Vaba eestlane , October 18, 1979

              •TABA EESTLANE n^pipömal, 18. Qj^oobril 1979 - IlhiH^y, October 18, 1979 Nr. 77 Nr. 77
¥ABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. Torontos.
• PEATOIMETAJA:. Karl Arro - •:
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn.C, Toro Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 3^^^ kmiliatijsedp
^^^^^^^^^
:TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.-,: poolaastas $19.50 ja;;
veerandaastas $i0.50,'kiripostiga aastas $5®.--, |M)olaastas $30.50
^^^^^^^^^^^^^^^^ j^^^^^^^
TELLIMISHINNAJD väljaspool Kanadat: aastas $38.-^,, poolaas­tas
$21.— ja veerandaastas $11.—. Eiripostlga USA-s: aastas ]
L.—, poolaastas $32.50 ja veeraadäasitas $17.— |
ülemerfrrmaadesse: aastas $72.--^, poolaastas |
$36^ Ja veerandaastas $19.—. f
5i mimdatus 50 cr — ükšikniumbrl^ j
Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumseth St., ^
Toroiito3, Ont M6J 2H2 c
Afganistanist on saabunud vii­masel":
äjal pidevalt teateid, et
Moskva käsi ei käi seal kaugeltki
nii hästi kui Kremlis seda plaanit­seti.
Sellest on möödunud nüüd
seitseteist kuud kui Afganistanis
^haarasid verise riigipöördega või­mu
N. Liidu toetusel opereerivad
:-marks'istid,' kiüd^ olukord .'selles
väikeses metsikus mägestikurii-
• gis pole veel kaugeltki stabfflis©&"
rinud. Isegi Afganistani juhtivad
kommunistid on omavahel sa.ttu-nud
tülli punaste kontrolli all
opereeriva Kabuli armee Ja mu-hameedi
^mässajate vahel puhke­nud
kodusõja juhtimise pärast,
mida kinnita;b äsjane uiis rügi-pööre
Kabulis, kus peaminister
Hafizulläh Amin kõrvaldas või­mult
oma sõbra ja võitluskaasla­se
prfesident Nur Mohammed Ta^
raki, kes sai läände saabunud in­formatsiooni
kohaselt võimuüle­võtmisel
surmavalt haavata.
Afganistanis toimuv kodusõda
on näidanud, et vene moodsate
relvadega varustatud kommunis­tide
armee ei ole võimeline kürelt
võitma fanaatilisi miiliameedlasi,
kes peavad kinni oma usulistest
tõekspidamistest ja kommetest
Hing kelledele Kabulis asuv rez-hüm
on „Jiunalati>©lgava kom­munismi"
esindajaksv Nv Liidust
on Afganistani saadetud miljonite
dollarite eest rdvi ja sõjalist va­lmistust,
inilledega opereerimist
juhivad 3000 vene sõjalist eksper-tij
tehnikUit ja nõuandjat, kelle­dest
paSjud on saanud juba võit­lustes
surma või tapetud julmalt
mässajate poolt nende kätte van­gi
langemisel.
N.. Liit on • Af ganistanS kommu­nistliku
rezhümi abistamisel pal^
Ju õppinud ameeriklaste fiaskost
Vietnamis ntng^ on loobunud esi­algu
maavägede saatmisest Af­ganistani;
lootes, et vene pommi-lenniikite
lendurid ja kahuritega
varustatud helikopte^te operaa­torid
suudavad anda kommunisti­dele
seda vajalikku abi ja löögi-
Jõudu, mis on vajalik mässu ma­hasurumiseks.
Kuid kui olukord
ei parane, -siis•.võivad venelased
j oma esialgseid kavatsusi ja plaa­ne
muuta ning saata Afganistani
oma maavägede ja langevarjurite
üksused, kes on pidevalt N. Lii­du
ja Afganistani piiril häireseisu-korras.
Kui Moskvas jõutakse
veendumusele, et president Amini
kommimlstlik rezhiim on köldm
varisemas, siis tuleb alati arvesta­da
võimalust, et Moskva vallutab
kiiresti Afganistani tähtsamad
tsentrumid, mis on iseda lihtsam
Ja kergem, et vene ohvitserid
kontrollivad juba praegu Äf ganis-toi
leraiuväl ju, arsenale ja varus-
4usladusid.> . . ;V
Mgajiistani kommimistliku rez-
Mimi ja venelaste suuremaks mu-lembrini
raihvuisvaihelisie mamatü-miim,
miUest osa võtsid ika mit-nied
IJSA Mijastaoad^ ;Nõua«>gu^
toiliviõiwiud ikonf isikeerisid 44
Bm&eAsi kirjastaijate poolt raa­matunäituse
jaofcs MosäkvQsss
saadetud ma^maitiäit, fc^te hulgas
reks on Afganistani armees esine-yad
rahutused. Välisvaaitlöjad
kalkuleerivad^ et armee 80 000 me­helisest
koosseisust on 'jubia M s
kümnendik rivist välja langenud
— osa sõduritest on ühinenud
mässajatega, osa muutunud omal
käel opdreeritavateks bandiitide
salkadeks,. Vaatamata, /suurele
propagandale Ja yalitseya mark-sisüiku
kliki pingutustele ei ole
kommnnisilikirezhjim Afganista­nis
populaarne. Kommunistid on
suutnud teha : endile. halva nime
Öiste arreteerimisiega ja süütute
inimeste hukkamisega ning seda
plekki ei suudeta välja puhastada
ka kõige peenemate propaganda-fraasidega
ja pettemanöövritega.
Tuhanded inimesed on tembelda­tud
uue marksistliku rezhümi
vastasteks ning nad on pidanud
selle eest maksma Taraki ja Ami­ni
hukkamismeeskondade kuulid
dest;Oma eluga.' ;
Millised' väljavaated on mässu­liste!
-marksistliku .režhiimi . kuku­tamiseks
ja võidu saavutamiseks?
Minimaalsed —.arvavad. lääne as­jatundjad.
Vaatamaita sellele, et
mässulised kontrollivad suuri
maa^alasid, ei ole nende juhid
võimelised omavahel kokku lep­pima
ning kontsentreeiritud ja
ühest keskusest juhitud sõjalisi
operatsioone alustama. Neil ptiu-dub
dünaamiline juht, kes suu­daks
ligemale paarikümmet etni­list
gruppi ühendada ning nad
ühise eesmärgi saavutamiseks
koostööle rakendada. Pealegi ei
ole mässulistel kusagüt suuremas
skaalas abi loota, kuna Ameerika
Ühendriigid pn kaotanud Afganis­tanis
oma kõhkleva hoiakuga ja
kõikuva poliitikaga täielikult
preslüzhi. Washington.'on seni
piirdunud ainult hoiatustega
Kremlile, mis ei anna julgustust
ega moraalset tuge afgaanidele
ning.milledesse .Brezhnev.,ja tema
kaaslased suhtuvad ülbe iileole-kuga./
•
See pilt, mis praegu Afganista­nis
Kremli poliitbiirbole avaneb,
ei ela eriti rõõmustav. Kuid sa­mal
ajal jääb paratamatult mulje,
et Afganistani saatus on põhüiselt
juba otsustatud ja et see stratee­giliselt
tähtis riik jääb iga! juhul
Moskva kontrolli ala. Venelased
jäävad Afganistani valitsema süs
kuiniarksistlikul valitsusel õnnes­tub
mässajaid lõplikult võita ja
Kreml jääb peremeheks ka sel
juhul Irai mässajad peaksid
marksistid kiikutanla. Vihnasena
mainitud võimaluse puhul võib
oletada, et vene väed marssivad
lihtsalt Afganistaini sisse ja. oku­peerivad
kogu riigi. J a lääneriiki­dele
jääb sel puhul ainult nende
tuntuid osa ^ käsi ringutada, pro-testeetrida
ja hälisedai •
: V : - K . Ä . /
fca Oklaliioma. ülikoolis õpetava
leedil päjitoiuga professori V.
Stanley Viardys'e teose „Ttie Gat-holic.
Church, Dissaiit and Narfiio-nality
in Soviet Litiiuaaiia", mis
ilmus käesoleval aastal Columtoia
Univeirsity Pressi kirjastusel.
Prof. Vardys on ka,ua aastaid ol­nud
aktiivne Balti töadiaste drig-koimis
tWiendrilkides, olles ka
Balti teadusliku M n g u AABS m-dm
©' presidaot : •
Eesti Keskarhüv Kanadas on suuireks eesti kultuurielu varaai­daks.
Pildil vaade osaliselt näha olevaile raamaturiiüleUe, mis
kõik on hästi korrastatud. Foto: Vaba Eestlane
Okupeeritud Eesti ajakirjandu­ses
ilmus septembri lõpupoolel
pilte Ja kkjeldusi punaväe teist­kordsest
sissetungunisest Eestisse
1944. aasta sügisel, mida nimeta­takse
Eesti vabastamiseks. Pilti­del
näeme marssimas vanu mund­rites
mehi, kellede punaarmee
vormikuued on rikkalikult koorma­tud
värvilise aurahade plekiga ja
kelle päid ehivad Mad lendavaid
taldrekuid meenutavad punaarmee
ohvitseri mütsid. Neid mehi nime-tatfckse
sangariteks ja kangelas­teks,
nad olevad teinud suuri tegU:
sid >,vabastam{se" operatsioonide
läbiviimisel. ;
Ees olid siis need mehed, keda
okupeeritud Eesti ajaku^janduSes
nimetatakse aupaklikult vabasta­jateks
ja kangelasteks? Tallmnas
ilmuvas propagandalehes .„Kodu-maa"
(nr 39; 26.. septembril) on
esiküljel toodud artikkel S,Pidu­päev
vabastajate auks", milles an­takse
väike ülevaade punaarmee
sissetungi mälestamise rongkäigust
ja sel puhul toimunud tseremoo-niastrAjaleht
kirjutab, et kolm en­dilt
rindemeest, kes kannavad
Nõukogude Liidu kangeUse kiild-tähte
— E . Puusepp, M. Podõmah-hin
Ja Ä. Repspn süütasid igave­sest
tulest tõrviku. Lauluväljakul
pöördas ajalehe teatel sõjavetera­nide
poole Eestimaa Kommunist­liku
Partei Keskkomitee esimene
sekretär K. Vaino. Sõna olevat veel
võtnud Eesti Laskurkorpuse suur-tükiVäeülem
erukindralmajor K.
Aru,^ Tallinna aukodanik, sotsialist­liku
töö kangelane ja sõjaveteran
L. Vammus ja tänaste sõjameestie
esindaja ohvitser N. Sanshkin.
Suur pidupäev olevat alanud A.
Aleksandrovi lauluga Püha sõ-
Eesti Maja viimase ümberehituse jum-es oli iibeks õnnelikuks a i ü ü i Ä Ä i Ee Keskarhüv
Kanadas. Senine kitsas ruum oli tulvili täis mitmesuguseid materjale. Nüüdses ruumis on pUt
hoopis erinev, on rUumi raamaturiiuleile, kusjkõik materjalid on korrastatud ja rüuleile koha leid-midi
Arhiiv on saanud eesti kultuurielu varäaida üme. Meie ühiskonnas, kus on veel teisi arhüve,
on ammugi olnud küsimiSlj mis kõrvälolijaid on huvitanud^ seUetõttu pöördusM ,,Vaba Eestlame"
arhiivi juhataja R. Antiku poole lähema informatsiooni saamiseks. '
R. Antik toob sumade ette pil­di
Eesti iseseisvuse ajal jolituimd";
teaduste airmgust.\Kulgi m&neski
teädusiharus . oli vairem tehtud
märkimisväärset, olid vabade aas-'
tate saiavutused otse hämmasta- '
vad. Tartu ..ülikool korraldati üm-1
ber Eesti ülilkooliks, sai juurde;,
rea uusi faikulifceete eesti teaduste
alalt ja korraldati ümber oma
nõuetele vastavalt. Tartu ülikool
sai eesti raihva ülikooliks.
: Et need fafeulbeedid võisid i n ­tensiivsele
tööle, asuda, oli põhju­sel,
et, enne iseseisvuse aega oli
juba palju tehtud. Suveräänsuse
puudumine omal naaal ei iäihen-danud
passiivsena ajavoolu,jäär
mišt. Oli toimunud meie vaimse,
ja' ainelise vanavara ja. pärimusije j
kogumine oma raliva iseast võcrsu-nud
teadusmeeste juhtimisel ning
lugematute ikaastööii^te abil, kelle
pik ulatus kaugele nägemaks
eesti oma teaduse nõudeid.
Eesti •Rahva;.:Muuseum, Arhiiv­raamatukogu,
arhüvid, rahva­luule,
keete ja murdekogud
pakkusid materjale teadusli­kuks
uurimistöödeks. "
• Ka pagullastena vaijame sellist
avara ulatusega püüdlust, et oma
poliitiliste õiguste mõtestamise ja
majandusliku elu kdrval oleme
teadlikud ka rahva elu omapärast
ja vaimuelu vormidest, Meie ajar
loa ja;fe'tmiraoo uurimise ja kä­sitluse
äädavamate väärtuste
hulka kuuluvad arhüvid ja teised
kogud. Need peavad olema rah-vusvalieliselt
kehtiva süsteemi,
printsiibi ja teadusliku distsiplü-ni
alusel korraldatud ja ühendu­ses
maaüma teiste teadlaste ja
teaduslike institutsioonidega eesti
kultuuri ja raliva elavam hoidmi­seks,
Nü oli möödunud aastal To-ronitos
peetud AÄBS'i konverentsi
ettekandeist tervelt kolmandik
(11); pühendatud arhiividele, ko-gumisvaijadusile
j a nendega seo^
tud probleemidele.
R. Antik ütleb.pika sissejuhatu­se
järel, et Eesti Keskarhiiv Ka-;
oadas on üks mitmest eestlaste
poolt asutatud ja üleval peeta­vaist
arhiividest; neist vanim oii'
Austraalia E ^ t i Arhiiv (asuti
1952). " 1
Eesti Kesikartiiiv Kanadas
(omaaegse nimega asutamisest
kuni 1968. laastani; Eesti Kultuur-airhiiv)
kasvas välja raiamatunäi-tusest,
mis korraldati Toronitos:
Esimese tilekanadalise Eesti Rah-vusfcongressi
puhul Toronto Eesti
Majas, '1960. a. kevadel. Sellöks
näitüselks olid mitmed kiirjastušed
ja üksikisikud andnud oma raa-maitiiid.
v
Näituse, lõppedes avaldas kor­raldaja
Karl EeJime soovi, et
laenatud teosed jäeitaks eestlas­te
ülekanadalise keskorganisat­siooni
RVN kavatsetava raama­tukogu
ja arhü^i alusvaraks.
See soov leidis sööja vastukaja.
Eesti Majalt saadi pööningukor-ral
eraldatud väike ruum ja sin­na
koondati, ka I Eesti Päevadel
(1957) toimunud raamatu-.ja Ees­ti
anastaaiüse kohta ikäivate doku­mentide,
fotode, kirjelduste, dia-graimmide
ja tri^kiste eksponaa­did,
samuti Eesti Päevade mater-j
alid; mis senini olnud korraldaja^
te hoole all nende kodudes. Khr-jastüsed
ja ajalehed jätkasid väl­jaannete
saatmist ning kogu kas­vas.-
•' -• >: •
Eesti Kultuurarhiiv. formeeriti
ametlikult 11. jaanuaril 1961 eri-põhikorraga
RVN juurde ja fik­seeriti
ka ülesanded, kiis oli laia­ulatuslik
materjalide kogunüne,
säilitamine ja korraldamine, ni­mestike
j a kataloogidega varusta-mine.
. :"••.'-•'/
Raamatukogu ja arhiivi 'kogu­mise
alasteks on: 1) eestikeelseid'
trükiseid, nagu raamatud, ajale­hed;
ja -kirjad, organisatsioonide
bülletäänid, aruanded, teatelehed,
ringkirjad, kavad jne.; 2) võõr­keelsed
väljaanded meie eneste
väljaannetena esimeses punktis
loetud ulatused- ning teised, mü-les
käsitletakse Eestit ja eestlasi,
samuti Balti maid; 3) eesti auto­rite
ja teadlaste teosed ja kirju­tised
ükskõik millisel teemal ja
millises keeles; 4) fotod eestlaste
tegevusest, üritustest, filmid, lin­distused,
heliplaadid ning kaar­did,
plaanid, noodid, graafüine
kunst jne.; 5) isikute, organisatsi­oonide
ja ürituste arhiivid, käsi­kirjad,
kirjavahetus, mälestused,
päevikud jne. '
R. Ahtik ütleb, et oma kogude
majutamine on olnud arhiivil
probleemiks algusest peale, sest
• ka 1963. a. saadud ca 300 ruut-jalase
põirandapihnaga ruum oM
varsti ülekoormatud.
Alles 1976. a. suvel võimaldus
Eesti Maj a uue juurdeehituse tõt­tu
•keldrikorrusel saada tulekindel,
800 ruut] j alase põrandapinnaga
ruum, nulle väljaehitamine läks
maksma 3000 doHarit, mida luba­ti
võtta riigi poolt 1Õ72. a. antud
6000 dollarist; See oli.antud kiili
arhiivi feorrastamisekB, kuid mis
ruumi kitsikuse tõttu seisis kasu­tamata.
Šisus^tamis^l rauast riiu­litega,
põranda katmisel jne. oli
tõhusaks abiks endise arhivaari
Karl Eerme testamendiga määrtar
tud 1000 dollarit. V
E. Antik mainib, et arvudega
> opereerides on numbrid aukar­tust
äratavalt suured. Raamatuid
('üle nelja .trükipoogna) on nelja
tuhande pures, broshüüre, pamf­lette
jne. mitmekordsefljt rohkem.
Need on asetatud arhiivinõudeile
vastavaisse erilistesse happevaba
kartong-kastidesse, mahuitades
igas 100 ja enam trükipoognat.
Suurt ruumi tarvitab ajaiehteder
ajakirjade kogu, see meie krooni­ka
materjal. Eoaam kui 300 erini-melist;
ajalehte^ajakirja (interv­juud,
kõned), fotode (nende kor-raldajxdsele
süstemaatiliselt pole
veel jõutud) Jiulfciüatu^
niitniele tiihandeie.
Täpsustades ailhiivi varandusi,
seletab ta ,et arhivaalide osas. on
kõige pealt meie keskasutiste
EKN, E. Lüt Kanadas ja Kanada
Eestlaste Ajaloo Komisjoni, t M *
'72 ja Pöhija-Ameerika Eesti Päe­vade
niaterjalid.- „Lisaks mainik­sin
veel mõnda ulatuslikumat ja
tüüpilisemat," ütleb R. Antik.
Mainiksin Londonist saadud 36
foolio köites väljalõigete kogu
inglise ajakirjandusest, müles
Eesti ja Baiti küsimused leiavad
elavat-käsitilüsitX1924. a. mäss,
baaside nõue, okupatsioonid;
saatkondade ja laevade kodumaa-i
le pööq:^amiBnõuded jne.). Šüs ar-jhivaaie
Saksamaalt täieliku Eesti
I Kooride keskuse omaga.
k. V
Eesti Nõukogude Entsüklopee­dia
teab kinnitada, et kõik „vabas-tamise*
* pidustustel esinenud isi­kud
peale TaUmnas sündinud L.
Vammuse on Venemaal sündinud
VÕI seal kauemat aega elanud eest­lased
või puhtakujulised venela­sed.
Nü oh N. Liidu kangelasteks
kuulutatud Endel Puusepp ja Al­bert
Repson sündmud Venemaal,
esimene Jenissei kiibermangiis
1909. a. ja teine Vologda kuberman­gus
19211. aastaL Eru kmdi^almajor
E. Aru on sündmud küll Eestis Ha­linga
yailas 1902. aastal kuid siü-dus
noore poisina Venemaale ja
oli juba 1918. aasta punaarmees.
Pa!rtei esimene sekretär Vaino,
kellele möödunud suvel Eestis soo- .
ritati atentaadikatse, on siiridmudl
Venemaal Tomskis. Nii süs peaae­gu,
eranditiüt pärisvenelased või
Venemaal sündinud ja kasvanud
eestlase nime all esinevad venela­sed.'-'
• .
Kõige selle suure „vabastamise**
kampaania ülespuhumisel jääb
eesti rahvale segaseks ja selguse­tuks,
miks „vabastajad" pärast
sakslaste taandumist Eestist ise
endiste okupeerijate, asemele asu­sid
ja venelased ning venestunud
eestlased enam koju tagasi läinud
jäädes Moskva okupatsioonivõimu­de
käskude täitjaina ja eesti rahva
elujõu väljapigistajatena Eestisse?
Nii-siis ei saa meie rääkida Eesti
vabastamisest vaid puhtakujulisest
Eesti okupeerimisest! mida ei suu­deta
varjata isegi kõige põhjali­kuma
propagandaga, kuha karai
tõde lööb pealetükkivalt ja süma-torkavalt
„vabastamise*V propa-gandavõõbast
läbi.
Kujutage ette olukorda, et Mosk­vasse
rahvusvahelise konverentsile
saabub kõnelema mõne antikom­munistliku
riigi rügipea, näiteks
Tshiili sõjaväelise hunta juht kind­ral
A. Pinochet või Lõuna-Aafrika
president B. J, Vorster. KGB võ­tab,
tarvitusele erakorralised abi­nõud
nende veendunud jai rahvus­vaheliselt
tuntud antikommunisti­de
kaitseks ja peksab Moskva tä­navatelt
minema kommunistid, kes
on tulimd nende meeste vastu de­monstreerima.
Ning konverentsil
kõnetooli asunud antikommunistli­ku
rügi rügipea ei vali sÕnu, kui­das
hurjutada N. Lüdu kommunist­likku
valitsust, selle imperialist­likku
polütikat, koloniaalvõimu
rakendamist Teise maailmasõja
ajal allaheidetud riikides nmg
Kremli manöövreid Kuuba ja teis­te
satellütriikide võõrleegionite
abil oma vallutuste jätkamiseks,
j Kõnetooli tõusnud mees kü-jeldab
, eredates värvides ka neid suuri
kannatusi, mUie osaks on saanud
kambodzha ijahvas kommunistlüce
diktaatorite võimuvõitluse Ja
Kremli poolt toetatud vietnami
okupatsioonioperatsioonide tulemu­sena.
Ta räägib ka nendest kümne­test
tuhandetest põgenikkudest,
kes saadetakse Moskva toetusel
opereerivast kommuriistlikust
Vietnamist iga päev vanades lae-valogudes
ja väikestes paatides
merele hukkuma.
Kõne on nüvõrd paeluv ja fakti­dele
põhjendatud, et see saab
suurte kiiduavalduste osaliseks.
TeU on õigus — see lugu on ai­nult
fatamorgaana — mingisugime
l^angastus või õhüpeegeldus, mUlel
ei ole reaalset alust. Moskvas pole
kunagi varem peetud avalikult
nõukogude vastast kõnet ja seda
ei juhtu ka tulevikus —\ vähemalt
mite kommunistliku rezHümi ajal.
Kuid midagi sellesarnast k u i ^ ai­nult
vastupidises vormis, kus tun­tud
kommunistlik rügipea ründab
Ühendriike ja teisi demokraatlikke
riike, saab vabalt toimuda Ühend­riikide
pinnal, New Yorgis, Lütu-nud
Rahvaste Organisatsiooni hoor
nes. Seal atakeeris ameerika tihe­da
politseivalve all kohale jõud­nud
Kuuba punane diktaator Cast­ro
ägedalt Ühendriike ja teisi ka-pitalistlUdte
rüke, süüdistades
neid maaümäs valitsevas pinevu­ses,
viletsuses ja rahvastele tekita­tud
kannatustes. Seda tegi ta ajal,
mü Kambodzhas surevad kümned!
tuhanded inunesed nälga sel liht­sal
põhjusel, et kommunistlikud
(Järg lk. 3)
VAI
20. ja 21.
922-3824,
27. ja 28.
461-0912.
MoEitre<
uus juhai
MONTRE.
Seltsi juhatuj
toobril jagat
Leida Helde j
— abiesimees!
abiesimees,
' jatoimetaja,
" kur, Elniar
go Muni —
ge, ning Pauli
Seltsi lii]
tas, pensioh]
maksu on v(
kurile Ehnj
vad vastu k£
liikmed. Pea^
koiTalise pe^
sept. Anton
si lükmenit
ressil 5293 '
2R6.
Toronto
koori p<
Ibronto
das Eesti
päeva oht
naõhtu,
aastapäeva.|
omakseid M
õhtu a'^
Rein, tervit
ja tuletas
mist. Selle j|
müle. kooi
vaks oli lp!(
teksti kui
moto sai
•5. aästapj
asutajate
koori lipp.
õhtime
ühislaule
Kook'i jühj
lud. .Väga|
koorijuhi
tud hei Ui
esitati helU
sertide prc
meelde laij
^aastaid.
tllejääni
kult - meele
enamlus,
kleitidega
des kleitidi
: ne; teistelj
Pidulaua oi
rinaisliil
'.tiisel.
mil
•«n»frr
23 WEJ
Rexdl
diktaatori^
niuhaarai
gudes ülej
mängu Ju^
ega tema
Castro
sitamist^.
lääneriigi^
manda 'j
juhiks ku|
nas peeti^
niiljardit
Sellest Sl
•osa saadj
üsna kart
„kommui
seni veell
mid.
Need lj
kujutlus
si)ndimid!
võibolla
teks, ml
misoper:
teevad
on alati 1
nurka 1 Sl