Vaba Eestlane, November 17, 1965

              V 1
f 1 '
i
-- S
f
ä
LbK a VABA EESTLANE kolmapäeval 17 nov 1965 — Wedaeiday Nov 17 i965 Nr
KANADA KÕRGE
Londonit Inglismaal Ilmar aja- -
leht --Daily Express" nimetas hilju- -'
tl Kanadat Jõuka ela maailma'
meistriks'4 Ajaleht rajas selle hin- -
nanga tööliste elastandardite uuri- -
mise täiemasele kaheksas kõige
On
külluslikumas liineriigls -- Amee- oskustöölisi teistest
rika Ühendriikides Inglismaal nende hankimiseks alustati mõni
Rootsis Prantsusmaal aeg tagasi hoog-sama- al
Itaalias Shveitsis ja Kana- - tööd Seda on aga pidurdanud vii
das
Arvestussüsteem oli ma- -
iaoidamiste protsendile millised
omavad keskkütte külmutuskatil
auto telefoni pesumasina Ja tele- -
visiooni Tulemused näitavad et
kaheksa vaatlusaluse riigi hulgas
on Kanada kõigis nendes kategoo--
riates esikohal Vastavad suhte- -
arvud on Järgmised: 75
ELATISTASE
Londoni ajalehe
riikidest
suureulatuslikku
rajatud
Kanadas
protsentl elumajadest on keskküt-sek- s Kanadas on ulatanud ka valis
tega 96 protsenti perekondadest maale
omavad külmutuskapi 75 protsen- - Samuti peaks statistika ole-t- i
auto 89 protsenti telefoni 86 ma silmade avajaks neile kanad-protsen- ti
pesumasina Ja prot- - lastele kes tihti kurdavad kesk- -
senti televisiooni
Esialgsel vaatlusel tundub ülla- -
tavana et Kanada perekonnad on
sellise omandi poolest USA tarvis riiklikku abi Selle vaarar-perekondade- st
kuid siin tuleb ar- - vamuse kohta kommenteeris hll
vestada faktiga ühendriikides juti tabavalt Briti Ko-on
suuremad vaesusepilrkonnadlumblas ilmuv ajaleht Daily Cou- -
milliseid Kanadas ei tunta Neid rier": Kaebusega et paljud ka-võ- ib
leida näiteks põllumajandus- - nadlased suuda endile lubada
Ukust lõunaosast ja neegrite geto- -
dest peaaegu kõigis suuremates lin-nades
Selle tõttu on õigustatud
ka president JohnsonI poolt vai-'j- a
Jakuulutatud suurejooneline prog-- ] teoksil olev riikliku arstiabikind-ram- m
vaesuse vastu võitlemiseks lustuse programm ole mitte nil-Kana-das
kahtlemata ole sedajvõrd vahend mis kindlustab kõi-vajad- ust
sellises ulatuses ehkki gile kodanikele küllaldase arstiabi
ka siin nii mõnedki poliitikud
püüdsid enne valimisi endile poo-lehoidjaid
leida sellega nad lu-basid
adopteerida nimetatud USA
plaani Kanada osas
OHUKOLLE AAFRIKAS
Aafrikas tekkis üleöö uus ohu
kolle kuna Rodeesia valgete valit-sus
ignoreeris Inglismaa survet
ja kogu maailma avalikku arva-mist
kuulutades Rodeesia Iseseis
vaks riigiks ja kindlustades selle-ga
valgete vähemusele võimu mus-tade
enamuse üle Peaminister
Smith deklareeris et Rodeesia va-litsus
ei alistu Inglismaa nõud-mistele
ning kauakestvad läbi-rääkimised
Inglise valitsusega
ole annud loodetud tulemusi ning
niiüd jõudnud lõpupunkti
Inglismaa plaanide kohaselt ka--v
atseti Rodeesias järk-järgu- lt
mustadele anda rohkem õigusi
ning kanda võim üle arvuliselt
mitmekordses ülekaalus olevatele
mustadele Sellele plaanile oli vas-tu
Rodeesia v algete valitsus kes
saanud kuidagi leppida valgete
eesõiguste loovutamisega ning
mustadele võimu kindlustamise-ga
Rodeesia ja Inglismaa valit-suse
vahel peeti pikki läbirääki-misi
küsimuse korraldamiseks ja
LUGEJA KIRJUTAB:
Autoritaarne
mõtlemisviis
Kahjatsusega olen Jälginud
meie vaba eestlaskonna Kanada
juhtkonna kaldumist autoritaar-setele
printsiipidele Olgugi et
meie põlvkond oli sunnitud koos-töötam- a
kahe autoritaarse võimu-ga
— kommunistide ja natsidega
— peaks kahestkümnest aastast
vabaduses elamisest jätkuma et
neist autoritaarsetest sugemetest
lahti saada
Selles suhtes oli omaette pärliks
okup Eestist saabunud eestlaste
ekskursioon Kanadasse Meie
juhtkond nü-öeld- a andis käsu"
rahvale loobuda igasugusset suht-lemisest
ekskursantldega Toonita-tit- i
et üksik ekskursantidest ei
tohi astuda üle Kanada eestlase
läve Organisatsioonidele tehti
korraldus valvata oma liikmete
üle Ja kutsuda need korrale Põh-jenduseks
toodi ette et ekskursi-ooni
sihiks on Kanada eestlaskon-na
lõhestamine Ja võitlusvõimu
murdmine nagu see olevat toimu-nud
R Sirge külaskäigu ajal
R Sirge külaskäik lõhesta-nu- d
minu arvates Kanada eestlas-konda
ega murdnud võitlusvai-mu
vaid näitas selgesti meie Juht- -
võimalik et
poolt teostatud norimisel on ni- -
ja
Uine-Sak- -
see
93 et
ees
et Kelownas
ei ars
ei
ei
et
ka
et
ei
on
ei
ei
metamisviirne viirtus Kanadale
kuna selle trükivad kahtlemata
ära ka teised tähtsamad ajalehed
Euroopas Kanada vajab tungivalt
mastel aastatel korduvalt Euroopa
ajakirjanduses avaldatud artiklid
mis ei kirjelda elutingimusi siin
kuiei roosilistes vinides Eriti
agar on sel alal olnud kergema
kaaluga kuid laialdase levikuga
inglise pühapäevaleht „The Peop- -
le" Samuti on võimalik et kõmin
äsjaste valimiste eel väljendatud
vajadusest vaesuse vastu võltlemi- -
mlse sissetulekuga perekond ei
suuda siin katta oma sotsiaalkind
lustusllkke vajadusi ja selleks on
tlabi tahetakse tegelikult ütelda
et seda ei suudeta endile võima!
dada lisaks televisioonile autole
muudele luksustele Praegu
kui just toetusraha endile luksuste
võimaldamiseks mis on siin ini
mestele muutunud tähtsamateks
kui põhilised vajadused ja vastu-tused"
kompromissi saavutamiseks mis
ei annud loodetud tulemusi
Inglismaa valitsus teatas pärast
Rodeesia valitsuse iseseisvuse
deklaratsiooni et Inglismaa võ-tab
Rodeesia vastu tarvitusele ma-janduslikud
sanktsioonid Sama-suguse
teadaandega esinesid ka
USA ja Kanada valitsused Rodee-sia
küsimust arutati ka Liitunud
Rahvaste Organisatsiooni üld-koosolekul
kus SmithI samm
mõisteti häältega 107:2 vastu huk-ka
Rodeesia valitsus loodab süski
et ta elab Lõuna-Aafrik- a toetusel
eelolevad rasked ajad üle ja säi-litab
valgete ülevõimu mustade
üle See on vaevalt siiski usutav
kuna väike Rodeesia on majan-duslikult
rippuv teistest riikidest
ning lisaks sellele võivad Aafrika
riigid hakata sealseid musti maks-va
korra vastu üles kihutama
Seoses Rodeesia sündmustega on
Aafrikas tekkinud taas uus ohu-koll- e
kust kerkivad sädemed või-vad
süüdita suurema leegi
j
konna (valitud Ja isehakanud)
i võimete nivood kommunismi
vankri ette rakendumisega Sama
võimete nivoo demonstreerimine
I
esines ka äsjase ekskursiooni pu- -
( hui Kanadasse Kanada eestlas-kond
on kompaktne Ja ei nakatu
[kommunismi pisikust Kõige hai-[ve- m
muidugi sealjuures on et
[meie Juhtkond unustas demo- kraatliku korra põhiprintsiibid
Viimaseks autoritaarse korra
I[viisil käsitletud sündmuseks oli
kahe noore eesti teadlase (Taage-pera
Ja Raag) erakiri USA polii-tlkategelaste- le
milles soovitati
kaubelda Moskvalt Eestile „satel-lildl- " staatust Sellest erakirjast
olevat teadlik olnud ka prof Aun
kes ei olevat informeerinud
RVN-- i Nendel motiividel nõuti ka
tema väljaheitmist RVN-is- t Jät-tes
kõrvale kas Taagepera Raagi
talitusviis oli õige või mitte siis
rahva poolt valitud saadikut kõr-valdada
või nõuda tema tagasi-astumist
tema teisitimõtlemise
pärast või erakirjade pärast on
suurim demokraatliku korra rik-kumine
Kui meie sel teel karistame
uute ideede kandjaid siis võime
sattuda tsaarivenelaste olukorda
kes ikka veel nõuavad Vene tsaa-ririigi
taastamist märkamata aja-loo
ratta edasi veeremist
J o
! $&& £
& HjHjHBJHBB 23
Washingtonis sooritati äsja president Washingtoni mälestussamba
taustal edukas katse rakettidega varustatud kaitsevööga mis kandis
katselenduri 500 jala kaugusele ja paiskas ta 50 jala kõrgusele õhku
Rootsi
Tallinn on alles selle tõelisus" — all rootsi aja-leht
„Senska Tallinnast Numersi sulest millele
reporterina kaasa aidanud Sven Autor tuttav
mispärast on mineviku ja
Autor märgib et huvitav on üle
kahe aastakümne jälle Jalutada
Pikal tänaval mööda Mustapeade
klubist Ja Pühavaimu kirikust
ning konstateeris et Tallinna va-na
koorik alles Ja see vana
ajalooline koorik ongi see mis au-torit
on okup Eestisse tõmma-nud
tunnistab ta ise Kui iseseis-vuse
Tallinnas oli rohkesti
lilli ja aianduskunsti siis see
külg ei ole muutunud isegi Esto-nia
taga olev uus turg on muude-tud
pargiks
Ja kui Tallinnas oli varem
sUs on
neid nüüd paksult" — enamus
vabastajate" ausambad eesot-sas
vana põrandaaluse Kingis-sepag- a
kes nUUd seisab rootsiaegsete
müüride ees Autor ütleb et Kin-glssep- p
on olnud tõepoolest „tee-neteg- a
revolutsionäär" muu hul-gas
ülekuulaja tshekas
Uus Tallinn on kasvanud Ule
vanade piiride Ja roninud ülemis-te
küngasteni vaatamata
linnas kitsas sest elanikkond
kahekordistunud iseseisvus-ajaga
võrreldes Mustamäe suu-nas
ehitatakse üürimaju nöörslr-gete-s
ridades — hooletult ehita-tud
ja osalt lagunemas Siis-ki
kodud nendele kel seda ei ol-nud
Vana Tallinna pärisosa on
aga muutumas vabaõhu muuseu- -
miks mille sisemusse peidetakse
i ametasutused ja parteibüroo
I Sinna juhitakse üha tihentv tu-- 1 voolus Venemaalt ja kõi- -
in's vene filmides kus vajatakse
keskah miljööd esineb Tillin-- I
na Hansa-aegsel- d kvartaleid
11 Juulit mil al??s üle
1 20 aasta jälle laevaliiklus Helsin-gi
ja Tallinna vahel on 6000—7000
soomlast käinud Tallinnas Reisi-- j
jäte arv Rootsist on olnud palju
hõredam kuuldavasti ainult tu- hatkond viimase 6 aasta Jooksul
I Soomlased käivad ühepäevarei- - sil Ja napsid hakkavad käima Ju
ba enne kui loots lahkub laevalt
Helsingist väljumisel El ole siis
ime kui lõunapoolse vennasmaa
nägemine teinekord kujuneb udu
seks Kuid igal luhul tähenda- -
hea ülevaade sellest noi- - mudel teiselpool Soome lahte elu
veereb
Ja enamus tallinlastest on suve
jooksul mõne sõna vahetanud
soomlastega Kuna eestlased kuu-lavad
soome raadiot ja vaatavad
televisiooni siis võibolla
naabrite keelt pareminigi kui en-ne
sõda Kuid ust saab avada ai-nult
väljas poolt ja eestlased on
sama kinni omal maal kui Stalini
ajal Seda meenutab juba saabu-mine
— vene sõjalaevad seisavad
sadamas tihedalt nagu silgud võr-gus
Ja kõige vapustavamaks het-keks
kujuneb lahkumine tagasi
teel kus nuta-vad
omaksed kes on käristatud
üksteisest eemale ja lahkuvad pä-rast
lühlkülastust jällegi Ja siis
viipavad kurvalt ka mõned neiud
kes eelmisel päeval Astorias või
Glorias on tantsinud soome kava-leriga
Helsingi on vaevalt 100 km
kaugusel selle maa võiks mood-sa
katta kolm-veerand
tunniga — eraldatus tun-dub
seda absurdsemana
Vaikse häälega kõnelustel par-gi
pinkidel restoranilaula-de- s
kuuleb mida õieti kuul-dud
varemalt — et elu on hall
ja troostitu palgad madalad ja
idariikides nii läbilöönud pet-tusele
sundivad
Metallitööline saab 100 rubla
kuus — mis vastab ühe ülikonna
hinnale Kui ta lõpetab tehnikumi
ja saab meistripaberid võib ta
saada paarkümmend rubla roh-kem
Noor diplomlnsener saab
oma karjääri alguses 130 rubla
i värskelt ülikooli lõpetanud fil
kand peab rahulduma 75 rublaga
Kuid leitnant punaarmees saab
250 ja polkovnik 800 rubla kus-juures
nendel on võimalus kasu-tada
eriärisid Ja kinniseid resto-rane
madalamate hindadega ja
paremate kaupadega Naissekre- -
glpoolest omane ainult
vanade ka
kohta — ettekandjate teenimis- - katsed euroonali -
riietada Melanhoolselt
emsai puiijamaisi mauset
Ja keraamilises
Ja venestamine? Nagu N
ki ka arvud riigisaladu- - võltsitud Kui
Vastused aja- -
olid
Rootsi otsib töölisi
Vcnad välismaalased
— ühelegi
külastajale jää silmapaari vahe--
arvukad sildid — Fröken
(Preili töökoht) millele järgneb
telefoninumber Igaüks võib helis- -
tada sellel numbril ja küsida „töö-prellD- t"
järele milliseid teenistus-koh- ti
on parajasti saadaval
Fröken Plats" on Rootsi Riik-liku
Tööameti agentuur mille and
metel on praegu Rootsis vähemalt
175000 vakantset töökohta Välis-maised
töölised on Rootsis endiselt
teretulemast Rootsi firmad kor-raldavad
välistöölistele rootsi
kursusi ja mitmeid ettevõtted!
on viinud läbi erilised majutus- -
piujeMiu juiuusuittma- -
j
Praegu on Rootsis umbes 140000
välismaa töötajat ja
aastal rändas Rootsi sisse 33 000
immigrant!
Välismaa töölised üksinda
ei suuda kaugeltki Root -
sl laieneva maianduse kõiki tar--
beid Lünga on hakatud
töölisi värbama veel kolmest gru- -
pist — abielus naiste vanade ja
osalise töövõimega inimeste hul-gast
Üldiselt arvestatakse et Root-su
nn timh 47f) DOO raist kes võik- -
sid täie või osalise rakendusega
asuda Kui arvestada et tööta - i
jäte üldarv Rootsis on vähem kui
4 miljonit on siin tegemist kül-laltki
rikkaliku kasutamata reser
vuaariga Valitsus koostab praegu
nimekirja töödest mida seni soo- -
ritasid ainult mehed kuid mis on
Jõukohased ka naistele Osa kon- -i
oletused — 15%-s- t 75-n- i
Üks eestlane kellest autor ar-vab
et tal on teatud võimalus
paremini hinnata oli ütelnud
et peaaegu pooled on venelased
See näib ka tema arvates
õige Kõik lapsed keda ta nägi
KEST ALLES -- SISU MUUTUNUD
ajakirjaniku muljeid Tallinnast
ümber aga selle pealkirja avaldas
Dagbladet" reportaazhl Lorenz on on joonistava
Ryden m h vinjettidega on varem Eestiga
võrdlused võimalikud oleviku vahel
on
ajal
mä-lestusmärke-ausam-baid
Sellele
on
on
juba
ristide
Pärast
osatakse
sadamapaviljonls
kandepindpaadiga
või
on
kunstis
Plats"
üksnes
kõnelesid
ne
antakse susoodustusi
tööstusi
nädalas dadesse
maksuseadused
asunud
on ii-rit-est
—
Peale venestamise eestlasi
rõhuvat enam korteripuu-du- s
See ilmneb isegi turistijuhti-d- e
Linnas väidetakse et
eestlane võib seista korterlsabas
kümme venelane saab ulu-aluse
juba
Meelelahutuseni elavalt —
selgub et kontserthoo-aeg
on algamas Restoranides on
rahvast krimmi shampanja voo-lab
Ja viru valget pu-nase
Jenka Ja
tshehhl folkstroti juurde
on peaegu sama rohkesti
— olevat hispaan-lane
Alfonso Tellado kombe
Tallinna toonud ja avanud esime-se
kohviku aastal Kohviku-test
on aga kadunud
inglise Ja ajale-hed
Ja ajakirjad
Okupatsiooni sümpaatseks näh-tuseks
nimetab antikvaar-set
agarust s o ajalooliste mä-lestuste
restaureerimist näit
Toomkirikus mahapõ
varemeist ei ole kerki
halliks Paelrnla A1-lrK-I4
—
i - wjw tuitnaiLuu uil
i vabastatud Ja alumisel korral sis- -
se väike muuseum
l Baltisakslased nn WHnri u nmo vut ~_i__
Tiesenhausen mnli h„ „ „i
j puuriidad talviseks
kütteks
Autor lõpetab poola kirjanikku
tsiteerides kes ütles- - Vabadust
ei saa keezi simuleerin- - ia
on täiesti õigus
tär Ja ettekandja saavad kuus 60 nud surmatants
f"0- - I on restaureeritud Ja see on paigu-- Lorenz von Numers Tal-- tatud suurde saali
linnat Leningradiga ja rõhutab et Berend Nõtke on Ule kui viimane on tsaristlik import- - Oleviste kirikusse Pühavaimu ki-kau- p" välismõjudest siis esimene riku barokkajanäitaja tiksub jäl-o- n ehtne lääneline linn kuigi j Rootsi kirik Kiekin-de-peeritu- d venestatud aga selle- - kük Juures on ikka maadlus- -
vadSoseoimtseestuhoant kpõaiagriil sviõlmrdilesmedisai muuseuKmaidsriojrauskonstateerib brlitnusdkisktodausudnesusde nTenodoempvaenadlalisce-e- t
Kumas
See käi
ehituste vaid inimeste
viis naiste end
kult irfln
muu- -
vaipades
Liidus--
on
seks või siis palju
on venelasi? mis
'kirjanik sai mitmesugused
Stokholm Stokholmi
ei
le
kee
le
iwiuic
miseks
1964
aga
rahuldada
täitmiseks
töö- -
kuni
olevat
venestatud
vanalinna
näib
nädalaga
käib
neelatakse
läti
Kohvi-kuid
kui
selle
Iseseisvus-aegsed
prantsuse
Niguliste
uut
nlb kunstkäsi--
ja invaliidid teretulnud
toritööst on ka sellise iseloona? et naised seda teha l
kodus osalise või taie tSRx Vastavalt sellele on ka uLJ
mitmel nool halranii 3
oma kapatsiteeti "J
Kolmkümmend protsenti Rv- -
--- — uuonuieaoaarta
tV1WasrtAaniAdilnjha _Ameerika öindrfl lsaisksvateshtatuvdat-e-neatumuvrmaimneeuimestaedgoantõRkõiolnoidJu
võivad olla suures osas niisama suure produktiivsusega Vul remad
Valitsus on alustanud väliaõni
fhvtseieaõ6lndFievitüliauüjdasmuiRlluiiissossieaotileunteosdckniatjde4deetanöfreeiövnkiatletuaeniedjdelaemtegueravamiiätibliejeaisnsuliaom2tiiõmebeõpskireonod-jt"i-
U"gi n valitsusel vajah- - i£ud valJaoppe-- ning ümberko
handamiseprogrammid
Ent hoolimata asjaolust
i1k7k5ag00i 0 mtöitömkeodhtatuohoantadbedtäitijnaiimdeseodn sRiionotssiese töeöttavaküahnetskesd põtöhöjuksoehkasd olaa swamLaswPm"rckuonneais asTuööulnisute avjiubisjea "üfule- - et nad lahkuksid onu pxioirakuoKnodnatdaedsesset Jkaus asnueknsdide daaa järele valitseb suur vajadus ' ole aga tihti sugugi kerge Ry tööametid pakuvad nüüd igale
siinsesse vääringusse ihiber"
arvestatult 100 dollarit kui ui
lähevad tööjõupuuduse all kama-tavates-se
piirkondadesse ja akt septeerivad seal kas või ainult hoo"
ajatöö
Kui tööline otsustab pidevalt ümber asuda makstakse talle veel Iisahüvitust
Kui perekonnapea läheb töölt kohta kus valitseb kortenknis ja tal ei ole seetõttu kohe võimaik
oma perekonda järele aaks-taks- e talle erilist majutusraha ais võimaldab tal vajaliku aja vältel pidada kahte majapidamist Seda makstakse kuni üheksa kuu väi-t- el ja lisaks sellele on toetussum-m- a ettenähtud ka ta naisele ja igale lapsele alla 16 aasta
Sellise erihüvituse alla hiA
takse eriarvel ja ei kanna intressi
Viie aasta möödumisel oa finnil
õigus kasutada neid summasid
kuni 30 protsendi ulatuses ük-skõik
milliseks tegevuse laiend-amise
otstarbeks
VABA EESTLANl
TOIIHETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast re-edeni
kell 9- -4
Telefonid: toimetus 364-752-1
talitus 364-767-5
Toimetajad kodus väljas
pool tööaega:
Karl Arro 766-205- 7
Ilmar KUlvet 466-451- 8
Heino Jõe 766-510-7
Talitus väljaspool too
Helmi Liivandi 251-643- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste
Uks toll ühel veerul
kuulutuskülgede! J160
tekstis
esiküljel !20"
Korterikuulutused
määr $100 Kirikute orga=i
satsioonide Ja isikute tead
anded $100 tollüt
KUULUTUSI VÕTWtP
VASTU:
1 Eestlase talitu
135 Tecumseth St
364-767- 5
Postiaadress: Box "0 Sa t
Toronto 3 Oat
Z Riho Põua
59 Glenside Ave
Toronto 8 On T' HO 3S"8
Toompeal ainult ve-- keskmiselt 10 000 töölist aastas keeIt-- Valitsus teeb ka tunduvaid M-J- a eesti lastele nädalas firmadele millised
kõige madalamast klassist alates asutatavad uusi piirkon-ne- li vene keele tundi Ees- - kus valitseb tööjõu üle-t- is arvestatakse praegu 13 miljo-- jääk Rootsi tat-ralt
elanikku neist umbes 300000 vad ette et firmad võivad pansa alaliseks sisse venelased osa oma profiidist maksuvabalt
Eestlasi tagasi tulnud töölaag- - kõrvale kasutamiseks tuleviku
aga kui palju? vesteeringuina Need summad hoi- -
kõige
jutust
aastat
kahe
aflshldest
kaaviariga
vanasti mulde
1702
autor
lenud aga
seatud
ladunud
torni Kuulus
võrdleb Kadrioru lossi
altar viidud
oku- - le Mikaeli
Ja veel
cutor
töö
ei
siin
le
saaksid
nad
teoksil
tööjõu
tuua
vanuse
aega:
hinnad:
ala?
Vaba
Tel