Vaba eestlane , August 30, 1983

              GorfjAcquisitions. Scciion
OTTkWA, ^i[i,t«Vi m o N"
registratioii nmnbeF E S T ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL
JANEUAPÄEVAL
Nr. 64 (2985) XXXII aastakäik Teisipäeva!, 30. awgisStü 1983 - "^^sday, August 30,1983 1 I Üksiknumbri hind 60 cent3
Reagcsn hiBrjytas
tuumarelvcistiise
^astcsseid
;SEATTLE--USA: president
naid Reagan tiindas terav tuu­marelvade
vastast UikumSst ja ise­loomustas
seda kui onaaaegseltlhg-
Hse peaministri Neville Chamber­laini
sammu Adolf Hitlerilemeel-didatahtmisekš
enne II Maailma-
' .sõda./. •,
Kõnes Almerican Legionile ta
üttes, et jiišt veteranide ühingu­te
liikmed on tõelised rahidü^
se iahdjady õiged rahutegijad, kes
mõistavad, et rahu saab ehitada
end tugevamaks muutes.
Eeagan iitieš et ÜSA ei
või saada maailma: politseinikuks,
aga ameeriklased ei saa maailmas
julgeolekut eliitada vaid ausate
kayatsustega ja hea tahtega.^
Märkoides Kesk-Ameerikat, ütles _
Eeagan, €t USA hm
kilpi nende rahvaste kohal, keda
seal ohustatakse.
Kuuba väed liahkyvcic] I
LISSABON — Angoola president I
Jose Eduardo dos Santo ütles, et S
ta oh' valmis rääkima Kuuba vä- i
gede väljavümise iile Angoolast. J
Angoola riigipea rääkis rahvale j
lAižmdä lennuväljal, oodates seal |
ÜRO peasekretäri Uavier Perez de |
Guellarit, sellejuures üheks tirigi^ i
museks on rassistliku LÕuna-Aafri- s
ka vägede kohene |ja tingimusteta s
väljatõmbamine Lõuria-Ahgoola J
osast ÜRO peasekretär jõudis s
Luandasse Namiibia pefalinnast J
^indhockist, mis oli viimane osa 1
tema ämetireiSiit^LÕuna-Äafrikas- 1
se, Namübiasse ja Angoolasse, kus g
ta katsus kiirendada Namübiale s
iseseisyiise saamist. Namiibia on =
tfRO resolutsiooni kohaselt Lõuna- i
Aafrika valitsuse h(K)le all. =
gB««aIX»aB»oal»p«a»o«•»<KI]^I^<^^ S:
VMsemafI fm^ei teete |
I I H > « I I ^ 0 4 a » 0 4 B » 0 « B ^ k H B » « « » 0 « I > < > ^ ^
Käesolevaga teatame kõigile eestlastele
e i ülemaailmsele Eesti Kesknõukogule on saabunud USA Tn-lumajksuämeti
(Sntemal Mevenue Se^^^ mis Wn-nttab
Mumaksuvaba staätmse tJEM'ile ja ka Ülemaailmsele
Eesti VakduSfondile. On väga oluline, et eestlased
MaaSlmas ja eriti IJSA's^^^d et maksnvalbi^
steatose omandamisega on nüüd lõplilodt jpsiädu^ viimane kivi
Yabadusföndi alusinüüri. On saabmiud aeg, kus m rakenda^
tud Baltimore EST0^76i vastiiyõetud resoliiteioonid Vabäöi»^
londi loomiseks^ EeS seisab nüüd kbliustusi^^s tegeynsaeg.
Vabadusfondile Icavatsetakse Imia Mndd alus nii admlnistrar
tiivselt ku inajandilslikul^ et tal oleks eestlaste iKaldus ja toe­tus.
Tuleb luua olukord^ kus ollatos© teadlikud, et annetused
Ülemaailmsele Eesti Kesknõukogule bii samal ajal ka toetus
Vabadusfondile, ja et need annetused või pärandused on
USA^s maksuvabad. Nende laekumiste alusel avanevad uued
võimalused toetama eesüuse õigus! taotlevat tegevsist üle
/maailma.
VabadusfondiMetük loomine algas ÜEKN»! T^skogi
koosolekul^ 27. juuna^ 1981, kus kinnitati fondi loMnlSe ko--
misjon koosseisus M ä i d o ^ I ^ Peeter Kiik ja Kaljo Popp. Ko­misjoni
abistas on lugema­tud
töötunnid teinud annetuseks eestlusele. Vabadusfond ot-
^ t a t i luua ÜEKN'i lahutamatu os^^^ põ^
hikiri ja selle alusel ÜEKN inkorporeerida Maryland'! osariigis
kui inimvabadus! taotlev ja eestluse vüjelemist toetav orga­nisatsioon.
Vastav ettepanek W
olekul 11. sept. 1982, ja mÕni kuu Iiiljem esitati lRS'i büroo­le
Baltimores palve ma^nvaba staatuSse saamiseks. Jaatav yas»
tus saabus 7. juunil, 1983. a.
Ülemaailmne Eesti KesknoukogiB m täide viinud pali
jiide eestlaste lootused, et ka eest! lafovM^ iiks keskn®
vabadusvõitlust toetav fond mille kapital olekls puutiimatii ja
mille protsentidega saab toetada eesti rabvava^
See fond on täleükus kooskõlas ÜEKN'i senise tegevuse ees­märkidega,
s^o. olla vaba maailma eestlaste organisatsioone
esindav ja nende tegevust koordineeriv katusorganisatsioon.
Juurde on tidnud ainult kohustus ja võimalus eestluse võitlust
ka materiaalselt toetada. Esimesed {summad YabädusfÖiidile
annetati, n.ö. bambarahana juba Baltiniore'! EST0'1. Need
summad on tänaseni hoitud ÜEEN'i eriarvel ja moodustavad
,;nüüi VabaiusfcÄ p õ l j ^
[ PESnrm KHK:
ILaupäeval, 20. augusti pärastlõunal toimus kogu „Männivalla" noortelaagri pere kaastegevusel eesti va­nade
pulmakommete ,,Hõišsa pulmad!" ettekanne koos laulude Ja vastava riietusega, millele teksti o i
Esop.• Pildil stseem pulmadest. . : Foto: Harald Karu
11. juulil Mijutas Izvestia ühes barukö Narva bussijaamas oli tekkinud tüli tõ^»
Uste ja juhtkonna vahel. Tüli tekkis, kui juhtkond tahtis muuta osa bussijuhtide tööaegu. umbes 30 bussi-uus!
tööaegn aktsepteerimast.
Neil olii enne olnud kerge töö:
kaks tundi sõitu hommikul ja kaks
õhtupoolikul, Selle töö eest said
nad rohkem palka kui keskmine
nõukogude tööliEi&-"ül© 200 rub-
B\issiliinid asetsesid asulate ja
elektrijõüjaamade vahel.
Aga kui raudteeübendus ehitati
jõujaamadeni, kadus bissitrans-l8lll3IIHIIIII3Siliil!
lll!i!!iH8g89llllliiIISii^
Bussijaama juhtkond otsustas ha­kata
korraldama väljasõite töölis­tele.
Uued sõiduplaanid kinnitati
seinale 16; mail.
Kohalik ametiühingu grupijuha-tus
kutsus ettevõtte juhtkonna jä
ametitihingu juhtkonna esindajad
arutlusele, kusjuures bussijuhid
keeldusid oma uusi kö [lustusi täit­mast
ja nõudsid et ametiühingu ja
l€i'li'kyci@
ettevõtte juhid muudaksid sõidu­plaani.
Ametiühingu juhatus ette­võtte
juures kinnitas siiski sõidu­plaani
ja kõik arvasid, et sellest
jätkub. Kuid 1. juuml, kui sõidu-
\ plaan pidi haldtatha kehtima, keel­dusid
bussijuhid seda jälgimast.
Pärast kahe- ja pooletunnilist vaid­lust
andis juhtkond uue käsu; va­na
plaan kehtib edasi. Lõpuks suu­tis
ettevõte töölised jälle. tööle
panna pärast Narva parteikomitee
ja transpordiministri vahelesega­mist.
Izvestia korrespondent kirjutab,
et mõlemad pooled on konfliktist
õppinud. Töökoha juhtkond ei an­na
uusi käske ihna tööliste arva­must
kuulamata.
Töölised olevat nüüd am saa­nud,
et nende palgad tulevad
maanteedel sõitmisest ja mitte
dommo mängimisest.
Konflikt lahendati seega võrdle­misi
lihtsalt. Arvatavasti sellepär
rast, et siin polnud tegemist palka­de
vähendamisega.
Aserbaidzhaanis toimus viie aas­ta
eest palju raskdkujulisem kon­flikt.
Ametivõimud te^d korraldu­se,
et bussijuhid enam ei tohtinud
tasu võtta otse sõitjatelt vaid pidid
müüma erilisi kuponge. See kon­flikt
piolnud kaks aastat hiljeiti
veel lahendatud, kui pooled bussi­juhid
ikkagi keeldusid uut süsteemi
jälgimast.
Ihnselt polnud konflikt tingitud
rahvuslikest vastuoludest.
Protesteerijate hulgas polnud
teatavasti ühtki eest! nime —
kõik olid venelased,
välja arvatud mõned transpordimi­nisteeriumi
esindajad.
On raske öelda, miks„Iz\^estia"
kirjutas sellest vahejuhtumist Nar­vas.
Lehe korrespondent ise kae­bab,
et praegu' levivad kuulujutud
sündmuste kohta välkkiirelt, üks
jutt olevat teisest hullem ja valell-kurn.
(BPL/ÜI).
MOSKVA >^N.^
osa oma rakette, nende Hulgas moodsaifl SS-20,
Ja USA kokkuleppele.
mis N, Lüt viiks
Andropovi uus ettepanek oli esi­mehe
sellelaadiline avalik pakku-rame
ja vümane püüdlus uute USA
rakettide Lääne-Euroopasse paigu­tamist
peatada. Teadeteagentuur
Tass teatas, et Andropov oli öel­nud,
et täi on vaevalt vaja rõhu­tada
selle erakorralise uue hea-tahte
manifesti tähtsust N. Lüdu
^poolt..:
Kui luresident |lõnald Reaganilt
küsiti, mis tema arvab sellest pak­kumisest,
Reagan ütles Kalifor-nias,
Santa Barbaras antud pressi^
konverentsil, V
et Andropov on väljendanud Just
seda mida ameeriklased on kat°
sunud seni nendega teha.
SeUe pakkumisega N. Lüt näib lä­henevat
USA positsioonidele raket­tide
vähendamise plaam teostami-
Andrppovi uus pakkumine, vii­mane
selles seerias, | millegi i ta
alustas möödunud detsembris, näi­tab
järsku muudatust Kremli varar
semas ppüitikas, kus oli jäänud õi­geks
vüa kolmiklaenguga SS-20 ra­ketid
Euroopast Siberisse. Ettepa­nek
ei muuda põhiliselt N. Lüdu
seisukohta, et nende tuumarelvade
arsenali tulekls vähendada, kuid
vüa seUe arvuni, iMhu oh arves^^^^
tud ka Inglismaa ja Prantsuse
tuumarelvade isüsteeirii 162 raket­ti.
- •
USA ametivõimud ütlesid, et N.
Lüdu juht ei (näidanud i
ganemise märke oma nõudest,
e i USA iüMsitaks plaanid oma
uute rakettide paigutamiseks Eu­roopasse,
kuna veMased Jätaks
mõned SS-20 raketid paigale^ l
Washingt(mis ja tema liitlaste juu­res
on korduvalt seda plaani nime­tatud
vastuvõtmatuks.
Uued USA raketid, kokku lepitud
NATO poolt juba 1979, on mõeldud
SS-2Õ ohu eUmmeerimiseks ja Rea­gan
on lubanud oma plai ini tühis­tada,
kui Moskva tühistaks oma
SS-20 paigutamise Aasias ja Euroo­pas,
kuid Andropov pole nõustunud
selle nn„0-plaaniga".
Ka Reagan on pakkunud vahe­pealse
võimalusena paigutada vä­hem
rakette ettenähtud 572 aseme­le,
kui Moskva vahedaks oma jõu­dusid
sama palju. Andropov lükkas
ka selle ettepaneku tagasi ja ütles.
et N. Liidu raketid' Aasias on
täielikult tähtsusfetud selles as-
. |as, millest räägitakse Genfi kon-,
' verentsil.'. / : . ' • • . V;..
ara .vastavalt N. Lüdu
võiks võtta kasutusele „vastu-abmõud",
kui USA läheks raket­tide
paigutamisega edasi.
Lähemalt neid vastu-abinõusid
pole määritletud, kuid Bonnist tea­tatakse,
Lääne-Saksamaa vaütsu-selt
saadud andmeist, et'N. Liit
tulistas ,,sa|;emitide surmaja" üles,
mis tabas ka maailmaruumis
märklauda Baieri kohal juba möö-,
dunud aastal
Nad kinnitasid teadet^ mis ümus
respekteeritud konservatüvses päe­valehes
„Frank£urter Allgemeiiie
Zeitung",
kus öeldi, et N. Lüdn katse tm-mus
1982. a. Juulis ja õnnestus
kuigi polnud tehniüselt perfekt-
JERUUSALEMM Iisraeli
peaminister Menachem Begin tegi
möödunud pühapäeval teatavaks,
iet ta 'kavatseb lahkuda peaministri
kohalt, aga andis ähmunud poliiti­listele
parteikaaslastele 24 tundi
apga, mille jooksul nad võivad ta
nieelt muuta. Begini teade piõhjus-tas
Iisraelis poliitilise segaduse ja
andis üheks võimaluseks üldvali­mised
kaks aastat enne ettenähtud
aega. Begin andis lahkumise mo­tiiviks
«isiklikud põhjused", iisrae­li
kaitseminister Moshe Arens üt­les,
et see ei muuda Iisraeli väge­de
väljatõmbamise plaane Liibano-nist
VARSSAVI Katoliku kirik ja endine Solidaarsuse ametiühingu
Lech Walesa, kes vandus et ta äratab ellu uuesti Salidaarsuse,
kritiseerisid mõlemad teravalt Poola kommunistlikku rezhümi, kuna
see pole oMud võimelme parandama neid haavu, mida sõjaseadus t(&»
kitas. • • '
Ka kiriku
ses rezhiimi
Genfi läbirääkimised algavad jäl­le
6. septembril, jä neid peetakse
viimasteks läbürääkimisteks selles
küsimuses enne -NATO rakettide
paigutamise algust eeloleval det­sembrikuul.
N. Liidul on 243 SS-2a raketti
suunatud Lääne-Euroopale, samuti
450 vanemat tiiiipi SS^4 ja SŠ-5
keskulatusega raketti
j a Andropov oma äsjases pakku-
•' mises .hoiatas. Jälle, et 'M.
Selle aUika teateidi katse satel-lüdi
tabamisest osa suuremaist
harjutusist, kus oli kaasaarvatud
täielik N. Liidu rakettide arsenal
ja mis oli asetatud Baieris
Müncheni linna kohal olevasse õhu-ruüini.':;
;•
Üks mäfklaud-satelliit paigutati
OTbüti ja seUejärel ,,Jahimees-sur-maja"
maaümamumisõiduk saa­deti
seda jälitama.
Viimane lasi märklaua
kuid öeldakse, et harjutus
tehnUiselt puudulik'
Lähemad andmed puuduvad.
N. Lüt näitab sellega, et nad või­vad
maaümaruumis, väljaspool N .
Lüdu territooriumi hävitada ka
Lääne satelliite.
OTTAWA - Kanada kohtuminis­ter
M. MacGuigan ütles katolikul
haridustegelaste konverentsü, et
kristiased on lüga kiired kritiseeri­ma
vaUtsust Pastorid on ohiud te­ravalt
krütUised vaütsuse poüitUca
suhtes, kaasahaaratud majandus­elu
ja tiibrakettide katsetamised.
Valitsusevastane olek on muuümud
aktüvsete kristlaste hulgas haigu­seks,
nü katolüklastel kui ka mit-tekatölüklastel.
Rahvuslikud valit.
sused teevad oma poUitikas vigii
üma, et seUe eest peaks automaat­selt
hukka mõistetama. MacGuigan
ei toonud näiteid^ mida ta mõttes
,,ametivõimude vastase moraali"
aU, kuid i ta pidas selHseid suhtu­misi
pool-küpsetatuiks.
poolt tehtud süüdistu-vastu
märgiti, et va­litsus
raiskab neü olevad võima­lused
oma toetuse laiendamiseks
pärast paavst Johannes Paulus II
külaskäiku, kuid on selle asemel
põhjustanud uusi rahutusi oma kit­sendavate
seadustega.
Walesa süüdistas Gdanskis Poola
kommunistlikku vaütsust,
kes katsuvat välja Juurida kõiki
dissidentide Ja iseseisvalt mõtle­vate
inimeste arvamusi.
Walesa ütles, et demokraatia ja
vabaduse eest tuleb maksta kõrget
hinda.
kiriku ja Solidaarsuse jiihi poolt
avaldatud seisukohad on suurenda­nud
survet kindral Wojcieh Jaru-zelski
vaütsusele. Kuid valitsus on
Varssavis jätkanud sõjaka olukorra
võimaükku kergendamist. Valitsu­se
rapordi kohaselt Jaruzelski sai
sooja vastuvõtu osaHseks Katov^i-ces,
kus ta kaitses oma poHitikat
sealseile terasetöölistele, \
See vastuvõtt on teravas vastu­olus
sündmusega Gdanskis, kus
Jaruzelski abüe RakowskÜe karju­ti
vastu,
kui see ütles, et Solidaarsus on
kõigi poola pahanduste põhjus­tajaks
ja ütles, et mitte kunagi ei tohiks
olla läbirääkimisi Lech Walesaga.
Rakowski\ üttes Gdanskis, et va­litsus
on sel arvamisel, et rahvas
peab olema absoluutselt kuulekas
ametivõimudele. Walesa aga rõhu­tas,
et vaütsus peab arvestama
Gdanski kokkulepet iseseisvate
ametiühingute lubamiseks ja tema
tahab selle eest võidelda et Soü-daarsus
jälle tegutsema võiks ha­kata.
Kiriku süüdistus vaHtsuse vastu
oU tingitud uute seaduste ja ees­kirjade
kehtimapanekust pärast sõ­jaseaduse
lõpetamist, mis on teki­tanud
rahutusi, \
uued seadused on nagu uus vorm
sõjaseaduse sisendamiseks.