Vaba eestlane , August 30, 1983

              Nr. 64
Km
PO EESTI
lE KOGUDUS
|eli kirik,
mck Ave.
^\llan Laur,
;by Cres.
)nt. L3R 4L2
177-6248
k e U 3 p l J U M A ^
Ib Toömas Riid-lliskeelne
JÜMA-iKõneleb
Toomas
lesti Kodiišt kell
>t. kell 7 õ.
)RONTO
5E KOGUDUS
It., Toronto,
B 2C7
Petersoo
'Uow Cr.
nt. I4Y 3T2
rikus 923-5172
Ustadt
lept. pika nädala-
[eenistust ei ole.
sept. SURNU-
[Pleasant kalmis-
' York kalmistul,
cell 5 p . 1. Män-lester.
sept. keil 11 h.
ist mälestav JU-sept.
J U M A L A "
: P . l .
[oori harjutused
J vai, 12. sept
is.
K Õ N E T U N -
ieis neljapäeviti
lalateenistusi.
MLBVÜEESTE . I
KOGUDUS
[rbourne St.,
?ne'i allmaa ;
kõrval),
hädisnteich
k-opk Rd.,
[h, Ont
või 766-7853
tfon 921-9417 ^
tUS ^ n ptihap..
Teenib õp. Au-
[ t o JUMÄLA-fcihap.,
18. sept.
jTUNNTD on iga
peval kella 6--8
KOGUDUS
Rd; Toronto
2L1
|ü. Tel. 483-4103
483-5847
poman Toi
[eiit.^
i homm. Jutlus-
[r Heinsoo.
pept. kiriku iei-
\ite SURNUAIA-EENISTÜS
Iceli
setamine leina-ept.
usuteaduse
Heinsoo ordinat-
ENISTUS keE
d piiskc^ Karl
aä Elmar Pahn
sept. algava^
kell 10 homm.
C>0<DM<BIK><iaD0«nM><XQ>«KEIIM>4BBO«BK>^^
Tämn südamest koiks mim:
patsiente, kes ehese ja oma pe^
irekonnaliikmete tervise eest
hOQiitsemise minu kätte olid
usaldanud —^ sajge// aastaküm­nete
jooksul. Tervislikel põhjus­tel
olin sunnitud oma praktilise
arsti elukutselise töö lõpetama
võrdlemisi järsult, aga minu sü­dames
olete ja jääte, teie kõik
mulle lähedaseks kuni elulõpuni.
Kannan teid kõiki palves Ju­mala
armutroöni ette ja olen kin­del,
et Tema kõik teie hinge jsi
ihu vajadused rahuldab. „Älan-du
Jumala vägeva käe ^alla, hei­da
kõik oma mure Tema peale,
sest tema hoolitseb sinu eest."
Peetruse 5,6—7).
ci><KiiZH><nBo<iiriM<m«<ai><Ki^^
Võimlejcitetreeiiiiif
aager Torontos
Avastatud sai
Eeloleval pikal nädalalõpul toi^
mub Torontos ESTÖ-84 võiiiilemis-lavastusest
osavõtvate võimlejate
treenmglaager. Eahel, esimesel
päeval, reedel, 2. sept. ja laupäe­val,
3. sept. toimuvad harjutused
Vana Andrese kiriku ruumides,
pühapäeval, 4; ja esmaspäeval, 5.
sept. Eesti Maja si^ures saalis.
Neist reedene harjutuspäev on
mõeldud osavõtjate registreerimi­seks.^
• ^'
Valguspeo võimlemislavastusest
võtavad osa New Yorgi, Lakewoo-di,
USA Lääneranniku ja New Jer­sey
rühmad, Kanadast on tulijaid
Montrealist ja tõenäoliselt Van-couverist,
kuigi i viimaste arvuline
suurus pole veel selgunud, Võim-iemislavastuse
üldjuht Evelyn
Koop arvab, et tõenäoliselt itulevad
kaugemalt ainult rühmajuhid, sest
majanduslikel põhjusil osutub suu­remal
arvul tulek kalliks. Arvuli-
- selt on ESTO-le tulijaid väljast­poolt
Torontot, USA-st neli rühma
pluss Lääneranniku rühm, kokku
või&s neis võimlejate^^^a^
/purde. • • •: V / / ; ; ; - ^ • -.-^^ A
vEvelyn Koop arvab,| et kokku
Vvõib võimlejate arv tõusta smx^
reks, sest Kalev Estienne ja Rit-mika
ise täidavad juba Maple
Leafi ruumi, et kavas on ettenäh­tud
võimlejail gruppide viisi esi­nemine,
mille kohaselt tuleb ko­handada
ka koreograafiat ' •
„Vaba Eestlases" nr. 59;lk. 4 il- dele asumist jäi Voldemar Kana
munud ärtilkli ^Rudolf Nüüd suri 30-liikmelise lendsalga juhiks ja
halva kohtlemise tagajärjel" täien- Rudolf Nüüd tema abiks kuni lend-duseks
ja õienduseks Usan juurde: salga likvideerimiseni 1942. a. alul.
Rudolf Jaani pg. Nüüd sündis 6. 1943. a. sai Rudolf Nüiid võitlu-jaanuäril
1918 Siberis, Jenissei ku- ses vaenlastega raskesti haavata,
berniangus Uüs-Petseri külas. Va- mille tulemusena amputeeriti jalg
nemad Jaan ja Marie Nüüd koos ja see asendati kunst jalaga. P a l -
poegadega Daniel, Oskar, Rudolf, vele üksusest vabastamiseks rea-
Ludvig ja Valter opteerusid kodu- geeriti sellega, et viidi üle Tallinnas
maale 1923. a. Esimese nelja aasta asuva eriüksuse rühmajuhi kohale
jooksul lisandusid pojad Aleksan- vanemallohvitserina. 1944. a. sep-der
ja Voldemar. Neist Aleksander tembrikuu lõpul võitles vümase
suri 1941. a., Ludvig langes sõdur- võimaluseni taandumislahingus rüh-poisina
Sinimägedes 1944. a., Da- majuiüna. Vangistusse sattumise
niel suri Austraalias 1982. a. Pä- vältimiseks ja muude võimaluste
rast raskusi sisemaal asus Jaan puudumisel, jäi varjule.
Nüüd perega Petseri linna elama Ta valis elukohaks Kunda, kus
1927. a. Samal aastal asutas ta asus tööle „Punase Kunda" -nime-;
Petseri linna turuplatside korras- lises tehases. Keskharidusega^ töö-hoiu
ettevõtte, mida jätkas kuni lisena saavutas ta peagi spetsialis-häigestumise
ja surmani 1943. a. t i taseme ja oli lugupeetud juht-;
Ta elutas korraliku perekonna elu- konna ja tööliste poolt. Seal ta ka
maja, mis hävis 1938. a. Petseri abiellus ja neil sündis tütar ja
suurtulekahjus. poeg.
Järgmisel aasta jätkus uue ehi- 1944. a. enne Omakaitse eriüksu-tamme.
Samal aastal Oskar Nüüd sena rindele pääsemist peitis leit-
Osavõtjaid T. E. Baptismi koguduse s i m l a a g Ä Asta Kaasik ja dr. j©- yendade kaasabü Sepa ja nant Kibuvits, ainsa teadjana Pet-liasmes
Tall. Foto: Ilme IJUevars ^ ^^^^^^'^^^^ "^^^^^^ suurema seri Omakaitse arhiivi. Pärast leit-mehhaniseeritud
puusepatöökoja. nant lÜbuvitsa s^
^\ • • ' ; ^ ' . • 'Samaks aastaks lõpetas Rudolf avastati 1968. a. Petseri Omakait-
; u Nüüd kaitseväe sundajateenistuse se arhiiv. Avastatud arhiivis leidu- ll BAÄÄMIÄ 1 Ä ' AÄÄH -'-^^ -^^^^^^ allohvitserina. vate andmete alusel vangistati Ru-
I ilOOf Ic KOflOr '1940. a. lõpul punavõimu poolt dolf Nüüd, R o l ^ d Bibikov, Kari
l i H B v V I 1%^ l l M l i M i V«W ... töökoja ülevõtmise võimaluse ära- Anderson ja Leonhard Pindis. Hil-hoidnwseks
asutas Oskar Nüüd jem^^^.^U^^
oma töökojas artelli nimega „Elii- Tomlba, kes oli vareni mõistetud •
tustöölistearteU ,,Laudsepp"," kus kümneaasta^^^^^
Umbes poolteistsada eesti, läti ja leedu noort k^^ USA kirde osariigis New S2ampsliire'is töötas 12 töölist, kes kõik olid ees- j^eid süüdistati omakaitselaste-asuvale
lätlaste maa-alale „Piesaüle" teiseks Balti Noorte Kongressiks. Ajavahemikul 18.—21. augustil ti patrioodid ja põrandaaluse vas- na kommunistlike tegelaste mÕrva-aset
leidnud üritus on mitnietiMetsaülikooHsarnaner kuid ta toimub ^^^i^^^ juhtkonda kuulu- mistes, milliseid kuritegusid, vas-ku
omistatakse poMtiüstele küsimustele. Eelmisel^^^^a^^ noo- vad, nende hulgas viis Nüüdi. tavalt'õigusmõistele, nad ei phiud
re eestlaste ,,Mi!isukiiUa,-* M s on New 1941. a. juulikuu 8-nda keskpäe- sooritanud. Vaatamata sellele kõr-
Tänavusele kongressile olCäva.^^
päeva õhtuks kogunenud peagu sa- dis^ on pota^^^ n i e e l e a Ä e d jatarjategija e 3 ^ proDleinaatika okupeeris põrandaaluse vastupanu- S e t e iSs aaXt suSöd
da noort, ning korrldajad ootasid küUalM harukordsed. Teisel pae- koha, rung laudkonnavesüus tee- l i i t m i s e üksus Petseri linna Mit- " a r d ^ ^
veel umbes viitMmmet noort järg. val,sõitsidkongressU osalejad,va-ma^ tadtewsiv^^^^
nevaü päevU. Kongressi idee alga- baduskonvoina" uuesti peahnna se aktvismi alal." Teine laudkour pu matmiskohtiia köriati ära D U ^^"^'^^sasi vangisiuses.
tajaiks OÜd pesuehtsad iiUõpUaseä- suuremaks rahvakoguffliseks. Ava- navesUus käsitles tekkinud võist- „„stg - o g i t tagaiassp iäetud usal "^^n^lasse Rudolf Nuudile saade-lised
noored. Eestipodsdks \eešt' miMalit>isel:vfflriv,'^UlJ9tt:Vabaaü' •,,lH)Ma^p8l**ifil•'^ balti OUs- dusme^telt relvad ja laskemoon ^'""W*^ ^"^"^ tagasi märkusega
imuremcif rõhku omistati
vedajaiks on olnud äsja õigustea- se valinud Aarne Vahtra täheiidas töös/ühendatud Balti-AmerikaK^ RünnäSkšuses^^^ „tundmatu".
duskonna lõpetanud Martm Suu- kögunenuile, et nad on valinud eriti mitee,BATUN^^^^ hiljuti loodud ^,,„f vuicrpfp liT^miHp
-• - - „t...„. ...L.v T, i T . : , r _ u „ . . . _ , . . . ' . . . 1 - . , ica iimi smi-must-vaigete iippuüe ametivõimude poolt vahepeal täis-
1983.
Karistusaja lõpul
a. jaanuari lõpul, kutsuti.
berg ja juurat veel õppiv Sven sobiva koha oma ürituse ja auval- Balti Vabadusliidu vahel. ehtes.
Paul, mõlemad neist sündmud ja ve läbiviimiseks, kuna New Hamp- Kõigele eehievale üsaks peeti '"järgmise päeva hommikul asus 3Õudnud tütar J a poeg vang-võrsunud
New Yorgi piirkonnas, . s h i r e l o s a r i i k l i k u k s " motoks ^^^^^^^^^0^^ semina- j^^j^if Nüüd veebel Voldemar Ka- ^^^^e isa R;Udolf ]^füüdi vastu võt-
Nü Suuberg Icui ka Paul on osa- „elada vTaobKao «nrat TvITõXiJ surra.*< <. re:p«,o^Il:i:i4t.ü: Ii: ™stAe- ._ a..•ki^tt.rs.zi^^o-^oiAn^ ide lVäAUbi-^iivi^i^ii mi- ju_h tims•e ^l Petseri Omakaitse ma. Sellejuures ilmnes, et tema
Eestist, Lätist ja Leedust küüdita­tute
nimede lugemisega.
Kuna koFraldajad olid põhjalikult
ettevalmistanud oma meeleaval-
O V E R 50 Y E A R S O F G M S A L E S A N D SERVTCE
Irelcers it^
BroädvieW:Aveniie, mm
Toronto, Ontario M4K 2k6
tdefoii^4^^^
VABAIESTLAN
on yalrd eelsüfbskomisj
OGAN El
Chev OIds Limited
5000 Sheppard Ave. E.. Scarborough, Ont. MIS 4L9
fÄüLJunus
Müükjar
Tel 291-5054, kodos 423-5716
: TORONTO EESTI BÄPMSfl ;
883 Broadview Ave,
Pastor K . Raid '
36 Bards Walkway,
Willowdäie, Ont. M2J 4T9
„ V Ä B Ä B U S E K U U L U T U S E " ;
raadiosaated igal pühapäeval kell
3 p.L TOLÖ 1270 k^
Puhapäeyaiy 4. septembril kell
11.00 hommikul JUMALATEENIŠ^
TUS, kõneleb K.. ^Eaid. '
lenud eesti noorsootegevuses ja l i - Kongressi esimeseks sisuliseks se kohta, korraldati lõkkeid, tant- Q^ga^gge^-^^ oli ülkaske, ta ei
saks aktiivselt osa võtnud ameeri- ettekandeks oli prof. dr. Tõnu Par- süõhtuid ja isegi teatrietendus. na samal üäeval'Omakaitse omas ^^^^ võimehne jalutamiseks ega
ka pomtihsest elust,, vaatam^a^^ '^'^^^^^^^
oma noorusele. • mu parast Eestis ajavahemikul programmis osalevate eestlaste j._t-„ ko? i i ^ ^ ^ ^ ^^^^^^ paigutasid isa Tallm-
Mgas Lhida Pa^^^
mus osarugi lahedal asuvas peahn- päeva õhtul tolgi labi esitatud Aar- soo, Juta Ristsoo j.t. - va<;fflfiiH OmakaitQP hiPP<;konnad ^ ^' ^ Sfa. suri. l a maen
nasConcordis, millele algas vahe- ne Vahtra vesthis asjaohidest. Balti noored on omal algatusel ak- iSS '^"^'^'f' jRakveres asuvale
tt ultt üuh ce öuöuppäaecvvaa ppxikjukvumniec aduuvvaailvvec - j^•is vu- sid /t cma eaik onnas*t mjt-^1t^iv^is^e^e^ru™m^id^ nine nagu sekus teb rlõ-Mik^uVde*s'^t ulesik orjamise— teel jal sel- a h e1 m a -
meid kommunistlikku pä '
ja hiljem tülgastuses sellest ja mis oma innukat tegevust jätkama Tartu Omakaitset. Pärast kÕr- . üks kaasvõitlejaist kodumaal
Nõukogude Lüduühiskonnakor-^^^^^^^^ ja paguluses
rast tervikuna võõrdumiseni. suutnud juba läbi viia juriidihse in- ^ ; 'V • ' .
duse läbivümise, mis toimus ösä- tTire b^^^^
, ' , . t Uks eestlasist -osavõtja, Hillevi
riikliku parlamendihoone esises Q^^^ New Yorgist kir'elda Vaht ' ' ' ' ' ' "
l^parfg/isl tf^ !,^ kil eratordselt huvi" T « « m « « « , S« t uM kohale ka kahe r a a d i o j a a vt^ak- ,t^ !j. .a. ^ li^ig^u^t avat. Kohal^e k^o; gvu -
ma ja kahe ajalehe esMajad. ^^^^^^^
;^aga^^^^^w^ mng cial worker of the Finnish com-
Vististi ainuke USA väikelinna nende kesküstehi Vahte munity ui Tasmania for the Com-leht,
mida jälgitakse ülemaaliselt hiüstundidem , \ monwealth Immigration Depar^
poliitikast huvitatut^ poolt,^Manc- Kongressi teisel päeval pidas ment said au osaliseks, kui nad
hester'! „Union-Leader," tõi JUba prof (jj,^ j^^^i^ 'Taagepera loe^ kuninganna sünnipäeval kuberneri
järgneval päeval ära toimuvast sel- teemal ^Erinevused ja sarnasused poolt korraldatud vastuvõtule ku^
gitava foto, ning Mjempõhjpcu-E^^^ '
ma kirjutise. järgsel ajastul/'mülele samal päe- ^
Eesti, Läti j a Leedu riigilippude-: vai järgnes lätlasest professori d r . Help Estonian; Latviari and Lit-ga
ehitud arvatseremponia äratas Maruta lietina-Ray ja tema muu- huanian Peoples nimeline organi-kä
möödammejate tähelepanu, kös lasest abikaasa arutehi segaabielu- satsioon korralt 10. juu-tihtipahisid
selgitavat informat-^^^d^ teemaL Kongressi sisuüst külge" nii esimese küüd aasta-siooni,'
midaka jagati neile nii suu- rikastas ka kahe leedu advokaadi päeval mälestusaktuse.
^ v-^
9. juunil tutvustati Elizabeth
Ha]il'is meie rahva kurba saatust.
Lõuna ajal korraldatud protesti­aktsiooni
ajal protesteeriti jätkuva
N. Liidu okupatsiooni vastu Eestis,
Lätis jä Leedus. See korraldati
ühes ärikeskuses, kus üks tütar-
Südamllk tänu kõigile, kes ihinu armsa abikaasa
OSVALD AUGUST RAIDLÖ
MfS: matusetalitosest ja ärasaatmisest osa võfsMj lle-ma
kirstil iilled^a kaunistasid ja muUe kaastiiimet ayaldasid
ning sMiireks toeks olid/^^^ ^^^^^^
Tänan õpetaja U . M vikaa^%t^a A, Roosti 1^
hutavate ja südamlike s t e ja pr. Asta Miüi kanni lei-
;namnnsika:'eest..
Liigötaväte järelhimete eest tänan Toronto E^sti Võitlejate
Ühingn esimeest lirrÜ.Tamret, Pensionäride Klubi esindajat
pr* E. Loosbergi, ajaleht «Võitlejad* peatoimetajat hr. A. Jiirsi
ning Ratsameeste ja Eesti Ohvitseride Kogu Kanadas esindajat
feE/Silina. Samuti länffl
Km õnnetys juhtum voi
23. augulstil leiti 71-aastane Ludvig Wahtras oma põllult sumunsic
laps läti, teine läedürahyarõi^^^ Kuna traktori mootor alles töötas, siis esialgul usuti, et tegemist om
olid seotud kokku köiega, mida tööõnnetusega ja kohalik Hamiltoni ajaleht avaldas pikema kirjutise
hoidis relvastatud KGB mees. Ko- tööõnnetustest traktoritega. Hüjem on siiski jõutud arvamisele, et
halikus ajalehes avaldati suüremõÕ- õnnetus võis tekkida, kui Wahtras traktorilt aUa tuli ja ataki tõttoi
duline foto ja kirjeldati ka põhjust, tasakaalu kaotades pea traktori vastu lõi. Peahaav aga polevat olnud
miks senine demonstratsioon fcor- nii tõsine, e i see põhjustanuks suma.
raldati^_Lõpus osutati ^ t M ^ ^ Lahkunu abikaasa Leida Waht- Tõenäoliselt alustades kodu poole
e ^ v a l e malestusteenistusele^k^ muretsema, kui tema mindkut ta varises kokku,
^õ^hir oma Hamiltoni ajaleht lisas, et Lud-n
^ n i v ?! • f^!^ 40-hektariliselt põllult tagasi tule- vig Wahtras tuli 1951. aastal Ees^ S e r v ' - ' ^ " ^ t ^ a * kuga, kus ta oli lieina niitmas. Kui tiä Kanadasse ja on d m i d Eesti
Ä s f ^ ^ ^ ' ' ' ^ ^ ^ LeM^ Wahtras läks F l l u l e leidis Evangeelse Luteri koguduse liige,
- ^ f u ^ i v ^ ^ ^ ^ ^ r w ta abikaasa ^eal surnuna keUa Ludvig' Wahtras oli sündinud
s Ä ka Hoto^^ l i n n a p ^ ^ õhtul, pärast neli tundi 28. detsLbril 1911 Emmastes. OÜ
unkõsu dmsiidn iBstaelrt i jrai ipkaidreialem veanbdandgues, tk. es 1^^^,,^^^ jamas elukutselt kaugesõidukapten, kuid
end halvasti tundes ja siis lõigi
oma pea vastu tiraktoril;
Möödunud neljapäeva õhtul avas
Tartu Instituut oma sügisese hoo­aja
prof. Walter Ranna loenguga ..y ' . : " - • . -
„Arhipelaagidest ja meist: väUce-:
rahvaste ja rahväküdude kultuuri- ja, misjärel huvitavat loengut kuu-de
edasikandmise probleemidest", las kuni 50 inimest. Loengule
Õhtu avas tavakohaselt lühikese järgnes diskussioon ja lõpuks pa-umbes
50 jalga traktorist eemal. Kanadas on pidanud koos pojaga
Kuigi esialgul arvestati traktori- Lyndenis talu. Ehkki olles Toron-juhtimisel
johtunud tööõnnetusega, tost eemal, on ta aktiivselt võtnud
on hiljem arvestatud, osa eesti ühiskonna tegevusest,
et Ludvig võis lahkuda traktorilt
oMes Hiidlaste Seltsi asutajaliige,
Eesti Kanbala^vastiku Koondis
Kanadas liige ja E E L E Haniilto»
ni koguduse esimees ja nõuko-gulilge,
samuti EELK Kanadst
praostkonna laekur.
Ta maeti 26. augustil Hamiltoni
^ Metsakahnistule.