle ringreisi kestel oli esmaspäeva keskpäeval Kamicte
mitmekültuurilisuse ministri Joseph Filip Guay poolt Ottawas pakutud lõunasöök, kus hiljuti
sellele kohale asunud minister tutvustas iDma kavasid mitmekultuurilisel alal ja avaldas head-meelt
võimaluW üle tutvuda etriilise pressiga, kelle ringsdidust võttis osa 33 Torontos ilmuva
lehe toinietüsliigel'või esindajat..,• -•. •^ i.
Lõunasöögil vübisid minister
J. F. Guay, senaaitor Peter Bösa,
kes on mltmekuOituurilisimi kon-suitatiivsöks
nõunikuks, mitme­kültuurilisuse
diretotorid Frank
BeM ja Stan Zibäla, mitmekuituu-rilisüse
ministri spetsiaaüossistent
Suzanne Scotti, kodakondsuse
ministeeriumi sekretär Denis
Moncion, ministri spetsiaalassis-tent
pr. Parreau, Fran Shear In-kohväaud
ja fteretu3>emast öddudv/onttjaitsiooni Teenistusest ja Ali
kõigile. VVenn Ontario Turisimi ja Tööstu-
TORONTO EESTI
VABAKOGUDUS
1 Tel. 461-2077
362 Jones Ave., Toronto 6, Oiit.
. Jutlustaja E. Saraoja
20 Thorncliffe Ave.,
Toronto 6, Ont.
Tel. 463-6223
Fühapäevail, 26. juimil kell 11
hcmm JUMALATEENISTUS. Kõ­neleb
juti. E. Saraoja. Lauluette­kanded.
' TORONTO EESTI
EVANGEELNE KOGUDUS.
Stone Church» 45 Davenport Ed.
Jutlustaja H. Rüdmik
O. Box 234, Toronto 18, Oat.
1 Tel. 233-5390
ÜSÜSÕNXJMI RAÄDIOJUMALA.
TEENISTUSED igal pühapäeval,
homm. kell 9.30—10.00 lainel
CHIC-790kc.
E^idiojutluse teenm 26. juunil:
„KUIDAS ELADA ÕIGESTI".
Bühap., 26. juunil kell 3 p. 1. Jür
MALATEENISTÜS. Lauluettekan­ded,
jutlustab H. Rüdmik.
E E L K T O R O N T O ^
V Ä N Ä Ä N D R E J S E K O G U D U S
Carltoni ja Järvise nurgal
õpetaja Andres Tatil
17 Frank Cresc.
Toronto 176
kirik 923-§172
Piöiap., 26. juunil kell 5 p. 1.
SURNUAIAPÜHA York Mmistu
uues 0 ! ^ .
Järgmine JUMALATEENISTUS
1 on kirikus pühap., 10.' juulil keU
6 õ.
ÕPETAJA KÕNETUNNID igal
teisipäeval ja neljapäeval kella
6-8 õhtul kiriku käärkambris.
TORONTO EESTI BAPTISTI •
KOGUDIDS
883 Broadview Ave.
Tel. 465-0639
- Pastor K. Raid
10 Lamport Ave. Apt. 307
Toronto 5, Ont. M4W 1S6
Tel. 961-8391
•„VÄBADUSE KUULUTUSE"
raadiosaated igal pühapäeval kell
8-3.30 p. 1. VmWi 1270 kcf
Pühapäeval, 26. juunil kell 11
homm. AASTAPÄEVA JUMALA-TEENISTUS,
ristimine, Issanda
surma 'mälestamine. Segakoor.
Kõneleb K. Raid. KeU 6 õ. vanad
ja uued laulud, solist Jöann Ka­hu,
tunnistused.
Kolmapäevaa, 29. juunil kell
7.30 õ. EVANGELISTID Vello ja
Ingalill Vaim Rootsist.
TORONTO EELK JAKOBI
KOGUDUS
Kirik: Redeemer Luteri kirik,
(Bloor ja Indian Rd.)
T. Nõmmik, 501 I^avisvüie
Ave., Toronto M4S 1J2. Tel.
483-2478.
Pühap., 19. juunil kell 12.30 p.
SURNUAIAPÜHA Yofrk 'kaümistu
u u ^ osas. lÄUluÜehed.
Pühap., 26. Juunil kl. 5 L va-
Ibaõhu teenistus Virginias, perek.
Hõbe-Põdra talus (Hwy 48 Ja
Jumalateenistusele sõita St. Cat-harinesist
tulles kuni Prudhom-me'lni,
kus pöörata Victoria Ave-nuile
ja siirduda üle Queeni silla.
Jätkata sõltu kimi vasaÄul tee­äärel
on postkontor ja bensiini­jaam,
kust pöörata Greenlane
Avenule ja sõita kuni paremal
pool tee ääres on näha eesti vär­vid,
kust .pöörata talu teele.
Greenlane on parailileelne tee
Queen Mizäbethi imaanteega. To­ronto
poolt Sõites võib Beamsr
villel teemärgi juures ära keera­ta
ja siis Greenlane juures vasa­kule
pöörata. .
„ll^©tsi" fakte
New Yorgi ^ päevalehes „The
News World" ikirjutab läti ajakirja­nik
Osvalds Akmentins (Dorcheste-ris,
Mass. asuva Latvian Press So-ciety
in America asepresident), et
Alex Haiey raamatus „Root5" too
dud faktid ei vasta tõele.
Läti ajakirjanik ütleb, et autori
esüsa Kuntä Kinte't ei saadud röö­vida
Jufferest, kuna see asula oli
tollal (1766) tegelikult vaid kauba-punkt
dzhunglis. Juffere oli 0. Ak-mentinse
andmetel asutatud vah­vate
kuramaalaste poolt, kes siir­dusid
sinna Kuramaa hertsogi juh­timisel.
Vastavalt Akmentinsele olid esi­mesed
kuramaalased (lätlased
tulnud Gambia jõele laevadega
mis kandsid nünesid ,3er Wal
fisch" ja ,J)as Krokodil". Laevade
juhiks oli Peter Schulte. 26. oktoob
ril 1651 jõuti siia. Hertsog James,
mme kandvat seal praegu paljud
Eoyal Beach Rd. )LauIiilehed.
ÕPETAJA KÕMETÜNNID on
teisipäeviti kell 6—7.30 õpetaja
kodus. Muul ajal kokkuleppel.
® Rootsis, Hölsingborgis saab 30-
äastaseks seaüne eesti ühihg. Te­gevust
alustati noorte spordihu­viliste
koondamisega, mUlest are­nes
kõiki haarav ühing. Aastapäe­va
puhul toimus pidulik koosvü-bimine
12. juuni.
jõed, järvekesed, lahed ja külad.
Hertsog James oli olnud heasü­damlik
inimene, kes ei kannatanud
orjakaubandust. Gambia oli olnuc
lätlaste (kuralaste) valduses 1651-
1660, kuni inglased selle üle võt­sid.
Lõppeks Akmentins ütleb, e
ka teised etnilised grupid Ameeri
kas peaksid kirjutama oma
Kuramaalased käisid asustam as
ka Kariibi alasid. Tobago saar An
tülides oli. veel 43Ö aastat tagas
toramaalaste valduses. Kuramaa
laste nime tuntakse Tobagol vee
päeval väga hästi.
ku moodustavad mitmekultuM-rllise
iihiskomna.
Minister J . F. (Miy lüities, et >ta
kasultab võimailust oma mltmiew
kultuuriliste vaadete rõhutami­seks
kakskeelsuse raamistuses,
mis on igale individuaalseks vafli-küvabadusdcs.
See on valitsuse
se mihisteeriümist, kes oli ka
ingsõidu juhiks ja turismiosa-konna
fotograaf Bruce Keed;
Oma kõnes minister J . F. Guay,
kes on nüüd täisajalisetks minist­riks
mltmekuiltuuri , alaü, ütles
ajakirjanikele tere tulemast Ot-awasse,
mis andis taüle võimalu­se
oma mltmekuiltuuri poliitika
tutvustamiseks ja etnüise ajakir-anduse
osa rõhutamiseks selles,
Kui kaks ametlikku keelt ei
täida lootust Kanada terviklik­kuse
säUitamisei, süs on mitme
kultuurilisus see, mis võih täi­ta
need lootused...
lesmärglle jõudmiseks on vaja
etnilise pressi abi ning toetust.
Kui esimene etniline ajaleht
hakkas ilmuma üle 140 aasat ta­gasi
Kitcheneri-Wateiloo piirkon­nas,
siis sellest peale on ©tnüine
ajakirjandus ^ arenenud -ja kasva­nud
ulatuslikuks fcommunikatsi-öonivahendiks
mitmes keelesvil-muvate
arvukate ajailehtedegai Ta
ütles, et mõistab uustulnukate
vajadust omakeelse ajalehe jär­gi,
kes .pole kodunenud veel ameit-liklkude
keeltega. Omakesline a^ja-leht
aga informeerib sellest mis
on hea ja mis on halb.
Selletõttu, on etnilise' ajalehe
osa suurem kui päevalehtedel,
kus Juhtkirjad, artiMld ja re-portaazh
võimaldavad kanada-lastel
näha etniliste gruppide
polütika, et kindlustada etruliste-le
gruppidele erilised tegevusVa-baduised
oma kultuuripärandi
säilitamisieks, ikui need ise seda
soovivad ja neile antakse abi
oma kultuuritööga Kanada kui-tuurieilu
rikastamiseks.
Ta jätkas oma kõnet öeldes,
et tema arvates etnilise ajakir­janduse
kaudu suudetakse Ka­nada
teha maaks mida kogu
maailm. kadestah>-
Vastupidi esimestele asukatele,
kel polnud kultuuriefLuks võima­lusi
ega aega, on Kanada oüüd
rahvas, kes täidab kontsertsa^e,
kunstigaleriisid, muuseume ja õ h T Bosale üle Ontario föjakirjandusie
tukoole.
Praegu on aeg, mil igaüks otšdb
oana päritolu jüiui. Need kes cai
unustanud oma vanemate ibeefe,
on jäie aiktiivseüt 'Seda õppimas.
Etnilised, kokaraamatud viivad
tagasi vanemate toitude juurde ja
seda tehakse ka etniliste ajalehte­de
veergudel. Mmister J. F;
Guay mainis, et teanä. vanemad
ja perekond 'kasvas Manitobas
täiesti inglise ja shoti lühiskonna
keskel ja ometi jäi ta prantsla-.
seks, sest W vasnmiad
ta;seilileks. • ^'
„Pole mingit kahtlust, ©t mit-miakuituurilisus
on Kanadas vib­reeriv,
eruJtav ja nakatav: Ma
olen erutatavaima pprtfeiiaiga mi­nister
'ja ma vaatan vastu tulevi­kule
kus pidütsenie teiega koos
Kanada kuituuribanketir', lõpe^
.tasuta.' • •
Pärast ilõunasööki oli võimalusi
veel lühikesteks 'Sõnavõttudeks jia
Ontario Etnilise Pressiühingu
president V. Mauko andis minis­ter
J . F. Guaylle ja senaator P.
STOKHOLM ~ 24. maH kaitses
fü. 'kand. Helena Vadi StokhJOimi
ülikooli matemaatika-loodust^-
duše fakulteedis oma dofetori-väitekirja,
mille teemaks oli
jjOxidation and Conjugation in
Hepatocyites with Ein^hasis on
Benzo (a) pyrene Aovitaticn".
Teaduskonna amötlk oponent
oli dots. Harri Vainio Helsingist.
Promotsiooni juhatas tuntud bio­keemia
professor L. Emster.
Õnnestunud kajtsaiiise puhul
Ruumikas puhas
TUBÄfa KÖÖK
üksikule. Soodsad tingimused.
Tel. 533i-5585
IS6
© Uus-Meremaaä, Hamilfconi lin­nas
asuva Waikato ülsfcoollfe töö­tab
prajegu külaliäõppejõuna Peep
Aarne Vesilind. kas professoriks
Duke üälkoolis Boirhaimis, P.-Ca-toimus
õhtuil Wenner-Gi^ Cente- j jääb sinna septembri
'16(puni. Temaga on ikaasaska ta
annast abikaasa ja kolm
ri ruumides pidulik õhtusöök 50
osavõtjaga.
IMena Vadi, ^ , on majandus. ^äies Ä u ö ^ ^ võttis te
teadlase Eva Vadi iVr adJ*i tutair. A*kai dJe em jiMlais ed' dJr . k1 Huueiltnu biou - sea,l '/1k^ o^n^,^t a»^,k^t.^e ^ ;'k o\ih^^au i„fal^.iskr eu-s^\ty_ ^stia.s. -
ta •korp! Püiae, Patriae vilistlas-V Vambola Raifetasep® ja
kultuurilist tegevust, mis kok..konda. prof. ins. Arved Raudkivi j . t.
VABA EESTLANE vahendab tellimisi
273 lk. — eesti ja ijiglise keeles
Koostaja VMvi PilrisJIi, väljaaiadia Los Angelese Eesti NaashluM
. Hmd alates 1. Jumiist $6.50. Tellimiged saata s^^^ -
Los Angeles'is, Ealiloraias
Ktflev Rub(
12.00Ö-dan|
õppestipen
Tuntud Montr^
le ja laskurile
feel on praegu'I
Majssaohusetts
hdlogy'is arhitel|
rati Canada Nl
Counciri pool j
energiat
rimiseks Bost(
ne õppestipenc
mast on $5.000
damisekSj-üiejäl
litööks vaijatoj
Oma õppeaja k j
kuul anda aru?
K. Rubergtõi
l i arhitektuurini
end sellile järel€
reaafe McGÜli
möödunud aas^
töötedes -ike
prcxfessori abil
kolm päeva ko j
ga vöümistasid t|
le projekti.
Tema abikaal
tänavu McGililil
tuuri ja kujuni
vübib K. Rubej
ga Põhja-Skan(
Kanada stipenc
sealset arhit
Suvihari
kyt^übkül
"Laupäeval, 2|
peetav ;;Suvihf
jagama külalü
hedalt kõike
orul ipakkuc
näitavad, et "^vj
toülailist alustal
orute üpris vaj
hale juba reedj
toodud, telkida
da ja laupäevall
si nmitida. Ne|
ön Soedrioni
võimaldatud
vas 'koheselt
mise vastu.
.,Suvihari 1{
gab laupäeval,]
•kontsertaktust
väijökül. Pits
peab vaimul il
Deeisment (Wi
esineb aktus(
osas esineb U|
ansambel
Tingituna inf |
likkusest,
omafle värskel
samblit Toroi
ga.
Alies äsja
dajatele
„Cantabile
naislauljaist
seepärast
kõigi ees, kj
pahandada.!
õhtuses.
Eesti Rah\
ris August •
„Neetüd talul
Lydia Vohui
meister Auj
oktoobril 1921
„Neetud talui
õhuiavale jõi
surmaaasta
Kesköises
samba esis
maaite..."
nis Nõimmik|
saabub publj
siis tantsi
tantsuvöiliji
Jltali kapell.l
Osavõtt
tust õigus
hinnaks ei^
pol« veel
pääset ei
Aut
nult sdlekf
alladel. Ni
annab pidi
j a stsusdabl
te «Seedril
müüga jul
vä.ravas (hil
Möbleerim?
2 TUI
vannituba
abielupaarij
sant
Helis