1979-10-18-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EliSTLANE Thursday, Qctx)b8r 18, 1979 1 Austraalia eestlased J a socsnia-sed võisitlesid Narrabeeais ,,maa-võistlusel". Võistlesid nii varnad kui k^ noored pealekasvust. Viimases osas domineerisid „lootused", kellest varemgi on olnud jutto, näit. keskkooliõpilane Erika Seek, kes domineeris naiste aladel, eriti . jooksudes ja hüpetes. Keskkoolide meistrivõistlustel, kus osalesid 140 koolil, võitis Erika 200 m jooksu oma vanuseklassis ajaga 27,3 sek,, [ mis on Austraalia eesti naiste rekordi kordamiseks. 800 m jooksus •ühiselt kõikidele vanustele, tuli ta neljandaks ajaga 2.34,0. veel Moskva olümpiamängudel. Selle kõrval kavatseb ta korrata ka maratohijo<tai, ' nagu vüma-sel I Tamperes Soomes toimusid tic Cup'i (Balti karika) korvpallivõistlused, kus osalesid Sobme, Rootsi, Eesti ja Läti. Mäng Rootsi ja E ^ i vahel /kujunes eriti põnevaks, kuiia täisaeg lõppes viigili- ,s©lt 77 ja alles pikendusega võitjs 'Eesti 89:87.7,: • ; Eestlaste parim korvikütt Tõnis Randala tegi 18 punkti, rootslaste paiim Roland Rähm 24. • Läti kaotas Rootsile 89:92, Soome omakorda võitis Eestit tasavägises matshis 68;67 (poolaeg 36: Karika võitsid seega s ^ ^ teiseks jäid eestlased, kolmandaks Rootsi ning neljandaks lätlased. I Joyce Smith, 41-aastane briti koduperenaine võitis Lääne-Saksa-maaj, Waldmielis peetud maratonijooksu auaga 2.36.27. Kanadalaniia Gayle Olinek jäi kuundaks ajaga . 2MM. / Itaalia jooksja Pietro Mennea kelle, nimel on praegu 200 m naaail-marikord, võitis Bolognäs 100 m jooksu ajaga 10,18. Kohn Itaalia kõrgushüppajat,, Di Giorgi, Raise ja Briini püstitasid kolmekesi uue Itaalia kõrgushüpperekordi 2.27. 24-aastane Jaroslaw Gwoždz on kolmas Poola kõrgushüppaja, kes on ületanud 2.24. Tema endine isiklik rekord oli 2.20. )iävõitja soomlane. Lasse Vii^en kavatseb jooksta 10.000 m VI1,I Vahemere õustikuvõistlustel olid sihnapaist^ vad Jugoslaavia sportlased Dragan Zivotich ja Vladimir Milich. Esimene võitis 800 m jooksu isikliku ekordiga 1.45,2, teine kuulitõuke maa rekordiga 20.58. Mõlemate tü-emustega pääseb hooaja kümne pärima hulka maailma edetabelis. m tõkkejooksu võitis ka jugoslaavlane 49,70; Teiste maade silma itaa/Uanna Sara Simieon, kel pole itänävu õnne olnud suuremail võistlustel, kuid sai nüüd kõrgushüppes tulemuseks 1.98. See on tänavu maailmas sakslanna R. Ac-kermanni i.99 järel teine tulemus. Simeon üritas ka uut maailma-ekordi 2.02, kuid katse ebaõnnestus. Teine itaallanna Gabriella Do-io tuli 800 m jooksus esikohale ajaga2.01,8. Prantsusmaa kergejõustiklasist võitsid Francis Demarthon 40Ö m ajaga 45,89, Penisio Lutui odaviskes 80.18 ja Barnard Lamitie ko-mifchüppes 16.90; ESTO80 tähtpäeiV ja pidustuste, valietusel august^-söpt. 1979. Nen-kõrgpuinkt läheneb tohutu kiini^ .j^üi^^ vahendab Filateelia sega. ESTO-80 Filateelia toimikon- toimkond. Mõlemad väljaanded na ülesandeks on kohandada Ee&.;\)^ värvitrükis ning kannavad tl Vabariigi posti traditsioone tä-: ESTO80; eanbleemi ja vastavat najpäeva onoodsa P.R. teOinikasse! tefasti- Embleemi iküJTindajaiks on ja 'teha praktiliselt võimailikuks teatavasti Gustav Ilves. Teiksti'ku-' igale pidustiisiest osavõtjale ja tu^rj^^ ristile, kaasa viia pidustiželt iga ^. , . ' . ESTO-80 Füateelia toimkond algatab etteipaiieku, anda igale : ESTO-80 pidustuste päevale oma ajalooline nimetus — näiteks: 5. juuli/Räniiküla päev, 6 juuli/- Kiriku päev, 7. juuli/Läänemere päev, 8. juuli/Eesti Ärkamis-päev, 9. juiili/Hõimude päev, 10. juuli/Kalevipoja päev, 11. juu-li/ Lembifcii päev, 12. juuli/Vane-muis © päev, 13. j;tmli/ESTO-80 •päev. : r' HANS KRÖNSTRÖM Filateelia toimkond erineva kuupäevaga suvenürünab. rik. Selleks korraldab Filateelia t;oimkiond: / l . ESTO-80 postfeönitori eestiainelise ipõstitempliga. Eesti Majas, 0.—13. juulini. ^ ' 2. Annab välja ESTO-80 suve- ©nneyat niir-kinjaümbriku.; r 3 . Annab välja k ^ EŠTO-80 reklaaimmaiiki. 4. Korraldab Filatelistide päeva fcOlniapäfiival, 9; juulil 1980. Niihästi suvenür-kirjaümibrikud kui ka reklaamniafgid on lubatud rükiköja ipoolt^ Välja saata, kuu- S. Euroopa omanik jugoslaavlane Nenad Stö-kic sai Itaalias neli korda tulemuse 8;2Ö ja üle selle. Hüpete seeria on 8.27, 8.22, 8.21 ja 8.20: Samal võistlusel oli kolmikhüppes isikliku rekordiga parim prantslane Gö-ard Vaietudie tulemusega 16.80. Kõrgushüppes oli esimene Diet-mar Mögenburg 2.22 ja naistest Sara Simeon 1.90. Londonis toimusid Vene ja Hsmaa vahelised kergejoustiku-võistlused, kus venelased said kol-mikliüppes kolmikvõidu; neist pa rim oli Anatoli Piskulin tagajärjega 16.61. Vasaraheite võitis Aleksander Bunejev tulemusega 74.12 ja Mihail Gussev kuulitõuke 19.61 teiseks jäi inglane Geoffrey ( 19.60-ga. V ITjilisis |)eetud N. Liidu mootorratturite ringrajasõidu meistrivõistluste viimasel ja kolmanda etapil oli võitjaks Luule Tull. See oli rakverlannäle juba kuues kuldmedal moottorrattasõidus. Ka teine eestlane Lembit Teesalu oli võidukas, saavutades kuldmedalid nü 350 kuupsentimeetriliste võidusõidus kui ka sfeeriamootorrataste klassides ja on nüüd 12-kordne N. iidü meister. Lisaks kolmele kuldmedalile saavutasid Eesti mootorsportlased veel kolm hõbeja kolm pronksmedalit ning saavu- ;asid võistkondlikult esikoha. Samal ajal on ka jalgrattasõidus saavutatud silmapaistvaid tulemusi Tadzhikis peetud N. Liidu ulatusega jalgrattasõidumeistrivõist-lustel tuli tallinlane Raul Oja teiseks nii kriteeriumivõistlustel kui ka grupisõidus. Tagasi Eesti tui nud, võitis R. Oja ka oma Esimese Eesti meistri tiitli 5o\ km eraldi-stardist sõidus ajaga 2.11.46,3. Aavo Pikkuus, kes sõitis osa distantsist pooltühja kummiga kaotas talle 5,5 sekundiga. MaasportlasteN. Liidu ulatusega laskevõistlusel kordas Liivi Erm 580 silmaga enda nimel olevat Eesti rekordit spordipüssi standardis 3x20 lasku. , Pärnus peetud vibulaske võistlusel püstitas 17-aastane Siim Tal-mar Eesti noorterekordi nii 70 m distantsil tagajärjega 299 kui ka harjutuses FITA-1 ; tagajärjega 1147.,Meestest oli parim Voldemar Pikson 1202 Süma, naistest Tiina Laursoo 1062 silma. Eesti vibulaskesportlane Mati Vaikjärv on viinud Eesti rekordi 50 m 332 ja 30 m 350 silmani. Mati Vaikjärvele kuuluvad nüüd sel alal kõik kümme Eesti rekordit; neist on seitse lastud sel hooajal. 22. septembril tähistati.Baltunor res sealse Eesti Maja 15; aasta juubelit. Esinejaks sündmuse kar välises osas oli kutsutud Toronto Eesti Rahvatantsijate , Rühm' „Kunglä'V k®š Sõitis kohale seitsme autoga, kus Oli kaasas 16 tantsijat, pillimees, rühmajuht ja kümmekond kaäsasõitjat. Peoõhtul esitati paaristkümnest tantsust koosnev ligemale poole-tunniline tantsupõimik, mille rahvas võttis vastu suure aplausiga. Pärast esinemist B. Eesti Maja esimees P. Kiik tänas Toronto eesti rahvatantsu üldjuhti ,T. Metsalat ja andis rühmale Iile mälestustahvli tunnustuseks Baltimore Eesti Maja ja„Kuhgla" vahel valitsenud pikaajalisest sõprusest, sest juba 1972: a. esineti seal esmakordselt. Sellele on järgnenud esinemised 1974. a., osavõtt Baltunores peetud Ülemaailmseist Eesti Päevadest 1976. ja seekordne küliasõit oli neljas. Enne rahvatantsude esitamist anti endisele „Kungla" tantsijale Lea Kükile üle talvisel Kungla juubelietendusel. väljajagamisele - määratud kuldmärk, mis saaja eemaloleku tõttu alles nüüd saadi üle anda. Pärast esinemist pakuti tantsijaile õhtusöök, millele järgnes Hixiä ^ satekui Hanmo Kompus — Kustutaimsta nälg SsäsistS ; :-Jäffe!e- • ^ ,.: .•y Ü . - 81 L/Wahtras—14iva6Ja8S^.^^ ' 2J0 l i Enn Nõu ^Vastuvett: _ 5.^ 40 Anna Ahmatova — Marie ünder E<B©!57l®Ea 3.§9 8S H Michelson ŠkantUkuI teei 3.- 33 H. Michelson Noorsootöö radaM 4.80 SS H. lÄichelson — Eesti radadelt 35 Trünn" üksiknumbreid C 1.50 EstoniaB Officlal Öoldfc 00 Paul Laan — Mõttelenä — PUte ja p^g©l#tB8 25 Karin Šaarsen — Lohengrial lal ksuaütie 450 18 fierbert Salu Utoopia Ja fataroloogla ^ Eduard Etants>- Lnmeliitlased (luuletusko^ ö> 3.— 18 toiwLaamän--Mis need sipelgad (luuletuskogu) A Kubja — Eadanlid kodad ~ müestnseS . n A. Kub ja — Mslestusi kodnsasreHt m A Eubja — Paliakesed m 20 E; Uustalu ja R. Moora — So©m©p^8iö 426 lk.-f 64 fotosid 8® licho Lumist© — Alamune Audroi biograaf line jutustus kirjanik Oskar L ! ^ ^ 6.05 40 L. Lumiste ~ Ätlan^ aknal 2.1c 40 LLmniiste--Külad külas 40 Ä. Võmm — föstsõnad i 2.50 • •. 20 Ä. Vomm >-Ristsõnad H 20 A. Vomm Elstsõnad IH ;.2.23 20 A Vomm — Ristsõnad IV ^ 2.2§ 20 Ants Vomm — Minu hing (luuletüsfeogi) go^ 40 Ants Vomm — Varjud (luuletuskogu) K. Eerme— Sanrnd laevad ja elavad mälestused; •'•LSO • • K. Eenne —päevata päevad ja oota ööd 1 1 • 40 S.Ekbaum --Äjatar (luuletuskogu) 30 Aarand Roos — Jumalaga, Kars |a ErstiFaEis 30 J. Pitka Rajusõlmed 40 A. Käbin— Vaim ja muld 40 Urve Karuks — Eodakondur (lüuleaiskogu) 20 E. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu) 1.50 23 H. Oja ~ Tunnete purdel (luuletuskogu) •\ 2j^:' 25 A. Küng — Mis toimnb Soomes? 14:— m Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinnas 6.~ 40 f< s , t < ! Mitme näo ja nimega 12.50 E. Sanden — Loojangul lahkumine TallinBias !t 16.20 50 allkorrusel noori olevas .„Kuld. Lõvis" u. Kõik rahvatantsijad olid majutatud P. Kiiki poolteist aastat tagasi ostetud ruumikas majas, kus 28 inimest mahtusid lahedasti ööbi-mä. V RAÄMATUro LASTELE: Dme Ivandi — Parg^ Kalevipoeg — õppe- |a tööraamat lastel© Õpeta mind lugema I (õpp« Ja tööraamat; j eelkooUealistele lastele värvitrükis) I, õpeta mind lugema 15 — õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4, Eesti keele HarjutustSk"!:: . hatneija Põltsamaa foogti venna ütles: Siin olevat suur soo,; ühe ja oleks kodaniku peaaegu surma-teener ja tõi sõnumi, et eestlasi on, penikoorma laiune, selle Võivat nud (liii vaenulikud olid nad säks-palju kohal ja nad tahavad foogti vaenlased,, kui nad suurt väge laste vastu, et see poolsurnu veel lüüa, palus sellepärast kiiret abi. näevad, enda alla võtta; seeparast Kohe istusid nad oma hobuste sel- oleks'tema nõu, et kaks lipkonda ga ja ratsutasid foogti juurde, kes ette saadetaks, kes neid kinni \ Meister küsis jällegi, mis piõhju-; sel on nad vaes^ mungad Padisel surnuks löönud. Nad - vastasid: • Neilgi olnud küllalt süüd, j a kui oleks ve^l üks. küünrapikkune sakslane, peaks seegi surenia- aga M 'tema (meister) tahaks neid oma alamateks võtta (sest nad kuulusid Taani kuninga alla), siis tahaksid nad temale sõnakuulelikud olla, muidu ei taha näd endile ühtki junkrut ega isandat. Meister ^vastas: See ei kõlbavat temale, et ta jäta^ karistamata niisugused mõrtsukad,; kes säärase teoga val-m^ is saanud, müle jamast maailma algusest peale veel pole kiiul-iud; nad peavad aga seai nii kauaks vabaks ja puutumatuks jääma, kuni rfca eluga jälle tagasi tuleb ja eestlastele on kätte maksnud. Kui kuningad neid sõnu kuulsid, sai^ nad vihaseks ja nõudsid, et neid lastaks oma väe juurde ja iubataks neü oma õnne proovida; samut|i tahaksid nad teha, mis vähegi võimalik. Ka rääkisid nad salaja, et nad tahavad kõik need isandad surnuks lüüaj siis võiksid na^ suure auga surra. ., iCui meister nad nüüd oli ära kuulanud, läks ta. .seali minema Ja käskis Järva foogti, et see nende külaliste eest hästi hoolt kannaks. See sündis Paide linnuse õuel lahtises käigus. ; ^ Nüüd tahtis üks eestlastest foogti tappa. Seda märkas foogti kannupoiss ja hüppas omaisanda ette, sai aga raskesti rinda ja kaks korda kätte haavata. Seepärast haarasid isandad sõjariistad ja raiusid kõik need eestlased,'kuningad ja sõjasulased, tükkideks. Sedamaid tungis meister suure väega Tallinna poole, tuli ühte külla, mmega Kämbla, jäi sinna üheks: päevaks ja; ööks, et vägi saaks kokku tulla, ühel pühapäeval pärast seda vara hommikul enne päeva tõusu tuli 200' eestlast ja tahtsid vaadata, mis seal on. Neile tungiti kallale ja 100 neist löödi maha; teised pääsesid sealt põgenema. ; . Varsti pärast seda tuli veel 100 eestlast ja ei teadnud sellest lüüasaamisest midagi; seepärast piirati nad sakslaste poolt ümber ja 60 neist löödi maha. Kui see oli sündinud, läksid nad (sakslased) lauda ja sõid, aga hobused jätsid nad sadulas seisma, sest vaenlased võisid lällc asus sealt poole penikoorma kaugusel. Kui sakslased pärale jõud-sid, põgenesid vaenlased Kanavere nimelise rappa. See asus aga nii, et sinna igalt poolt võis sisse pääseda. Seepärast ütles meister omadele, et nad peavad jalgsi võitlema. Sellega olid nad päri, tulid hobuste seljast maha ja astusid Vööst saadik rappa. Seal löödi maha vend Herman von Nesen j a veel kaks orduvenda, neli aadlikku ja 14 talupoega Kuid selle-eest ei pääsenud sealt mitte palju eestlasi. Meister tuli rabast välja, oli märg ja porine; kui ta aga teada sai, et talupojad jällegi kogunevad, kasutas ta omasid ja astus uuesti rappa talupoegade kallale ja lõid kõik nixaba, kes ä t e saadi, ning seejärel läksid (nad) jälle laagrisse. Siiski pidi Järva foogt raba äärde vaivele, jääma ja vaenlasi silmas pidama. See laskis oma tõlgi läbi hüüda: Kes veel eluš.on ja alla anda tahab, see pidavat armu saama Niisiis tulid 15 eestlast, kes olid haavamata jäänud, üksteise järel välja ja palusid armu; kiii neile seda lubatakse^ siis tahtvat nad išhes naiste ja lastega Paidesse elama asuda. Neüe lubati armu. Niisiis andsid nad alla ja tapeti maha 1600 selles Kanavere rabas. peaksid, et nad ei saaks sellesse sohu põgeneda. See meeldis neile väga ja selleks valiti Turäidä foogt ja Võnnu foogt, kes sinna läksid. Seal kõneles Võnnu foogt eestlastele: Meister saatnud teda küsima, kas nad on mõtelnud oma sõjar riistu maha panna ja alla anda; sest kui see sümiiks, siis heidetaks nende peale armu, siiski niiviisi, et nad tapmise algatajad peavad välja andma. Eestlased olid sellega nõus. Kui nüüd vahepeal suur vägi-järele tuli, ratsutas foogt meistri'juurde ja teatas temale, mis on korda saadetud jä et eestlased tahavad üma mõõgalöögita alla anda. Sellepeale laskis meister kogu väe kokku tulla, ja andis neile sellest teada, paludes nendelt selle kohta nou. Need olid kõik selle vastu ja ütlesid:- Eestlased on nende sõpru ja sugulasi surnuks löönud, seda tahavad nad kätte maksta ega soovi neile mõrtsukatele armu anda. Niisiis saadeti foogt uuesti eestlaste juurde ja öeldi neile armuandmisest ära ning nad pidid end kaitsma. Otsekohe hakkasid eestlased põgenema eespoolnimetatud s;bo poole; aga see ei aidanud neid{palju, sest nendest tapeti 3000 lühikese ajaga maha, selle vastu sai surma üks ga tasuda ja tehiale selle kohta pitseri ja kirja anda. Niisiis määrati Goswin von Herike nende kindluste pealikuks kuninga ees. Seejärel surmati e^istlaste peamehed ja tapmise alustajad. Reedel pärast seda asus meister teele, tungis Haapsalu poole ja tähtis piiskoppi ning pappe piirajaist vabaktada; kui eestlased seda kuulsid, jooksid nad sohu, võssa ja rappa. Pühapäišval pärast seda tuli Vü-buri foogt suure väega Tallinna alla, ei saanud aga maale M l a . Esmaspäeval tuli kohale Turu foogt, nimega Niolisson; tuli maale, ei teadnud aga, et eestased oa löödud. Reidil oli üks Rostocki ko-gi, sealt läks kapten paadiga Turu foogti juurde ja teatas temale, kuidas asjad piid ja et eestlased on löödud, samuti et ordumeister on valitud Harju ja Virumaa kaitsjaks. See sõnum ajas foogti vihale ja kurvastas teda, siiski saatis ta saadiku fallihna ja nõudis tur-kodanikku tappa), seda märkas üks ratsanik, kihutas ratsa kohale ja tappis eestlase lõplikult. Seejärel lõi meister üles oma telgi linnuse lähedal väljal. Seal toodi meistri ette üks vangistatud säksane, kes hiimül oma elu pärast oli eestlaste poole üle läinud; see tunnistas iUes, et Turu foogt viie päeva pärast sum^e väega pärale saabub ja eestlastele abi toob, sest rootslased on juba ammu tahtnud Tallinnat enda kätte saada. Siis poodi see iilejooksnud sakslane kannakõõluseid pidi üles. Pärast seda tulid linnusest Taani kuninga võimukandjad Tallmhas, tänasid meistrit päästmise, eest ja et nad eestlastest lahti on saanud; kaebasid talle ühtlasi: Et nad haised, lapsed ja kogu oma vafandu^ se on kaotanud, süs ei suuda nad ka auga vastutada, et Taani kuningalt seda maad ära ei võideta (sest Harju,, 'kus asub Tallmn ja | vet. See anti talle rae poolt j a ta Siis läks Järva foogt Kämblasse noor orduisand. Kui võitlus oli lõp-teiste juurde. , ] penud> tüli palju rahvast Tallinna Seal tungis meister Tallinna linnast surnuid vaatama: nende poole jä kui ta.kesknädalal linnast hulgas oli üks kodanik, kes tuli ka ühe penikoorma kaiigusele jõudis, I surnute hulka; seal kargas üks ta omad nõupidamisele ja eestlane Virumaa, kus asub Rakvere, kuulusid Taani kroonile), pahisid sellepärast meistrit, et see oleks iiende kaitsjaks ja annaks neile isandaks isand Goswin von Herike, kes oleks kä Rakvere asevalitsejaks. Meister ei tahtnud end hea meelega hädaohtu pahna ja võõrastesse maadesse segada, kuid häda tõttu, mis olnud, oli ta sellega nõus, ütles aga: E t neil kindlustel oh väikesed sissetulekud, tahab ta teada saada, kuidas nendega peab talitama, et ta sellest mingit kahju ei saaks. Nad ütlesid jällegi: Mis ühe aasta korralisest hinnusest rohkem ära tarvitatakse, seda võis kuue mehega maale tuUa. Kui ta nüüd linnuse ees iend Goswio von Herike juurde tuli/ hakkas ta kõnelema ülekohust, mida Taani kuningas tema isandale. Rootsi kunmgale, oTt temud; sellepärast tahtvat ita seda sellel maal kätte maksta, ta mõtelgu seHele. Selle peale vastas isand Goswm: T^mal ei kõlbavat seda maad, mis eestlaste poolt nii suurt häda kannatanud, jällegi kurvastada; et^aga vaen mõlemate kuningate vahel edasi püsib, tahab ta selle eest seista, et see heaga lahendatakse. (Järgneb) 5 i :/5 •Wi i 1 I 0 l i i 365 Baj - Õhtuti • -El Room lül| Toron< Postiaä( Ont. (Bs Ti 24-tundi Xl 133 Rici Tc 55Unii Toro QueeNsT. „Vaba tallil TOU aval reec Telefonic Toimetaj väljaspo^ Karli Ham Knalatt nädala e| esmasp. nädala te map. ••:-Kl .:. VAI on tasi üks tolli esiküljel tagakülje Kl 1. Vaba 135 Tel TelefoJ Postia Stn. C] Talituj Helmil 2. Mrs. 149 B i Willo\ Telefoi mi it Värske „VAB|
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , October 18, 1979 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1979-10-18 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e791018 |
Description
Title | 1979-10-18-06 |
OCR text |
VABA EliSTLANE Thursday, Qctx)b8r 18, 1979
1 Austraalia eestlased J a socsnia-sed
võisitlesid Narrabeeais ,,maa-võistlusel".
Võistlesid nii varnad
kui k^ noored pealekasvust. Viimases
osas domineerisid „lootused",
kellest varemgi on olnud jutto,
näit. keskkooliõpilane Erika Seek,
kes domineeris naiste aladel, eriti
. jooksudes ja hüpetes. Keskkoolide
meistrivõistlustel, kus osalesid 140
koolil, võitis Erika 200 m jooksu
oma vanuseklassis ajaga 27,3 sek,,
[ mis on Austraalia eesti naiste rekordi
kordamiseks. 800 m jooksus
•ühiselt kõikidele vanustele, tuli ta
neljandaks ajaga 2.34,0.
veel Moskva olümpiamängudel.
Selle kõrval kavatseb ta korrata
ka maratohijo |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-10-18-06